Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Jaak Luik
Kohtuasi
Bolagsupplysningen OÜ hagi Svensk Handel AB vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kommentaare eemaldama kohustamiseks ja varalise kahju 56 634 eurot 99 senti väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 9. novembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 2-15-14492
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Bolagsupplysningen OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Bolagsupplysningen OÜ, vandeadvokaat Karmen Turk
lepinguline
esindaja
Kostja Svensk Handel AB, lepinguline esindaja vandeadvokaat Carri Ginter Asja läbivaatamise kuupäev
4. detsember 2017. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 9. novembri 2015. a ja Harju Maakohtu 1. oktoobri 2015. a määrused tsiviilasjas nr 2-15-14492 muutmata osas, milles kohtud jätsid menetlusse võtmata Bolagsupplysningen OÜ hagiavalduse ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kommentaare eemaldama kohustamiseks ja varalise kahju 56 634 eurot 99 senti väljamõistmiseks.
Jätta Bolagsupplysningen OÜ määruskaebus rahuldamata.
3.Mitte võtta asja juurde Bolagsupplysningen OÜ 4. detsembril 2017 esitatud tõendeid.
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud Riigikohtus Bolagsupplysningen OÜ kanda.
5.Mõista Bolagsupplysningen OÜ-lt Svensk Handel AB kasuks välja menetluskulu 1792 eurot 50 senti ja viivise sellelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
1.Bolagsupplysningen OÜ (hageja I) ja Ingrid Ilsjan esitasid 29. septembril 2015 Harju Maakohtule hagi Svensk Handel AB (kostja) vastu, milles palusid kohustada kostjat ümber lükkama hageja kohta avaldatud ebaõiged andmed ning eemaldama kommentaarid, mõista hagejale välja kahjuhüvitis 56 634 eurot 99 senti ja Ingrid Ilsjanile kohtu äranägemisel õiglane mittevaralise kahju hüvitis. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad hagi tagamise avalduse. Riigikohus eraldas 23. märtsi 2016 määrusega Bolagsupplysningen OÜ nõuded ning Ingrid Ilsjani nõude iseseisvateks menetlusteks. Hagiavalduse kohaselt on kostja lisanud hageja enda veebilehel peetavasse nn musta nimekirja sissekandega, et hageja tegeleb petmise ja kelmusega. Lehe kommentaariumis on ligi 1000 kommentaari, mille hulgas on otseseid üleskutseid vägivallale hageja, tema töötajate ning hageja juhatuse liikme Ingrid Ilsjani vastu. Kostja on keeldunud sissekande ja kommentaaride eemaldamisest. Seetõttu on hageja majandustegevus Rootsis halvatud ning iga päev tekib hagejale sellest varalist kahju. Hagejale saadeti pulbriga täidetud ümbrik. Ebaõige info avaldamiseta ning kommentaaride kohesel eemaldamisel ei oleks hagejale kahju tekkinud.
2.Harju Maakohus keeldus 1. oktoobri 2015. a määrusega hagi menetlusse võtmisest. Menetluskulud jättis maakohus hagejate kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 järgi pädev asja lahendama. Asjas kohaldub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu
12.detsembri 2012. a määrus (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määrus). Praegusel juhul ei ole võimalik rakendada Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2, sest hagiavaldusest ei nähtu, et kahju tekkimise kohaks oleks Eesti. Vaidlustatud andmed ja kommentaarid on avaldatud rootsi keeles ning ei ole Eestis elavatele isikutele arusaadavad tõlgi vahenduseta. Ebaõigete andmete mõistmine sõltub keelelisest kontekstist. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud kahju tekkimist Eestis. Hageja on välja toonud, et tema käive Rootsi kroonides on vähenenud. Rootsi kroonid viitavad, et kahju tekkis Rootsis. Hageja tegutseb Skandinaavia riikides. Lisaks on kõik tõendid originaalis rootsikeelsed. Kahju hindamiseks peaks olema pädev Rootsi kohus. Asjaolu, et vaidlusalune veebileht oli ligipääsetav Eestis, ei saa automaatselt olla aluseks sellele, et tsiviilasi tuleks lahendada Eesti kohtus. Andmete ümberlükkamise, kommentaare eemaldama kohustamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas ei ole hagejad Eesti kohtualluvust põhjendanud. Viidatud nõuded ei allu Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse järgi Eesti kohtule. Hagejad ei tõendanud, et nende tegevus oleks Eestis häiritud. Hagejate äritegevuse kirjeldus ei ole aluseks esitada hagi Eesti kohtusse. Kahju põhjustatakse Rootsis. Lisaks on hagejate esitatud nõuded ebaselged ega oleks hagiavalduse tagaseljaotsusega rahuldamise korral sundtäidetavad.
3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada, hagi menetlusse võtta ning hagi tagamise taotluse rahuldada. Apellatsioonkaebuses leidis hageja muu hulgas, et vaidlus allub Eesti kohtule, sest rikutud on hageja universaalseid põhiõigusi, mis on kaitstud kõigis liikmesriikides. Seetõttu tekkis hagejale kahju Eestis, kus on tema huvide kese. Lisaks piisab kahju tekkimise koha kindlaksmääramiseks Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 mõttes sellest, kui internetilehekülg, millel rikutakse universaalseid õigusi, on kättesaadav kohtu asukoha liikmesriigis, st Eestis. 2(7)
2-16-4631 Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tallinna Ringkonnakohus jättis 9. novembri 2015 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei võimalda hageja põhjendused pidada kahju tekkimise paigaks Eestit ega sellest tulenevalt esitada hagi Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 alusel Eesti kohtusse. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud kahju tekkimist Eestis. Sisuliselt kogu hageja majandustegevus seisneb teenuse osutamises Rootsi klientidele. Seetõttu ei ole põhjendatud kaebuse väide, mille kohaselt asub hageja huvide kese Eestis. Kahju tekkimise koha kindlaksmääramisel ei piisa sellest, kui internetilehekülg, millel rikutakse universaalseid õigusi, on kättesaadav kohtu asukoha liikmesriigis. Asjaolu, et vaidlusalusel veebilehel avaldatud rootsikeelsed kommentaarid ei ole Eestis elavatele isikutele ning ettevõtetele tõlketa arusaadavad, on üheks kriteeriumiks, mis ei võimalda kohaldada Euroopa Kohtu järeldusi kohtuasjas nr C-441/13, Pez Hejduk vs. EnergieAgentur.NRW GmbH. Hageja esiletoodud asjaoludele tuginedes ei saa olla tegemist hageja ettevõtlusvabaduse kui põhiõiguse rikkumisega. Ettevõtlusvabadusest kui põhiõigusest ei tulene juriidilistele isikutele põhiseaduse §-s 17 sätestatud põhiõigust au ja väärikuse kaitsele. Seega ei võimalda ka kaebuse väited hageja Eestis kaitstud põhiõiguste rikkumisest asuda seisukohale, et Eesti kohus on pädev asja lahendama. Käesoleva vaidluse ja Eesti kohtute vahelist sidet ei saa pidada selliseks, et see õigustaks Eesti kohtule pädevuse andmist korrakohase õigusemõistmise tagamise ja menetluse otstarbeka korraldamise põhjustel. Õigusemõistmise tõrgeteta toimimine, menetluse nõuetekohane korraldamine ning kostja õiguste kohane tagamine on võimalik hageja pöördumisel Rootsi kohtusse. Samuti ei oleks asjas pädevuse andmine Eesti kohtule kooskõlas kohtualluvuse etteaimatavuse eesmärgiga, kuivõrd Rootsis tegutsev ning andmeid avaldav kostja ei saa mõistlikult ette näha, et rootsikeelses meedias avaldatud andmete tõttu pöördutakse tema vastu nõudega Eesti kohtusse.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Hageja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu määruse ja võtta hagi menetlusse. Hageja kahju tekkimise kohaks on Eesti. Eestis on hageja huvide kese, mistõttu Eestis saabub kahjustava tegevuse tagajärg. Ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste hinnangute avaldamisega on rikutud hageja põhivabadust tegeleda ettevõtlusega. Õigus nõuda, et juriidilise isiku kohta ei avaldataks majanduslikult kahjulikku valeinformatsiooni, on universaalne õigus. Juriidilise isiku puhul asub huvide kese üldiselt tema asukohas. Hageja kliendid on Rootsis, kuid hageja asukoht ja tegevuskoht on Eestis. Hageja toimib Rootsis postisaadetiste vahendusel, kogu juhtimine, majandamine, finantsarvestus, personal ja teenusearendus toimub ainult Eestis. Lisaks asuvad hageja, tema töötajad ja kontor Eestis. Hageja juhtkond ja töötajad tegutsevad ning elavad Eestis. Kõik lepingujärgsed tasud kantakse Eesti ühingule ning välisriikides puudub mistahes esindus. Tänapäeval ei ole sugugi ebatavaline, et kontol on erinevad valuutad. Hageja puhul kohaldub kättesaadavuse põhimõte. Eesti kohtu pädevus on kooskõlas kohtualluvuse etteaimatavuse eesmärgiga. Kostja avaldas enda lugejatele soovitusi, kuidas hagejale vastata, osales ise aktiivselt kommentaariumis ja keeldus kommentaaride eemaldamisest. 3(7)
2-16-4631
6.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu. Kostja leiab, et käesoleval juhul puudub tihe seos vaidluse ja Eesti kohtu vahel. Seetõttu ei ole alust kalduda kõrvale Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art-s 4 sätestatud üldpõhimõttest ja kohaldada art 7 p 2. Hagejal tuleb pöörduda Rootsi kohtusse.
7.Riigikohus taotles 23. märtsi 2016. a määruse kohaselt tsiviilasjas nr 3-2-1-2-16 Euroopa Kohtult eelotsust ning peatas TsMS § 356 lg 3 alusel tsiviilasja menetluse kuni Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni. Euroopa Kohtu eelotsus kohtuasjas nr C-194/16 kuulutati 17. oktoobril 2017. Seetõttu uuendas Riigikohus 30. oktoobri 2017. a määrusega tsiviilasjas menetluse.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta TsMS § 691 p 1 ja § 695 alusel rahuldamata ja maa- ning ringkonnakohtu määrused muutmata.
9.Hageja on hagiavalduse kohaselt esitanud nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, kommentaare eemaldama kohustamiseks ning varalise kahju, eelkõige saamata jäänud tulu hüvitamiseks. Kohtud on jätnud hageja hagiavalduse menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 1 ning Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 alusel.
10.Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 4 p 1 järgi esitatakse hagi üldjuhul kostja alalise elukoha liikmesriigi kohtusse. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 võimaldab kõrvale kalduda eelnimetatud Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 4 p-s 1 sätestatud üldise kohtualluvuse eeskirjast ning selle kohaselt võib isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teises liikmesriigis lepinguvälise kahju puhul selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda.
11.Euroopa Kohtu praktika kohaselt on väljendis „paik, kus kahjustav sündmus on toimunud või võib toimuda“ peetud silmas nii kahju tekkimise kui ka kahju põhjustanud sündmuse toimumise paika, millest tulenevalt võib kostjat hageja valikul kaevata kas ühe või teise asjaomase paiga kohtusse (vt nt Euroopa Kohtu 30. novembri 1976. a otsus kohtuasjas nr C-21/76, Handelskwekerij G. J. Bier BV vs. Mines de potasse d'Alsace SA., p-d 24–25; Euroopa Kohtu 3. oktoobri 2013. a otsus kohtuasjas nr C-170/12, Peter Pinckney vs. KDG Mediatech AG, p 26).
12.Pooled ei vaidle selle üle, et ebaõiged andmed ning vaidlusalused kommentaarid on avaldatud Rootsis. Seega on kahju põhjustanud sündmuse toimumise paigaks Rootsi ning kahju põhjustanud sündmuse toimumise paiga järgi asja lahendamine Eesti kohtule ei allu. Pooled vaidlevad selle üle, kas Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 mõttes on hagejale kahju tekkimise paigaks Eesti.
13.Euroopa Kohus on varasemas praktikas pidanud võimalikuks kahju osadeks jagamist ning leidnud, et kannatanu võib esitada nõude iga liikmesriigi kohtusse, mille territooriumil on või oli internetis avaldatud teabesisu kättesaadav. Kuid sellisel juhul on kohtutel pädevus hinnata vaid kahju, mis tekkis selle riigi territooriumil, mille kohtusse on pöördutud (Euroopa Kohtu 25. oktoobri 2011. a otsus kohtuasjades nr C-509/09 ja nr C-161/10, eDate Advertising GmbH vs. X ja Olivier Martinez, Robert Martinez vs. MGN Limited, p-d 51–52; Euroopa Kohtu 22. jaanuari 2015. a otsus kohtuasjas nr C-441/13, Pez Hejduk vs. EnergieAgentur.NRW GmbH, p 38). 4(7)
2-16-4631
14.Riigikohus küsis Euroopa Kohtult eelotsusetaotluses, kas Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 tuleb tõlgendada selliselt, et kui isiku õigusi on väidetavalt rikutud tema kohta internetis ebaõigete andmete avaldamisega ning tema kohta käivate kommentaaride eemaldamata jätmisega, võib isik esitada ebaõigete andmete ümberlükkamise ja tema õigusi rikkuvate kommentaaride eemaldamise hagi iga liikmesriigi kohtusse, mille territooriumil on või oli internetis avaldatud teave kättesaadav, selle liikmesriigi territooriumil tekkinud kahju osas. Euroopa Kohus leidis 17. oktoobri 2017 otsuses, et kuivõrd veebisaidil avaldatud andmed ja andmesisu on kõikjal kättesaadavad ning nende levitamise ulatus on põhimõtteliselt ülemaailmne, on hagi, milles palutakse andmete ümberlükkamist ja kommentaaride eemaldamist, üks ja jagamatu ning järelikult võib selle esitada vaid kohtule, mille alluvusse kuulub kogu kahju hüvitamise nõude lahendamine, mitte kohtule, millel sellist pädevust ei ole. Seetõttu tuleb Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 tõlgendada nii, et kui isiku õigusi on väidetavalt rikutud tema kohta internetis ebaõigete andmete avaldamisega ning tema kohta käivate kommentaaride eemaldamata jätmisega, ei saa isik esitada nende andmete ümberlükkamise ja nende kommentaaride eemaldamise hagi iga liikmesriigi kohtusse, mille territooriumil on või oli internetis avaldatud teave kättesaadav (otsuse p-d 48–49). Seega ei ole Eesti kohus pädev lahendama hageja nõudeid ebaõigete andmete ümberlükkamise ja tema õigusi rikkuvate kommentaaride eemaldamiseks ainuüksi seetõttu, et vastav teave oli või on Eestis interneti kaudu kättesaadav. Viimati nimetatud hageja nõuete menetlemine ei allu Eesti kohtule.
15.Kolleegium leidis samas asjas varem, et hageja esitatud hagiavalduse lahendamine allub Eesti kohtule vähemalt hagejale Eestis tekitatud kahju hüvitamise nõude osas (Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-16, p-d 13–14). Kolleegiumi arvates ei ole Euroopa Kohtu seisukohti arvestades eeltoodud järeldus põhjendatud. Nimelt tugines kolleegiumi seisukoht Euroopa Kohtu praktikale, mis aga Euroopa Kohtu seisukoha järgi ei ole praeguses asjas väidetud rikkumiste puhul kohaldatav (Euroopa Kohtu käesolevas asjas tehtud eelotsuse p 48). Euroopa Kohtu käesolevas asjas antud seisukohast ei nähtu, et kohtualluvus võiks praegusel juhul sõltuda sellest, millise õiguskaitsevahendi kohaldamist hageja nõuab, st kas rikkumise kõrvaldamist või kahju hüvitamist. Lisaks eeldaks kahju hüvitamise nõude lahendamine, et kohus tuvastaks, kas avaldatud andmed olid ebaõiged. Selliselt aga tuleks Eesti kohtul ikkagi lahendada sellisest rikkumisest tulenevat nõuet, mille lahendamiseks Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 järgi Eesti kohtul pädevust ei ole. Eelnevast tulenevalt alluvad kõik hageja nõuded Eesti kohtule vaid juhul, kui Eesti kohtule allub kogu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise nõude lahendamine.
16.Euroopa Kohtu senise praktika kohaselt võib füüsiline isik, kes leiab, et tema õigusi on väidetavalt rikutud veebisaidil avaldatud teabesisuga, pöörduda kahju hüvitamise nõudega kogu kahju osas ka selle riigi kohtute poole, kus on tema huvide kese (Euroopa Kohtu 25. oktoobri 2011. a otsus kohtuasjades nr C-509/09 ja nr C-161/10, eDate Advertising GmbH vs. X ja Olivier Martinez, Robert Martinez vs. MGN Limited, p 48). Sellest lähtudes küsis Riigikohus Euroopa Kohtult eelotsusetaotluses ka seda, kas Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 tuleb tõlgendada selliselt, et juriidiline isik, kelle õigusi on väidetavalt rikutud internetis ebaõigete andmete avaldamisega ning tema kohta käivate kommentaaride eemaldamata jätmisega, võib andmete ümberlükkamise, kommentaare eemaldama kohustamise ning 5(7)
2-16-4631 internetis ebaõigete andmete avaldamise tõttu tekkinud varalise kahju hüvitamise nõuetega pöörduda kogu temale tekitatud kahju osas selle riigi kohtute poole, kus on tema huvide kese.
17.Euroopa Kohus leidis 17. oktoobri 2017 otsuses, et kuna väidetava kannatanu võimalus pöörduda kogu temale tekitatud kahju osas hagiga selle liikmesriigi kohtusse, kus on tema huvide kese, on põhjendatud tõrgeteta õigusemõistmise huviga, ei ole tähtsust asjaolul, kas viimase puhul on tegemist füüsilise või juriidilise isikuga (otsuse p 38). Seega, tulenevalt Euroopa Kohtu käesolevas asjas tehtud eelotsusest alluvad ka hageja nõuded Eesti kohtule, kui Eestis on hageja huvide kese.
18.Euroopa Kohus selgitas käesolevas asjas tehtud eelotsuses, et majandustegevusega tegeleva juriidilise isiku huvide kese on seal, kus tema maine äritegevuses on kõige rohkem välja kujunenud, ja see tuleb kindlaks teha selle paiga järgi, kus ta teeb suurema osa oma majandustegevusest. Kuigi juriidilise isiku huvide kese võib kokku langeda tema registrijärgse asukohaga, kui ta teeb seal kogu või suurema osa oma tegevusest, ja kui tal on selles liikmesriigis seetõttu tugevam maine kui kõikides teistes liikmesriikides, ei pruugi see olla selles analüüsis siiski otsustav kriteerium (otsuse p 41). Kui juriidiline isik teeb suurema osa oma tegevusest muus liikmesriigis, kui on tema registrijärgse asukoha liikmesriik, tuleb eeldada, et selle juriidilise isiku maine äritegevuses, mida võis rikkuda vaidlusaluse teabesisu avaldamine, on teiste liikmesriikidega võrreldes kõige tugevam just selles liikmesriigis ja järelikult on selle maine võimalik rikkumine seal ka kõige tuntavam (otsuse p 42). Kohus peab kohtualluvuse kontrollimise etapis hinnatavate andmete alusel tuvastama, kas kohtu asukoha liikmesriigis on juriidilise isiku majandustegevusest suurem osa (otsuse p 43). Vastasel juhul ei saa hageja kasutada Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 järgset valikulist kohtualluvust. Eelnevast tulenevalt on hageja huvide keskme kindlaksmääramisel määrava tähendusega, kus isik teeb kogu või suurema osa oma majandustegevusest ning kus tal on seetõttu kõige tugevam maine äritegevuses. Kui juriidiline isik teeb suurema osa oma tegevusest muus liikmesriigis, kui on tema registrijärgse asukoha liikmesriik, tuleb eeldada, et selle juriidilise isiku maine äritegevuses on teiste liikmesriikidega võrreldes kõige tugevam just selles liikmesriigis.
19.Kohtud on tuvastanud ning hageja on ka nentinud, et ta tegutseb Skandinaavias ning tema kliendid on Rootsis. Hageja 2014. aasta majandusaasta aruande kohaselt seisneb kogu hageja majandustegevus teenuse osutamises Rootsi klientidele. Ka Euroopa Kohus pidas oluliseks, et kui väidetav rikkumine toimus andmete ja kommentaaride avaldamisega professionaalsel veebilehel, mida hallatakse liikmesriigist, kus isik teeb suurema osa oma tegevusest, ning et nende andmete ja kommentaaride keelt arvestades on eelkõige mõeldud seda, et need oleksid arusaadavad selles liikmesriigis elavate isikute jaoks, siis saab ka vastava liikmesriigi kohus kõige paremini hinnata väidetava rikkumise olemasolu ja ulatust (vt otsuse p 42). Lisaks on hageja hagiavalduses tuginenud sellele, et tema majandustegevus Rootsis on halvatud ja iga päev tekib hagejale sellest varalist kahju. Seega teostab hageja suurema osa oma majandustegevusest Rootsis ja järelikult on seal ka tema maine äritegevuses kõige rohkem välja kujunenud.
20.Eelnevast tulenevalt on hageja maine võimalik rikkumine kõige tuntavam Rootsis, kuivõrd väidetavalt on just sealne majandustegevus halvatud. Seega on hageja huvide kese, mis vastab paigale, kus kahju tekkis, käesolevas asjas Rootsis ning Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse art 7 p 2 järgi ei allu hagi lahendamine Eesti kohtule.
6(7)
2-16-4631
21.Hageja esitas kirjalikus menetluses seisukohtade esitamise viimasel päeval Riigikohtule tõendid, millega soovis näidata, et hageja huvide kese on Eestis. Kostja leidis, et tõendid on esitatud hilinenult (TsMS § 331 lg 1) ning on asjakohatud (TsMS § 238 lg 1), mistõttu tuleks need jätta arvestamata. Kolleegiumi arvates on põhjendatud kostja vastuväide, mille kohaselt on hageja esitanud tõendid hilinenult (TsMS § 331 lg 1). Kostja on õigesti viidanud, et hageja ise on juba menetluses varem tuginenud sellele, et hageja huvide kese on Eestis. Hageja ei ole esitanud mõjuvat põhjust, miks ta esitas vaidlusalused tõendid alles viimasel seisukohtade esitamise tähtaja päeval. Seega ei võta Riigikohus hageja esitatud tõendeid asja juurde. Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada.
22.Kassatsiooniastme menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 järgi määrab kolleegium kindlaks ka kostjale hüvitatavad menetluskulud. Kostja kassatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada. Kostja palus mõista hagejalt kassatsiooniastme menetluskulude katteks välja 1792 eurot 50 senti (käibemaksuta). Taotluse kohaselt kulus kostja esindajal kokku 0,6 tundi Euroopa Kohtu otsuse ja Riigikohtu määruse analüüsimiseks ning klienti menetluse käigust teavitamiseks ja 10,9 tundi seisukoha koostamiseks Riigikohtule Euroopa Kohtu otsuse kohta. Õigusteenuse tunnihind oli 155 eurot 87 senti (käibemaksuta). Hageja ei ole kostja menetluskulude kohta seisukohta esitanud. Kolleegium leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud. Siinkohal arvestab kolleegium muuhulgas seda, et kostjal ei olnud enne Riigikohtu menetlust lepingulist esindajat, samuti asjaolu, et kostja seaduslik esindaja ei räägi eesti keelt. Seetõttu on põhjendatud tavalisest suurem ajakulu Riigikohtule esitatud seisukoha koostamiseks. Lisaks tuleb vastavalt kostja taotlusele välja mõista ka viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi.
23.Kuna kolleegium jätab hageja määruskaebuse rahuldamata, tuleb tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel arvata riigituludesse. Tampet Tampuu
Peeter Jerofejev
Jaak Luik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.