Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23.10.2014 üürilepingu XXXX üürimiseks. Lepingu p 2.1 kohaselt kohustus kostja üürnikuna maksma ruumide kasutamise eest igakuiselt lepingus kokkulepitud tingimustel ja korras. Üür koosnes püsikulust (lepingu p 2.1.1.) 350 eurot kuus ja muutuvtasust (lepingu p 2.1.2) seoses ruumide kasutamisega seotud teenustega (põhihooldustasu, haldustasu, remondifond, kindlustus, küte, vesi, soe vesi, kanalisatsioon (sh üldvesi), prügivedu, lifti kasutamise tasu, elekter (sh üldelekter) jt korteriühistu poolt esitatavas arves sisalduvad tasud. Lepingu p 6.1 alusel kohustus kostja maksma hagejale tagatisraha ühe kuu üüri püsitasu suuruses ehk 350 eurot. Kostja rikkus üüri ja kõrvalkulude maksmise kohustust. Alates 2015 veebruarist pole kostja ühtegi arvet tasunud. Perioodi 30.03.2015-30.07.2015 eest on kostjal tasumata 1954,06 eurot. Tagatisraha 350 eurot on hageja arvestanud arvete nr XXXX ja nr XXXX katteks ja osaliselt arve nr XXXX katteks. Kostjal on tasumata 1604,06 eurot. Kostjaga on sõlmitud mitmeid maksegraafikuid, kostja tasus kokku 60 eurot, mis on arvestatud arve nr XXXX katteks. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata kokku 1544,06 eurot. Hagi aluseks on VÕS § 271 lg 1 (üürniku üürimaksmise kohustus), § 292 lg 1 (kõrvalkulude maksmise kohustus), § 8 lg 2 (lepingu kohustuslikkus lepingu pooltele), § 76 lg-d 1, 3 (kohustuse täitmise kohustus vastavalt lepingule või seadusele), § 100 (kohustuste rikkumine), § 101 (õiguskaitsevahendid võlgniku poolt kohustuse rikkumise puhuks), § 101 lg 1 p-d 1, 3 (hageja õigus nõuda kohustuse täitmist), § 113 lg 1 (viivise nõudmise õigus). Hageja vähendab viivisenõuet heas usus põhinõudeni ehk 1544,06 euroni. Hageja taotleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1544,06 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised suuruses 1544,06 eurot. Alternatiivselt taotleb hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1544,06 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised (perioodi 11.04.2015-06.01.2017 eest) seadusjärgses määras 212 eurot ning alates 07.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras. Hageja esitas menetluskulude nimekirja eelistungil ja taotles menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist eraldi menetluses. Kostja seisukohta hagile ei esitanud, eelistungile ei ilmunud. Hagiavalduse lisadega ja menetlusse võtmise määruse kättesaamist kinnitas kostja 20.02.2017 ekirjaga (lk 54), teistkordselt toimetas kohus kostjale nimetatud dokumendi kätte Kutse 16.11.2017 eelistungile toimetas kohus kostjale kätte TsMS § 3141 lg 2 alusel (lk 65, 67. Kohtuotsuse põhjendused Kohus rahuldab hagi. Kostja eelistungile ei ilmunud, kohtukutse sai kätte vastavalt TsMS § 3141 lg-le 2. Kutse eelistungile sisaldab kostja jaoks teavet asja sisulise lahendamise võimalikkuse kohta, kui kostja eelistungile ei ilmu. Hageja ja kostja sõlmisid 23.10.2014 üürilepingu (lk 9-12), millega hageja andis kostjale tasu eest kasutamiseks eluruumid XXXX. Lepingu p –s 1.2 on nimetatud isikud, kes kostja kui üürnikuga koos üüritud ruumidesse elama asuvad. Kostja üüri maksmise kohustus tuleneb lepingu p-st 2. Nõude tõendamiseks on hageja esitanud arved (lk 14-24). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 alusel on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kostja ei ole hagi kohta seisukohta avaldanud. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Arvestades, et pooled sõlmisid üürilepingu, oli kostjal kohustus täita lepinguga võetud kohustused. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohutust

rikkunud (p 1); rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (p 6). Seejuures võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevais õiguskaitsevahendeid (VÕS § 101 lg 2). Üürilepingus kokkulepitud viivisemäära alusel kohustus kostja tasuma viivist tähtajaks tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest 0,3 %. Hageja vähendas viivisenõuet põhinõude suuruseni. Lepingus sätestatud viivise määra kohaldamise õigus hagejale tuleneb VÕS § 8 lg-st 2, § 76 lg-st 1 ja § 113 lg 1 kolmandast lausest. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks kokku 3088,12 eurot (sh põhinõue 1544,06 eurot ja viivisenõue 1544,06 eurot). Tsiviilasja hind on 3088,12 eurot. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Seoses hageja taotlusega määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi menetluses pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.