Otsuse tegemise aeg ja koht 19.12.2017 Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-104717
Tsiviilasi
AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal hagi Xxxvastu võla nõudes
Hagihind
hagi hind 273,33 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829, Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Kadri Ojamaa (4PS OÜ, telefon: 520 2484, e-post: [email protected]); Kostja: Xxx(isikukood xxx, xxx vald, Harju maakond); Kostja lepinguline esindaja: Tiit Kull (Õigusbüroo Lokris AT, Tondi 32-8, Tallinn 11316, telefon: 5669 7416, e-post: [email protected]). Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Xxx(isikukood xxx) hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kasuks välja 253,26 eurot (kakssada viiskümmend kolm eurot ja 26 senti), millest 251,12 eurot on põhinõue ja 2,14 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks 19.04.2017 sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Mõista kostjalt Xxx(isikukood 48409090270) hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 251,12 eurolt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 20.04.2017 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
2.Mõista kostjalt Xxx(isikukood xxx) hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kasuks menetluskuludena välja 273,33 (kakssada seitsekümmend kolm eurot ja 33 senti) eurot.
3.Mõista kostjalt Xxx(isikukood xxx) hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kasuks välja viivis menetluskulude summalt 273,33 eurolt
alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt on hageja kindlustusandja, kellel on seaduse alusel regressnõue liiklusõnnetuse põhjustanud kostja vastu. Hageja esitas kostjale tagasinõude, kuid kostja tagasinõuet ei tunnistanud.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 04.10.2016 Tallinnas Suurtüki 12 asuvas OÜ Europark Estonia parklas liikluskindlustuse kindlustusjuhtum, kus kostja juhitud ja pargitud sõiduki TOYOTA VERSO (xxx) avatud uksega kahjustati kõrval pargitud sõidukit SUBARU LEGACY (xxx). Sündmus on salvestatud parkla turvakaamera andmekandjale.
3.Turvakaamera salvestiselt on näha, kuidas kostja sõitis parklasse, tasus parkimisautomaadis parkimise eest ja parkis sõiduki kaamera vaatevälja vasakusse ülemisse nurka. Valvekaamera salvestistest nähtub, et kostja parkis sõiduki kell 17:45:00. Kell 17:45:40 väljus kostja sõidukist ja avas sõiduki vasakpoolse tagumise ukse. Kell 17:45:49 paiskus sõiduki tagumine vasakpoolne uks vastu kõrvale pargitud sõidukit Subaru. Kell 17:46:25 istus kostja tagasi sõidukisse ja lahkus kindlustusjuhtumi toimumise sündmuskohalt.
4.Kindlustusjuhtumi toimumise hetkel oli sõiduki TOYOTA liikluskindlustuse poliis väljastatud hageja poolt. Hagejal on õigus esitada kostja vastu tagasinõue LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel. LKindlS § 8 lg 1 punktide 1 kuni 3 kohaselt oli tegu kindlustusjuhtumiga, sest kahju tekitati sõidukiga, mille suhtes kehtib kindlustuskohustus; kahju oli tekitatud sõidukiga ehk oli realiseerunud sõiduki käitamisele iseloomulik risk; esines põhjuslik seos sõiduki paiknemise ja tekitatud kahju vahel ning kahju tekitati parklas ehk sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal.
5.Kostja hooletu sõidukiukse avamisega põhjustati kõrval pargitud sõidukile Subaru kahju. Sõiduki Subaru vasak esiuks oli mõlkis. Hageja esitas fotod kahjustada saanud sõidukist ning kostja sõiduki Toyota tagumisest uksest. Sõiduki Subaru kahjustuse remontis OÜ Hiteh Autoteenindus. Remondiarve kohaselt oli remondimaksumus 251,12 eurot ilma käibemaksuta. Hageja hüvitas LKindlS § 23 lg 1 ja VÕS § 132 lg 3 alusel kahju summas 251,12 eurot. Hageja põhinõue kostja vastu oli 251,12 eurot.
6.Kuna kostja põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt
ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt, esitas hageja kostjale tagasinõude, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 11.03.2017. Oma seletuskirjas hagejale tunnistas kostja sõiduki parkimist, pidas võimalikuks kahju põhjustamist, kuid väitis paljasõnaliselt, et ei pannud kahju põhjustamist tähele. Kostja väide, mille kohaselt ta parkis sõiduki ümber vähese vahe tõttu pargitud sõidukite vahel ei vasta turvakaamera salvestise kohaselt tõele. Hageja leidis, et kostja pidi vähemalt kuulma sõiduki ukse kolksatust vastu teist sõidukit ja pidi aru saama, et tema pargitud sõiduki uks paiskus vastu teist autot. Samuti oli kahjustada saanud sõiduki uksel näha selge mõlk, mida ei ole võimalik vaikselt tekitada. Kostja seisis sõidukite vahel ja hageja pidas eluliselt usutavaks, et kostja pidi kuulma ukse paiskumist vastu teist sõidukit. Läbirääkimistel kostja kahju hüvitamisega ei nõustunud.
7.Hageja palus kostjalt põhinõudena välja mõista 251,12 eurot. Hageja esitas kostjale tagasinõude, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 11.03.2017. Kuna kostja kahju ei hüvitanud, siis on kahju muutunud sissenõutavaks alates 12.03.2017. Hageja palus lisaks põhinõudele mõista kostjalt välja viivise seaduses sätestatud määras. Sissenõutavaks muutunud viivis hagi esitamise seisuga 19.04.2017 (periood 12.03.2017 – 19.04.2017 ehk 39 päeva eest) oli 2,14 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks muutuva viivise alates 20.04.2017 seaduses sätestatud määras.
8.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulu 250 eurot ja tasutud riigilõivu 75 eurot, samuti viivise menetluskulude summalt.
9.16.10.2017 seisukohtades täpsustas hageja, et politsei sündmuskohal ei käinud. Hageja eksis, kui esitas tagasinõudes vastupidise väite. Kahjustada saanud sõiduki kasutaja xxxtegi hageja palvel politseile avalduse ja käis politseis uurijaga kohtumas.
10.Kahjujuhtumist teatas hagejale xxx e-posti teel 07.10.2016, lisades kahjustada saanud sõidukist fotod.
11.Lõplike menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulud 350 eurot. Hagiavalduse koostamiseks kulus esindajal 2 tundi hinnaga 100 eurot tunnis ning arve summaks oli 250 eurot. 11.10. 2017 istungiks valmistumiseks kulus 15 minutit ja arve summa oli 25 eurot. Kostja vastuväited
12.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja leidis, et tema vastu esitatud nõue on alusetu ja tõendamata. Kostja ei ole oma tegevusega kolmandale isikule kahju tekitanud ja vaidles sellele vastu.
13.Kostja võttis omaks, et ta parkis 04.10.2016 Tallinnas Suurtüki 12 asuvas OÜ Europark Estonia parklas sõidukit TOYOTA VERSO (xxx). Kostja eitas, et ta oleks oma pargitud sõiduki avatud uksega kahjustanud kõrval pargitud sõidukit SUBARU LEGACY (xxx). Kostja pidas ebaõigeks hageja väidet, et turvakaamera salvestisest nähtub kahju tekitamise fakt, sest seda ei ole salvestiselt võimalik tuvastada. Lisaks ei ole salvestisest võimalik tuvastada, milliste sõidukite vahele kostja auto parkis.
14.Kohtueelses menetluses teatas hageja, et sündmuskohal käis politsei. Kostjale ei ole kuni antud vastuse kohtule esitamiseni esitatud tõendeid politsei seisukoha kohta. Kostja pidas paljasõnaliseks hageja väidet, et kostja tegevuse ja tagajärje vahel oli põhjuslik seos. Kostja pidas alusetuks süüdistust, et ta lahkus peale süülist käitumist sündmuskohalt. Kuna kostja käitumises puudus õigusvastasus, ei saa kostjat süüdistada. Hageja esitatud fotod on asjakohatud ja neist ei saa tuvastada kostja poolt kahju tekitamist. Kostja kinnitas, et ta ei ole kahju tekitanud.
Kostja ei teadnud, millistel asjaoludel sõidukile Subaru kahjustus tekkis ja leidis, et hagi on esitatud vale kostja vastu.
15.29.11.2017 istungil leidis kostja, et tema süü, samuti kahju põhjustanud sündmuse toimumine on tõendamata. Kohtuotsuse põhjendused
16.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub täielikule rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
17.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) kostja parkis 04.10.2016 Tallinnas Suurtüki 12 asuvas OÜ Europark Estonia parklas sõiduki Toyota Verso registrimärgiga xxx; 2) 04.10.2016 oli sõiduki Toyota Verso suhtes sõlmitud liikluskindlustuse leping, mille kohaselt oli hageja kindlustusandjaks; 3) kannatada saanud sõiduki Subaru Legacy, registrinumbriga xxx, remontimise eest tasus hageja Hiteh Autoteeninduse OÜ-le 251,12 eurot.
18.Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostja kahjustas sõiduki Toyota parkimisel 04.10.2016 sõidukit Subaru Legacy, kas kostja lahkus süüliselt sündmuspaigast ning kas eeltoodu tõttu on hagejal kui kindlustusandjal õigus esitada kostja vastu tagasinõue.
19.Hageja leidis, et tema esitatud tõenditega, sealhulgas turvakaamera videosalvestisega on tõendatud, et kostja parkis 04.10.2016 oma sõiduki Suurtüki 12 asuvas parklas ning kahjustas sõiduki ukse avamisega kõrvale pargitud sõidukit Subaru. Turvakaamera videosalvestisest nähtub, kuidas kostja seejärel oma sõiduki ümber parkis. Kuna kannatada saanud sõiduki uksel oli selge mõlk, pidi kostja vähemalt kuulma kolksatust ja saama aru, et ta on teist sõidukit kahjustanud. Kostja oli hooletu ning hagejal on õigus esitada kostja vastu tagasinõue. Hageja esitas kostjale kohtueelselt nõude palvega hüvitada kahju hiljemalt 11.03.2017. Hageja kahjunõue on muutunud sissenõutavaks alates 12.03.2017 ning alates sellest ajast palus hageja kostjalt välja mõista viivise seaduses sätestatud määras.
20.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja leidis, et tema vastu esitatud nõue on alusetu ja tõendamata. Kostja eitas sõiduki Subaru kahjustamist ja leidis, et hageja esitatud tõendid seda ei tõenda. Kuigi kohtueelses menetluses väitis hageja, et sündmuskohal käis politsei, ei ole neid tõendeid esitatud. Kostja tegevuse ja tagajärjel puudub põhjuslik seos. Puudub kostja süü. Hageja esitatud fotod on asjakohatud ega tõenda kahju tekkimist.
21.Kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ja tõendatud. Kostja vastuväited ei võimalda jätta nõuet rahuldamata. Kohus selgitas kostjale 11.10.2017 eelistungil (toimiku lk 6163), et kohtule ei ole mõistetav, milliste asjaolude pinnalt kostja hagile vastu vaidleb. Kohus selgitas, et hageja on oma väiteid tõendanud, kuid kostja vastuväidete tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud ei ole ning kostja vastuväited ei ole usutavad. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma vastuväiteid täiendavalt ei põhistanud ega tõendanud, vaid üksnes eitas paljasõnaliselt toimunud sündmust ja süüd.
22.Liikluskindlustuse seadus (LKindlS) § 37 lg 1 sätestab, et kahju põhjustaja ja kahjustatud isik peavad kindlustusjuhtumist viivitamata teavitama kas kahju põhjustaja kindlustusandjat või kahjustatud isiku kindlustusandjat. Käesolevas asjas kogutud tõenditest ning kostja väidetest ei
nähtu, et kostja oleks hagejat ehk kindlustusandjat teavitanud 04.10.2016 toimunud kindlustusjuhtumist.
23.LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt. Seega võib tagasinõude esitada, kui koostoimes esinevad kolm asjaolu: sõidukijuht põhjustab kindlustusjuhtumi, lahkub pärast kindlustusjuhtumi toimumist sündmuskohalt õigusaktidest tulenevaid nõudeid rikkudes ja tegutseb lahkumisel ning õigusaktide rikkumisel süüliselt.
24.Liiklusseaduse (LS) § 29 lg 2 näeb ette, et sõiduki ust ei tohi avada enne sõiduki seismajäämist. Sõiduki ukse avamine ei tohi ohustada ega takistada teist liiklejat. Sõidutee- ja jalgrattarajapoolne uks ei tohi olla avatud kauem, kui see on vajalik sõitjate sisenemiseks või väljumiseks. Seega nägi õigusakt ette, et ka sõiduki ukse avamisega ei tohi kahjustada teisi liiklejaid.
25.LS § 169 lg 5 sätestab, et liiklusõnnetuses osalenud juhtide lahkarvamuse korral või kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Vastavalt sama seaduse § 169 lõikele 6 tohib sõidukit või liiklusõnnetusse puutuvaid esemeid enne politsei liiklusõnnetuse kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui transporditakse kannatanut haiglasse või teiste sõidukite liiklus on nende tõttu võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed. Eeltoodud sätetest tuleneb, et kui ühe sõiduki juhi tegevuse tagajärjel saab parklas kahjustada teine sõiduk, mille juht ei viibi sündmuspaigal, tuleb õnnetuse põhjustajal teatada juhtumist politseile ja oodata ära politsei korraldused. Sõidukit enne politsei saabumist sündmuskohalt liigutada ei või.
26.VÕS § 104 lg 2 kohaselt on süü vormideks hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 3 järgi on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 4 sätestab, et raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Tahtlus on VÕS § 104 lg 5 kohaselt seevastu õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
27.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 132 lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.
28.Hageja esitas kohtule oma väidete tõendamiseks turvakaamera videosalvestise (kättesaadav KIS vahendusel). Videosalvestisest on näha, kuidas kostja saabub sõidukiga Toyota parklasse, tasub parkimisautomaadi juures ning seejärel pargib sõiduki (nähtav kaamera vaatevälja vasakus ülemises nurgas). Kostja väljub sõidukist. Seejärel avab kostja sõiduki tagumise juhipoolse ukse (salvestise aeg 02:07) ning uks paiskub hooga vastu kõrvalseisvat sõidukit (salvestise aeg 02:13). Kohe ukse paiskumise järel pöörab kostja pead ja vaatab kannatada saanud sõiduki suunas. Seejärel kostja sulgeb ja avab uuesti oma sõiduki tagumise juhipoolse ukse ning vaatab teist korda kannatada saanud sõiduki poole (salvestise aeg 02:21). Lõpuks istub kostja sõidukisse ning sõidab sellega teise kohta.
29.Kohtu hinnangul tõendab erinevalt kostja väidetest turvakaamera videosalvestis seda, et kostja poolt sõiduki Toyota ukse avamise tagajärjel sai kahjustada kõrvale pargitud sõiduk. Sõiduki Toyota ukse paiskumine vastu teist sõidukit on videosalvestisest selgelt jälgitav. Jälgitav
on ka see, et kostja sai aru oma teost ning mõistis selle tagajärge, sest kostja vaatas kaks korda kahjustada saanud sõidukit. Seejärel otsustas kostja parkida oma sõiduki ringi, lootes ilmselt seeläbi vältida õnnetuse tekitamisest tulenevaid tagajärgi.
30.Hageja esitas koos hagiavaldusega kohtule fotod kahjustada saanud sõidukist Subaru (toimiku lk 29 pöördel). Fotodest nähtub, et kahjustada saanud sõiduki juhipoolsel esiuksel peegli all on selgelt nähtav mõlk. Hageja esitas ka foto kostja kasutatud sõidukist Toyota (toimiku lk 29 pöördel), millest nähtub, et sõiduki tagumisel juhipoolsel uksel on kerge mõlk. Kohus ei nõustu kostja põhistamata väidetega, et fotod on asjakohatud. Fotod on asjakohased, sest nendest nähtuvad kaks kindlustusjuhtumis osalenud sõidukit ja nende vigastused. Sõidukil Subaru tekkinud kahjustus langeb kokku kostja sõiduki ukse kahjustusega. Fotod tõendavad hageja väiteid.
31.Kostja koostas 25.10.2016 hagejale juhtumi kohta seletuskirja (toimiku lk 38). Kostja tunnistas, et viibis parklas ja möönis, et õnnetus võis juhtuda, kuna oli tugev tuul. Kostja leidis seletuskirjas, et ta parkis oma sõiduki ümber, sest sõidukite vaheline vahe oli väike. Kostja avaldas, et ta ei pannud tähele, et ta läks oma auto uksega teise auto vastu. Kohus ei pea seletuskirjas toodud kostja väiteid usutavateks. Videosalvestisest nähtuvalt ei olnud vahe kostja sõiduki ja kannatada saanud sõiduki vahel väiksem, kui teiste sõidukite vahel. Kostja nägi ja pani tähele, et ta kahjustas teist sõidukit. Kohe seejärel parkis kostja oma sõiduki ümber sooviga ilmselt vältida õnnetuse põhjustamisest tulenevat vastutust.
32.Hageja esitas kohtule kannatada saanud sõiduki juhi 07.10.2016 e-kirja (toimiku lk 66), milles viimane avaldas, et parkis sõiduki Subaru, registrimärgiga xxx, 04.10.2016 parklas ajavahemikul 16.00 kuni 21.15 ja avastas järgmisel hommikul sõiduki uksel mõlgi. Europargi töötaja kinnitas kannatanule telefoni teel, et parklas asuvad turvakaamerad on fikseerinud kolmanda isiku ebaõnnestunud parkimiskatse.
33.29.11.2017 istungil tunnistajana ütlusi andnud Xxx(toimiku lk 75 pöördel – 76) avaldas, et ta on sõiduki Subaru Legacy xxxkasutaja. Sõiduk on sinist värvi. Tunnistaja käis vanalinnas tööl ja parkis sõiduki Suurtüki 12, Europargi parklasse. Tunnistaja avaldas, et ta parkis sõiduki õnnetuse toimumise päeval, mille kuupäevaks ta esmalt ebakindlals avaldas 03.10.2016. Hiljem tunnistaja siiski täpsustas, et ta parkis sõiduki ja oli tööl 04.10.2016 ning tegi fotod järgmise päeva hommikul.
34.Tunnistaja Xxxparkis enda sõnul sõiduki kella kolmest ja lahkus koju õhtul kell 9. Jälgi sõiduki uksel märkas tunnistaja alles järgmise päeva hommikul. Tunnistaja tegi kindlustusele avalduse ja fotod sõidukist. Alles hiljem tegi tunnistaja avalduse politseisse. Kohus avaldas tunnistajale KIS vahendusel turvakaamera videosalvestise. Tunnistaja kinnitas, et videost nähtuv ja kannatada saanud sõiduk oli tema sõiduk, sest olid näha katuseraamid. Tunnistaja parkis oma sõiduki teises reas, suunaga teisele poole ehk mitte kaamera suunas. Tunnistaja välistas, et kahjustused oleksid sõidukil olemas olnud juba varem.
35.Kohus leiab, et turvakaamera videosalvestise, hageja esitatud fotode, xxx tunnistajana antud ütluste ning tema 07.10.2016 e-kirjaga on kogumis tõendatud, et kostja tegevuse tulemusena kahjustati kannatada saanud sõidukit. Kostja avas oma sõiduki ukse viisil, mis kahjustas teist sõidukit. Kostja sai aru, et teine sõiduk on kahjustatud ja et teise sõiduki juht ei viibinud sündmuskohal. Seetõttu pidi kostja teavitama juhtunust viivitamatult politseid. Kostja toimunust politseid ei teavitanud ning parkis oma sõiduki ringi, lootes seeläbi vältida vastutust kannatanu ees. Kohus leiab, et kuigi kostja ei põhjustanud kindlustusjuhtumit tahtlikult, lahkus ta siiski LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõistes sündmuskohalt õigusvastaselt ja süüliselt. Kostja lahkumine kujutas endast kohtu hinnangul süülist ja tahtlikku tegu, sest kostja mitte ainult ei lahkunud ise juhtumi toimumise kohalt, vaid parkis ka ringi oma sõiduki, et vältida seeläbi juhtumi põhjustamisest tulenevat vastutust. Kuivõrd kostja lahkus sündmuskohalt süüliselt ja
õigusvastaselt, on hagejal õigus esitada kostja vastu tagasinõue. Asjasse puutumatud on seejuures kostja väited, et hageja viitas tagasinõudes ekslikult politsei käimisele sündmuskohal, kuigi politsei seal ei käinud. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta avastas oma sõiduki kahjustused alles järgmisel päeval, mistõttu ei saanud ka tunnistaja sündmuskohale kutsuda politseid. Vaatamata sellele on juhtumi toimumine ja kostja süü on tuvastatav asjas kogutud tõendite pinnalt.
36.Hageja esitas kohtule liikluskindlustuse poliisi nr 1305496321 (toimiku lk 33-34), mille kohaselt oli kostja kasutatud sõiduki Toyota Verso, registrinumbriga xxx liikluskindlustuse andjaks hageja. Leping oli sõlmitud perioodiks 18.05.2016 kuni 17.11.2016. Iseenesest ei vaielnud kostja vastu hageja väitele, et hageja näol on tegemist kostja vastutuskindlustuse andjaga.
37.OÜ Hiteh Autoteenindus esitas 31.01.2017 sõiduki Subaru Legacy, registrinumbriga xxx, remontimiseks arve (toimiku lk 35) summas 301,44 eurot koos käibemaksuga ja 251,21 eurot. Arve oli esitatud komplekteerimise, plekitööde, korrosioonitõrje ning värvimise eest. Töid tehti sõiduki vasakpoolsel esiuksel. Hageja tasus Hiteh Autoteeninduse OÜ-le 03.02.2017 251,21 eurot (maksekorraldus, toimiku lk 36). Eeltoodud tõenditest nähtub, et sõiduki kahjustamise tõttu tuli sõiduk remontida ning remontimise eest tasus hageja hüvitise summas 251,21 eurot. Eelviidatud tõenditest nähtub, et 251,21 euro näol oli tegemist summaga, mis kujutas endast kahjustatud eseme parandamise mõistlikku kulu. Kahju oli otseselt tekkinud kostja tegevuse tõttu. Kulu suurusele kostja vastuväiteid ei esitanud.
38.22.01.2017 esitas hageja kostjale tagasinõude (toimiku lk 37), milles ta palus kostjal kui kahju põhjustanud ja sündmuskohalt lahkunud sõidukijuhil kahju hüvitada summas 251,21 eurot hiljemalt 11.03.2017.
39.VÕS § 82 lg 3 näeb ette, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Kooskõlas VÕS § 82 lõikega 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast VÕS § 82 lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Järelikult muutus kostja kohustus sissenõutavaks alates 12.03.2017, mil oli möödunud talle hageja poolt kohustuse täitmiseks antud mõistlik aeg.
40.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Järelikult on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist seaduses sätestatud määras alates 12.03.2017.
41.Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 253,26 eurot, millest 251,12 eurot on põhinõue ja 2,14 eurot on hagiavalduse esitamise ajaks 19.04.2017 sissenõutavaks muutunud viivis. Kostjalt tuleb samuti hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 251,12 eurolt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 20.04.2017 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
42.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1
sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
43.Hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulud 350 eurot. Hagiavalduse koostamiseks kulus esindajal 2 tundi hinnaga 100 eurot tunnis ning arve summaks oli 250 eurot. 11.10. 2017 istungiks valmistumiseks kulus 15 minutit ja arve summa oli 25 eurot. Kohus leiab, et iseenesest on hageja lepingulise esindaja õigusabikulud mõistlikud ning kooskõlas menetlustoimingute mahu ja sisuga. Samas on käesoleva tsiviilasja hinnaks 273,33 eurot. Riigikohus on rõhutanud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohtu hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind (RK TKm 3-2-1-4-15 p 14). Seetõttu leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja menetluskuludena välja mõista tsiviilasja hinnale vastav summa 273,33 eurot. Käesolev asi ei olnud ebatavaliselt keerukas ega mahukas, mistõttu ei pea kohus võimalikuks mõista kostjalt menetluskulusid välja tsiviilasja hinda ületavas summas.
44.Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt TsMS § 177 lg 4 alusel välja mõista viivis menetluskulude summalt 273,33 eurot alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.