AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal hagi XX vastu võla saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19.12.2017 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
273,33 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829), lepinguline esindaja Kadri Ojamaa Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Tiit Kull
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda XX poolt Harju Maakohtu 19.12.2017 otsusele esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see esitajale peale käesoleva määruse jõustumist.
3.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta.
Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
1.AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (hageja) esitas 11.04.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX (kostja) vastu. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 19.04.2017 maakohtule hagi kostja vastu võla saamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 251,12 eurot, seisuga 19.04.2017 viivise põhinõudelt 2,14 eurot ja viivise alates 20.04.2017 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning menetluskulud ja viivise nendelt. Hagi kohaselt toimus 04.10.2016 Tallinnas Suurtüki 12 asuvas Osaühingu EUROPARK ESTONIA parklas liikluskindlustuse juhtum, kus kostja juhitud ja pargitud sõiduki Toyota Verso (CCCCCC) avatud uksega kahjustati kõrval pargitud sõidukit Subaru Legacy (LLLLLL). Sündmus on salvestatud parkla turvakaamera andmekandjale. Hagejal on kostja vastu kindlustusandjana seaduse alusel tagasinõue (liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p 2), mille hageja palus hüvitada hiljemalt 11.03.2017. Kostja nõuet ei tunnistanud. Hageja esitas fotod kahjustada saanud Subarust ja Toyota tagumisest uksest. Hageja hüvitas LKindlS § 23 lg 1 ja VÕS § 132 lg 3 alusel Subaru remondimaksumuse 251,12 eurot. Politsei sündmuskohal ei käinud. Kahjustada saanud sõiduki kasutaja YY tegi politseile avalduse ja käis politseis uurijaga kohtumas. Kahjujuhtumist teatas hagejale YY e-posti teel 07.10.2016, lisades kahjustada saanud sõidukist fotod.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et nõue on alusetu ja tõendamata. Kostja eitas Subaru kahjustamist ja leidis, et hageja esitatud tõendid seda ei tõenda. Kuigi kohtueelses menetluses väitis hageja, et sündmuskohal käis politsei, ei ole neid tõendeid esitatud. Kostja tegevuse ja tagajärje vahel puudub põhjuslik seos. Puudub kostja süü. Hageja esitatud fotod on asjakohatud ega tõenda kahju tekkimist.
3.Maakohus rahuldas 19.12.2017 otsusega hagi, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 253,26 eurot, millest 251,12 eurot on põhinõue ja 2,14 eurot on hagi esitamise ajaks 19.04.2017 sissenõutavaks muutunud viivis ning sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt alates hagi esitamisele järgnevast päevast 20.04.2017 kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1), mõistes kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja 273,33 eurot ja nendelt viivise alates lahendi jõustumisest kuni kulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Otsuse põhjenduste kohaselt on hageja nõue kostja vastu põhjendatud ja tõendatud ning kostja vastuväited ei võimalda jätta nõuet rahuldamata, kuna vaatamata kohtu selgitustele kostja vastuväiteid ei põhistanud ega tõendanud. Turvakaamera videosalvestise, hageja esitatud fotode, Subaru kasutaja YY ütluste ja 07.10.2016 e-kirjaga on kogumis tõendatud, et kostja tegevuse tulemusena kahjustati kannatada saanud sõidukit. Kostja avas oma sõiduki ukse viisil, mis kahjustas teist sõidukit (LKindlS § 29 lg 2). Kostja sai aru, et teine sõiduk on kahjustatud ja et teise sõiduki juht ei viibinud sündmuskohal. Seetõttu pidi kostja teavitama juhtunust
2(4)
viivitamatult politseid (LKindlS § 169 lg 5). Kostja toimunust politseid ei teavitanud ja parkis oma sõiduki ringi, lootes vältida vastutust kannatanu ees. Kuigi kostja ei põhjustanud kindlustusjuhtumit tahtlikult, lahkus ta LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõistes sündmuskohalt õigusvastaselt ja süüliselt. Seega on hagejal õigus esitada kostja vastu tagasinõue. Asjasse puutumatud on kostja väited, et hageja viitas tagasinõudes ekslikult politsei käimisele sündmuskohal, kuigi politsei seal ei käinud. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta avastas oma sõiduki kahjustused alles järgmisel päeval, mistõttu ei saanud ka tunnistaja sündmuskohale kutsuda politseid. Poliisi nr 1305496321 kohaselt oli kostja sõiduki liikluskindlustuse andjaks perioodil 18.05.-17.11.2016 hageja, kes tasus Osaühingule Hiteh Autoteenindus 03.02.2017 Subaru vasakpoolse esiukse remontimiseks arve 251,21 eurot (ilma käibemaksuta). 22.01.2017 esitas hageja kostjale tagasinõude, milles palus kostjal kahju hüvitada hiljemalt 11.03.2017. VÕS § 82 lg-te 3 ja7 alusel muutus kostja kohustus sissenõutavaks alates 12.03.2017. Eeltoodu alusel rahuldas kohus hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Kuna väljamõistetav menetluskulu suurus ei tohiks rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda (RKTKm 3-2-14-15, p 14), siis tuleb kostjalt menetluskuludena välja mõista 273,33 eurot.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja mõista välja kostja menetluskulud. Maakohus hindas tõendeid ebaõigesti. Otsuse p-s 28 videosalvestise kellaajana märgitud ajavahemik 02:07-02:21 ja hageja viidatud kellaajad 17:45:00-17:46:25 ei lange kokku. Fotodelt ei saa tuvastada tegemise aega ega kohta ja neid on töödeldud. Tunnistaja YY muutis oma ütlusi peale videosalvestise vaatamist ja tema ütlused on kallutatud. Kuna kostja kahju ei põhjustanud, ei pidanud ta politseid kutsuma. LKindlS § 53 lg 1 p 2 nimetatud asjaolud aset ei leidnud. Isegi, kui kostja oleks oma autouksega kõrvale pargitud autot vigastanud, siis tema teos puudub tahtlus ja kui uks puutus kõrvale pargitud autot ja seeläbi tekkis väidetav kahju, siis sai see juhtuda tugevast tuulest (VÕS § 1057 lg 1 p 3), mis on vääramatu jõud (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-111-03 ja 3-2-1-64-06). Juhul kui kostja on kahju tekitamises süüdi, siis vääramatu jõu olemasolu ei saanud kostja mõjutada. Määruse põhjendused
5.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 andnud luba otsuse edasikaebamiseks.
6.Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi. Vaidlusaluses asjas tehtud hagi rahuldav otsus ei ole maakohtu poolt selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi tagajärg, samuti ei ole maakohus rikkunud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigelt hinnanud tõendeid.
7.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kuna hageja rahaline nõue ei ületanud põhinõude osas 2000 eurot ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, oli tegemist lihtmenetluses menetletud hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
3(4)
8.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus ei ole otsuse tegemisel kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust, rikkunud menetlusõigust ega hinnanud ebaõigesti tõendeid.
9.Praegusel juhul vaidlevad pooled selle üle, kas täidetud on LKindlS § 53 lg 1 p-st 2 tulenevad nõuded, st kas kostja kahjustas 04.10.2016 oma sõidukit Tallinnas Suurtüki 12 asuvas parklas parkides sõidukit Subaru Legacy, kas kostja lahkus süüliselt sündmuspaigast ja kas hagejal on kindlustusandjana õigus esitada kostja vastu tagasinõue. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus hindas tõendeid vääralt. Hageja videosalvestises nähtuvad kellaajad (17:43:35-17:46:35) ja maakohtu otsuse p-s 28 märgitud ajavahemik (00:07-02:21) ei lange kokku põhjusel, et maakohus on otsuse põhjendustes viidanud videosalvestise ajahetkedele, mis nähtuvad videoprogrammi ajaskaalalt mitte salvestise ekraanipildilt. Hageja poolt esitatud fotod kostja autost ja kannatada saanud autost tõendavad hageja väiteid, et kostja sõiduki ukse avamisega põhjustati kõrvale pargitud Subaru vasakule esiuksele kahju. Fotode suuruse vähendamine ei muuda neid tõendina kõlbmatuks. Kahjustatud autost fotode tegemise aeg ja koht on tõendatud tunnistaja YY ütlustega, kes selgitas, et nägi autol olevaid kahjustusi järgmisel päeval pärast auto parkimist Europargi parklasse Suurtüki 12 ning tegi seal platsil autost ka pildid (tl 75 pöördel - 76). Kuigi tunnistaja ütles esmalt, et parkis auto parklasse vist 03.10.2016, kuid seejärel täpsustas, et ta oli tööl ikka 04.10.2016, ei tähenda, et tunnistaja ütlused tuleks kõrvale jätta või et need on kallutatud. Maakohus on leidnud, et hinnates tõendeid kogumis on tõendatud, et kostja tegevuse tulemusena kahjustati kannatada saanud sõidukit ning kuigi kostja ei põhjustanud kahjujuhtumit tahtlikult, lahkus ta siiski LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõistes sündmuskohalt õigusvastaselt ja süüliselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda kostja kaebuses toodud väited jõuda maakohtust teistsugusele järeldusele. Asjaolu, et apellant maakohtu otsuses kaalutud hinnangutega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust.
10.Kostja väitega, et tema poolt põhjustatud kahju sai juhtuda tugevast tuulest, mis on vääramatu jõud, ei saa nõustuda. Riigikohus on selgitanud, et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Samuti märkis kolleegium, et mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida (lahendid nr 3-2-1-64-06, 3-2-1-111-03). Kuigi kostja ei saanud mõjutada tuule tugevust, sai kostja arvestada sellega, et auto avatud uks võib tuule mõjul liikuda ja sellist olukorda vältida, hoides ust kinni. Seejuures tuleb arvestada, et oktoobrikuus puhuvat tuult Eestis ei saa pidada erakordseks loodusjõuks ning et sõiduautot Subaru ei kahjustanud vahetult mitte tuul, vaid kostja auto uks. Autoukse kinni hoidmine kuulus kostja mõjupiirkonda.
11.Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.