Võlaõigus › Muud võlaõigusasjad

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Tartu maakonnas R vallas Vallapalu külas asuva L. kinnistu (registriosa nr XXX, L. kinnistu); Valga maakonnas Sangaste vallas Lauküla külas asuva R. kinnistu (registriosa nr XX, R. kinnistu); 1/3 mõttelise osa Viljandi maakonnas Halliste vallas Tilla külas M. kinnistust (registriosa nr XXX, M. kinnistu).

Kostja ja tema elukaaslane R.L. on takistanud kinkelepingus sätestatud hageja isikliku kasutusõiguse teostamist R. kinnistul, keelates sinna tuua ning hoida esemeid ja asju, mida on pidanud vajalikuks hageja. Ka on osa hagejale kuulunud asjadest kostja ja tema elukaaslase poolt hävitatud. Hageja seisukohalt ei ole kostja lepingu eesmärki järginud ka sellega, et kinkis 1⁄2 R. kinnistust edasi oma elukaaslasele. 08.03.2016 tuli kostja koos R.L. i ja viimase tuttava metsaärimehega vaatama L. kinnistu metsa. Kui hageja soovis saada selgitusi toimuva kohta, saadeti ta minema. Samuti on kostja üles näidanud jämedat tänamatust sellega, et ei ole järginud kokkulepet kinkida L. kinnistu oma vennale K.P. .

Hagiavaldusest ei selgu millised faktilised asjaolud on hagi aluseks (näiteks, millal on taganemisavaldus kätte toimetatud) ning mis on need tõendid, millega hageja tõendab hagi aluseks olevaid asjaolusid (nt sündmused, milles hageja järeldab kostja jämedat tänamatust). Hagejal puudub kinkelepingust taganemise alus. Kostja korrastas R. kinnistut ja viskas minema hallitanud asjad ja prügi. Samuti ei ole selge, kuidas võiks metsa ülevaatamine piirata hageja õigusi isikliku kasutusõiguse teostamisel. Kostja ei ole näidanud hageja vastu üles jämedat tänamatust, kui kinkis 1⁄2 kinnistust oma elukaaslasele, kes abistab kostjat kinnistute eest hoolitsemisel ning kellega koos sooviti rajada ühiselt uut kodu, mille tagatisena sooviti R. kinnistut kasutada. Kostja ei ole teinud midagi sellist, mis annaks alust väita, et ta on olnud hageja suhtes jämedalt tänamatu. Kostja märgib, et hageja väited seoses sellega, justkui oleks pooled kinkelepingu sõlmimisel kokku leppinud, et kostja kingib saadud L. kinnistu edasi kolmandale isikule, ei ole õiged ja hageja ei ole neid väiteid tõendanud. Isegi juhul, kui pooled oleksid sellises tingimuses kokku leppinud, on tegemist kinnisasjaga seotud kokkuleppega, millele kehtib notariaalne vorminõue, kuid kokkulepet notariaalses vormis ei ole sõlmitud. VÕS § 11 lg-st 2 tulenevalt ei loeta sellist kokkulepet sõlmituks ja kui hageja ja kostja vahel kokkulepe puudus, siis ei saa kostjalt nõuda ka kokkuleppe täitmist.

MAAKOHTU LAHEND

et hageja on Eesti Posti tähitud kirja saatmise kviitungi (tl 66) ja saadetise teekonna jälgimise protokolli väljatrükiga (tl 67) tõendanud, et taganemisavaldus on kostjale kätte toimetatud 23.03.2016. Seega saab hageja tugineda kõigile hagi alustena esile toodud sündmustele. Selleks, et pidada kostja käitumist jämedaks tänamatuseks VÕS § 268 lg 1 ja § 267 p 1 mõttes, ei saa lähtuda vaid hageja hinnangust kostja käitumisele, vaid tuleb arvestada ka sellega, kas kostja teod oleksid eriliselt hukkamõistetavad ka keskmise inimese hinnangul. Hageja hinnangul on kostja kinkija ja tema lähedaste vastu jämedat tänamatust üles näidanud allkirjeldatud käitumisega: 1) takistades hagejal lepinguga seatud isikliku kasutamisõiguse teostamist; 2) L. kinnistul metsamajandamiskava koostamise eesmärgil koos tuttavaga kinnistu ülevaatamises; 3) võõrandades osa kinkena saadust lepingu eesmärkide vastaselt oma elukaaslasele; 4) jättes järgimata kokkuleppe kinkida L. kinnistu oma vennale K.P. , kes on rajanud sellele oma eluaseme. Maakohus oli seisukohal, et jämeda tänamatusena ei saa käsitleda L. kinnistul asuva metsa ülevaatamist. Metsa ülevaatamine ei piira hageja õigusi isikliku kasutusõiguse teostamisel. Kirjeldatud tegevus ei ole objektiivselt hukkamõistetav. Samuti ei saa jäme tänamatus seisneda kostja poolt poole R. kinnistust oma elukaaslasele kinkimisel, sest kinkelepingu sõlmimine hageja ja kostja vahel ei tähenda seda, et kostjal puudus õigus lepingu eset või selle osa võõrandada. Seevastu kostja käitumine ja tegutsemine R. kinnistul on maakohtu hinnangul käsitletav jämeda tänamatusena. Nimetatud kinnistul asuvale elamule on seatud isiklik kasutusõigus hageja kasuks. AÕS § 227 lg 1 järgi isiklik kasutusõigus elamule koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa. Maakohus leidis, et kostja ja tema elukaaslane R.L. on takistanud hageja isikliku kasutusõiguse teostamist R. kinnistul, keelates sinna tuua ning hoida esemeid ja asju, mida on pidanud vajalikuks hageja. Ka on osa elamus olnud hagejale kuulunud asjadest kostja ja tema elukaaslase poolt hävitatud. Hageja on kohtuistungil andnud vande all ütlusi selle kohta, et kostja elukaaslasega on ära hävitanud tema riided. Kostja võttis omaks, et ta ei pidanud vajalikuks emaga nõu pidada, millised ema asjad vääriksid allesjätmist ning millised mitte. Kostja väide, et ta ei visanud ära midagi, millel oleks olnud emotsionaalne väärtus, on jäänud paljasõnaliseks, sest emotsionaalse väärtuse kohta oleks saanud hinnangut anda üksnes hageja. Tunnistaja J.P., kes viibis koos H. T suvel R. kinnistul, kuulis, et H. T küsis kostjalt ja R.L. ilt, miks on lõkkesse visatud ka tunnistaja hinnangul ilusat, ainult parandamist vajavat mööblit. Samuti ütles kostja elukaaslane H. T, et viimane peab kinnistule toodud esemed uuesti tunnistaja autole panema. Kohtu hinnangul on kostja üles näidanud jämedat tänamatust, hävitades hagejale kuuluvaid esemeid (riided, mööbel) elamust, mida hageja kasutab suvekoduna ning millele on seatud isiklik kasutusõigus hageja kasuks ja kirjutades ette, kas hageja võib temale kuuluvaid esemeid kinnistul olevase elamusse tuua või mitte. Maakohus leidis, et hageja väide, et hagejal ja kostjal oli kokkulepe, et kostja kingib hagejalt saadud L. kinnistu hiljem edasi oma vennale K.P. , on tõendamist leidnud hageja poolt vande

all antud ütlustega ja tunnistajana üle kuulatud K. P ütlustega. Poolte vahel puudub vaidlus, et L. kinnistule on hageja poeg ja kostja vend K. P ehitanud elamu, milles elab K. P oma perega. Kostja kinnitas kohtuistungil, et tegi K.P. ettepaneku L. kinnistul asuva elamu osas üürilepingu sõlmimiseks. Kostja on vande all andnud ütlusi: „Täpsemalt üürilepingu punkte kirja ei pannud. Rääkisin, et luban tal [K.] seal elada. Vara kõik kuulub mulle.“ K. P avaldas seda, et kostja soovib temaga sõlmida üürilepingu elamu kasutamiseks. TsÜS § 68 lg 1 kohaselt võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Hageja oli suuliselt väljendanud kostjale oma tahet L. kinnistuga seonduva osas – jätta see K.P. , see oli hageja eesmärgiks kinkelepingu sõlmimisel ja see oli ka enne lepingu allkirjastamist kostjale teatavaks tehtud, mis on tõendatud hageja vande all antud ütlustega ja tunnistaja K. P ütlustega ning mis on kooskõlas objektiivse asjaoluga: kostja omandas kinkelepinguga muu hulgas ka K. P poolt tema emale kuulunud kinnistule ehitatud elamu. Kuna kohus tuvastas, et kostjal on kinkelepingust kehtiva taganemise tõttu kohustus tagastada kingiks saadud vaidlusalused kinnistud hagejale, siis on kostjal kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõuded, et kostja vabastaks kingituseks saadud kinnistud või nende mõttelised osad. L. kinnistut ei ole kostja vallanud, selle üle vaidlus puudub. R. kinnistust kuulub 1/2 mõttelist osa kostja elukaaslasele R.L. ile, kinnistu kasutuskorda ei ole kindlaks määratud. Seega ei ole kohtul võimalik kindlaks määrata, millise osa valdus tuleb kostjal hagejale üle anda. Samal põhjendusel jääb rahuldamata hageja taotlus M. kinnistust 1/3 mõttelise osa valduse üleandmiseks. Kuni kasutuskorda ei ole kindlaks määratud, ei ole hagejal õiguslikku alust nõuda kinnistu mingi osa vabastamist hageja kasuks. Kaanon Kinnisvara on hinnanud R. kinnistu kui terviku turuväärtuseks 10 000 eurot eeldusel, et kinnistul asuvale elamule ei ole seatud isiklikku kasutusõigust (tl 84-114). Notariaalses kinkelepingus on lepingu pooled avaldanud, et R. kinnistu väärtus on 15 000 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja R. kinnistu 1⁄2 mõttelise osa võõrandamisega tekitatud kahju katteks rahalise hüvitise 5000 eurot.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

2) on K. P ja hageja ütlused/seletused seoses varasema kokkuleppega L. kinnistu osas vastuolus asjas kogutud dokumentaalse tõendiga, mistõttu ei saa neid suulisi väiteid tõendatuks lugeda. Kinkelepingus ei ole sätestatud kinke saamise tingimuseks asjaolu, et kostja peab pool kinnisasjast edasi kinkima; 3) ei ole tunnistaja K. P ütlused usaldusväärsed, sest K. P on huvitatud hagiavalduse rahuldamisest majanduslikel põhjustel; 4) on hageja, kostja ja tunnistaja antud selgituste vahel oluline vastuolu. Samas ei ole aga kohus kohtulahendis selgitanud, miks ta on arvesse võtnud hageja ja tunnistaja ütlusi, kuid jätnud täielikult tähelepanuta kostja vande all antud seletuse; 5) ei ole maakohus selgitanud, miks ta on jätnud tähelepanuta kostja selgitused seoses kinkelepingu sõlmimise asjaoludega ning kostja väitega, et ta ei olnud informeeritud sellest, et peab kinkima kinnisasja edasi K.P. ; 6) on maakohus kohtulahendis viidanud üksnes VÕS § 267 p-le 1, kuid ei ole viidanud VÕS § 267 p-le 3; 7) ei ole maakohus L. kinnistu edasikinkimisega seonduvate asjaolude hindamisel arvestanud kõiki asjas tähtsust omavaid tõendeid; 8) on maakohus ekslikult leidnud, et kostja on näidanud üles jämedat tänamatust seoses R. kinnistul aset leidnud sündmustega. Kostjale jäi arusaamatuks, kuidas peaks mõjutama kasutute mööblitükkide äraviskamine hageja õigusi; 9) on maakohus ekslikult leidnud, et kostja on kirjutanud hagejale ette, kas hageja võib temale kuuluvaid esemeid kinnistul olevasse elamusse tuua või mitte ja selline tegevus on käsitatav jämeda tänamatusena; 10) on kohus ekslikult leidnud, et kostja tahteavaldus tuleb asendada ka M. kinnistu osas. Kinkeleping oli sõlmitud kolme kinnisasja osas. Sealjuures ei ole kolmandale kinnisasjale ehk M. kinnistule isiklikku kasutusõigust hageja kasuks seatud; 11) on kohus väljamõistnud ebaõige hüvitise suuruse ja jaotanud valesti menetluskulud. Kohus on jätnud tähelepanuta, et hindamisakti järgi on hinnang kehtiv üksnes eeldusel, et registriosa III jao teisel järjekohal olev isikliku kasutusõiguse kanne on kustutatud. Hageja ei ole tõendanud, et kinnisasja väärtus oleks 10 000 eurot; 12) taotles hageja kostjalt hüvitise väljamõistmist summas 7500 eurot. Kohus mõistis hüvitise välja summas 5000. Seega rahuldas kohus hagi üksnes osaliselt. Kohus on menetluskulude osas rikkunud TsMS § 163 lg-t 1.

5) on maakohus jaotanud menetluskulud õiglaselt. TsMS § 163 lg 2 sätete kohaselt võib kohus hagi osalisel rahuldamisel jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja menetluskulude suurus apellatsioonimenetluses on 192 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

hagejaga käinud R. kinnistul kaks-kolm korda ja ta mäletab, et viis sinna muruniiduki ja gaasiballooni. Siis oli seal tunnistaja sõnul „väike ütlemine, et miks te kraami olete kõik lõkkesse pannud, seal oli ilusaid mööblitükke, mida oleks saanud kokku panna.“ Tunnistaja kinnitas ka, et kostja elukaaslane R ütles, et asjad tuleb peale võtta, et mis sa neid siia tood (lk 127). Ringkonnakohus leiab, et tegemist oli kinnisasja omaniku ja elamu kasutusõiguse omaja vahelise ühekordse konfliktiga. Kuigi isiklik kasutusõigus annab õiguse elamut kasutada, ei välista see kinnistu omaniku poolt elamus heakorra ja remonditööde tegemist, kui pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Ringkonnakohtu arvates ei kinnita tunnistaja ütlused ega poolte seletused seda, et R. kinnistul asuva elamu juures tegi kostja midagi, mis kvalifitseeruks jämeda tänamatusena. Tegemist oli kostja seisukohalt vajaliku ja põhjendatud tegevusega, kuid ta oleks pidanud oma tegevusest eelnevalt hagejat informeerima. Tulevikus saavad hageja ja kostja kokku leppida, millised õigused ja kohustused on kostjal seoses elamuga.

määra ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks vaid seda teeb maakohus TsMS § 174 lg 4 .

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.