Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-17-6939 Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg-st 21 võtab Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja ITM Inkasso OÜ palub mõista kostjalt Xxxvälja põhivõlgnevus 431,79 eurot, intress 52,02 eurot, võlgnevuse sissenõudmisega tekkinud kahju 15 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 9,94 eurot ja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 01.03.2017 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja palub jätta menetluskulud: riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 100 eurot kostja kanda. Xxxsõlmis 05.07.2016 Placet Group OÜ-ga laenulepingu nr SR522271 500 eurot laenu saamiseks 360 päevaks, intressiga 135,99 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks lepiti kokku 30.06.2017. Lepingu lisas „Graafik“ on näidatud, et laen tagastatakse 12 osamaksega. Kostja on tasunud laenulepingust tulenevaid kohustusi järgnevalt: 13.07.2016 15.08.2016 06.09.2016 Kokku:

põhiosa 33,45 eurot, põhiosa 34,76 eurot, intresse 2,25 eurot; põhiosa 68,21 eurot;

intresse 19,55 eurot; intresse 18,24 eurot; intresse 40,04 eurot.

Kostja ei tagastanud laenu kokkulepitud viisil ning hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal laenusummast tasumata põhiosa 431,79 eurot, intress 95,95 eurot. Ülesütlemise hoiatus saadetis kostjale 06.12.2016.a. (Lisa 7), mille järel ütles laenuandja kostjaga laenulepingu üles 21.12.2016. Teade nõude loovutamise kohta saadeti kostjale 22.12.2016.a. (Lisa 8). Inkasso võlateatis 1 saadeti kostjale 29.12.2016.a. (Lisa 9). Võlateatiste saatmise eest on tasu vastavalt hinnakirjale (Lisa 10) 15 eurot. Kuna võlgniku laenuleping lõpetati võlgnikupoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu 21.12.2016.a., siis on hagejal õigus küsida laenulepingu eest intressi lepingu kehtivuse aja eest, seega on hagejal intressi nõue 52,02 eurot (lepingu perioodi eest intresse 92,06 eurot, millest tasutud 40,04 eurot). Kuivõrd kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuste rikkumisega VÕS § 100 mõistes. VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab kohustuse rikkumise korral nõuda

2-17-6939 võlgnikult kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral lubab VÕS § 101 lg 1 p 6 nõuda võlgnikult viivist. Hageja arvestab viivist tasumata põhinõudelt seaduses toodud ulatuses tasumisega viivitatud perioodi eest alates lepingu lõppemise päevale järgnevast päevast, s.o alates 22.12.2016. Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga 03.05.2017 on seaduse alusel sissenõutava viivise suurus 9,94 eurot, iga viivitatud päeva eest kohustub kostja tasuma viivist võlgnetavalt summalt 431,79 eurot viivist 0,022%. Edaspidi nõuab hageja seadusjärgset viivist põhinõudelt 431,79 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 04.05.2017.a. tasumata summalt päevas. Samuti on hageja seisukohal, et esitatud nõue võlgnevuse menetlemisega seotud kulude (kahjude) 15.- eurot katmiseks kostja poolt, on põhjendatud ja õiglane. Kostja seisukohad Kostja ei nõustu hagiga. Kostjale määrati 11.09.2016 vabaduse kaotus, mistõttu ei saanud ta laenu tagasi maksta. Kostja vabanes vanglast 30.03.2017, kuid võlausaldaja ei ole kostjaga ühendust võtnud. Kostjal ei ole olnud aega asjaga tegeleda kuna peale vabanemist asja ajamisi palju (töö, pension ja ravi). Kostja leiab et ta on võlgu Placet Group OÜ-le ja soovib võla tagasi maksta samuti Placet Group OÜ-le. Kostja hinnangul ei ole tal hagejaga pistmist, sest ta ei ole neilt raha laenanud. Menetluskulude osas leiab kostja et tavaliselt maksab tellija. Kohtu põhjendused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et ei hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid, leidis, et hagi tuleb rahuldada. Pooltel puudub vaidlus ja kohus on tuvastanud, et:  Xxxsõlmis 05.07.2016 Placet Group OÜ-ga laenulepingu SR522271 (tl 5).  500 euro suuruse laenu tagastamise tähtajaks oli 30.06.20178, 12 osamaksega (tl 9 pöördel).  Lisaks laenu põhiosale kohustus kostja hagejale andma laenu kasutamise eest intressi kokku 135,99 eurot (tl 9 pöördel).  Hageja ütles laenulepingu üles 21.12.2016 (tl 14).  Placet Group OÜ loovutas nõude hagejale 22.12.2016 (tl 15)  Hageja edastas 29.12.2016 kostjale võlateatise (tl 16). Kostja hagiga ei nõustu. Vastuväite kohaselt ei saanud kostja võlgnevust tasuda, sest viibis vanglas. Kostja on sõlminud laenulepingu Placet Group OÜ-ga, mitte hagejaga. Kuna asjas puudub vaidlus, et Placet Group OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping, millest tulenevad raha tasumise kohustused jäid kostjal kohaselt täitmata, siis on võlausaldajal võlaõigusseaduse § 108 lg 1 järgi õigus nõuda raha maksmise kohustuse täitmist.

2-17-6939 VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. Kostja viidet, mille kohaselt ta ei saanud vanglas viibides võlgnevust tasuda, mõistab kohus selliselt, et kostja tugineb lepingulise kohustuse mitte täitmisel vabandatavusele. Kohus on seisukoha, et vanglasse sattumine ei ole iseenesest VÕS § 103 lg 2 mõttes vääramatu jõud, mida võlgnik ei saanud mõjutada. Võlgnikul oli võimalus vanglasse sattumist vältida karistatava teo toimepanemata jätmisega. Kohtu hinnangul võiks kinnises asutuses viibimist pidada kohustuse täitmata jätmisel vabandavaks asjaoluks vaid juhul, kui isik on seal viibimise ajal õigeks mõistetud. Viimati nimetatud asjaolule ei ole aga kostja tuginenud. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Lõige 2 järgi nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kostja ei ole selgesõnaliselt vaidlustanud nõude loovutamise fakti ega esitanud asjaolusid, millest selguks nõude loovutamise võimatus või keelatus. Seetõttu peab kohus kostja selgitusi selle kohta, et laenuleping oli sõlmitud mitte hagejaga vaid Placet Group OÜ-ga asjakohatuks. Nõue loovutamise teatest (tl 15) ilmneb, et võlausaldaja on võlgnikku nõude loovutamisest teavitanud. Kostja ei ole vaidlustanud põhivõlgnevuse, intressi võlgnevuse, viivise võlgnevuse kujunemist ega kahju hüvitamise asjaolusid. Võlgnik on võlgnevust tunnistanud Placet Group OÜ ees. Kuna tsiviilkohtumentluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest, siis loeb kohus omaksvõetuks võlgnevuse kujunemise asjaolud. Eelnevast tulenevalt ja VÕS § 101 lg 1 p 1, 3 ja 6 alusel kuulub hagi rahuldamisele. Kuna otsus on tehtud kostja kahjuks, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud kostja. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 100 eurot. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja esitanud menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses ja need kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.