Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2 (10)

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o 18.detsembrist 2017.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja selle põhjendused Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt loovutas Tele2 Eesti AS 16.03.2017.a. hagejale B2 Kapital SIA 24.10.2016.a. kostja R. V. sõlmitud liitumislepingust mobiilsideteenuse osutamiseks tulenevad nõuded. Lepingu sõlmimisel on kostja kinnitanud, et ta on tutvunud ja nõustunud liitumislepingu lahutamatuks osaks olevate pakkumise tingimustega, Tele2 teenuse kasutamise tingimustega, intreneti kasutamise tingimustega ja hinnakirjaga. Teenuste kasutamise tingimuste punkti 6.5 kohaselt on Tele2 arveldusperioodi pikkus 1 kuu, mille kohta toimub arve koostamine arveldusperioodi viimasel päeval. Kostja on jätnud tasumata teenuste eest viie arve alusel kokku 38,65 eurot. 30.01.2017.a. ütles hageja kostjaga sõlmitud lepingu üles, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. Neil asjaoludel ja toetudes võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 619, , 100 ,101 lg 1 p 1, 108 lg 1 113 lg 1 ning 1132 lg 1 ja lg 2 p 1 taotleb hageja kostjalt võla, summas 38,65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 1,96 eurot ja lisanduva viivise ning sissenõudmiskulude, summas 22,99 eurot väljamõistmist. 3 (10)

Kostja vastuväited ja hageja seisukoht kostja vastuse osas Kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitanud nõudele vastuväite (tl.67). Kuna tulenevalt TsMs § 486 lg 2 loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest, on võimalik maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväidet nõudele arvestada ka hagimenetluses. Vastuväite kohaselt ei olnud kostjal võimalik arveid tasuda, kuna temale ei olnud need kättesaadavaks tehtud. Ta ei olnud Tele2 Eestile teatavaks tehtud ühtegi elektronposti aadressi ning kuna ta teenuseid reaalselt ei kasutanud, ei kasutanud ta Tele2 iseteenindust. Kui talle saadeti esimest korda paberkandjal arve, siis ta selle ka tasus, varem puudusid tal pangarekvisiidid, kuhu makseid teha. Seoses asjaoluga, et tegemist on lihtmenetluses menetletava hagiga, on kostja esitanud kohtule ka kirjaliku seletuse (tl.49) ning taotlenud enda ärakuulamist. Seletuses ning telefoni teel toimunud ärakuulamise käigus on kostja avaldanud, et talle tehti ettepanek lepingu sõlmimiseks telefoni teel ning seejärel toodi leping kulleriga. Lepingu tingimused ei olnud talle sobivad, kuna ta soovis arveid paberkandjal L. postkasti xxxxxxxxxxx. Reaalselt ta Tele2 teenuseid ei kasutanud, s.t. temale saadetud Simkaarti telefonisse ega tahvelarvutisse pannud. Kostja on tasunud ühe arve, summas 12 eurot, mis saadeti talle paberkandjal, kuid ta ei ole nõus tasuma sissenõudekulusid, kuna Tele2 ei ole teinud midagi, et kostjale nõudest teada anda, vaid andis nõude oma lepingupartnerile. Ärakuulamisel on kostja möönnud, et kuna ta on lepingu allkirjastanud, siis tuleb tal ilmselt lepingust tulenevad nõuded täita, kuid ta leiab, et Tele2 Eesti ei ole käitunud lepingut sõlmides heas usus, sest telefoni teel avaldas kostja soovi saada arveid paberkandjal. Kostjal puudus vajadus kasutada Tele2 Eesti iseteenindust, kuna ta reaalselt teenuseid ei kasutanud. Hageja esitas 27.11.2017.a. kohtule esitatud kirjalikus seisukohas (tl.47) selgitanud, et kostja on 24.10.2016.a. lepingus kinnitanud, et on teadlik, et tal tuleb tasuda lisaks pakkumise tingimustes sätestatud 4 (10)

teenustele ja hindadele ka tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt Tele2 hinnakirjale. Arvelduste kord on samuti lepingus kokku lepitud. Ühe arve tasumisega inkassomenetluse käigus on kostja kinnitanud, et Tele2 on talle lepingu alusel teenust osutanud. Kostja tasutud summa, 12 eurot on arvestatud sissenõudmiskulu katteks vastavalt Tele2 teenuste kasutamise tingimuste p 8.3. Osutatud teenuste eest esitatud arved on kostja poolt tasumata. Lepingus on märgitud, et arved edastatakse aadressil Tele2 iseteenindus, millise arvete edastamise viisi on kostja ise valinud. Tele 2 iseteenindusse sisselogimiseks tuleb sisestada telefoninumber ja parool. Muul viisil – ei elektrooniliselt ega paberkandjal ei ole Tele2 kostjale arveid edastanud.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks, et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 5, 7, 8 ja 9 kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all; loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist; koguda tõendeid omal algatusel ja teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi ja realiseerida TsMS § 405 lg 2 sätestatud õigus olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid, käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 101 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. 5 (10)

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ette nähtud intressimäär. Hageja nõude aluseks on Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 24.10.2016. a sõlmitud leping (tl.14), lepingu lisa (tl.15-16), mis on kostja poolt allkirjastatud ning Tele2 teenuste kasutamise tingimused (tl.17-22). Lepingu alajaotuses „Kliendi andmed“ on märgitud arve aadress – Tele2 iseteenindus. Lepingu sõlmimise aluseks on olnud personaalne pakkumine, mille tingimused on lepingu lisas. Kostja on lepingut allkirjastades kinnitanud, et on tutvunud ja nõustub lepingu ja pakkumise tingimustega, samuti on teadlik, et Tele2 teenuspakettide kasutamise tingimusi reguleerivad Tele 2 teenuste kasutamise tingimused. Kostjaga sõlmitud lepingu lisast - personaalse pakkumise tingimustest nähtub, et pakkumine sisaldab sideteenust, mille 4 eurose kuutasu sisse arvestatakse igakuiselt 1000 minutit kõneaega Tele2, Elisa ja Telia võrkudesse ja 100 SMS-i ning 4G interneti arvutis standardpaketti andmemahuga 30 GB kuutasuga 14,99 eurot. Kostjale on esitatud lepingus kokkulepitud teenuste kasutamise eest 01.11.2016.a. arve summas 6.24 eurot (tl.23) , mis sisaldab ka eelmise perioodi arvet (5663881), summas 3,28 eurot. Arveldusperioodina on märgitud 02.03.2003-31.10.2016. Arve selgituses on märgitud vaid summa 2,96 kujunemist 24.10.2016.a. sõlmitud lepingu alusel. 01.12.2016.a. esitatud arve (tl.24), summas 17,73 eurot sisaldab arveldusperioodi 1.11.-30.11.2016 eest tasumisele kuuluvat summat – 11,49 eurot ja eelmise perioodi arvet 6,24 eurot. 01.01.2017.a. on kostjale esitatud arve 2016.a. detsembrikuu teenuste kasutamise eest (tl.26), summas 16,48 eurot, millele on lisatud viivis 3,83 eurot. Koos eelmise perioodi arvega (17,73 eurot) kuulus tasumisele 38,04 eurot. Arve selgitusse on lisaks märgitud maksehäireregistri kirja saatmise tasu, 4,99 eurot, milline summa arvel ei kajastu. 6 (10)

01.02.2017.a. arve alusel (tl.25) kuulus tasumisele arveldusperioodi arve 9,43 eurot ja eelmise perioodi arve 38,04 eurot, seega kokku 47,47 eurot. Tele2 Eesti AS on loovutanud 16.03.2017. a nõuded hagejale, aluseks nõude loovutamise leping (tl.28) ja selle lisa (tl.29). Hagiavalduses on hageja poolt esitatud võlgnevuse arvestus, mille kohaselt kostja võlgneb teenuste eest 38,65 eurot, sealhulgas enne lepingu sõlmimist osutatud teenuste eest 3,28 eurot. Kuna nimetatud võlgnevuse tekkimise kohta ei ole hageja poolt tõendeid ega selgitusi esitatud, leiab kohus, et 3,28 euro väljamõistmise nõue on tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Sellega seoses ei ole põhjendatud ka viivise nõue summalt 3,28 eurot alates 19.10.2016 – 22.08.2017 (22 senti). Kuna kostja on lepingut allkirjastades nõustunud lepingu tingimustega, sealhulgas tingimusega, et arve aadress on Tele2 iseteenindus, tuleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse katteks 35,37 eurot. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust asjaolu, et kostja tegelikult teenuseid ei kasutanud, sest hageja oli omapoolse kohustuse täitnud mobiilsideteenuste kui interneti kasutamine oli kostjale võimalikuks tehtud. Hagi esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 1,74 eurot (1,96-0,22). TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus mõistab lisanduva viivise hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni välja kindlas summas ning edasiselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõuab lisanduvat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, mis on praegu 8% aastas ehk 0,022% päevas. Ajavahemik hagi esitamisest 7 (10)

kohtuotsuse tegemiseni on 118 päeva ja lisanduv viivis seega 0,92 eurot (35,37 x 0,022% x 118). Kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on kokku 2,66 eurot (1,74 + 0,92). Alates 19.12.2017. a kuni põhivõlgnevuse tasumiseni tuleb TsMS § 367 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (praegu 0,022% päevas). Hageja nõuab kostjalt ka võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist summas 22,99 eurot. Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõudis kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist summas 34,99 eurot ja kostja on tasunud hagejale temale esitatud arve alusel 05.06.2017.a. 12 eurot, mille hageja arvestas võla sissenõudmiskulude katteks. Hageja õigus nõuda võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist tuleneb Tele2 teenuste kasutamise tingimuste punktist 4.8. Kostja ja Tele2 Eesti AS on sõlminud liitumislepingu pärast 01.10.2015. a, seega tuleb kohaldada VÕS §-s 1132 sätestatud võla sissenõudmise kulude piirmäärasid. Lepingu kehtivuse ajal saatis Tele2 Eesti AS kostjale ühe tasulise meeldetuletuskirja, mille eest nõuab hageja kostjalt 4,99 eurot. VÕS § 1132 lg 1 esimene lause sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Kuna hageja nõutud tasu ei ületa VÕS §-s 1132 lõikes 1 sätestatud piirmäära, saab hageja nõutud tasu lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirja eest välja mõista täies ulatuses. Hageja nõuab kostjalt pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on pärast lepingu lõppemist saatnud kostjale kaks meeldetuletuskirja ja teinud muid toiminguid võla sissenõudmiseks. VÕS § 1132 lõike 2 punkti 1 järgi saab nõude korral kuni 500 eurot pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulude katteks välja mõista 30 eurot, kui on saadetud kolm meeldetuletuskirja ja tehtud muid toiminguid võla sissenõudmiseks. VÕS §-s 1132 lõikes 2 punktis 1 on sätestatud hüvitamisele kuuluvate sissenõudmiskulude maksimaalsed määrad, mis tähendab, et muude toimingute eest saab välja mõista 8 (10)

maksimaalselt 5 eurot ka juhul, kui on saadetud üks meeldetuletuskiri või kaks meeldetuletuskirja. Kuna hageja on pärast lepingu lõppemist saatnud kostjale kaks meeldetuletuskirja, saab võla sissenõudmisega seotud kulud lepingujärgse perioodi eest välja mõista vaid summas 25 eurot. Seega kokku saab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude katteks välja mõista 29,99 eurot. Kuna hageja on arvestanud kostja poolt tasutud 12 eurot võla sissenõudmise kulude katteks, tuleb kostjalt hageja kasuks võla sissenõudmisega seotud kulud välja mõista summas 17,99 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks mobiilsideteenuste osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse katteks välja mõista 59,02 eurot (38,65 + 2,38 + 17,99). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 järgi esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Käesolevas asjas on menetluskuludeks hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja täiendavalt hagi esitamise tasutud riigilõivud – kokku 75 eurot , hageja õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses, millised hüvitatakse vastavalt TsMS § 4842 maksimaalselt 20 euro ulatuses ning hageja lepingulise esindaja kulu hagimenetluses 140 eurot. Seega kokku on hageja menetluskulud 235 eurot. Kostjal asja materjalidest nähtuvalt menetluskulusid ei esine. Kohus jätab seoses hagi osalise rahuldamisega menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. Seega tuleb kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista 117,50 eurot (235 :2). 9 (10)

TsMS § 177 lg 4 järgi märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik

10 (10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.