2-17-111672
Määruse tegemise aeg ja koht
15. detsember 2017.a, Narva
Kohus
Viru Maakohus, Narva kohtumaja
Kohtunik
Andres Hallmägi
Kohtuasi
AS-i G4S Eesti hagi S N vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised
Hageja:
AS G4S Eesti (RK 10022095)
Hageja lepinguline esindaja:
Ulvi Jürgenson
Kostja: Advokaat Aleksei Forstiman Kostja lepinguline esindaja:
2-17-111672 1.4 Poolte meneteluskulud jäävad poolte endi kanda. 1.5 Pooled loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse edasikaebamise õigusest. 1.6 Tagastada G4S Eesti poolt tasutud pool riigilõivust 112 (ükssada kaksteist) eurot 50 senti. Tagastatav riigilõiv kanda AS G4S Eesti arveldusarvele nr XXX Swedbank, kasutades viitenumbrit 123.
Kohtumäärus ei ole edasi kaevatav (TsMS § 661 lg 4).
Viru Maakohtu menetluses on AS G4S Eesti hagi S N vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Osapooled esitasid 15.11.2017 kohtule kompromissi ning palusid tsiviilasja menetluse lõpetada. Kokkuleppe kohaselt pooled leppisid kokku järgnevas: Kompromissi raames sõlmis kostja 14.11.2017 objektide XXX ja XXX osas hagejaga uued valveteenuse lepingud. Valveteenuse aktiveerimiseks hageja väljastab pärast käesoleva kompromisslepingu sõlmimist kostjale isiklikult 2 SIM kaarti hageja kontorist aadressil XXX kontori tööajal. Kostja tasub hagejale 309,14 eurot (summa koosneb: põhivõlast 138,63 eurot, viivistest 1,76 eurot, 1⁄2 hageja poolt tasutud riigilõivust 112,5 eurot ja hageja lepingulise esindaja kuludest 56,25 eurot) hiljemalt 15.11.2017 AS G4S Eesti arvelduskontole: XXX (Swedbank), XXX (SEB Pank), XXX (Luminor Bank AS), XXX (Danske Bank) kasutades viitenumbrit 123. Hageja loobub kõikidest käesolevas kompromisslepingus nimetamata tsiviilasjas nr 2-17111672 kostja vastu esitatud nõuetest. Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole menetluses tasutud riigilõivu ehk 112,5 euro tagastamist AS G4S Eesti arveldusarvele nr XXX Swedbank. Palun kasutada viitenumbrit XXX. Poolte ülejäänud kohtukulud jäävad poolte endi kanda. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest vastavalt TsMS §§-dele 431-433. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse edasikaebamise õigusest. Seoses hageja ja kostja vahelise kompromissi sõlmimisega paluvad pooled kohtul käesolev kompromiss kinnitada ning menetlus antud asjas lõpetada.
2-17-111672 Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et poolte sõlmitud ja kohtule kinnitamiseks esitatud kompromiss ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega, samuti ei riku saavutatud kokkulepe avalikku huvi. Kohus selgitab, et vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Kohus selgitab pooltele menetlus lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Vastavalt TsMS § 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja taotles poole riigilõivu s.o 112,50 euro tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kohus leiab, et poole riigilõivu tagastamise taotlus on põhjendatud ja rahuldab selle. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430, kinnitab kohus poolte vahelise kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.
(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.