Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Piret Mõistlik
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
416 703.94 eurot Hageja: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Nigul Saar (e-post: [email protected]) Kostja I: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX) Kostja I lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaido Ehasoo (e-post: [email protected]) Kostja II: XXX (isikukood: XXX, elukoht: XXX , e-post: XXX) Kostja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tõnu Tuulas (epost: [email protected])
15.11.2017 Tallinnas Istungi toimumise aeg ja koht Resolutsioon
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Eelnev menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on XXX hagi XXX ja XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 16.11.2017 allkirjastas kohus 15.11.2017 toimunud kohtuistungi protokolli. 21.11.2017 esitas kostja II taotluse protokolli parandamiseks kostja II kohtukõne osas. 27.11.2017 teatas hageja, et vaidleb taotlusele vastu, kuna kostja II kohtukõne teesid on asja materjalide juures. 27.11.2017 teatas kostja I, et ei vaidle vastu kostja II taotlusele. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid 01.05.1997 hageja õiguseellane äriühing E.K.&Sidum Limited ja XXX laenulepingu, mille kohaselt andis äriühing laenusaajale laenu 3 000 000.00 Eesti krooni. Lepingupooled suurendasid laenusummat ja täiendavalt laenas äriühing laenuvõtjale 260 000.00 Eesti krooni. Laenusaaja kohustus tasuma laenu tagastamise viivitamisega viivist 0,2% iga viivituses oleva päeva eest. Laen kanti kokkuleppeliselt laenusaaja abikaasa (kostja I) pangakontole. Laenu tagasimakse tähtaeg oli 01.05.2012. Laenusaaja ei ole laenu tagastanud. Laenuandja loovutas hagejale nõude 01.05.1999. Hageja esitab nõude laenusaaja õigusjärglaste vastu. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõla 208 351.94 eurot ja viivise 208 351.94 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda ning mõista kostjatelt välja menetluskuluna 11 137.60 eurot, millele lisandub viivis. Hageja kostjate menetluskulude suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kostja I vastuväited Kostja I esitatud nõuet ei tunnista. Kostja I leiab, et sõlmitud laenuleping on tühine fiktiivsuse tõttu, sest puudub laenusuhe, mille eest peaks kostja I vastutama. Samuti on pärijate vastutus piiratud. Kostja I palub jätta menetluskulud hageja kanda ning välja mõista hagejalt menetluskuluna 5760.00 eurot, millele lisandub viivis. Kostja I leiab, et hageja menetluskulud on ülepaisutatud ja palub neid vähendada 14,5 töötunni võrra. Kostja II vastuväited Kostja II esitatud nõuet ei tunnista. Kostja II leiab, et hagejal ei olnud esindusõigust laenulepingut E.K.&Sidum Limited poolt allkirjastada. Laenuandaja ei ole nõuetekohaselt nõuet hagejale loovutanud. Sõlmitud laenuleping on tühine fiktiivsuse ja näilikkuse tõttu, sest puudub laenusuhe, mille eest peaks kostja II vastutama. Laenulepinguga varjati seltsingu sisu ja asjaolusid. Samuti on pärijate vastutus piiratud. Kostja II palub jätta menetluskulud hageja kanda ning välja mõista hagejalt menetluskuluna 5000.00 eurot, millele lisandub viivis. Kostja II leiab, et hageja menetluskulud on ülepaisutatud ja palub neid vähendada 12 töötunni võrra. Kohtuotsuse põhjendused I Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 50 alusel jätab kohus rahuldamata kostja II 21.11.2017 taotluse 15.11.2017 protokolli parandamiseks, kuna protokoll kajastab menetluse olulist käiku piisaval määral ning kostja II on esitanud kohtukõne teesid ka kirjalikult. II Pooled ei vaidle järgmise üle: - 01.05.1997 dateeringuga on sõlmitud hageja õiguseellase äriühing E.K.&Sidum Limited ja XXX vaheline leping (I kd tl 7-8), - 01.05.1999 dateeringuga on sõlmitud laenuandja ja hageja vaheline nõude loovutamise leping (I kd tl 9).
Pooled vaidlevad järgmise üle: - kas äriühing E.K.&Sidum Limited oli pädev lepingut sõlmima, - kas hageja oli pädev nõude loovutamise lepingut sõlmima, tegelik sisu.
mis on laenulepingu
Esmalt annab kohus hinnangu äriühing E.K.&Sidum Limited pädevusele 01.05.1997. a lepingu sõlmimisel ning äriühingu ja hageja pädevusele 01.05.1999. a lepingu sõlmimisel. Hageja on esitanud äriühingu pädevuse kohta 01.05.1997. aastal 22.09.1998. a kinnituse selle kohta, et E.K.&Sidum Limited on registrisse kantud 24.11.1993 ning ta ei ole likvideerimis- ega kustutusfaasis (I kd tl 173-174, I kd tl 176-177). Seega oli äriühing E.K.&Sidum Limited pädev 01.05.1997. aastal lepingut sõlmima. 01.05.1999. a lepingu on E.K.&Sidum Limited nimel allkirjastanud volitatud esindajana hageja, kes on lepingu allkirjastanud ka kui nõude omandaja (vt I kd tl 9). 01.05.1999. a lepingu pooled on leppinud kokku, et kohaldamisele tuleb Eesti õigus (vt I kd tl 9, p 4.3.). Lepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 95 lg 2 kohaselt võis esindaja teha tehingut esitatava nimel iseendaga ainult siis, kui see tulenes seadusest või esindatava antud volitusest. Hageja on esitanud äriühingu pädevuse kohta 01.05.1999. aastal Merita panga maksekorralduse (I kd tl 161, I kd tl 178), mille kohaselt on E.K.&Sidum Limited 28.09.1999 teinud makse teisele äriühingule. Samuti on hageja esitanud hageja ja XXX 21.09.1995. a avalduse E.K.&Sidum Limited Eesti filiaali registreerimiseks (I kd tl 163-165), E.K.&Sidum Limited direktori 07.05.1999. a otsuse filiaali majandustegevuse lõpetamiseks (I kd tl 162) ning äriregistri väljavõtte filiaali lõpetamise kohta 03.06.1999 (I kd tl 166). ükski viidatud dokument ei tõenda erivolituse olemasolu 01.05.1999. a lepingu sõlmimisel. Kehtinud TsÜS § 103 lg 1 kohaselt on tehing, mille teise isiku nimel on teinud isik, kellel ei olnud volitust, tühine. Seega on äriühing E.K.&Sidum Limited ja hageja vaheline 01.05.1999. a leping tühine, mistõttu ei ole hageja hagetavat nõuet omandanud. Kuna XXX ei ole kohane hageja, siis kohus ei anna hinnangut 01.05.1997 dateeringuga lepingu sisule. Eelnenut arvesse võttes kohus leiab, et XXX hagi XXX ja XXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ei ole tõendatud ega põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. TsMS § 177 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.