Võlaõigus › Töövõtulepingud

Tsiviilasi nr 2-14-62074

25.07.2012.a kokkulepe, 25.07.2012.a käendusleping ning 07.09.2012. a nõude loovutamise leping. 30.12.2010.a Sihtasutuse PJV Hooldusravi ja OÜ Astlanda Ehitus vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingu kohaselt tellis Sihtasutus PJV Hooldusravi OÜ-lt Astlanda Ehitus ehitustööde teostamist OÜ Sillen Konsultatsioonid omandis olevale Tallinnas Laste 1/Põllu 70/Raudtee 75/Valve 3 hoonestusõigusele. Tallinnas Laste 1/Põllu 70/Raudtee 75/Valve 3 hoonestusõigus kuulus nimetatud hetkel ja kuulub käesoleval hetkel OÜ-le Sillen Konsultatsioonid. 25.07.2012.a on Sihtasutuse PJV Hooldusravi ja OÜ Sillen Konsultatsioonid vahel sõlmitud kokkulepe, mille p-s 1 on välja toodud, et Sihtasutus PJV Hooldusravi on 30.12.2010.a Sihtasutuse PJV Hooldusravi ja OÜ Astlanda Ehitus vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 2 alusel teostanud kulutusi OÜ Sillen Konsultatsioonid omanduses olevale Tallinnas Laste tn 1 ehitisele kogusummas 2 477 726,79 eurot (s.o 38 768 000 Eesti krooni). Kokkuleppe punktis 2 oli Sihtasutuse PJV Hooldusravi ja OÜ Sillen Konsultatsioonid vahel kokku lepitud, et OÜ Sillen Konsultatsioonid kohustub tasuma Sihtasutusele PJV Hooldusravi ülaltoodud võlgnevusega summas 2 477 726,79 eurot (s.o 38 768 000 Eesti krooni) seoses intresse 12% aastas. Intresside arvestamist alustati tagasiulatuvalt alates 01.01.2012.a. 25.07.2012.a Sihtasutuse PJV Hooldusravi ja PJV Hiiu Ravikeskus AS vahel sõlmitud käenduslepingu alusel on PJV Hiiu Ravikeskus AS käendanud Sihtasutuse PJV Hooldusravi ees ülaltoodud OÜ Sillen Konsultatsioonid kohustuste täitmist. Hageja leidis, et 25.07.2012.a kokkuleppe p-ga 1 on OÜ Sillen Konsultatsioonid andnud konstitutiivse võlatunnistuse VÕS § 30 tähenduses, millega OÜ Sillen Konsultatsioonid on tunnistanud võlgnevust hageja õiguseelneja ees summas 2477726,79 eurot.

Tsiviilasi nr 2-14-62074

Konsultatsioonid on väljastanud võlatunnistuse ning juhul kui OÜ Sillen Konsultatsioonid hagi edasi ei menetleta, puudub tal kohane viis enda õiguste kaitseks, sest uue hagi esitamine võib olla välistatud seoses aegumisega. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat, mis tänaseks on juba möödunud. Juhul kui pankrotimäärus tsiviilasjas 2-16-1217 tühistatakse, taastab kohus pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg-st 3 tulenevalt tsiviilasjas nr 21462074 hagi osas menetluse, kuid ei saa seda teha vastuhagi osas, sest sellist võimalust PankrS § 43 lg-d 2 ja 3 ette ei näe. Kuivõrd kohus jättis põhinõude osas hagi läbi vaatamata, on vastuhagejal eesmärgi saavutamiseks vajalik muuta vastuhagi nõuet selliselt, et nõue ei oleks tingimuslik ja seotud põhihagiga. Seda oleks vastuhagejal olnud võimalik teha, kui kohus oleks andnud vastuhagejale täiendava tähtaja (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 1). Riigikohtu praktika järgi tuleks eelistada kõrvaldamist võimaldavate puuduste korral tähtaja andmist puuduste kõrvaldamiseks, mitte jätta hagi läbi vaatamata (RKTKm 3-2-1-97-13, p 11). Kohus oleks pidanud juhtima vastuhageja tähelepanu asjaolule, et kuna põhinõude osas on menetlus lõppenud, on vastuhagi osas menetluse jätkamine võimalik, kui vastuhageja täiendab hagi jättes välja tingimusliku nõude ja jättes üksnes tuvastus- ja alusetu rikastumise nõude, mis on vastuhageja tegelik eesmärk. Maakohtu 20.04.2017.a määruse kohaselt märkis kohus, et ta jätkab vastuhagi osas menetlust. Seega oli vaidlustatud maakohtu määrus üllatuslik. Põhjendamatu on ka menetluskulude jaotus.

Tsiviilasi nr 2-14-62074

määrus, millega kostja pankrot kuulutatakse välja, saab hageja taotleda enda nõude tunnustamist pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega ei ole kadunud ära kostja õiguskaitsevajadus. Vastuhagi tekstis ei ole kostja ka märkinud, et ta soovib hagi menetlemist üksnes vastuhagina (TsMS § 373 lg 3). Arvestades, et maakohus märkis hagi läbivaatamata jätmise määruses, et vastuhagi osas jätkatakse menetlust, ei olnud kostjal ka põhjust iseseisvalt kinnitada enda soovi menetlust jätkata. Menetluse jätkamise soovi avaldas vastuhageja kaudselt ka selle tulemusel, et pankrotihaldur soovis astuda menetlusse kostja asemel. Vastuhagist nähtub, et primaarselt soovis vastuhageja vaielda vastu hagile ning loobumata hagi osas esmaselt esitatud vastuväidetest, nõuda konstitutiivse võlatunnistuse tagastamist, seda juhul, kui kohus peaks võlatunnistuse sellise iseloomu määratlema. Selline vastuhageja protsessuaalne positsioon on võimalik ja õiguslikult lubatav, kuid selle väljendamine on suhteliselt keeruline. Sellise suhteliselt keeruliselt väljendatud positsiooni pinnalt oleks maakohtul pidanud tekkima kahtlus, kas vastuhageja ikka pidas tingimuslikkusega silmas sed, et ta soovib vastuhagi menetluse lõpetamist juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Sellise kahtluse oleks maakohus enne vastuhagi läbi vaatamata jätmist pidanud kõrvaldama. Seega leidis maakohus valesti, et vastuhagiga ei ole võimalik vastuhageja taotletavat eesmärki saavutada. Eeltoodust tulenevalt tuleb asi saata maakohtule menetluse jätkamiseks.

4(4)

Gaida Kivinurm (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.