lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-5311/20

Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 16.08.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-18-5311/20
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.08.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2417
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Avaldus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2019-02-12
Vastus
Põhja Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2019-02-15

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 106 lg 1, 2, 3PankrS § 103 lg 4PankrS § 79 lg 1, 4PankrS § 74 lg 4PankrS § 83 lg 1PanrkS § 106 lg 2TsMS § 168 lg 2Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 371 lg 2Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusedTsMS § 423 lg 2Hagi läbivaatamata jätmise alused

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ Sillen Konsultatsioonid10725000(Kostja)Sihtasutus Hiiu Ravikeskus90010864(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-5311

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht

16. august 2019, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-5311

Kohtuasi

Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus Konsultatsioonid (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 5. juuli 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses

Hageja (apellant) Sihtasutus Hiiu Ravikeskus (registrikood 90010864; asukoht Laste 1, Tallinn), volitatud esindaja vandeadvokaat Liis Mäeker

hagi OÜ Sillen vastu pankrotiotsuse kehtetuks

Kostja (vastustaja) OÜ Sillen Konsultatsioonid (registrikood 10725000; asukoht Laste 1, Tallinn), seaduslik esindaja pankrotitoimkonna esimees Tarmo Friedenthal Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Tühistada Harju Maakohtu 5. juuli 2018. a otsus ja jätta Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus hagi läbi vaatamata.
2.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus kanda. OÜ-l Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) ei ole tekkinud kohtumenetluses hüvitatavaid menetluskulusid. Kohtu selgitused: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Riigikohtule määruskaebuse.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.08.20262-24-4208/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-16861/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-23-1915/20Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 11.08.20262-26-16862/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-26-9325/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.08.20262-26-7940/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel

2-18-5311 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Sihtasutus Hiiu Ravikeskus (hageja) esitas 6. aprillil 2018 Harju Maakohtule OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) (kostja, pankrotivõlngik) vastu hagi ja 12. aprillil 2018 hagiavalduse täienduse, milles palus tunnistada kehtetuks kostja võlausaldajate 27. märtsi 2018. a üldkoosolekul vastuvõetud otsuse (vaadata OÜ-le Leitvaagen loovutatud Luminor Bank AS-i pandiõiguse tunnustamine uuesti läbi ja lugeda OÜ Leitvaagen pandiõigus kaitsmiseta tunnustatuks).
1.1.Hagiavalduse kohaselt esitas Luminor Bank AS-i õiguseellane Nordea Pank AB (pandipidaja) 27. aprillil 2017 võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse pandiõiguse tunnustamiseks. 18. oktoobril 2017 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul jäi nõue tunnustamata. Luminor Bank AS esitas 17. novembril 2017 kohtule hagi nõude tunnustamiseks (tsiviilasi nr 2-17-17326, hagiavalduses ekslikult 2-17-173236).
6.märtsil 2018 avati Ametlikes Teadaannetes teada võlausaldajate üldkoosoleku toimumise kohta 27. märtsil 2018, päevakorraks oli märgitud „Teine nõuete kaitsmine“. Pankroti haldur ei edastanud teadet võlausaldajatele ega selgitanud, millised nõuded tulevad kaitsmisele. Võlausaldajad ja võlgnik esitasid 27. märtsi 2018 enne koosoleku toimumist selle kohta e-kirja teel, samuti koosolekul pankrotihaldurile vastuväite. Koosolekul selgus, et kaitsmisele tuleb varem kaitsmata jäänud ülalnimetatud nõue, ning see kaitsti.
1.2.Otsus tuleb pankrotiseaduse (PankrS) § 83 lg 1 alusel tunnistada kehtetuks, sest selle tegemisel rikuti seaduses sätestatud korda, otsus ei ole kooskõlas seadusega ning rikub võlausaldajate ühiseid huve. Pankrotihaldur ei teatanud koosolekust võlausaldajatele, kuigi talle olid kõigi võlausaldajate kontaktandmed teada. Koosoleku päevakord ei olnud ka Ametlikes Teadaannetes märgitud kujul piisavalt selge ja puudus igasugune info kavandatava otsuse kohta, sh ei olnud võimalik tutvuda otsuse aluseks olevate dokumentidega. OÜ-l Leitvaagen (pandipidaja) ei olnud õigust taotleda koosoleku kokkukutsumist. Taotluse esitamise ajal ei olnud ta võlausaldaja, kuna ei olnud hüpoteegipidajana kinnistusraamatusse kantud.

2-18-5311 Samuti ei saa pandipidaja pandiõigust tunnustada, sest hüpoteegi seadmise aluseks olev tagatiskokkulepe on tühine, kuna hüpoteek seati vastuolus seadusest tuleneva keeluga (pankrotivõlgniku osa omandamiseks võetud laenu tagamiseks äriseadustiku (ÄS) § 159 lg 3 tähenduses). Hageja on neil asjaoludel esitanud kohtule hagi pandiõiguse tühisuse tuvastamiseks ja hagi tagamiseks (tsiviilasi nr 2-14-62074). Isegi juhul, kui pandipidajal oleks kehtiv pandiõigus, ei saaks võlausaldajate üldkoosolek nõuet tunnustada, sest see nõue oli esitatud tunnustamiseks juba varem, see jäeti tunnustamata ning nõude tunnustamiseks on esitatud kohtule hagi (tsiviilasi nr 2-17-17326). Kuna nõude teist korda tunnustamise aluseid PanrkS § 106 lg 2 tähenduses praegusel juhul ei esine, kehtib

18.oktoobri 2017. a otsus, millega jäi nõue tunnustamata. Nõuet ei saa ka ilma kaitsmiseta tunnustada. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei rikkunud haldur üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Arvestades pankrotimenetluse olemust, piisab PankrS § 79 lg 4 järgi sellest, kui haldur teatab koosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra Ametlikes Teadaannetes. Haldur ei pea teavitama iga võlausaldajat eraldi. Samuti ei ole halduril sarnaselt osaühingu juhatusega kohustust edastada personaalset teadet ega täpset päevakorda potentsiaalsete otsuseprojektidega. Võlausaldajatele pidi sarnaselt esimese üldkoosolekuga olema arusaadav, milleks üldkoosolek kokku kutsutakse. Arvestades hageja vastuväidet oli hageja hästi kursis sellega, milline oli koosoleku täpsem päevakord. Nõude pandiõiguse kaitsmise uuesti läbivaatamine oli lubatav, sest tegemist oli kinnistusraamatusse kantud nõudega, mis tuli PankrS § 103 lg 4 järgi lugeda koosolekul kaitsmiseta tunnustatuks. Seega oli nõude kaitsmisele panemine ekslik ning uue otsusega parandas üldkoosolek selle vea ja tunnustas pandiõigust. Sellise nõude tunnustamist ei saa võlausaldajad vaidlustada. Hageja väited selle kohta, et hüpoteegiga tagatud võlaõiguslik nõue on vastuolus seadusest tuleneva keeluga, ei puutu asjasse. Hüpoteek oli kantud kinnistusraamatusse ning hageja ei saa tugineda selle aluseks olnud lepingu tühisusele, kuna ei ole selle lepingu pooleks. Kostjale teadaolevalt jättis maakohus hageja hagi tagatiskokkuleppe tühisuse tuvastamiseks neil põhjustel ka menetlusse võtmata. Esimese astme kohtu otsus
3.Harju Maakohus jättis 5. juuli 2018. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kuna kostjal ei olnud tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid, ei määranud maakohus kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - 18. oktoobril 2017 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul pandi vaidlusalune asjaõiguslik pandiõiguse nõue kaitsmisele; - 21. veebruaril 2018 loovutas Luminor Bank AS oma nõuded OÜ-le Leitvaagen ja viimane kanti 2. märtsil 2018 hüpoteegipidajana kinnistusraamatusse;

2-18-5311 -

-

pankrotihaldur kutsus kostja 6. märtsil 2018 Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatega kokku võlausaldajate üldkoosoleku, mille päevakorrana oli märgitud „teine nõuete kaitsmine“;

27.märtsi 2018 toimunud üldkoosolekul võeti vastu otsus, millega otsustati vaadata OÜ-le Leitvaagen loovutatud Luminor Bank AS-i pandiõiguse tunnustamine uuesti läbi ja lugeda OÜ Leitvaagen pandiõigus kaitsmiseta tunnustatuks.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel rikutud seaduses sätestatud korda PankrS § 83 lg 1 tähenduses. Pankrotihaldur pidi PankrS § 79 lg 4 ja § 100 lg 4 järgi teatama võlausaldajatele nõuete kaitsmise koosolekust vähemalt 15 päeva ette ja seda on haldur teinud. Samuti on teates märgitud päevakord piisav. Päevakord oli küll lakooniline, kuid teates oli selgitatud nõudeavalduste ja vastuväidetega tutvumise võimalust. Seda, et päevakord ei sisaldanud täpselt kaitsmisele tulevaid nõudeid, ei saa pidada koosoleku kokkukutsumise korra rikkumiseks. Kõigil võlausaldajatel oli võimalus saada selle teabe aluse informatsiooni ning osaleda koosolekul. Hageja ei ole tõendanud, et tegelik päevakord erines teatele märgitust ega seda, et tal ei olnud võimalust tutvuda koosolekul vastuvõetavate otsuste ja alusdokumentidega (haldur keeldunud teavet andmast).
3.3.Kuigi hageja väitel on OÜ Leitvaagen nõude tunnustamiseks esitatud tsiviilasjas nr 2-17-17236 hagi, ei nähtu Kohtute Infosüsteemist sellist hageja viidatud menetlust. Riigikohtu praktika kohaselt peab haldur pankrotimenetluses arvestama võlausaldaja eriõigusjärglusega ning lugema pankrotivõlausaldajaks isiku, kellele on nõue seaduse alusel üle läinud (Riigikohtu 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-13, p 15). Asjaolu, et OÜ Leitvaagen kanti hüpoteegipidajana kinnistusraamatusse alles 2. märtsil 2018, ei tähenda seda, et ta ei olnud 28. veebruaril 2018 võlausaldaja, sest nõue loovutati talle 21. veebruaril 2018. OÜ Leitvaagen (Luminor Bank AS eriõigusjärglase) pandiõigus on kantud kinnistusraamatusse. Maakohus ei hinda hageja väiteid selle kohta, et hüpoteegi seadmise aluseks olev tagatiskokkulepe on tühine, sest ei või teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hagejal tuleb tühisuse tuvastamiseks valida kohane õiguskaitseviis.
3.4.Põhjendatud ei ole hageja arusaam, et olukorras, kus OÜ Leitvaagen ei olnud võlausaldaja, ei olnud koosoleku kokkukutsumine õiguspärane. PankrS § 79 lg 1 järgi oli halduril õigus kutsuda üldkoosolek kokku ka enda äranägemisel.
3.5.Pankrotihaldur pani õigesti PankrS § 106 lg 2 alusel OÜ Leitvaagen nõude uuel üldkoosolekul tunnustamisele. Esimesel üldkoosolekul esitati vaidlusalune asjaõiguslik pandiõigus kaitsmisele, kuid PankrS § 103 lg 4 järgi tuli kinnistusraamatusse kantud pandiõigus lugeda kaitsmiseta tunnustatuks. Kuna 27. märtsi 2018. a üldkoosolekul tunnustatigi pandiõigust ilma kaitsmiseta, on otsus kooskõlas pankrotiseadusega ega kahjusta teisi võlausaldajaid. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

2-18-5311

4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt järeldas maakohus vääralt, et praegusel juhul ei rikutud koosoleku kokkukutsumise korda, sh PankrS § 74 lg-s 4 sätestatud nõudeid. Teate mõtteks on sisulise info edastamine (sh peab nähtuma, milline nõue tuleb arutamisele), mitte formaalne teavitamine.
4.2.Lisaks kohaldas maakohus vääralt PankrS § 106 lg-t 2. Viidatud sätte alusel saab uuesti läbi vaadata juba tunnustatud nõudeid, kuid see ei anna alust läbi vaadata nõudeid või pandiõigusi, mis jäid varem tunnustamata. Sellisel juhul on kohaseks õiguskaitsevahendiks nõude tunnustamiseks hagi esitamine. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
5.1.Vastuse kohaselt esitas hageja alles apellatsioonimenetluses väite selle kohta, et võlausaldajad ei saa üldse otsusta kinnistusraamatusse kantud pandiõiguse tunnustamise üle, mis ei ole lubatud. Samas tuleks pandipidaja nõue lugeda kaitsmiseta seaduse alusel tunnustatuks, mistõttu ei ole hagejal õigust pöörduda kohtu poole ja hagi tuleks jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
5.2.Asjakohatu on hageja väide, et Luminor Bank AS minetas nõude kaitsmise õiguse ja tema eriõigusjärglane soovib kaitsta nõuet väljaspool seaduses sätestatud menetlust. Nõude tunnustamise menetlus tsiviilasjas nr 2-17-17326 lõpetati põhjusel, et üldkoosolek võttis vastu praeguses menetluses vaidlustatud otsuse pandiõiguse tunnustamise kohta.
5.3.Muus osas jäi kostja maakohtus esitatud vastuväidete juurde.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 4 alusel tühistada ja hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
7.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus hagi rahuldamata, kuigi oleks pidanud keelduma TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi hagi menetlusse võtmast või jätma selle TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, sest hagiga ei ole võimalik saavutada hageja taotletud eesmärki. Hageja esitas maakohtule hagi, milles palus tunnistada PankrS § 83 lg 1 lausel kehtetuks pankrotivõlausaldajate 27. märtsi 2018. a üldkoosolekul vastuvõetud otsuse, millega üldkoosolek otsustas vaadata OÜ-le Leitvaagen loovutatud Luminor Bank AS-i pandiõiguse tunnustamise uuesti läbi ja lugeda OÜ Leitvaagen pandiõiguse kaitsmiseta tunnustatuks. Hagi alusena tõi hageja esile, et otsus võeti vastu üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikkudes ning nõuet ei oleks ka sisuliselt võinud tunnustada (hageja esitas vastuväite nõudele). Seega on hagi eesmärgiks vabaneda võlgniku pankrotimenetluses OÜ Leitvaagen pandiõiguse tunnustamisest ja saavutada olukord, kus pandiõigust ei ole tunnustatud. Sellist eesmärki ei ole aga kolleegiumi hinnangul esitatud hagiga võimalik saavutada.
8.Iseenesest võib võlausaldaja PankrS § 83 lg 1 järgi nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette

2-18-5311 nähtud, või mis rikub võlausaldajate ühiseid huve. Viidatud sätte alusel ei saa aga tunnistada kehtetuks nõude tunnustamise kohta tehtud otsust. Nõude tunnustamise või tunnustamata jätmise kohta on pankrotiseaduses sätestatud erikord. Riigikohus on selgitanud, et nõuete kaitsmise kohta ei tehta otsuseid häälteenamusega ning tegemist ei ole võlausaldajate üldkoosoleku otsusega, mida oleks võimalik vaidlustada PankrS §-s 83 sätestatud korras. Nõuete kaitsmine pankrotimenetluses toimub pankrotiseaduse 5. peatüki 2. jaos (§-d 100–107) sätestatu kohaselt ja TsÜS §-s 38 juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatu ei ole kohaldatav. PankrS § 103 lg-st 2 ja §-st 106 nende koosmõjus tuleneb, et nõue on tunnustatud, kui sellele vastuväiteid ei esitata, vastuväite esitamise korral tuleb aga nõude tunnustamiseks esitada hagi kohtusse. Nõuete kaitsmise koosolekul toimunut on võimalik vaidlustada üksnes PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud erandlikel alustel (tunnustamine võltsitud andmete alusel, koosoleku kokkukutsumisel või pidamisel aset leidnud oluline seadusrikkumine). Nende olemasolu korral tuleb huvitatud isikul taotleda esmalt uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumist (PankrS § 106 lg 2) ning üksnes juhul, kui sellist taotlust ei ole rahuldatud, saab huvitatud isik esitada hagi nõude tunnustamiseks või tunnustatud nõude tunnustamata jätmiseks (PankrS § 106 lg 3) (Riigikohtu 10. juuni 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 13).

9.Praegusel juhul esitas pandipidaja võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse oma pandiõiguse tunnustamiseks (tl 12), kuid 18. oktoobril 2017 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul jäi tema nõue tunnustamata, sest võlausaldajad esitasid sellele vastuväite (tl 14–16). Seetõttu esitas pandipidaja PankrS § 106 lg 1 alusel kohtule hagi oma nõude tunnustamiseks (tsiviilasi nr 2-17-17326, hagiavalduses ekslikult märgitud tsiviilasi nr 2-17-173236) (tl 17–22). Pärast pandiõiguse loovutamist esitasid uus pandipidaja ja Osaühing Vangent Assets (võlausaldaja) pankrotihaldurile taotluse kutsuda kokku võlausaldajate üldkoosolek, et tunnustada PankrS § 103 lg 4 alusel ilma kaitsmiseta pandipidaja pandiõigust, kuna varasemal koosolekul tehti seda ekslikult kaitsmise korras (tl 89–90). Nimetatud taotlus on käsitatav PankrS § 106 lg 2 alusel esitatud taotlusena vaadata nõude tunnustamine uuesti läbi. Selle alusel kutsuski pankrotihaldur pandiõiguse tunnustamiseks PankrS § 106 lg-s 3 nimetatud tähtaja jooksul kokku pankrotivõlausaldajate üldkoosoleku (tl 7) ning üldkoosolek tunnustas 27. märtsil 2018 OÜ Leitvaagen kinnistusraamatusse kantud pandiõigust ilma kaitsmiseta. Eelnevat arvestades soovib hageja tunnistada kehtetuks pankrotivõlausaldajate 27. märtsi 2018. a üldkoosoleku otsust pandiõiguse tunnustamise kohta, kuid sellise nõuet ei saa hageja ülal viidatud Riigikohtu seisukohta arvestades kohtule esitada. Nõuete kaitsmine ja tunnustamine ei ole käsitatavad üldkoosoleku otsusena, mida saab PankrS § 83 lg 1 alusel vaidlustada, sest nõuete tunnustamine toimub PankrS §-s 103 sätestatud korras, mitte koosolekul osalevate võlausaldajate häälteenamusega.
10.Olukorras, kus võlausaldaja hinnangul ei tuleks ka uuel nõuete tunnustamisel nõuet tunnustada, saab võlausaldaja esitada üldjuhul nõuete kaitsmisel vastuväite ning sellisel juhul peab sellise nõudeõiguse omaja pöörduma PankrS § 106 lg 1 järgi hagiga kohtu poole oma nõude tunnustamiseks. Praegusel juhul tunnustati aga 26. veebruaril 2018 kinnistusraamatusse kantud pandiõigust (tl 48–49). Selline nõue loetakse PankrS § 103 lg 4 järgi kaitsmiseta tunnustatuks, st pandiõiguse nõuet tunnustatakse sõltumata sellest, kas mõni pankrotimenetluse osaline esitab selle kohta vastuväite. Sellest tulenevalt ei ole praegusel juhul tähtsust sellel, et hageja esitas 27. märtsi 2018. a üldkoosolekul pandiõigusele vastuväite ning milline oli tema vastuväite sisu.

2-18-5311

Juhul, kui hageja leidis, et nõude tunnustamist teist korda läbi vaadates rikuti koosoleku kokkukutsumisel oluliselt seadust, saanuks hageja PankrS § 106 lg 2 järgi taotleda nõude tunnustamise uuesti läbivaatamist. Riigikohus selgitas ülal viidatud lahendis, et sellisel juhul tuleb huvitatud isikul taotleda esmalt uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumist (PankrS § 106 lg 2) ning üksnes juhul, kui sellist taotlust ei ole rahuldatud, saab huvitatud isik esitada hagi nõude tunnustamiseks või tunnustatud nõude tunnustamata jätmiseks (PankrS § 106 lg 3). Seda pole aga hageja teinud.

11.Eelnevat arvestades on hageja valinud vale tee oma õiguste maksmapanekuks ja sellise hagiga ei ole hagejal võimalik taotletud eesmärki TsMS § 371 lg 2 p 2 ja § 423 lg 2 p 2 tähenduses saavutada (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. 2017. § 371 kommentaari p 3.4.5.6). Seetõttu jätab kolleegium hagi läbi vaatamata.
12.Kuna kolleegium jätab hagi läbi vaatamata, jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kanda. Arvestades seda, et kostjal ei ole kohtumenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid, ei määra kolleegium kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20262-26-12873/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.08.20262-19-16695/89Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval