Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Tsiviilasi nr 2-17-1928 vastu ei võtnud ning see tagastati saatjale hoiutähtaja möödumisel. Hageja püüdis enne kohtusse pöördumist saavutada kostjaga kohtuvälist lahendust, saates 20.12.2016 hagejale epostile xxx vastava pöördumise (I kd tl 14-17), lisades veelkordselt ka juba 09.09.2016 postitatud müügilepingust taganemise avalduse. Elektrooniline kinnitus nõudekirja lugemise kohta tuli 01.01.2017 (I kd tl 18), ehkki kostja teatas hageja esindajale telefoni teel juba 21.12.2016, et on nõudekirja kätte saanud. Seega puudub vaidlus, et kostja on taganemisavalduse kätte saanud ja lepingust taganemise tahteavaldus on muutunud kehtivaks. 2016. septembrikuus selgus tõsiasi, et hobusel Xxxxx xxx xxx xxxx on lisaks hüppevõime puudulikkusele ka tõsised terviseprobleemid. Hobune oli juba juulikuus saabudes kõhn ja kuri, kuid 2016. septembrikuu keskel diagnoosis Eesti loomaarst hobusel rauapuuduse ning soovitas täiendavalt viia hobuse Läti kliinikusse kontrolli. Kuigi hageja oli müügilepingust taganenud, ei saanud hageja jätta looma hoolitsuse ja ravita ning ta viis hobuse vastavalt veterinaari soovitusele parema ravi huvides 14.11.2016 Lätti kliinikusse, kus selgus, et hobusel on rida tõsiseid terviseprobleeme. Hobuse magu oli haige, vereproovid halvad, vererõhk madal (I kd tl 32-35). Lisaks kõigele eelnevale tuvastas veterinaar, et hobusel on jalas luukild, mille kohta väljastas arst hageja palvel 22.12.2016 ka kirjaliku raporti (I kd tl 36-37). Seega osutus valeks ka müüja väide, et hobuse jalgadest tehtud pildid on korras. Hobusele määrati kuu aja pikkune ravi ning ratsutamiskeeld. Uuesti viis hageja hobuse Lätti ravile ja uuringutele 18.12.2016, kus hobune viibis ravil kuu aega. Arsti poolt 16.01.2017 (ekslikult märgitud dokumendile aasta 2016) väljastatud haigusloo väljavõtte kohaselt on hobuse tervis peale hageja pingutusi paranenud (I kd tl 38-41), kuid treenimisel ja söötmisel tuleb endiselt olla ettevaatlik ning arvestada arsti ettekirjutusi. Hagi esitamise ajaks oli ostja hobust ravinud juba üle 5 kuu, millega seoses on hageja kandnud olulist kulu hobuse transpordile, veterinaari tasule, ravimitele ning erisöötadele. Eesti loomaarsti teenuste eest on hageja tasunud Xxxxxxxx xx 30.09.2016 arve alusel 102,18 eurot (I kd tl 19) ning loomaarsti soovitusel ostnud 28.09.2016 hobusele erisöötasid summas 115,20 eurot (I kd tl 20) ja 10.10.2016 summas 25,90 eurot (I kd tl 21). Läti loomaarsti teenuste eest on hageja tasunud 28.11.2016 arve alusel 365 eurot (I kd tl 22) ning ostnud 18.11.2016 veterinaari määratud söötasid summas 60,50 eurot (I kd tl 23). Alates 18.12.2016 kuni 16.01.2017 Lätis toimunud ravi ja uuringute eest on hagejale 26.01.2017 esitatud veterinaari teenuse arve summas 500 eurot (I kd tl 24) ning 16.01.2017 arsti määratud söötade eest on hageja 19.01.2017 tasunud 57,67 eurot (I kd tl 25). Samuti on hobuse transpordile Lätti ja tagasi kulunud 14.11.2016 kütusele kokku 78,60 eurot, ostes kütust 14.11.2016 Türi Alexelast (I kd tl 26) ja samal päeval Lätis Salacgriva Statoilist (I kd tl 27). 18.12.2016 ei olnud hagejal võimalik hobust ise Lätti kliinikusse viia ning ta tellis hobuse transporditeenuse, mille eest on vedajale makstud 300 eurot, selgitusega Xxxxx kliinikusse transport (I kd tl 28). Tänu hageja tuttava heatahtlikkusele 16.01.2017 hobuse kliinikust tagasi toomise tasu hagejale ei lisandunud. Kokku on hagejal hobuse ravimisemisele, söötadele ja transpordile kulud 1605,05 eurot. Müügilepingu rikkumise tõttu kostja poolt oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma Advokaadibüroo Ehasoo ja Partnerid poole õigusabi saamiseks. Advokaadibüroo Ehasoo ja Partnerid esitas 20.12.2016 kostjale nõudekirja, hoiatades samas ka kostjat võimalikust kohtu poole pöördumisest nõude täitmisest hoidumise korral, sealjuures võimalikust nõudest õigusabile tehtud kulutuste hüvitamiseks. Kostja ei täitnud lepingust taganemisest tulevaid kohustus, sh ei tagastanud makstud müügihinda ega korraldanud hobuse tagasi võtmist, ega asunud ka mõistlikesse läbirääkimistesse võimaliku kohtuvälise lahenduse osas. Advokaadibüroo Ehasoo ja Partnerid esitas hagejale nõudekirja koostamise eest 30.12.2016

3 (15)

Tsiviilasi nr 2-17-1928 arve summas 360 eurot (I kd tl 29). Seega tekkis hagejal õigusabiga seoses kahju summas 360 eurot, millise summa hüvitamise kohutus lasub kostjal. Hageja palub kostjalt eelneva põhjal välja mõista müügilepingust taganemisest tulenev võlgsummas 10000 eurot, kahjuhüvitis summas 1965,05 eurot ning välja mõista kostjalt hageja kasuks väljamõistetud summalt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest 06.02.2017 kuni nõude täitmiseni. Kostja seisukohad ja tõendid Kostja märgib kirjalikus vastuses (I kd tl 181), hilisemas menetlusdokumendis (II kd tl 51-53) ning kohtuistungeil, et hagiavalduses toodud müügileping on poolte vahel sõlmitud. Kostja võõrandas müügilepingu alusel hagejale hobuse Xxxx xxxxxxx x, kes oli ja on võimeline hüppama 130 cm kõrgust parkuuri ja oli üleandmise hetkel terve. Enne müügilepingu sõlmimist edastati hagejale tutvumiseks Belgias tehtud röntgenipildid, millest nähtub luustiku tervislik seisund. Hageja tutvus röntgenipiltidega ja tunnistas konkreetse hobuse sobivaks. Hagejale anti samuti võimalus hobust treeningul proovida, selgitamaks sobivust loomaga, kuivõrd ratsutamise puhul on oluline ka konkreetse inimese ja looma omavaheline klapp. Hageja võttis enne müügilepingu sõlmimist toimunud proovitreeningule kaasa ka oma treeneri, kes treeningu raames tunnistas hobuse hagejale, oma õpilasele sobivaks. Kuivõrd kostja on ise tegevsportlane, kinnitab ta, et hobune oli müügilepingu sõlmimise hetkel võimeline ületama 130 cm kõrguseid tõkkeid ja tema käitumine ei olnud mingil moel probleemne, vastupidi, tegemist on äärmiselt sõbraliku, temperamentse ja suust väga tundliku loomaga, kes sobib suurepäraselt kõrgemal tasemel spordiks. Lisaks hagejale käis Xxxx xxxxxxx x sobivust oma kliendile hindamas ka Eesti tunnustatud ja FEI Level 1 atesteeritud ratsutamistreener I.O., kelle hinnangul proovis ta hobust Xxxx xxxxxxx x Xxxxxxxxxx tallis, kui potentsiaalset takistussõidu hobust oma kliendile. Treeneri sõnul oli hobune väga heas konditsioonis, hea tüübiga ja lihtne ratsastada ja hüpata (I kd tl 191). Ka Eesti tasemel tuntud takistussõitja M.L., kes oli Xxxxxxxxxx tallis Xxxx xxxxxxx x hooldajaks, on kostja päringule vastates leidnud, et hobune, viibides Xxxxxxxxxx tallis, ei käitunud mingil viisil ebatavaliselt ega näidanud välja mingeid käitumishäiretele viitavaid tegureid (I kd tl 192). Lepingueelseid läbirääkimisi pidades arutati, kas hobune on võimeline hüppama 130 cm kõrgust parkuuri. Kostja kinnitas, et Xxxx xxxxxxx x on võimeline sellise kõrgusega takistusi hüppama, nii tema ise kui hobust Eestis proovinud isikud on seda teinud. Küll aga ei saanud ega pidanud kostja andma lepingueelsete läbirääkimiste käigus hinnangut hageja võimetele ratsasportlasena, eriti arvestades, et müügilepingu puhul tuleb esitada seisukohad müüdava eseme kohta, mitte müüdava eseme kasutaja omaduste osas. Kohus peab arvestama, et hageja on tänaseks üksnes ühel korral osalenud 130 cm parkuuri võistlustel ja suutnud ka ületada 130 cm kõrguse parkuuri, tulemustega saab tutvuda Eesti Ratsaspordi Liidu kodulehel aadressiga https://ratsanet.ee/events. Hobuse suurepärastest omadustest hoolimata lubas kostja enda sõnul hagejale Xxxx xxxxxxx x müügilepingu eelsete läbirääkimiste raames, et kui hobune ei sobi hagejale hoolimata asjaolust, et ta vastab igakülgselt müügilepingu tingimustele, on ta nõus hobuse välja vahetama põhjusel, et hobune on ainult juriidilises vaates asi. Loom on elusolend ja iga loom ei pruugi iga inimesega sobida. Samuti väljendas kostja hagejale oma tahet viimast igati aidata ning ongi tänaseks erinevalt hageja arusaamast mitte ühel, vaid kahel korral müügilepingu eseme asendanud hoolimata asjaolust, et hobused on vastanud lepingu tingimustele. Kostja selgitas hagejale, et lepingu tingimustele vastavate loomade puhul ei ole võimalust looma alusetult tagastada oma suvaotsuse alusel ja nõuda tasutud rahasumma tagastamist, küll aga on alati võimalus enda oskustega mittesobiv hobune vahetada juhul kui 4 (15)

Tsiviilasi nr 2-17-1928 ostja, hageja, tasub vahetusega kaasnevad kulud, mis seisnevad eelkõige transpordikuludes päritoluriiki ja päritoluriigist Eestisse.

Tsiviilasi nr 2-17-1928 Suvekarikas 2016 III etapil. Enne iga võistlust kontrollib võistluste sertifitseeritud veterinaar looma tervislikku seisundit starti lubamise eelselt, haigeid loomi starti ei lubata. Samuti julgeb kostja kogenud hobusekasvatajana väita, et haige hobusega ei ole võimalik sportida ega võistelda. Seejärel, pea kolm kuud üleandmise hetke möödumisest, esitatud arve kohaselt 30. septembril 2016, pöördus hageja Xxxxx xxx xxx xxxxi ́ga loomakliinikusse, mille raames tuvastati loomal väidetavalt rauapuudus. 14. novembril 2016 pöördus hageja kostjaga sel teemal konsulteerimata Läti Loomakliinikusse, kus tuvastati, et loomal on „Gastriit, Gasterophilus ussid. Vähene liiv jämesooles. Aneemia.“ Asjaolu, et kirjeldatud terviseprobleemid, seede- ja parasiidiprobleemid, ei saanud olla loomal üleandmise hetkel, vaid on kujunenud pärast üleandmise hetke, tõendab kostja järgmiste eriala spetsialistide hinnangutega: 1) Nimelt iseäranis hobustele spetsialiseerunud Ülejõe Loomakliiniku loomaarsti M.T.i hinnanguga (I kd tl 197), milles eriala spetsialist väidab- „Tutvunud kliiniku väljavõtetega haigusloost tegime järelduse, et looma haigussümptomid, mis on kirjeldatud Läti Põllumajandusülikooli haigusloos on suure tõenäosusega kujunenud peale müüki, sest ostu ja haigestumise vahe on 4 kuud ning leidudeks on seedeprobleemid, mis kujunevad kiiremini kui 4 kuu jooksul. Samuti on kasutatud uue omaniku poolt ussirohuna ivermektiini süstelahust suukaudsel manustamisel ning selle ravimi suukaudse manustamise tõhusus Gasterophilus ussidesse ei ole otseselt teada ning kliinikus kasutatud õige ravimi manustamisel seedeprobleemid kadusid paari kuu jooksul. Kerge põletik võiski olla tingitud gasterophilus ussidest. Samuti aneemia võib olla tingitud ussidest.“ Siinjuures selgitab kostja, et ussikuure tehakse hobustele regulaarselt kord kvartalis, elik neli korda aastas. 2) Tallinna Hipodroomi hobustele spetsialiseerunud loomakliiniku veterinaari, A.R. arvamusega 18. aprillist 2017 (I kd tl 198-199), mille kohaselt- „Kirjeldatud sümptomid Läti Põllumajandusülikooli haigusloos võivad tekkida väga ruttu ja ei ole kindel et need olid müügi ajal olemas. Gastriit võib olla on tekkinud usside tagajärjel, kuna magu on ärritatud. Ei ole tõestatud vedela ivermektiini mõju ussidele kui seda kasutati suukaudu, sest see on mõeldud siiski süstimiseks lehmadele, sigadele, mitte hobustele. Raua puudumist esineb väga paljudel hobustel ja see muudab nad loiuks ja treeningus väsivad kiiresti. Selle tekkimine sõltub väga palju söötadest, söötmisest ja raua omastamisest aga siinsel juhul pole andmeid hobuse söötmisest ja vitamiinide/söödalisandite kasutamisest. Antud juhul aneemia võib olla tingitud ka ussidest.“ Tulenevalt eeltoodud hinnangutest leiab kostja, et hageja väide, mille kohaselt anti 09. juulil 2016 temale üle haige loom, on väär ja suisa pahatahtlik. Mõne aja möödudes teatas hageja, et ka Xxxxx xxx xxx xxxx ei sobi. Kostja pakkus hagejale võimalust tuua hobune kostja talli selgitamaks võimalikud probleemid, mida hageja senini teinud ei ole. Hageja ei ole toimetanud hobust kostja talli konsulteerimaks ja parandamaks tehtud vigu hobuse treenimisel, ehkki käis koos pr M.K.ga xxxxx tallis ja kostja hinnangul leppisid pooled vastavas asjaolus M.K. ja veel kahe isiku juuresolekul kokku. Ka 18. jaanuari 2017 vastuskirjas nõudekirjale punktis 4 pakkus kostja välja taaskord võimaluse kokkuleppel hagejaga võtta ostja poolt väärkoheldud loom tagasi ja pakkuda talle hea ja turvaline kodu ning vajadusel ka teda ravida. Looma ostjapoolse kahjustamisega seotud kulud kuuluksid taolise kokkuleppe saavutamisel siiski kahtlemata nimelt ostja poolt hüvitamisele. Eelnevas punktis viidatud kokkulepet hageja ei täitnud, veelgi enam, pärast Xxxxx xxx xxx xxxx ́i sobimatuks kuulutamist algasid ähvardavad telefonikõned hageja isalt, kes lubas saata kostja juurde mingisugused mehed "asju klaarima", samuti asus hageja mustama kostjat 6 (15)

Tsiviilasi nr 2-17-1928 kolmandatele isikutele, kahjustades sel moel kostja mainet olukorras, kus kostja hinnangul on selgelt tõendatav hageja enda oskamatus hobustega ümberkäimisel. Tänaseks on kostja kahel korral müügilepingu eseme, hobuse, asendanud uue samaväärse hobusega, vahetades Xxxx xxxxxxx x 2. juunil 2016 Xxxxxxxx vastu ja viimase omakorda 09.07.2016 Xxxxx xxx xxx xxxx ́i vastu, täites mitte ainult kõik omapoolsed kohustused, vaid asendades lepingu eseme hageja mugavusotsuse alusel ja vastutuleku korras hagejale kahel korral samaväärsega olukorras, kus loom vastas lepingu tingimustele. Hageja on aga kostja hobustega seotud kõrget eetilist standardit pahauskselt ära kasutanud, korduvalt on kostja hagejat teavitanud hobuste vahetamisega seotud kulude suurusest ja tasumise tingimustest, kuid kulud on jäetud tasumata. Kostja hinnangul nähtub XX tegevusest, et kas tahtlikult või raske hooletuse tõttu on hageja korduvalt müügilepingu esemeks oleva hobuse, sealhulgas kahe vahetuse raames temale asenduseks toodud hobuste, käitumise ise rikkunud, kahjustades sel moel müügilepingu eset ning tekitades müüjale, kostjale otsese varalise kahju. Sealjuures on hageja 2. juunil 2016 Xxxx xxxxxxx x asenduseks toodud hobuse Xxxxxxxx muutnud takistussõiduks täiesti kõlbmatuks. Nimelt peale hageja alusetuid pretensioone hobuse Xxxx xxxxxxx x käitumise kohta oli hageja valmis koheselt hobuse välja vahetama eeldusel, et kostja tasub hobuse tagastamise ja uue looma toomisega seotud transpordikulud. Seda mitte põhjusel, et konkreetne loom ei vastanud poolte vahel sõlmitud müügilepingu tingimustele, vaid põhjusel, et kuivõrd kõrgemal tasemel võistlevad sporthobused ei ole tavapärased nn tunnitreeninguteks kasutatavad hobused, vaid pigem keskmisest temperamentsemad loomad, kes Xxxx xxxxxxx x ka on, ning ei pruugi konkreetse ratsanikuga sobida. Tulenevalt eelkirjeldatud kaalutlusest vahetas kostja 2. juunil 2016 hobuse Xxxx xxxxxxx x terve ja võistlustel edukalt esinenud hobuse Xxxxxxxx vastu. Nimetatud hobusega asus võistlema ka XX, saavutades Xxxxxxxxga 05.06.2016 Järvamaa Karikal 80 cm kõrguses parkuuris auhinnalise viienda koha. Juhin tähelepanu asjaolule, et konkreetne hobune oli hageja valduses ja omandis olnud selleks ajahetkeks üksnes 4 kalendripäeva. Edukalt võistelda suudavad terved, õigesti koheldud ja õpetatud hobused. Pärast kõnealust võistlust helistas hageja kostjale ja kiitis hobust. Seejärel, olles hageja valduses ja omandis 20 kalendripäeva, mille jooksul hageja hobusega koostööd harjutas ja treenis, asus hageja hobusega võistlema 25.06.2016 toimunud võistlusel Vao Karikas 2016. Viidatud võistlusel keeldus eelnevalt hästitoiminud hobune mitmel korral hüppamast ja ei allunud enam ühelegi juhtimisvõttele, ratsanik ja hobune diskvalifitseeriti võistlustelt. Kuivõrd kostja viibis ka ise kohapeal veendumaks hobuse heaolus, nägi kostja üllatusega, et hobuse varustus on temale täiesti sobimatu ja vägivaldne (sobimatud looma piinavad suulised). Kuivõrd hageja oli kostja saabumisel juba võistlusareenil, ei saanud kostja hageja tegevust ka takistada. Hobuse heaolu huvides, kuid eeldades jätkuvalt hageja heauskset käitumist hobuste treenimisel ja lootes hageja kui sportlase ning ratsastaja õppimisvõimele ning kogenud sportlase poolse hüva nõu kuuldavõtmisele, toimetas kostja järgmisel päeval, 26.06.2016 Xxxxxxxx Soome asjatundjate juurde. Viidatud asjatundjad üritasid väärkoheldud hobust ravida ja tagades muuhulgas loomale loomuomased pidamistingimused, temast jälle inimesele toimiva sporthobuse koolitada. Paraku selgus, et hobusele on tekitatud asjatundjate hinnangul parandamatu käitumishäire, tema usaldus inimeste suhtes on hävitatud ning temast enam takistussõidu hobust ei saa. Kuna ka hobune Xxxx xxxxxxx x käitus kostja omandis ja valduses olles ilusti, koostööaltilt ja inimeste suhtes heatahtlikult, tehes seda esialgu ka hageja omandis, siis hageja väärkohtlemise tõttu on mõlemad hobused hageja poolt rikutud ja vähemalt Xxxxxxxx käitumine on saanud pöödumatult kahjustada. Seega ei ole taganemise sisulised eeldused täidetud ega tõendatud, et hobune Xxxxx xxx xxx xxxx ei vasta lepingu tingimustele. 7 (15)

Tsiviilasi nr 2-17-1928

Hageja märgib, et kostja on omaks võtnud, et vastavalt kokkuleppele pidi müügilepingu tingimustele vastav hobune olema võimeline hüppama 130 cm kõrgust parkuuri ja olema terve. Hageja hinnangul ei oma tänases kohtuvaidluses enam tähtsust hobuse Xxxx xxxxxxx x vastavus või mittevastavus müügilepingu tingimustele, kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus, et kostja võttis hobuse Xxxx xxxxxxx x tagasi ning lubas vahetada hobuse uue müügilepingu tingimustele vastava hobus vastu. Asjaolu, kas Xxxx xxxxxxx x asendamine teise hobusega oli tingitud hobuse müügilepingu tingimustele mittevastavusest või oli vahetus n-ö kostja väidetav hea tahte väljendus, ei muuda müügilepingu rikkumist hobuse Xxxxx xxx xxx xxxx üleandmisel õiguspäraseks. Tänasel päeval on hageja müügilepingu alusel kostjalt saanud hobuse Xxxxx xxx xxx xxxx, seega on vaidluse seisukohalt üksnes oluline, millistele poolte vahel kokkulepitud tingimustele pidi vastama Xxxxx xxx xxx xxxx ning kas ta vastas nendele tingimustele või mitte. Hageja soovis hobust, kes on juba kogenum ja hüpanud 130 cm parkuure, seega on müügilepingu tingimustele vastavuse hindamisel oluline asjaolu, et hobune oleks juba sel tasemel võistelnud. Kostja kinnitas lepingueelselt korduvalt, et hobune on 130 cm parkuuri hüpanud, samuti et ta on hobuse hüppevõime kohta teinud video. Kostja ei ole aga hagejale (ega ka kohtule) viidatud videot saatnud, samuti ei ole internetist leitav ükski hobuse võistluse tulemus 130 cm tasemel. Kahetsusväärselt usaldas hageja müügilepingu sõlmimisel kostja kinnitusi, kontrollimata nende tõele vastavust. Sõltumata eeltoodust, oli peamine põhjus, miks Xxxx xxxxxxx x ei vastanud müügilepingu tingimustele, hobuse agresiivseks muutumine mõne aja möödudes. Poolte kirjavahetuses nähtuvad (II kd tl 30) hageja pretensioonid hobuse Xxxx xxxxxxx x osas ning asjaolu, et lepiti kokku, et kostja vaatab hobuse üle. Kostja ei vaielnud hageja pretensioonidele vastu ning nõustus hobuse peale ülevaatust asendama uue müügilepingu tingimustele vastava hobusega. Kostja väidab, et asendas hobuse Xxxx xxxxxxx x hobusega Xxxxxxxx, ehk, et hobune anti väidetavalt hagejale üle müügilepingu täitmiseks. Kostja vastav väide ei vasta tõele, hobune Xxxxxxxx osas ei olnud pooltel kunagi kokkulepet, et see hobune saab hageja omandiks. Kostja andis hobuse hagejale treenimiseks ja võistlemiseks niikauaks, kuni kostja hagejale müügilepingu tingimustele vastava uue hobuse leiab. Pooltevahelisest kirjavahetusest Xxxxxxxx (nimet. lätlane) teemal (II kd tl 31), nähtub, et hageja küsib 3.06.2016 kell 23:48 YYlt, et „ratsanetti paneb siis omanikuks sinu nime ?“ ning sellele vastab YY kell 00:27, et „ja“. Samuti nähtub asjaolu, et tegemist oli kostja hobusega poolte 24.06.2016 kirjavahetusest, kus kostja ütleb: „/.../ma annan sulle oma hobuse võistelda /.../“. Seega oli hobuse Xxxxxxxx puhul tegemist kostja hobusega ning kordagi ei väitnud kostja, et tegemist on müügilepingu alusel hagejale üle antud hobusega. Seega kõik nimetatud hobusega seotud väited ei puutu kohtuvaidlusesse ja tuleb jätta tähelepanuta. Poolte vahel puudub vaidlus, et hobuse Xxxxx xxx xxx xxxx (edaspidi Xxxxx) puhul oli tegemist müügilepingu alusel asendatud hobusega. Vastavat kinnitab ka kostja oma vastuses, seega pidi Xxxxx xxx xxx xxxx vastama 28.02.2016 sõlmitud müügilepingu tingimustele. Puudub vaidlus, et vastavalt kokkuleppele pidi müügilepingu tingimustele vastav hobune mh olema võimeline hüppama 130 cm kõrgust parkuuri ja olema terve, vastavat on kostja oma vastuses ka kinnitanud. Kostja püüab väita, et hageja nõustus eeltooduga ning võttis hobuse sellest hoolimata vastu, tegelikkuses ei jätnud kostja hagejale muud võimalust. Kostja keeldus igasugustest edaspidistest omapoolsete kohustuste täitmisest, sh toomast hagejale uut lepingu tingimustele vastavat hobust. Eeltoodut kinnitab ka poolte kirjavahetus 24.06.2016 kuupäevast (II kd tl 32), kus kostja korduvalt leiab, et ei ole tema asi neid hobuseid vahetada, 8 (15)

Tsiviilasi nr 2-17-1928 kui ei sobi ning tema ei viitsi. Hageja 09.07.2016 käis kostja tallis Xxxxxl järgi koos P. E. ́iga, samuti viibis Xxxxx peale hageja valdusesse andmist umbes kuu aega P. E. ́i xxx tallis. Hageja taotlusel andis P. E. kohtuistungil ütlusi hobuse tervisliku seisundi kohta üleandmise hetkel, samuti kuu vältel peale üleandmist, samuti hobuse hüppevõime kohta. Kostja on omaks võtnud asjaolu, et Xxxxxl on jalas luukild. Ka kostja esitatud T.Z. arvamusest, millest isegi ei selgu, millist konkreetset pilti ta kommenteerib, nähtub vastupidiselt kostja väitele, et pildilt on näha luuline moodustis, seega ei ole antud asjaolu osas vaidlust. Kostja püüab õigustamatult vabaneda vastutusest, tuginedes enda oskamatusele röntgenpiltide lugemisel. Hageja rõhutab, et kostja tegeleb igapäevaselt hobuste müügiga ning isegi olukorras, kus uskuda kostja väidet, et ta ei teadnud luukillust, ei vabane kostja seetõttu vastutusest. Poolte vahel oli kokkulepe, et hobune on terve (sh jalad), ehk nagu omavahelises vestluses kirjutati, hobuse pildid peavad olema puhtad. Müüja kinnitas hagejale, et pildid on puhtad ning hageja, kui samuti veterinaarteadmisi mitteomav isik, võis põhjendatult usaldada müüja väiteid ja ei olnud kohustatud müüja kinnituse kontrollimiseks palkama röntgenpiltide ülevaatamiseks omakorda asjatundjat. Asjaolu, et luukild ei pruugi takistada hobusel võistlemist (mida ei saa kindlalt väita), ei muuda hobust müügilepingu tingimustele vastavaks. Hageja soovis hobust, kellel jalgadest tehtud pildid on puhtad, mida kostja kinnitas olevat. Antud juhul ilmnes hiljem, et see nii ei ole, seega on kostja müügilepingut rikkunud. Hageja hinnangul on tegemist olulise puudusega, mis koos muude asjaoludega (haigus ning hüppevõime puudulikkus) annab aluse müügilepingust taganemiseks. Hageja leiab, et kostja vastuses toodud spetsialistide arvamused ei oma tõenduslikku väärtust, kuivõrd nimetatud isikud ei ole kordagi hobust näinud ning ilmselt on oma arvamuse andnud kohtumenetluse tarbeks üksnes hageja poolt esitatud Läti loomaarsti rapotite ja kostja väidete põhjal. Samuti arvestades, et hobuse kõhnuse ja tigeduse põhjusi oli keeruline ka oma ala asjatundjatel kindlaks teha ning hobusega tuli sõita Läti kliinikusse, on sisutu kostja väide, et justkui võistlustel olev veterinaar oleks hobuse haiguse avastanud. Hageja on esitanud M.K. ́e, kui isiku kelle tallis Xxxxx 2016. aasta augustikuus viibis, ütlused (II kd tl 34-35), millest nähtub, et hobuse tervisliku seisundi osas olid kahtlused ning kui peale mõningast jälgimist ja ravi hobuse seisund ei parandanud, otsustati hobune Läti kliinikusse kontrolli viia. Pärast esimest Xxxxxga Läti loomaarsti juures käiku (14.11.2016) viis hageja Xxxxx M.K. ́e juurde Xxxxx talli, kus hobusele anti arsti määratud ravimeid ja toitu. M.K.andis kohtuistungil ütlusi hobuse tervisliku seisundi kohta 2016. novembrikuus, kuni hobuse uuesti kliinikusse viimiseni 18.12.2016. M.K. ́e tallis on Xxxxx tänaseni, mistõttu andis ta istungil ütlusi ka selle kohta, et hobuse tervislik seisund on märgatavalt peale hageja pingutusi ja ravi paranenud ning kõik kotja süüdistused looma ebaõige pidamise jms kohta on pahatahtlikud ja sisutud. Ilmestamaks hobuse seisundi muutust peale hageja tehtud pingutusi ning ravi Läti loomakliinikus, esitab hageja pildi hobusest (II kd tl 36), mis on tehtud koheselt 2016 juulikuus, kui hageja hobuse enda valdusesse sai ning võrdluseks teise (II kd tl 37), mis on tehtud 2017. aasta aprillikuus. Hobune on märkimisväärselt kaalus juurde võtnud ning hobuse tervis on silmnähtavalt paranenud. Kohus palus kostjal täpsustada võistlustulemusi ja esitada nimekiri, milliseid tulemusi III hobusega (Xxxxx xxx xxx xxxx) on saavutanud XX ja teine ratsanik. Kohtul oli samuti ettepanek kostjale esitada tõendid selle kohta, et ratsanik ja hobune peavad omavahel sobima. Kostja esitas seepeale XX võistlustulemused hobusega Xxxxx xxx xxx xxxx (võistlustulemused konverteeritud excelisse ratsanet.ee kodulehelt, II kd tl 54), millest nähtub, 9 (15)

Tsiviilasi nr 2-17-1928 et hageja on väidetavalt üleandmise hetkel haige hobusega võistelnud 2016. aastal parkuurides kõrgusega kuni 105 cm, puhtaid, karistuspunktideta sõite ei ole. Samuti esitas kostja hobuse Xxxxx xxx xxx xxxx võistlustulemused (võistlustulemused konverteeritud excelisse ratsanet.ee kodulehelt, II kd tl 55-61), millest nähtub et Xxxxx xxx xxx xxxxiga on K.R. võistelnud viiel võistlusel ühtekokku seitsmel korral, parkuurides kõrgusega kuni 105 cm ning ainult kahel võistlusel on sportlane ja Xxxxx xxx xxx xxxx saanud 4 ja 8 karistuspunkti, ülejäänud võistlused on K.R. hobusega eksimusteta läbinud. Tõendamaks hobuse ja ratsaniku koostöö olulisust, samuti andmaks asjatundja hinnangu Xxxxx xxx xxx xxxxi hüppevõimele, esitas kostja tõendina asjatundja arvamuse, Eesti Sporthobuse Kasvatajate Seltsi juhatuse esimehe, hr R.K., Eesti ratsaspordimaastikul vaieldamatult väga tuntud eriala asjatundja arvamuse (II kd tl 63-64). Täiendavalt esitas kostja tõendina väljavõtted kostja ja hageja Facebook’i kirjavahetusest, millest nähtub poolte suhtlus Xxxxx xxx xxx xxxx üleandmise hetkel, samuti hilisem kostja pakkumine ka tema hinnangul lepingu tingimustele vastav kolmas hobune, Xxxxx xxx xxx xxxx vahetada järjekordse hobuse vastu ning seda kostjale kahjulikul tingimusel, s.o kostja kulul hageja sõit Belgiasse hobust valima (vestluse väljavõtted II kd tl 65-73). Kohus on asjas korraldanud 24.08.2017 eelistungi (protokoll II kd tl 39-41) ning 21.11.2017 kohtuistungi (protokoll II kd tl 82-86), kus kuulas üle ka tunnistajad P. E.i (E.) ja M.K. (K.). Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Käesolevas asjas puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: -

-

Poolte vahel on 28.02.2016 sõlmitud ostu-müügileping (edaspidi ka leping, kirjalikul kujul I kd tl 9), mille alusel hageja ostis kostjalt 10 000 euro eest hobuse Xxxx xxxxxxx x. Ostusumma on tasutud ja hobune anti hagejale üle; Kostja asendas müüdud hobuse teisega (käesolevaks hetkeks hobusega Xxxxx xxx xxx xxxx) 09.07.2016; Hageja on 09.09.2016 taotlusega taganenud müügilepingust seoses hobuse mittevastavusega (hageja hinnang) ning soovinud tasutud ostusumma tagastamist.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 49 lg 3 sätestab, et loomade kohta kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul tuleb müüdud hobus(t)ele samuti kohaldada asjade kohta käivat. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 217 lg 1 järgi peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige kvaliteedi, liigi ja kirjelduse osas. Sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi muu hulgas lepingutingimustele, kui tal ei ole kokkulepitud omadusi. Kui asi lepingutingimustele ei vasta, võib ostja VÕS § 222 lg 1 järgi nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on 10 (15)

Tsiviilasi nr 2-17-1928 võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Parandamise asemel võib müüja asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. VÕS § 223 lg 1 käsitleb müügilepingu olulise rikkumisena mh seda, kui asja asendamine ebaõnnestub. Sellisel juhul ei pea ostja VÕS § 223 lg 3 kohaselt määrama müüjale tema kohustuste täitmiseks täiendavat mõistlikku tähtaega (üldnormina tuleb seda VÕS § 114 lg 1 kohaselt teha) ja võib lepingust taganeda. Lepingust taganemise korral (see toimub VÕS § 188 lg 1 järgi avalduse tegemisega teisele lepingupoolele) võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist, sealjuures tuleb tagastatavalt rahalt tasuda intressi raha saamisest alates (VÕS § 189 lg 1). Taganemisavaldus on ühepoolne tehing TsÜS § 67 mõttes ning selle kehtivuse hindamisel tuleb alati arvestada, kas ta vastab - tehingu formaalsetele eeldustele – s.t on edastatud, selge sisuga ja õige aja jooksul - tehingu materiaalsetele eeldustele – s.t on ka oma sisult õige ja põhjendatud (antud juhul peaks kostja olema lepingut oluliselt rikkunud). Käesolevas asjas ei ole tõusetunud vaidlust sellest, et hagejapoolne 09.09.2016 taotlus kui taganemisavaldus ei vastaks tehingu formaalsetele eeldustele. Taotlus on vastavalt selle kohta esitatud saadetisümbrikule saadetud kostja aadressile Xxxxxxxx tallu ning seda on tehtud septembris 2016, mil viimane asendushobune Xxxxx Xxx xxx xxxx oli hageja valduses olnud 2 kuud. Selleks ajaks olid hageja hinnangul selgunud asjaolud, mis lubasid arvata, et hobune ei vasta kokkulepitud omadustele. TsÜS § 69 lg 2 järgi loetakse tahteavaldus eemalviibija poolt kättesaaduks, kui see on jõudnud tema elukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sellest teada sai või pidi teada saama. Kohtu hinnangul on kahe kuu möödudes hobuse üleandmisest tema lepingutingimustele mittekohastest omadustest teavitamine mõistliku aja jooksul tehtud tahteavaldus. Põhiline vaidlus asjas on aga just eelmärgitud taganemisavalduse materiaalsete eelduste täidetuses. Selgitamaks, kas kostja rikkus lepingut, ja tegi seda oluliselt määral, et see andis aluse taganemisavalduseks, tuleb esmalt tuvastada lepingutingimused. Käesoleval juhul ei ole kirjalikus lepingus hobuse kui müügilepingu eseme omaduste kohta midagi märgitud. Nendes on kokku lepitud VÕS § 14 mõttes lepingueelsete läbirääkimiste pidamisel, mis avalduvad kohtule esitatud Facebooki vestluses 17.-19.02.2016 (I kd tl 10). Sellest vestlusest saab kohtu hinnangul järeldada, et - hageja soovis välja sõidetud (kogenud), vähemalt 130cm parkuuri hüpanud hobust, mida kostja ka kinnitas - hageja oli huvitatud puhaste jalgadega hobusest, kuivõrd uuris jalgade piltide kohta vestluses korduvalt (kostja kinnitas, et pildid on tehtud ja jalad on korras). Mis puutub hobuse hüppevõimet, siis kohus nõustub kostjaga, et 130cm hüpanud hobune ei tähenda sama tulemuse saavutamist teise ratsanikuga (käesoleval juhul hagejaga). Kostja esitatud R.K. seisukoha järgi on hobuste suhe ratsanikega määrav ja hobuse hüppevõime võistlustel sõltub hobuse ja ratsaniku sobivusest. Nimetatud seisukohta käsitleb kohus eriteadmistega isiku (kelleks hr K. entsüklopeedia iseloomustuse järgi (II kd tl 52) kahtlemata on – ratsaspordi kogemus võistlejana, treenerina, ratsaspordiasutuste direktorina üle 60 aasta) arvamusena TsMS § 293 lg 2 mõttes. Kohus peab usutavaks seisukohta, et hobune kui elusolend avab oma võimed ikkagi õigel treenimisel ja klapil sõitjaga.

11 (15)

Tsiviilasi nr 2-17-1928 Kuna asjas ei ole vaidlust selles, et Xxxxx Xxx xxx xxxx oli kostja poolt pakutud asendushobusena esialgselt ostetud Xxxx xxxxxxx x asemel, on vaja hinnata just Xxxxx Xxx xxx xxxxi omadusi, aga ka tema asendusena pakkumise asjaolusid. Selles mõttes ei oma tähtsust (ja kohus neil tõendeil-väiteil ei peatu ega käsitle neid), kas ja millistele tingimustele vastas esimene ostetud hobune või selle asemel lühikest aega hageja valduses olnud hobune Xxxxxxxx. Nagu nähtub poolte Facebooki vestlusest 23.06.2016 (I kd tl 11), on kostja hagejale selgitanud, et Xxxxx Xxx xxx xxxx (vestluses kui „uus“(hobune)), et hobune on võistlustel hüpanud 110-115 cm super põlvnemisega ja puhaste piltidega. Nii sellest kui järgmisel päeval toimunud Facebooki vestlusest (II kd tl 32) ei nähtu, et kostja lubanuks (asendus)hobust, kes oleks hüpanud 130cm parkuuri. Samas on hageja ka selles vestluses juhtinud tähelepanu „130 hobusele“, s.t jätkuvale soovile saada tasutud raha eest 130 cm parkuuri hüppav hobune. Hageja on 24.06.2016 kirjutanud, et soovib uut hobust xxxx proovida (xxx tallis, see ka toimus ning haakub tunnistaja P. E.i ütlustega). Soov proovida ei tähenda kohtu hinnangul seda, et hageja võttis (kolmanda) asendushobuse vastu, tema omadustega pimesi nõustudes. Isegi kui eeldada, et Xxxxx Xxx xxx xxxx on oma päritolu poolest suurepärane võistlushobune (mida kinnitab R. K.i arvamuse viimane lõik), ei olnud tema kogemus ja sobivus hagejaga selline, mida hageja tegelikult kostjaga sõlmitud lepingu tagajärjel ootas. Nagu nähtub kostja esitatud võistlustulemustest (II kd tl 54-61), on selle hobusega nii hageja kui ratsanik K.R. poolt saavutatud juulis, augustis ja septembri alguses 2016 võistlustulemused parkuuris vahemikus 80-105 cm ehk kaugel hageja soovitust. Seetõttu ei saa asjaolule, et teine ratsanik ei saanud üldjuhul (v.a 14.08.2016) nimetatud hobusega karistuspunkte, kuid hageja sai, kohtu hinnangul ülemäärast tähtsust omistada. Hüpatud parkuuri kõrgused olid ratsanikel samal suurusjärgus. Kohus leiab, et hinnates hobuse Xxxxx Xxx xxx xxxxi oskusi, on kõige olulisem arvestada isikute hinnangutega, kes hobusega vahetult selle saamise järel kokku puutusid. Tunnistaja P. E., kes on ratsutamiskogemusega 18 aastat, omab talli ja hobuseid, andis kohtuistungil ütlusi, millest nähtuvalt oli Xxxxx Xxx xxx xxxx kogenematu, välimuselt kõhna ega kosunud ka ajaga, mil ta tunnistaja tallis xxxx oli (ca 2 kuud). Hobuse sõidustress kestab tavaliselt nädala, kuid käesoleval juhul oli see oluliselt pikem aeg. Hobune hammustas ja oli tige ning juba eelnevalt märgituna ei olnud ka tema võistlustulemused oodatud tasemel. Kohus juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et taotluse lepingust taganemiseks tegi hageja juba 09.09.2016 ehk kui oli möödunud täpselt 2 kuud Xxxxx Xxx xxx xxxxi saamisest enda valdusse. Selleks ajaks oli(d) - vahetatud/asendatud esialgse hobuse asemel hobust kaks korda - võistlustulemused märgatavalt nõrgemad, kui hageja seda soovinuks - lepingu sõlmimisest/esimese hobuse üleandmisest möödunud üle poole aasta, samas oli hageja soovinud kogenud ja võistlusvalmis hobust. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud veenvaid tõendeid, et hageja oleks viimasena saadud hobust vääralt kohelnud, või et hageja olnuks ise hobuste suhtes vale varustuse kasutamisega nende seisundit halvendanud (kostja ei ole esitanud lubatud videot hobuse vääriti kohtlemisest, puuduvad objektiivsed andmed, et võisteldi teadlikult haige hobusega), on kohtu hinnangul eelnevat kogumis arvestades täidetud nii VÕS § 116 lg 2 p 1 kui p 4 materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks. Hageja jäi temale müüdud/asendatud hobuste lepingutingimustele mittevastavuse tõttu ilma sellest, mida ta lepingust lootis (ja kostja pidanuks seda võimalust juba viimase hobuse toomisel ette nägema, hobune ei olnud hüpanud piisavalt kõrgele, ka esimese hobusega ei olnud hageja soovitut saavutanud) ning mitmekordne asendamine andis hagejale kui kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et kostja ei suuda oma kohustusi ka edaspidi täita. Erinevalt kostjast leiab kohus, et tekkinud olukorras oli hagejapoolne lepingust taganemine müügihinna tagastamise nõudega proportsionaalne õiguskaitsevahend. 12 (15)

Tsiviilasi nr 2-17-1928 Asjaolu, et hobuse jalas oli luukild, ei ole kohtu hinnangul määrav – kohus on seisukohal, et hageja eesmärk oli eelkõige ikkagi saada hüppevõimeline, kogemustega ja terve hobune ning kostja esitatud T. Z.kui loomaarsti hinnangul ei pruugi luukillu kui moodustise tõenäosus probleemide põhjusena olla suur (I kd tl 194). Märgitud hinnang ei anna ka ühest vastust, kas üldse tegemist luukilluga on. Samuti ei ole asjas olulise tähtsusega 2016.a sügisel ja 2017.a alguses Läti loomakliinikutes ilmnenud informatsioon hobuse soolestiku tervise kohta, sest selleks ajaks oli hageja juba lepingust taganenud. Kostja on esitanud loomaarst M.T.i ja veterinaar A.R. arvamused, millest nähtub, et hobuse haigussümptomid viitavad nende tekkele pärast hobuse üleandmist. Hageja ei taganenud lepingust aga neid sümptomeid (seedeprobleemid) teades, vaid juba septembris ja ülaltoodud muudel põhjustel. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et haginõue üleantud müügihinna 10 000 eurot tagastamiseks on põhjendatud ning taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused olid täidetud. Seega tekkis hagejal õigus makstud raha tagastamisele (vastastikuse kohustusena anda tagasi hobune) vastavalt tema enda taganemisavaldusele hiljemalt 20.09.2016. Selleks ajaks kostja raha ei tagastanud. Minnes siit edasi hageja kahju hüvitamise nõude juurde, tuleb märkida, et õiguslikus mõttes tekkis olukord, kus hageja valduses oli kostjale kuuluv hobune ning kõik selle hobusega seonduv tegevus hageja poolt oli käsitletav käsundita asjaajamisena VÕS 51. peatüki sätete mõttes. Hobuse terviseuuringud, söödad, transpordikulud ning tasutud arved veterinaarile olid kostja kui hobuseomaniku seisukohalt küll põhjendatud (VÕS § 1018 lg 1 p 2 järgi vastas asjaajamine kostja ehk soodustatud huvile ja tegelikule/eeldatavale tahtele), kuid asjas ei ole leidnud tuvastamist, et hageja oleks täitnud kostja teavitamiskohustuse, mis tuleneb VÕS § 1020 sätetest. Kui isik asub ajama teise isiku asja, tuleb sellest eelnevalt teatada teisele isikule ja tema seisukoht ära oodata, sellest saab kõrvale kalduda üksnes juhul, kui eelnev teatamine ei ole võimalik soodustatu huve kahjustamata või kui seda ei saa käsundite asjaajajalt oodata. Antud juhul on pooled korduvalt suhelnud Facebooki kaudu, seda nii enne lepingu sõlmimist, lepingu kehtivuse ajal kui hiljem (kostja esitatud vestlus II kd tl 65-73) ja info selle kohta, et hageja kavatseb hobust Lätti viia, tema uuringute eest veterinaarile tasuda jne, saanuks vähemalt sel kanalil kostjale edastada. Seda hageja aga teinud ei ole, mistõttu puudub kohtu hinnangul hagejal õigus nimetatud kahjude hüvitamist nõuda. Ainsaks põhjendatud kulutuseks on kohtu hinnangul advokaadibüroole tasutud arve 360 EUR (I kd tl 29), millega hageja üritas vältida kohtu poole pöördumist ja esitas uuesti nõude tasutud raha tagastamiseks. Kostjapoolset lepingurikkumist ning taganemisavaldusele mittereageerimist arvestades oli selline käitumine mõistlik ja vastab VÕS § 128 lg 3 sätetele – tegemist on otsese varalise kahjuga kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt, summas 10 360 eurot, millele lisandub TsMS § 367 kohaselt viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni (kohtuotsuse tegemise päeva seisuga on viivise summa vastavalt viivisekalkulaatorile 708.45 eurot). Menetluskulud Hagi osalise rahuldamise korral kannavad TsMS § 163 lg 1 järgi pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd antud juhul on proportsionaalselt hagi rahuldatud suures ulatuses – 10 360 : (11 965.05:100)=86,6%, peab kohus õigeks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Nii hageja kui kostja on esitanud oma menetluskulude nimekirjad (kostja II kd tl 90-91, hageja II kd tl 93), kostja ei ole vastaspoole nimekirjale vastuväiteid esitanud, hageja on 13 (15)

Tsiviilasi nr 2-17-1928 esitanud vastuväited kostja nimekirja kahe positsiooni osas (II kd tl 100-101). Kohus on seisukohal, et kummagi poole menetluskulude nimekirjades toodud kulutused on vajalikud ja põhjendatud, ei ole ülepaisutatud ei ajakulu ega tunnihinna poolest (kostjal 90 EUR tund, hagejal 120 EUR tund + käibemaks, tegemist on vandeadvokaadist esindajaga). Riigikohus on aktsepteerinud ka kõrgemat tunnitasu määra (nt lahendis nr 3-2-1-11-14 140 EUR + käibemaks). Hageja väited, et kostja vastuse koostamiseks kulunud 8 tundi ja 22.09.2017 seisukoha koostamiseks kulunud 2,5 tundi on ülepaisutatud, ei ole põhjendatud. Kostja vastus ulatub 10 leheküljele ja selles viidatakse 11 tõendile, hageja enda 7-leheküljelise hagiavalduse koostamise ajakulu on märgitud 5,5 tundi, mis on proportsionaalselt sama kostja vastusega. Kostja 22.09.2017 menetlusdokument on mahukate lisadega ja ulatub kolmele leheküljele. Seega on põhjendatud hageja menetluskulud kokku: 650 EUR (riigilõiv) + 3016.80 EUR (õigusabikulud) = 3666.80 x 86,6% = 3175.45 EUR ja kostja menetluskulud 1469.70 x 13,4% = 196.94 EUR. Tasaarvestades menetluskulud omavahel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3175.45 – 196.94 = 2978.51 EUR. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on sellise taotluse esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2018 kohtuotsuse resolutiivosa:

RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

Tsiviilasi nr 2-17-1928 Määrata kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude summaks maakohtus 1 469,70 eurot ja ringkonnakohtus 1 325 eurot ning mõista kokku hagejalt XX kostja YY kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 2 794,70 eurot. Hüvitatavalt menetluskulude summalt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

15 (15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.