Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Kohtuotsuse selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat: Hageja esitas 20.04.2017 kostja vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärnu Maakohtu 27.04.2017 määrusega tehti kostjale makseettepanek, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul talle kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis 06.06.2017 määrusega hageja nõude üle Harju Maakohtule menetlemiseks üldises korras. Hageja esitas 15.06.2017 Harju Maakohtule hagi kostja vastu. Harju Maakohus võttis hagi 19.06.2017 määrusega menetlusse. Hageja toob esile, et 14.10.2016 põhjustas kostja sõidukiga Tallinnas liiklusõnnetuse, sõites otsa pargitud sõidukile, mis saadud löögist paiskus omakorda otsa kolmandale sõidukile. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel puudus kostjal kehtiv juhtimisõigus. Kostja juhitud sõiduki suhtes on liikluskindlustuse leping sõlmitud hageja juures, mille alusel ning tuginedes liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) §-le 12 tekkis hagejal kohustus hüvitada kostja tekitatud liikluskahju. Kuna antud juhul sõitis kostja otsa pargitud sõidukitele omamata kehtivat juhtimisõigust, siis tekkis hagejal õigus esitada kostjale LKindlS § 53 lg 2 p 3 alusel tagasinõue väljamakstud kindlustushüvitise ulatuses. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust 5 241,38 eurot, viivist 65,48 eurot ja edasiulatuvat viivist. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 425 eurot (riigilõiv). Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 20.06.2017). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (25.07.2017) ega käesoleva ajani hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult TsMS § 317 alusel on täidetud. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 2 ja § 139 alusel on riigilõiv põhjendatud kulutus ja see tuleb kostjalt hageja kasuks summas 425 eurot (riigilõiv) välja mõista. TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.