Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Kohtuotsuse selgitused TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat: Hageja esitas 13.10.2016 kostja vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärnu Maakohtu 21.10.2016 määrusega tehti kostjale makseettepanek, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul talle kätte toimetada. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis 23.02.2017 määrusega hageja nõude üle Harju Maakohtule menetlemiseks üldises korras. Hageja esitas 22.03.2017 Harju Maakohtule hagi kostja vastu ning 07.04.2017 hagi täpsustused. Harju Maakohus võttis hagi 20.04.2017 määrusega menetlusse. Nõude aluseks on poolte vahel 05.04.2013 sõlmitud tarbijakrediidileping nr XXXX ja 13.08.2014 tarbijakrediidileping nr XXXX. Hageja nõuab kostjalt 8771,89 eurot, millest 4571,68 eurot on tagastamata krediidisumma, 1100,58 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 3099,63 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks taotleb hageja mõista kostjalt alates 23.03.2017 kuni lepingu nr XXXXtagastamata krediidisumma (251,90 eurot) täieliku tasumiseni välja lepingu nr viivis 46% tagastamata krediidisummalt aastas ning mõista kostjalt alates 23.03.2017 kuni lepingu nr XXXX tagastamata krediidisumma (4319,78 eurot) täieliku tasumiseni välja lepingu nr viivis 36,50% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 700 eurot (riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 100 eurot koos käibemaksuga). Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (teate avaldamise kuupäev 07.06.2017). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (12.07.2017) ega käesoleva ajani hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult TsMS § 317 alusel on täidetud.

Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja ka õigusabikulu põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses, s.o kokku summas 683,33 eurot (600 eurot riigilõiv ja põhjendatud õigusabikulud 83,33 eurot), välja mõista. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole sellist kinnistust esitanud. Kohus kontrollis Eesti Maksu- ja Tolliameti andmeid ja hageja on käibemaksukohustuslane (https://apps.emta.ee/eservice/doc/a0003.xsql). Seega kuuluvad õigusabikulud hüvitamisele ilma käibemaksuta. TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.