Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud OÜ Eesti Traat avaldus Betonmaister OÜ (likvideerimisel) pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt sõlmis võlausaldaja 12.12.2016. a võlgnikuga raamlepingu nr 12.12.2016b, millega lepiti kokku, et võlausaldaja müüb ja võlgnik ostab armeerimistooteid osapoolte vahel kooskõlastatud sortimendis, hindadega ja hulgal. Sama lepinguga käendas võlgniku kohustusi võlgniku endine juhatuse liige Rome Soomere, kelle vastutuse maksimumsummaks oli kokku lepitud 26 000 eurot. Võlausaldaja on kõik oma kohustused lepingu järgi täitnud, st andnud kauba nõuetekohaselt üle. Võlgnik on võtnud kauba vastu, kuid on jätnud võlausaldajale mitme tarne eest tasumata. Võlgniku koguvõlgnevus moodustas 54 321,19 eurot. 03.07.2016. a tasus Rome Soomere oma isiklikult kontolt käenduse summa 26 000 eurot, seega on pankrotiavalduse esitamise hetkeks võlgniku põhivõlgnevus 28 321,19 eurot. Rome Soomere staatus OÜ Betonmaister juhatuse liikmena kestis kuni 31.05.2017. a, seejuures võeti 29.05.2017. a vastu OÜ Betonmaister lõpetamisotsus. Alates 31.05.2017. a on OÜ Betonmaister likvideerijaks Jürgen Kirsis, samal ajal ei ole Ametlikes Teadaannetes likvideerimisest teatatud ega võlausaldajaid oma nõudeid esitama üles kutsutud. 14.07.2017. a esitas võlausaldaja võlgnikule nõudekirja, milles palus tasuda võlg hiljemalt 04.08.2017. a, nõudekirjas tegi võlausaldaja võlgnikule ühtlasi pankrotihoiatuse. Nõudekiri oli saadetud nii äriregistris märgitud e-postiaadressile [email protected] kui ka endise juhatuse liikme Rome Soomere e-postiaadressidele. Ometi ei ole ei võlgnik ega Rome Soomere nõudekirjale vastanud ega võlgnevust tasunud. Kujunenud olukorras esineb võlausaldaja arvates alus algatada pankrotimenetlus ja määrata ajutine haldur. Võlgnik ei ole pankrotihoiatuses toodud nõuet 10 päeva jooksul täitnud, samuti esinevad võlgniku tegevuses vara varjamise tunnused. 10.10.2017.a. rahuldas kohus OÜ Eesti Traat avalduse ning nimetas Betonmaister OÜ (likvideerimisel) ajutiseks halduriks Veli Kraavi. 2(4)

Võlgniku vastus Võlgnik avaldusele vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlausaldaja esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul on teadaolevad kohustusi 217 878,48 euro ulatuses, sh Soome Vabariigi maksuameti ees kohustus 108 588,59 eurot. Võlgniku majandustegevus on seiskunud. Võlgnikul puuduvad igasugused rahalised vahendid olemasolevate jooksvate kohustuste katmiseks ning võlgnevuste tasumiseks. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Ajutises menetluses on tuvastamist leidnud, et võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2017 aasta alguses, mil võlgnikul oli muude kohustuste hulgas sissenõutavaks muutunud kohustus OÜ Eesti Traat ja OÜ REF Ehitustööd ees, 2016 majandusaasta aruannet võlgnik registripidajale ei esitanud. ÄS § 183 sätestab, et juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Võttes arvesse, et võlgniku juhatus ei ole esitanud registripidajale majandusaasta aruannet ega haldurile raamatupidamisdokumente, võib võlgniku juhatuse liikme tegevuses esineda KarS § 3811 (raamatupidamise kohustuse rikkumine) sätestatud süüteo tunnused, kui raamatupidamise korraldamise nõudeid on teadlikult rikutud. Vastavalt Äriseadustiku § 180 lg 51 osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. Vastavalt äriseadustiku §-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 2 500 eurot. Sellest hetkest alates, mil võlgniku netovara vähenes alla 2 500 euro, oli võlgniku juhatuse liikmel vastavalt äriseadustiku §-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek. Kohtu hinnangul on nimetatud sätte üheks eesmärgiks osaühingu võlausaldajate kaitse olukorras, kus kahjumiga tegevuse jätkamine võõrkapitali ehk sisuliselt võlausaldajate raha arvel võib vähendada võlausaldajate väljavaateid oma nõuete rahuldamisele. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et võlgniku juhatuse liige Rome Soomere on rikkunud äriseadustiku § 171 lg 2 ja § 180 lg 51 sätestatud kohustusi. Pankrotiavalduse esitamise asemel võõrandati Rome Soomere poolt osalus Tagelton OÜ-le, vahetati juhtorgani liige ning alustati vaatamata vara puudumisele pankrotimenetluse asemel likvideerimismenetlust. Likvideerimisteadet väljaandes Ametlikud teadaanded ei avaldatud. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et äriühingu juhatuse liige on põhjendamatult jätnud pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Makseraskuste ilmnemisel distantseeris juhatuse liige Rome Soomere end äriühingu kohustustest ning osaluse võõrandamise kaudu üritati vastutusest vabaneda. Juhatuse liikmete tegevus vastab kohtu hinnangul KarS § 384 lg 1 sätestatule, mille järgi füüsilisest isikust võlgniku, tema seadusliku esindaja või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt võlgniku varalise seisundi teadva kohustustevastase kahjustamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus, –karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Samuti KarS § 3841 lg 1 sätestatule, mille kohaselt juriidilisest isikust võlgniku 3(4)

juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt võlgniku kohustuste täitmisel ühe võlausaldaja teadvalt teist võlausaldajat kahjustava eelistamise eest, kui võlgniku suutlikkus rahuldada kahjustatud võlausaldajate nõudeid vähenes sellega suurele kahjule vastava summa võrra või enam, –karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. Kuivõrd võlgniku juhatuse liige ja likvideerija on rikkunud PankrS § 85 lg 1 ja § 87 lg 1 sätestatud kohustusi ning on jätnud ajutisele haldurile raamatupidamisdokumendid esitamata, siis ei ole võimalik kindlaks teha maksejõuetuse tekkimise täpseid põhjuseid ega anda hinnangul võlgniku kõigile tehingutele. Ajutisel halduril puuduvad andmed võimaliku raske juhtimisvea või kuriteo toimepanemise kohta. Maksejõuetuse on ajutises menetluses tuvastatu kohaselt põhjustanud muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Haldur ei välista raskete juhtimisvigade olemasolu võlgniku juhatuse liikme tegevuses. Vastavate asjaolude uurimine on võimalik edasises pankrotimenetluses juhul, kui pankrot välja kuulutatakse. Pankrotivara moodustamise aluseks saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasivõitmine või vara tagasinõudmine. Juhatuse liikme võimaliku süülise tegutsemise kindlakstegemine vajaks põhjalikumat analüüsi ja dokumendirevisjoni, mis oleks võimalik edasises pankrotimenetluses. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul vara puudub. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 080 eurot (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue on põhjendatud. Võlgnikul vahendid kulude kandmiseks puuduvad, mistõttu kuulub ajutise halduri tasu väljamõistmisele võlausaldajalt ajutise halduri kasuks. Võlgnikul rahaliste vahendite puudumise korral peab võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel arvestama võimalusega, et pankrotimenetluse kulud võivad jääda tema kanda. PankrS § 150 lg 4 alusel kuuluvad ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused võlausaldajalt väljamõistmisele ajutise halduri kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule likvideerijale. Menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu ja TsMS § 172 lg 1 alusel jätab 4(4)

kohus menetluskulud täies ulatuses võlgniku kanda. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Võlausaldaja menetluskulude nimekirjade järgi (I kd lk 88) moodustavad õigusabikulud 1 892 eurot, millele lisandub tasutud riigilõiv 300 eurot, 4 eurot registriandmete väljatrüki eest ja tasu kohtuistungil osalemise eest 35 eurot. Kohus leiab, et võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul on võlausaldaja esindaja tasutaotluses toodud kulud põhjendatud ja vajalikud. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja esindaja osutanud õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 126,26 eurot. Kohus on seisukohal, et selline keskmine tasu õigusteenuse eest ei ületa sarnase õigusabi teenuse eest õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

5(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.