Võlaõigus › Töövõtulepingud

Kostja vastuväited

tasumine lepingu sõlmimisel ning ülejäänu tasumine pärast tööde valmimist. Lepiti kokku, et lisatöödele, mille vajadus selgub paigaldustööde käigus, koostatakse täiendav hinnapakkumine. (tl 12). Kostja on tasunud katusetööde eest 12 000 eurot (tl 16). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja kui töövõtja tasunõude eeldused on täidetud. Vaidluse keskseks küsimuseks on hageja teostatud tööde vastavus lepingule ning sellest sõltuv hageja tasunõude sissenõutavus. Kostja peamise vastuväite kohaselt on hageja poolt tööd teostatud puudustega, mistõttu kostja on õigustatult keeldunud tööde vastuvõtmisest. Kostja leiab, et ta võib oma tasu maksmise kohustuse täitmisest keelduda seni, kuni hageja on oma kohustuse täitnud (VÕS § 111). Hageja on seisukohal, et tööd on teostatud nõuetekohaselt ja vastavuses lepinguga, töö on sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. Lisaks leiab hageja, et kostjale on antud tööde vastuvõtmiseks täiendav piisav tähtaeg, mis on tulemusteta möödunud. Hageja on seisukohal, et tööd tuleb kostja poolt lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 teise lause kohaselt. Pooltel on lisaks vaidlus ka selle üle, kas kostja on hagejale puuduseid kirjeldanud ning kas kostja teavitas hagejat puuduste olemasolust mõistliku aja jooksul. Kostja on esitanud hageja nõudele ka tasaarvestuse vastuväite. Tellija võib VÕS § 110 lg 1 järgi keelduda talle vastuvõtmiseks esitatud töö vastuvõtmisest põhimõtteliselt nii juhul, kui töö on üldse tegemata, kui ka siis, kui töö on tehtud üksnes osaliselt või puudustega, tagamaks oma lepingu kohase täitmise nõuet (VÕS § 108 lg 2 ja 6). Seega on tellija kohustatud töö vastu võtma üksnes juhul, kui see vastab lepingutingimustele VÕS §-de 77 ja 641 mõttes, mh peab töö olema sihtotstarbeliselt kasutatav ja tehtud üldjuhul vähemalt keskmise kvaliteediga. Selleks, et tellija saaks kasutada töövõtja suhtes puudustega tööle tuginedes õiguskaitsevahendeid, mh keelduda töö vastuvõtmisest, peab töövõtja puuduste eest ka vastutama. See tähendab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, peab tellija selle siiski vastu võtma, kui töövõtja ei vastuta seaduse või lepingu kohaselt puuduse eest (nt kui puudus tulenes tellija juhisest VÕS § 641 lg 3 kohaselt). Seejuures on töövõtulepingu eriregulatsioon (esmajoones VÕS § 642) töövõtja vastutuse osas ammendav, st mittenõuetekohase täitmise puhul ei oma täiendavalt tähendust võlaõigusseaduse üldosa vabandatavuse regulatsioon (esmajoones VÕS § 103) (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-08 p 22). Seega vaidluse korral töövõtjapoolse tasunõude üle, mille täitmisest on töö vastu võtmata jätnud tellija keeldunud, peab töövõtja tõendama, et töö on valminud, st töövõtulepinguga silmas peetud eesmärk on saavutatud ning tellija on töö vastuvõtmisest keeldunud ning talle on selleks antud täiendav piisav tähtaeg, mis on tulemusteta möödunud. Tellijal tuleb omakorda tõendada, et tal oli töö vastuvõtmisest keeldumise õigus, kuna töö oli osaliselt tegemata (vaegtööd) või et töö ei vastanud lepingutingimustele. Kohus on oma 18.10.2017 määruses selgitanud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele

vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt nt RKTKo nr 3-2-1-93-15, p-d 11-13) (p 14).

renni koguneb vesi. Plekkide ülespöörete ääred ei ole nõuetekohaselt lõpetatud, aknalaudade plekid tuleb korrektselt tagasi paigaldada ja viimistleda aknaplekkide ja aknapõse laudise ühendus. VÕS § 641 lg 2 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi või tarbijatöövõtulepingu puhul ei ole töö tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest ja arvestades töövõtja poolt töö teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi. Kohus on tuvastanud, et lepingule kohaldusid „Ruukki Products AS katusetööde“ tüüptingimused (tl 13-15) ning lepingu osaks oli ka lisa 1 (tl 12) ehk täpsustused katusetööde teostamiseks (tl 11). Lepingu kohaselt oli paigaldatava katusekatte profiiliks „Adamante“, kvaliteediklass „Ruukki 50 Plus matt“, katuse kuju tüübiks „kelpkatus“, räästa kõrguseks „5,00“, katusekaldeks „35%“, räästa nurgaks „täisnurk, sarika sammuks „900“. Lepingus oli lisaks kirjas, et vana katus on bituumensindel ning vana katuse all on täislaudis (tl 10). Lisa 1 kohaselt oli kokkulepitud töödeks katuse sirgestamine (mis tähendab katuseviilu tasapinnaliseks loodimist), neelupõhja väljaehitus, mittehingatav aluskate ja selle paigaldus, räästakasti lauad, katuseprofill „Adamante“ ja selle paigaldus, lisaplekid ja nende paigaldamine, katuseluuk, viilukorstna katteplekid, lisaks turvatooted, vihmaveesüsteem ja ehitusprahi utiliseeerimine (tl 12). 22.02.2016 saatis kostja hagejale e-posti teel OÜ AB Engineering poolt koostatud kirja tehtud tööde esialgse ülevaatuse kohta (tl 19-21). Kirjas selgitab OÜ AB Engineering esindaja, et kontrolli käigus on ilmnenud, et: 1) ehitaja ei pidanud dokumentatsiooni tehtavate tööde kohta hoone katuse rekonstrueerimisel. Puuduvad aktid, päevik, tehtud tööde aktid; 2) katuse rekonstrueerimisel ei arvestanud ehitaja vana katuse seisukorraga ning ei teostanud vana katusetalade ettevalmistamist uue katusematerjaliga katmiseks; 3) juhtkond ei teostanud ehitustööde järelevaatust, mille tulemuseks on rängad vead ning tööde lõpetamata jätmine objektil; 4) uue katuse paigaldamise tööd on objektil lõpetamata. Terviklik nimekiri teostatud tööde puudulikkusest katuse vahetamisel esitatakse vajadusel eraldi poolte kokkuleppel. 29.02.2016 saadab OÜ AB Engineering esindaja pooltele e-kirja, kus sisuliselt kordab aktis väljatoodut ning märgib peamise tähelepanekuna dokumentide puudumist (tl 24). OÜ AB Engineering on hiljem koostanud kostja tellimusel ka objekti, asukohaga XXX, ülevaatusakti. Aktis on leitud, et hageja on juhtiv ettevõte Eestis katuste ehitus- ja renoveerimistööde osas, kuid: 1) pole arvesse võtnud vana katuse seisukorda ega ole teinud vanale katusekatte põhjale ettevalmistustöid (demonteerimist ja tugevdamist) uue katusematerjali paigaldamiseks; 2) vana katusepleki ventilatsioon on teostamata, arvestades, et ruberoid ei oma veeauru läbilaskvust; 3) ehitaja pidi hoiatama tellijat, et ventilatsiooniks on vaja demonteerida ruberoidkate (või teostada perforatsioon). Kokkuvõtlikult on OÜ AB Engineering seisukohal, et katuse rekonstrueerimistööd pole täidetud ning tarvis on uue katusepleki konstruktsiooni demonteerimine (tl 54-69). 18.10.2016 rahuldas kohus hageja taotluse viia käesolevas tsiviilasjas läbi ehitise asukohaga XXX (ehitisregistri kood XX) katusetööde suhtes ekspertiis (tl 141). Ekspertiisi viisid läbi riiklikult tunnustatud eksperdid XXX ning XXX. Ekspertide järelduste kohaselt on ehitise katusekatte materjal ja ettevalmistustööd sisuliselt kooskõlas lepinguga. Ekspertiisi kohaselt on hageja poolt teostatud kõik ettevalmistustööd Adamante katuseprofiili paigaldamiseks, mis on ettenähtud sellisele profiilile Ruukki kiviprofiilide paigaldusjuhendis. Põhimõtteliselt on ehitisele paigaldatud Adamante katuseprofiil selliselt, et on välditud katuse

kandekonstruktsioonide kahjustumine niiskuse, sh ebapiisava ventilatsiooni tagajärjel. Tagatud on plekialune tuulutamine ja kondensvee väljajuhtimine räästasse. Eksperdi hinnangul tuleb antud juhul eraldiseisvana käsitleda pööningu ja vana katusekattega seonduvat, kuna nende ventilatsiooni tagamine ei sisaldu katusepaketis. Vana katusekatte lammutamine, mädanikkahjustuste likvideerimine ja erinevate torude katusest läbiviimine ei sisaldu lepingu hinnapakkumises. Tegemist on lisatöödega, milles oleks tulnud eraldi kokku leppida, seda enam, et klient oli eelnevalt mädanikkahjustusest ja selle tekitaja olemasolust teadlik. Ekspert peab vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et enne katusetöid oleks pidanud läbi katuse välja juhtima kõik pööningul lõppevad ventilatsiooni- ja kanalisatsioonitorud. Torude katusest läbiviimine ei sisaldu aga automaatselt katusepaketis, vaid tegemist on lisatööga, mille osas oleks pidanud eraldi kokku leppima. Vana katusekate ei takista ventilatsiooni toimimist. Katusepleki alla tekkiv kondensvesi tilgub uuele aluskattele ja tuuldub sealt välja või voolab räästasse ja tuuldub sealt välja. Vana katusekatte aluslaudise tuulutus on tagatud läbi räästakasti laudise ebatiheduste. Kõrgemas pööninguosas oli normaalne õhk ning puidukahjustusi ei esinenud. Madalamas pööninguosas oli samuti normaalne õhk ja puidukahjustusi ei esinenud, välja arvatud kohas, kus kanalisatsioonitoru lõppes pööningul (tl 150-150p). Kohus on tutvunud käesolevas asjas esitatud ekspertiisiga ning selle järeldustega ning OÜ AB Engineering ülevaatusakti ja selle järeldustega ning asub seisukohale, et käesolevas asja esitatud tõendite pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et hageja poolt teostatud töö ei vasta lepingu tingimustele. Kuigi OÜ AB Engineering leiab, et vanale katusekatte põhjale pole tehtud demonteerimist ja tugevdamist uue katusematerjali paigaldamiseks ning vana katusepleki ventilatsioon on teostamata, on ekspertiis kinnitanud, et vana katusekate ei takista ventilatsiooni toimimist ning ehitisele on paigaldatud Adamante katuseprofiil selliselt, et on välditud katuse kandekonstruktsioonide kahjustumine niiskuse, sh ebapiisava ventilatsiooni tagajärjel. Ekspertiis on kohtu hinnangul käesolevas vaidluses tõendiks, et ehitise katusekatte ettevalmistustööd ja paigaldus on olulises osas kooskõlas lepinguga. Ekspertiis on küll ka tuvastanud, et ettevalmistus- ja paigaldustöödest ehitusnormidele ja lepingutele mittevastavalt on teostatud ühe vihmaveerenni kalle ning andnud soovituse, et plekkide ülespöörete ääred on soovitatav lõpetada punktis 3.8 kirjeldatud viisil, kuid kohtu hinnangul on väljatoodud puudused arvestades lepingu eesmärki ebaolulised ning lihtsasti kõrvaldatavad. Ekspertiisis on lisaks ka märgitud, et kui aknalaudade plekid eemaldati tööde tegemise ajaks, siis tuleb need ka tagasi paigaldada ning viimistleda aknaplekkide ja aknapõse laudise ühendus, kuid kohtule pole teada aknalaua plekkide eemaldamine hageja poolt. Isegi kui asuda seisukohale, et aknalaua plekid eemaldati hageja poolt töö käigus, on kohtu hinnangul ka see väljatoodud puudus arvestades lepingu eesmärki ebaoluline ning lihtsasti kõrvaldatav. Eksperdid on asunud seisukohale, et vana katusekatte lammutamine ja erinevate torude katusest läbiviimine oleks pidanud olema kokku lepitud lisatöödena. Kohus ei ole tuvastanud, et pooled oleksid kokku leppinud vana katusekatte demonteerimises ja tugevdamises ning vana katuse ventilatsiooni teostamises. Kohtu hinnangul hageja ei pidanud hoiatama tellijat, et ventilatsiooniks on vaja demonteerida ruberoidkate, olukorras, kus vana katusekate ei takista ventilatsiooni toimimist ning ehitisele on paigaldatud Adamante katuseprofiil selliselt, et on välditud katuse kandekonstruktsioonide kahjustumine niiskuse, sh ebapiisava ventilatsiooni tagajärjel. Kohus nõustub ekspertiisi järeldustega, et tegemist on lisatöödega, milles oleks tulnud eraldi poolte vahel kokku leppida, sõltumata asjaolust, kas kostja on tarbija või mitte. Vastavalt VÕS § 641 lg 2 p-le 5 ei vasta töö muuhulgas lepingutingimustele, kui töö ei ole tarbijatöövõtulepingu puhul tavaliselt seda liiki tööle omase kvaliteediga, mida tellija võis mõistlikult eeldada. Kohus on seisukohal, et kostja ei saanud mõistlikult eeldada, et vana katusekatte demonteerimine ja tugevdamine on saanud lepingu osaks, kui pooled on eraldi kokku leppinud, et aluskonstruktsiooni töödeks on katuse sirgestamine, neelupõhja väljaehitus, mittehingava aluskatte paigaldus, horisontaalroov ja

räästakasti lauad (tl 12). Kohus nõustub hageja hinnanguga, et ekspertiisis välja toodud puudused ei takista hageja poolt teostatud töö sihtotstarbelist kasutamist. Ekspertiisis välja toodud kohtu hinnangul ebaolulised puudused hageja töös ei andnud kostjale õigust töö vastuvõtmisest keeldumiseks. Kohustuse täitmisest ei või VÕS § 111 lg 3 kohaselt keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Hea usu põhimõttega oleks vastuolus, kui tellija keelduks töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi. Töö vastuvõetuks lugemise jaoks on oluline üksnes see, kas tellija rikkus töö vastuvõtmise kohustust vastuvõtmiseks antud mõistliku tähtaja jooksul (VÕS § 638 teine lause). Töö vastuvõtmisest põhjendamatu keeldumise korral rikub tellija ka oma lepingulist kohustust, mis võib olla mh aluseks tema vastu kahju hüvitamise nõude esitamisele VÕS § 115 lg 1 alusel, samuti kaasneb sellega tellija kui võlausaldaja vastuvõtuviivitus, mille kestel on töövõtja vastutus VÕS § 119 lg 2 kohaselt alandatud. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus alusetult tööd vastu võtmast, peab ta tõendama ka selle, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-08, p 22). VÕS § 641 lg 1 kohaselt lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Kostja on hagejale lisaks ette heitnud vajaliku dokumentatsiooni puudumist. Hageja on selgitanud, et väljakujunenud praktika kohaselt antakse teostatud tööde dokumentatsioon üle siis, kui tööd on lõpetatud (akt allkirjastatud) ja kliendi poolt arve tasutud (tl 79). Kohus märgib, et kuigi kostja on väitnud, et poolte vahel ei saa olla tekkinud mistahes praktikat, kuivõrd kostja ei ole varem töid hagejalt tellinud, ei ole eeltoodud kostja seisukoht vaidluse lahendamisel asjakohane, kuivõrd hageja selgitab üksnes hageja enda praktikat. Kohtu hinnangul on selline praktika ka põhjendatud, kuivõrd akti allkirjastamata ei ole võimalik tööde dokumentatsiooni esitada, kuivõrd töö tegijale ei ole enne akti allkirjastamist teada lõplik tööde hulk ja nende teostamise viis. Käesolevas asja on tuvastatud, et lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet tulenes lepingust. VÕS § 641 lg 1 kohaselt töö peab vastama lepingutingimustele. Kohus on tuvastanud, et töö vastas olulises osas kokkulepitud omadustele. Hageja on paigaldanud kostja elamule lepingus sätestatud tingimustel uue katusekatte ja teostanud muud sellega seonduvad tööd. Töö on valminud.

seisukohal, et tasunõude tekkimise eeldused ei ole täidetud, kuna hageja ei ole tõendanud, et pakkus kostjale tööde üleandmist ja vastuvõtmist ega ka seda, et tellija alusetult ei võtnud tööd vastu. Hageja on selgitanud, et 02.10.2015 kohtumise eesmärgiks oli tööde vastuvõtmine, millest kostja keeldus, leides, et tööd olid lõpetamata ja tehtud tööd olid puudulikud. Hageja tegi kostjale ettepaneku fikseerida puudused kirjalikult (tl 76). 02.10.2015 toimunud kohtumisel heitis kostja ette üksnes aknaplekkide ebaõiget kallet ning kuigi hageja hinnangul ei olnud aknaplekid paigaldatud ebaõige kaldega (vaid piisava kaldega), siis vastutuleku korras kostjale, käis hageja töötaja neid korrigeerimas (tl 76). Kostja märgib, et hageja ei ole tõendanud, et 02.10.2015 toimunud kohtumisel oleks pakutud kostjale puuduste fikseerimist kirjalikult ning et kostja heitis ette ainult aknaplekkide ebaõiget kallet (tl 111). Hageja on seisukohal, et perioodil oktoober 2015 – märts 2016 püüdis hageja teha kõik endast oleneva, et asja lahendada kohtuväliselt, kuid kostja keeldus esitamast nimekirja hageja poolt teostatud töödes väidetavalt esinevate puuduste kohta, samuti keeldus kostja kohtumast. Kostja on keeldunud teostatud töid vastu võtmast, otsides selleks erinevaid ettekäändeid või lihtsalt vältides suhtlust hagejaga. Hageja on enda väite tõendamiseks esitanud hageja töötaja XXX mobiiltelefoni väljavõtted perioodi 01.10.-30.11.2015 kohta, millest nähtuvalt on XXX helistanud kostja mobiiltelefonile (nr 50 15 399) 02.10 kell 10.13 (kõne pikkus 19 sek), 06.10 kell 14.58 (kõne pikkus 1 min ja 05 sek), 09.10 kell 12.23 (kõne pikkus 1 min ja 26 sek), 15.10 kell 10.17. (kõne pikkus 26 sek), 03.11 kaks korda, vastavalt kell 10.23. (kõne pikkus 13 sek) ning kell 10.24. (kõne pikkus 2 min 17 sek), 11.11 kell 16.19, (kõne pikkus 2 min 35 sek), kokku seega 7 korda (tl 98-106). Lisaks selgitab hageja, et kõnede eristusest ei nähtu hageja töötajate pool tehtud kõned, mil kostja helistamisele lihtsalt ei vastanud. Hageja töötaja XXX bussi liikumislogi kohaselt on XXX oktoobris 2015 külastanud objekti XXX kokku kolmel korral (07.10.,09.10.,13.10). Kostja on kinnitanud, et hageja esindaja käis tõepoolest 02.10.2015 toimunud kohtumise järgselt ja proovis puudusi likvideerida, kuid kõiki puudusi ei likvideeritud ja tööd on seniajani ka osaliselt teostamata (tl 49). Kostja leiab, et kuigi hageja on väitnud, et 09.10.2015 ja 13.10.2015 võttis hageja kostjaga mitmeid kordi ühendust, ei ole hageja seda siiski teinud (tl 49). Seoses 09.10.2015 tehtud kõnega märgib kostja, et tegemist on XXX kõnega kostjale, mis tehti seetõttu, et samal päeval oli kostja eelnevalt helistanud XXX’le, kuid XXX ei saanud helistamise hetkel rääkida, seega ei olnud tegemist sellise telefonikõnega, mis tehti XXX initsiatiivil (tl 111; 129). Telefonikõne ajal ei otsinud XXX lahendusi puuduste kõrvaldamiseks. Selle kohta ei ole ka hageja ühtegi tõendit esitanud (tl 111). Kostja on kinnitanud, et tõepoolest leppisid pooled kokku kohtumise 17.12.2015 selleks, et üle vaadata puudused, need fikseerida ja kõrvaldada (tl 50). Kohtumine pidi toimuma kell 10.00 ja hageja oli teadlik sellest, et kostja perekond pidi sama päeva õhtul kell 16.30 sõitma lennutransporti kasutades välisriiki. Tegelikkuses ei ilmunud kostja töötajad kokkulepitud ajal XXX, Tallinn asuvale objektile, vaid helistasid kostjale kell 14.30 ja teatasid, et jõuavad poole tunni pärast, s.o kell 15.00. Kostja teatas hageja töötajatele, et sellisel juhul ei jõua nad eesmärki saavutada ja palus võtta ühendust uuesti, pärast seda, kui kostja naaseb Eestisse (tl 50). Hageja on seevastu selgitanud, et lepiti kokku, et kohtumine toimub antud päeval ja kohtumise kellaaeg lepitakse samal päeval eelneva kõnega kokku. XXX käis sellel päeval lõuna paiku objektil, kaasas kõik vajalikud tööriistad, sh tellingud, et kõrvalda kostja poolt etteheidetavaid puudusi. Sellel ajal oli ka kostja kohal, kuid ei lubanud hakata töid teostama, tuues ettekäändeks, et peab minema reisile. XXX märkis, et kostja võib ju reisile minna, tal ei ole vaja tuppa pääseda,

vajalikud toimingud saab ta ära lõpetada ja kui kostja tagasi on, vaadatakse tehtu koos üle. Sellega ei olnud kostja päri ja käskis lahkuda. Samuti ei olnud kostja valmis kokku leppima uut aega, millal saaks vajalikke toiminguid teha. XXX lahkus objektilt ning viis tagasi ka kõik tellingud, lootes, et pärast reisi saavutatakse kostjaga kokkulepe tööde teostamiseks. Sellist kokkulepete ei saavutatud, kuigi ka 2016 alguses püüdis hageja kostjaga tekkinud probleemi korduvalt kohtuväliselt lahendada (tl 77). Kostja on hagejale ette heitnud, et hageja ei ole esitanud seonduvalt kohtumisega 17.12.2015 oma väidete tõendamiseks mistahes tõendeid, millest tulenevalt piirdub üksnes vastuväite esitamisega (tl 111). Kohus märgib, et isegi kui nõustuda kostja väitega, et 09.10.2015 tehtud kõne oli kostja initsiatiivil, on kohtu hinnangul hageja eelpool esitatud tõenditega tõendatud, et 01.10.201511.11.2015 võttis hageja kostjaga ühendust kuuel korral. Kuigi kostja on märkinud, et hageja poolt esitatud XXX telefoni kõneeristusest ei nähtu, et XXX oleks 13.10.2015 teinud kostjale kõnesid, märgib kohus, et hageja ei ole seda väitnud, et hageja sel päeval just kostjale helistas, hageja on väitnud üksnes, et võttis sel päeval kostjaga ühendust. Kostja ei ole vastu vaielnud, et hageja töötaja XXX külastas oktoobris 2015 objekti XXX kokku kolmel korral (07.10.,09.10.,13.10). Pooled ei vaidle selle üle, et leppisid 17.12.2015 kokku kohtumise (tl 77). Kostja on kinnitanud, et tõepoolest leppisid pooled kokku kohtumise 17.12.2015 selleks, et üle vaadata puudused, need fikseerida ja kõrvaldada (tl 50). Seega, sõltumata asjaolust, et pooled ei ole üksmeelel kohtumise toimumise kokkulepitud aja osas, olid pooled saavutanud kokkuleppe, et puudused 17.12.2015 fikseeritakse. Kohus nõustub kostja väitega, et hageja ei ole tõendanud, et jaanuaris 2016 üritas hageja esindaja kostjaga ühendust saada (tl 50). Kostja on kinnitanud, et hageja esindaja XXX kohtus 19.02.2016 XXX asuval kinnistul kostjaga, kuid ta ei soovinud puudusi fikseerida ega ka neid kõrvaldada. Kohtumisel aga rääkis kostja, et kostja poolt tellitud spetsialist oli käinud katust üle vaatamas (tl 50). Kuigi kostja on kinnitanud, et hageja esindaja kohtus 19.02.2016 XXX asuval kinnistul kostjaga, on pooled siiski erimeelsuses selles, kas hageja esindaja soovis puuduseid fikseerida ning neid kõrvaldada. Hageja on selgitanud, et kohtumisel 19.02.2016 oli hageja esindajal kaasas akt (tl 18), milles ta soovis fikseerida kirjalikult kostja poolt etteheidetavaid puuduseid, et neid oleks võimalik kõrvaldada, kui need on põhjendatud. Kostja keeldus järjekordselt puuduste kirjalikult fikseerimisest (tl 78). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja väite pinnalt tõusetub küsimus, miks hageja esindaja üldse läks kostjaga kohtuma, kui tal ei olnud soovi vähemalt puuduseid fikseerida. On tõendatud, et 22.02.2016 saatis kostja hagejale e-posti teel OÜ AB Engineering poolt koostatud kirja tehtud tööde esialgse ülevaatuse kohta (tl 19-21). Kostja on kinnitanud, et OÜ AB Engineering esindaja XXX käis objekti üle vaatamas 18.02.2016 (tl 50). 26.02.2016 saadab hageja kostjale e-kirja, milles tuletab hagejale meelde, et vastavalt 19.02.2016 kohtumisel kokkulepitule lubas kostja saata kirjalikult vaegtööde nimekirja. Kahjuks ei viita akt ühelegi konkreetsele puudusele. Kohtu hinnangul on eeltoodust võimalik järeldada, et kuivõrd 18.02.2016 käis OÜ AB Engineering objektil, lubas kostja hagejale poolte kohtumisel 19.02.2016, et saadab puuduste kohta info kirjalikult, mistõttu ei ole tähtsust poolte erimeelsuses selles osas, kas hageja soovis 19.02.2016 puuduseid kirjalikult fikseerida või mitte. 22.02.2016 saatis kostja hagejale akti esialgse ülevaatuse kohta, mida kostja käsitleb puudustest teatamisena ning 26.02.2016 teatas kostja hagejale, et aktis ei ole puuduseid siiski välja toodud. 29.02.2016 saadab OÜ AB Engineering esindaja pooltele e-kirja, kus sisuliselt kordab aktis väljatoodut ning märgib peamise tähelepanekuna dokumentide puudumist (tl 24). Hageja teeb ettepaneku kohtuda hiljemalt 04.03.2016 ja fikseerida kirjalikult konkreetsed vaegtööd. Hageja informeerib, et kui kohtumist ei toimu, loeb hageja endapoolsed lepinguga võetud kohustused täidetuks ning edastab kostjale arve tehtud tööde eest (tl 22-23). Kostja palvel esitas OÜ AB Engineering 14.06.2016 hageja poolt teostatud tööde kohta ülevaatusakti (tl 50).

Hageja hinnangul 22.02.2016 esitatud dokumendis ega ka 29.02.2016 XXX poolt esitatud vastusest ei olnud võimalik välja lugeda, mida täpselt kostja hageja poolt teostatud tööde osas ette heidab. Seega ei saa neid lugeda teadeteks tööde lepingutingimuste mittevastavuse kohta. Lisaks on viidatud dokumendid esitatud ligikaudu 5 kuud pärast tööde valmimist ning ei ole seetõttu esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Isegi kui asuda seisukohale, et teostatud töö ei vasta lepingutingimustele, on kostja kaotanud õiguse töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. (tl 78). Kostja on seevastu seisukohal et on puudustest õigeaegselt hagejat teavitanud. Kostjal on õigus puudustele tugineda, kuivõrd vastavalt VÕS § 644 lg-le 2 ainult majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik on kohustatud puudustest teavitades puudusi piisavalt täpselt kirjeldama. Kostja on seisukohal, et puudusi kirjeldati piisavalt täpselt, et kostja saaks tarbijana puudustele tugineda (tl 111). Seadus ei sätesta, et tähtaeg tehtud töös esinevatest puudustest teatamiseks algaks tööde lõpetamisest (veelgi enam hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, millal tööd lõpetati), vaid puudustest avastamisest (VÕS § 644 lg 1). VÕS töövõtulepingu sätted ei seo puudustest teatamise toimingut kirjaliku vormi nõudega. Kohus märgib, et kuigi pooled vaidlevad ka selle üle, kui täpselt pidi kostja hagejale puuduseid kirjeldama ning kas kostja on hagejat puudustest õigeaegselt teavitanud, ei ole puuduste kirjelduse piisavuse ega ka puudustest õigeaegse teavitamise suhtes kohtu seisukohavõtt käesolevas asjas vajalik, kuivõrd kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et hageja töö vastab lepingule. Kostja ei ole hageja valmis tööd vastu võtnud. Kostja on leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et pakkus kostjale tööde üleandmist ja vastuvõtmist. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostjal oli võimalus töö üle vaadata, kuivõrd kostja ei ole vastupidist väitnud ega vastu vaielnud hageja väitele, et vahetati kostja elukohana kasutatava eramu katust. Kohus analüüsis eespool ka seda, kas hageja andis kostjale täiendava võimaluse töö vastuvõtmiseks. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et andis kostjale mitmeid võimalusi töö vastuvõtmiseks. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja oli nõustunud kostja poolt töö vastuvõtmise edasilükkamisega tulenevalt asjaolust, et pooled oli kokku leppinud mitmetes täiendavates tähtaegades puuduste fikseerimiseks, on hageja poolt 26.02.2016 kostjale saadetud e-kiri, milles hageja teeb viimase ettepaneku kohtuda hiljemalt 04.03.2016 ja fikseerida kirjalikult konkreetsed vaegtööd, käsitletav hageja poolt kostjale täiendava tähtaja andmisega töö vastuvõtmiseks. Hageja informeeris selles kirjas, et kui kohtumist ei toimu, loeb hageja endapoolsed lepinguga võetud kohustused täidetuks ning edastab kostjale arve tehtud tööde eest (tl 22-23). 17.03.2016 edastas hageja arve kostjale e-posti kaudu, paludes arve summas 12 000 eurot tasumist (tl 25). Hageja saatis 21.03.2016 arve kostjale lisaks tähitud postiga, kuid saadetis jäi saajale kätte toimetamata, kuna hageja sellele postiasutusse järgi ei tulnud(tl 27). Arve mittekättesaamise osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Käesolevas asjas ei ole kostja hageja poolt tehtud tööd vastu võtnud, kuigi hageja on selleks võimaluse andnud. Hageja on kohtu hinnangul tõendanud, et kostja on töö vastuvõtmisest alusetult keeldunud, kuivõrd on tõendatud tehtud töö vastavus lepingule, kostja võimalus töö ülevaatamiseks ning hageja poolt täiendava mõistliku tähtaja andmine kostja poolt töö vastuvõtmiseks. Kohus on tuvastanud kostja kohustuse töö vastuvõtmiseks. Vastuvõtmiseks antud täiendav tähtaeg on tulemusteta möödunud. Töö vastuvõtmisest õigustamatu keeldumise tagajärjed sätestab VÕS § 638, mille kohaselt tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Seega, kuna tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks, on hageja tasunõue summas 12 000 eurot tulenevalt VÕS § 637 lg 4 muutunud sissenõutavaks.

rikkunud, mistõttu ei ole kostjal võimalik nõuda kahju hüvitamist. Kostjal puudub võimalus tasaarvestamiseks, sest kostjal puudub hageja vastu nõue. Kohus jätab rahuldamata kostja nõude tasaarvestada hageja nõue kostja nõudega hageja vastu VÕS § 646 lg 5 alusel. Kohus märgib täiendavalt, et VÕS § 646 lg 5 järgse nõude esitamine eeldab muuhulgas kulutuste eelnevat kandmist, kuid hageja on käesolevas asjas esitanud üksnes hinnapakkumised.

Hageja palub jätta menetluskulud summas 6 370 eurot (kohtukulud 3 600 eurot + kohtuvälised kulud 2770 eurot ) kostja kanda. Kohtu hinnangul on riigilõivu ja ekspertiisitasu näol tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega, samuti on põhjendatud hagejale õigusabi korras tehtud toimingud ning toimingutele kulunud aeg, samuti on põhjendatud hageja esindaja tunnitasu suurus. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulu kokku summas 6 370 eurot. Hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis menetluskuludelt (6 370 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.