Xxxxkaebus kohtutäitur Kaire Põlts ́i 16.11.2016.a otsuse peale täiteasjas nr 025/2011/2710
Tsiviilasja hind Menetlustoiming
3 500 eurot
Menetlusosalised esindajad
Lõpplahend hagita menetluses ja
nende Avaldaja: Xxxx(isikukood xxxx), elukoht xxxx, epost xxxx Puudutatud isik I: Kohtutäitur Kaire Põlts, e-post [email protected] Puudutatud isik II: Tartu Linnavalitsus, e-post [email protected], [email protected]
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Xxxx kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi 16.11.2016.a otsuse peale täiteasjas nr 025/2011/2710 osaliselt – osas, mis puudutab Xxxx kaebust arestimise õigusvastasuse kindlakstegemiseks.
2.Jätta rahuldamata Xxxx kaebus kohtutäitur Kaire Põltsi 16.11.2016.a otsuse peale täiteasjas nr 025/2011/2710 rahuldamata osas, mis puudutab Xxxx taotlust hüvitada talle tekitatud kahju summas 180,78 eurot.
3.Kohustada kohtutäitur Kaire Põltsi vaatama uuesti sisuliselt läbi Xxxx17.10.2016 kaebus kohtutäituri tegevusele osas, mis puudutab Xxxx kaebust arestimise õigusvastasuse kindlakstegemiseks.
4.Jätta asjas tasumisele kuulunud riigilõiv summas 15 eurot kohtutäitur Kaire Põltsi kanda ja kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
5.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista välja kohtutäitur Kaire Põltsilt riigituludesse menetlusabi kulu summas 15 eurot.
Nimetatud summa tuleb tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest.
6.Käesoleva määruse jõustumisest 15 päeva möödumisest kuni otsuse täitmiseni tuleb kohtutäitur Kaire Põltsil tasuda Eesti Vabariigile riigituludesse hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord ning tähtaeg Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 kättetoimetamisest.
esitada määruskaebuse päeva jooksul arvates
Tallinna määruse
Avaldaja nõue, asjaolud ja põhjendused
Kaebaja suhtes algatati täiteasi nr 025/2011/2710.
Kaebajale Haigekassa poolt makstud hüvitis arestiti, ilma, et kaebajat oleks arestist õigeaegselt teavitatud. Kohtutäituri otsusest nähtuvalt oli akt koostatud 23.08.2016, kuid kaebaja sai arestimisest teada alles Haigekassa poolt väljasaadetud arestimise teatises, mille kaebaja sai kätte 06.10.2016. Selleks ajaks oli täitur raha juba teisele täiturile edasi kandnud.
Kuna kaebaja leidis, et täituri tegevus oli seadusevastane ja tekitas kaebajale kahju, esitas ta 17.10.2016 kaebuse täituri tegevuse peale. Kaebuses nõudis kaebaja sissetuleku arestimise ebaseaduslikuks tunnistamist ning kahju hüvitamist. Täitur jättis kaebuse rahuldamata. Siiski tunnistas täitur kaevatavas otsuses, et arestimisakt jäi ekslikult võlgnikule kätte toimetamata.
Haigekassa poolt makstav hüvitis arestiti ilma täituri poolt võlgnikule arestimisakti saatmata. Sellega rikuti kohustust võlgnikku ehk kaebajat tema õigustest teavitada, mistõttu kaebajalt võeti õigus taotleda arestitud sissetuleku tagastamist. Vastavalt TMS-s sätestatule on täitur kohustatud teavitama võlgnikku kõikidest täitetoimingutest, mis ta teeb. Kuna Haigekassa poolt makstava hüvitise arestimisakt jäi õigeaegselt kätte toimetamata, ei saanud kaebaja seda õigust kasutada.
5.Täituri viited sissetuleku varjamisele on alusetud ja põhjendamatud. Kaebaja elatub sotsiaaltoetustest, mida maksab Kristiine Linnaosa valitsus otse taotleja pangakontole. Taotleja lisab toetuste määramise otsused käesolevale kaebusele. Sellega on kaebaja arvates ümber lükatud täituri seisukoht, et kaebajal peaks olema varjatud sissetulekud. Kuna sissetulekud on SHS alusel makstavad toetused, täitur ei võimaldanud arestimisakti õigeaegselt vaidlustada ja esitas väited sissetuleku varjamise kohta alles otsuses, ei olnud kaebajal võimalik end varem sellist laadi väidete vastu kaitsta. Eeltoodu läbi on muutunud ebaõigeks ka see, et täitur ei arvestanud elatusmiinimumiga ega jätnud Haigekassa poolt makstud toetust arestimata.
Et täitur oli lisaks veel andnud Haigekassale käsundi kaebajat kinnipidamisest teavitada ning sissetuleku kinnipidamisel ei selgitanud välja, millal kaebaja sai selle teate kätte ning millal hakkas sealt kulgema 3 päevane tagastamise avalduse esitamise tähtaeg, rikkus täitur samuti TMS põhimõtteid.
Kaebemenetluse korras vaidlustab kaebaja täituri otsust tervikuna, mis antud kontekstis tähendab otsuse põhjendavat osa, mis käsitles ka kahjuhüvitamise välistamist.
8.Enda täiendavates seisukohtades lisas kaebaja järgmist. Ei ole kohane võtta ära inimese toimetulekupiiri rahast 130, mis eesti vabariigis ette nähtud esmatarbele, toidule ja riietele transpordile, mis on niigi väike, millest ei ole võimalik ära elada. Sellest summast ei ole võimalik veel maksta mingeid võlgnevusi. Kui KOV arvestab toimetulekutoetust, mille aluseks on elatuspiir 130 ja eluaseme kulud, millest võetakse maha sissetulekud, milleks oli haigekassa haiguslehe hüvitis ning kui see on ära arestitud, siis selle arestitud summa võrra ei kanta kaebajale KOV poolt raha rohkem, ning kohe tekib probleem. Antud hetkel on kaebaja uue probleemi ees - võlgnevuses eluaseme üüri ees selle summa võrra, mis lohiseb tänasepäevani, kui kaebaja seda raha tagasi ei saa.
9.Kaebaja kinnitas kohtule esitatud seisukohtades, et ei ole omanud mingeid mitteametlikke sissetulekuid, kuna tema sissetulekud on igakuiselt kontrollitavad ning teada KOV-le, sest kaebaja on igakuiselt toimetulekutoetuse saaja.
10.Kaebuses kohtule taotles kaebaja järgnevat: tühistada kaevatav täituri otsus täies ulatuses; tuvastada täituri tegevuse ebaseaduslikkus osas, mis puudutab arestimisakti mittenõuetekohast kättetoimetamist, mille tõttu, siis kaebaja ei saanud õigeaegselt esitada arestitud summa tagastamise taotlust ja mis viis omakorda kaebajale kahjutekkimiseni; tuvastada, et kuigi kahjuhüvitist saab nõuda hagimenetluses, oli täituril võimalus kaebemenetluse korras ka kaebust kui tahteavaldust kahjuhüvitamiseks arvestada ning asi kohtuväliselt lahendada, kuid täitur jättis kaebuse ebaõigesti kahjuhüvitamise nõude osas rahuldamata; menetleda käesolevat kaebust koos sellele lisatud hagiavaldusega kahjuhüvitamiseks/alusetu rikastumise nõudes ühes hagimenetluses menetlusökonoomia ja vaidlusesemete seotuse tõttu. Kohtutäituri seisukoht
11.Kohtutäitur leidis enda vastuses kaebusele, et avaldaja kaebus kohtutäituri otsuse peale tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
12.Kohtutäituri büroosse saabus 17.10.2016 võlgniku kaebus, mille kohaselt palus võlgnik: tunnistada Haigekassa poolt kaebajale makstud rahasummade arestimine ebaseaduslikuks Täitemenetlusseadustiku sätete rikkumise tõttu; hüvitada tekkinud kahju summas 180,78 eurot. Kohtutäituri 16.10.2016 otsusega täitetoimikus 025/2011/2710 otsustas kohtutäitur: jätta võlgniku, Xxxx, 17.10.2016 dateeringuga kaebus rahuldamata.
13.Kohtutäitur, vaadanud läbi võlgniku poolt Harju Maakohtusse esitatud kaebuse, on seisukohal, et võlgniku poolt esitatud avaldus ei anna alust kohtutäituri 07.01.2010 otsuse tühistamiseks ega muude võlgniku kaebuses toodud nõuete rahuldamiseks. Kohtutäitur jääb jätkuvalt oma otsuses toodud seisukohtade juurde.
14.Kohtutäitur jääb enda otsuses esitatud seisukohtade juurde. Täiendavalt leiab ta, et väidetava kohtueelse õigusabi kulu kandmise põhjendamine ei ole kohtutäituri otsuse vaidlustamisel asjakohane, kuivõrd väidetavate õigusabi kuludega seotud nõuded lahendatakse asjakohases hagimenetluses teises tsiviilasjas.
15.Kohtutäitur juhib täiendavalt tähelepanu ka asjaolule, millele viitas juba oma otsuses: /.../ Kohtutäitur selgitab, et kohtutäiturile Kaire Põlts laekunud summast on omakorda kantud võlgniku võlakohustuste katteks Tallinna kohtutäiturile Urmas Tärno, summa 40.eurot, viimase menetluses olevas täiteasjas nr 052/2011/822, vastavuses 21.09.2016 koostatud Rahalise nõude arestimise aktiga (lisatud käesolevale otsusele otsuse
lõpuosas), kuna käesoleva täiteasja sissenõudja võlanõue oli laekumise ajaks aegunud. /.../ Nimetatud asjaolust (s.t. 40.- euro väljamaksmine kohtutäitur Urmas Tärno`le) on võlgnikku ka teavitatud täitemenetluse 025/2011/2710 raames, kohtutäituri Otsusega. Kohtutäitur on väljamakse teinud Urmas Tärno`le 04.10.2016 (Lisa 1). Võlgniku vara ei ole seega vähenenud, võlgnik on vabanenud võlakohustustest nende äratäitmise tõttu.
16.Kohtutäituril on alust eeldada, tuginedes võlgniku poolt ka tsiviilasjas esitatud teabele (võlgniku väidetav sissetulek katab tema eluasemekulud 310 eurot kuus ning muu sissetulek ülejäänud (ebaselge staatusega sissetulekud) summas 130 eurot kuus, et võlgnik omas augustis - septembris 2016 mitteametlikke sissetulekuid, mille kohta võlgnik ei ole kohtutäiturile teavet avaldanud ega dokumentaalseid tõendeid sissetulekute algallikate kohta esitanud, millega soovib saavutada kohtumenetluse kaudu kohatuid eesmärke oma võlakohustustest vabanemise ja ebavajalike väidetavate õigusabikulude hüvitamise eesmärgiga. Sissetulekute osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, on tuvastatav üksnes olukorras, kus võlgniku poolt on esitatud objektiivne teave võlgniku kõikide tegelike igakuiste sissetulekute suuruse kohta. Eluliselt usutav ei ole, et võlgniku ainsaks sissetulekuks, mille arvel igapäevased kulud kaetakse, oli haigushüvitis vm sissetulek, kokku 130 euro ulatuses (väidetavast kohaliku omavalitsuse poolt makstud sotsiaaltoimetuleku toetust ületav summa).
17.Kokkuvõtvalt leiab täitur, et kuivõrd võlgnik on esitanud alusetu kaebuse, siis on õiguspärane jätta käesoleva tsiviilasja menetluskulud võlgniku kanda. Sissenõudja seisukoht
18.Sissenõudja kinnitas 09.08.2017 asja menetlusse võtmise määruse ja asja materjalide kättesaamist, kuid kaebuse osas omapoolset seisukohta ei esitanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Menetluse eelnev käik ja menetluslikud küsimused
19.Harju Maakohtu 09.08.2017 määrusega otsustas kohus võtta menetlusse Xxxxkaebuse kohtutäitur Kaire Põlts ́i 16.11.2016.a otsuse peale täiteasjas nr 025/2011/2710. Kohus keeldus menetlusse võtmast nõuet, milles avaldaja palub tuvastada täituri tegevuse ebaseaduslikkus osas, mis puudutab arestimisakti mittenõuetekohast kättetoimetamist, mille tõttu, siis kaebaja ei saanud õigeaegselt esitada arestitud summa tagastamise taotlust ja mis viis omakorda kaebajale kahjutekkimiseni ja nõuet, milles avaldaja palub tuvastada, et kuigi kahjuhüvitist saab nõuda hagimenetluses, oli täituril võimalus kaebemenetluse korras ka kaebust kui tahteavaldust kahjuhüvitamiseks arvestada ning asi kohtuväliselt lahendada, kuid täitur jättis kaebuse ebaõigesti kahjuhüvitamise nõude osas rahuldamata. Kohus keeldus liitmast tsiviilasjades nr 2-16-17715 ja 2-16-17710 esitatud avaldust ja hagi ühte menetlusse.
20.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
21.Antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, mistõttu kohus määras asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kaebuse sisuline lahendamine
22.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja kohtutäituri seisukohaga, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
23.Pooled ei vaidle selle üle, et kohtutäitur arestis Haigekassa poolt avaldajale väljamaksmisele kuulunud hüvitise summas 90,78 eurot (tl 19), ilma, et kaebajat oleks arestist õigeaegselt teavitatud (vt kaebuse lk 1, tl 2 ja kohtutäituri otsuse p II, tl 29). Kohtutäituri otsusest nähtuvalt oli akt koostatud 23.08.2016, kuid kaebaja sai arestimisest teada alles Haigekassa poolt väljasaadetud arestimise teatises, mille kaebaja sai kätte 06.10.2016. Seda kinnitab enda otsuses ka kohtutäitur. Pooled vaidlevad selle üle, kas kohtutäitur arestis hüvitise õiguspäraselt ja teavitas avaldajat arestimisest kohaselt. Samuti selle üle, kas kohtutäitur pidi arestitud summa võlgnikule tagastama.
24.TMS §-d 130–136 sätestavad võlgniku sissetuleku arestimise alused ja piirangud. Nende sätete põhieesmärgiks tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Selleks näeb TMS § 131 ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul. TMS § 132 näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt.
25.TMS §-dest 130-136 nähtuvalt on võlgniku sissetulekuks võlgniku igakuine töötasu, ametipalk, seadusel põhinev elatis, riiklik pension, saadavad toetused ja hüvitised. Riigikohus on enda lahendis tsiviilasjas r 3-2-1-124-16 rõhutanud, et TMS § 130 lg-st 1 tulenevalt on sissetuleku mõiste lahtine ning sissetulekuks saab lugeda ka muud töötasunõudega sarnast sissetulekut. Haigekassa poolt makstav töövõimetushüvitis on otseselt seotud isiku sissetulekuga – see sisuliselt asendab töötasu, mida võlgnik ei saanud haigestumise tõttu teenida. Eelnevast tulenevalt on töövõimetushüvitis loetav muuks töötasunõudega sarnaseks sissetulekuks TMS § 130 lg 1 mõttes. Riigikohtu varasema praktika (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p-d 11-12) kohaselt on võimalik, et sissetulek TMS § 130 jj tähenduses makstakse võlgnikule ühekordse maksena n-ö etteulatuvalt või tagasiulatuvalt ning ka siis kehtivad TMS §-d 132 ja 133.
26.TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kohtutäitur oleks pidanud arvestama TMS §-s 132 sätestatud arestimise piirangutega.
27.TMS § 133 lg 1 esimese lause järgi märgib kohtutäitur arestimisaktis, et arestimisele ei kuulu iga kuu summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Seega peab kohtutäitur olenemata võlgniku muudest laekumisest märkima, et arestimisele ei kuulu sissetulek ühe kuupalga alammäära ulatuses (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-12-166-16, p 15). Vabariigi Valituse 18.12.2015 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 lg 1 kohaselt oli 2016. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Kui kohtutäiturile ei ole teada võlgniku sissetuleku iseloom, on võlgnikul õigus esitada kohtutäiturile asjakohane avaldus, mille alusel tühistab kohtutäitur kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (TMS §- des 131 ja 132 sätestatud piirangud). TMS § 133 lg 1 teises lauses on sätestatud, et kohtutäitur tühistab võlgniku avalduse alusel
kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (TMS §-des 131ja 132 sätestatud piirangud).
28.TMS § 132 lg-te 1 ja 2 kohaselt oli võlgniku haigushüvitis tema sissetuleku osaks, millele ei saanud sissenõuet pöörata 430 euro ulatuses. Kuna võlgniku saadav haigushüvitis ei ületanud nimetatud summat, ei oleks iseenesest juba TMS § 132 lg 1 järgi tohtinud kohtutäitur tema sissetulekut haigushüvitise näol arestida ja arestimine on olnud õigusvastane.
29.Kohtutäitur on avaldanud kahtlust, et tuginedes võlgniku poolt tsiviilasjas esitatud teabele (võlgniku väidetav sissetulek katab tema eluasemekulud 310 eurot kuus ning muu sissetulek (ebaselge staatusega sissetulekud) summas 130 eurot kuus, omas võlgnik augustis - septembris 2016 mitteametlikke sissetulekuid, mille kohta võlgnik ei ole kohtutäiturile teavet avaldanud ega dokumentaalseid tõendeid sissetulekute algallikate kohta esitanud. Kohtutäitur leiab, et sissetulekute osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, on tuvastatav üksnes olukorras, kus võlgniku poolt on esitatud objektiivne teave võlgniku kõikide tegelike igakuiste sissetulekute suuruse kohta. Kohtutäituri hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgniku ainsaks sissetulekuks, mille arvel igapäevased kulud kaetakse, oli haigushüvitis vm sissetulek, kokku 130 euro ulatuses (väidetavast kohaliku omavalitsuse poolt makstud sotsiaaltoimetuleku toetust ületav summa). Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et võlgnikul oleks ebaseaduslikke sissetuleku allikaid. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kohtutäituril tuleb asja uuel läbivaatamisel kindlaks teha, kas avaldaja on saanud peale Haigekassalt laekuma pidanud töövõimetushüvitise 2016 augustis muid sissetulekuid ning vastavalt sellele tuleb lahendada avaldaja poolt 17.10.2016 kohtutäiturile esitatud avaldus (kaebus).
30.Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p 14 on kolleegium selgitanud, et kohtutäitur ei tea harilikult, millisest allikast on pärit summad, mis tema koostatud arestimisakti alusel krediidiasutuses arestitakse. Seda on kohtutäituril enamasti võimalik teada saada võlgniku avalduse (kaebuse) alusel, mille esitamiseks peab võlgnikule olema tagatud mõistlik võimalus. Asjakohase avalduse (või kaebuse) saamisel tuleks kohtutäituril siiski arestimisele mittekuuluva summa ulatuses võlgniku arvelduskonto vabastada ning arestimise akti vastavas osas muuta (TMS § 133 lg 1 teine lause). Ühtlasi selgitab kohus, et kui kohtutäituril on kahtlus, et võlgnikule on toimetulekutoetuse maksmine lõpetatud, on kohtutäituril võimalik nõuda laekumiste kohta täiendavat teavet nii võlgnikult, kui ka kohalikult omavalitsuselt (TMS § 26 lg-d 1 ja 2). Seisukohta, et kohtutäitur ei saa mittearestitavat summat arestida vaid põhjendusel, et on eluliselt usutav võlgniku poolt täiendavate mitteametlike sissetulekute saamine, on korduvalt väljendanud ka teise astme kohus (st nt Tartu Ringkonnakohtu otsust tsiviilasjas nr 2-16-6195).
31.Riigikohus on enda lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p 13 leidnud, et kuivõrd TMS § 43 lg 1 kohaselt kohustus kanda võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha üle sissenõudjale viie tööpäeva (kehtiva seaduse kohaselt kümne päeva) jooksul raha laekumisest arvates. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis eeltoodust tulenevalt, et kohtutäitur ei või oma kontolt raha üle kanda sissenõudjale enne, kui on möödunud mõistlik aeg, mille jooksul võlgnik saaks esitada TMS § 133 lg 1 teises lauses nimetatud avalduse. Üldjuhul tuleks Riigikohtu hinnangul mõistlikuks ajaks lugeda TMS § 133 lg 1 teise lause analoogia alusel kolm tööpäeva arestimisakti kättesaamisest arvates. Ka TMS § 133 lg 2 sõnastus viitab sellele, et enne raha ülekandmist sissenõudjale tuleb võlgnikule anda mõistlik võimalus avalduse esitamiseks. Vastasel korral võib TMS § 133 lg-s 1 võlgnikule antud õiguskaitse osutuda ebatõhusaks. Seega peaks kohtutäitur Riigikohtu ülalviidatud lahendis antud juhistest tulenevalt arestimisakti postitamise korral raha sissenõudjale ülekandmisega ootama
reeglina kolm päeva postitamisest arvates ning seejärel kolm tööpäeva arestimisakti eelduslikust kättesaamisest arvates. Seega tuleb arestimisakt võlgnikule kätte toimetada, et võimaldada tal esitada TMS § 133 lg 1 teises lauses nimetatud avaldus. Seda ei ole kohtutäitur teinud.
32.Praeguses asjas on võlgnik esitanud kohtutäituri tegevuse peale kaebuse TMS § 217 lg 1 järgi, milles on viidanud sellele, et kohtutäitur ei ole Haigekassa hüvitist arestides arvestanud mittearestitavat sissetuleku osa ning ei ole jätnud arestimisakti võlgnikule kättetoimetamise ja raha edasikandmise vahele piisavat puhveraega nõude arestist vabastamise taotluse esitamiseks. Käesoleval juhul on võlgnik sellise avalduse esitanud koos enda kaebusega. TMS § 133 lg 1 ei keela võlgnikul avaldust arestist vabastamiseks esitamast ka kaebuse vormis. Kohtutäitur aga ei ole sellele tähelepanu pööranud. Isegi kui lugeda arestimisakti kohaseks kättetoimetamiseks selle edastamist võlgnikule Haigekassa poolt, on võlgnik ilmajäetud võimalusest taotleda summa arestist vabastamist, kuna summa arestist vabastamise taotluse esitamise ajaks oli raha juba osaliselt kohtutäitur U. Tärnole üle kantud ja võlgnik ei saanud enam enda õigusi efektiivselt kaitsta.
33.Lisaks arestimise ebaseaduslikuks tunnistamise (arestimise tühistamise) taotlusele taotles avaldaja enda esialgses kaebuses kohtutäiturile ka kahju hüvitamist summas 180,78 eurot. Avaldaja taotlus raha tagastamiseks (s.o kohtutäiturilt või sissenõudjalt raha väljamõistmiseks ja täiendava kahju hüvitamiseks) rahuldamine käesolevas menetluses ei ole võimalik. Kaebus tuleb vastavas ulatuses jätta rahuldamata. Avaldaja on esitanud kaebuse kohtutäituri tegevusele, mille raames ei saa nõuda kohtutäiturilt raha väljamõistmist. Hagita menetluses TMS § 218 ja TsMS § 475 lg 1 p 15 alusel kaebuse läbivaatamisel kohtutäituri tegevuse peale ei ole avaldajal võimalik oma eesmärki saavutada. Kui ekslik arestimine selgub tagantjärele, ei saa juba sissenõudjale (käesoleval juhul osaliselt kohtutäitur Urmas Tärnole) ülekantud summade tagastamist nõuda kahju hüvitamise korras kohtutäiturilt, vaid sissenõudjalt alusetu rikastumise sätete alusel. Sissenõudja on sel juhul raha saanud (osaliselt) tühise arestimisakti alusel ning peab selle tagastama (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p 16). Välistatud pole ka kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on täidetud (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-13, p 19).
34.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele ja Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 16.11.2016.a otsus täiteasjas nr 025/2011/2710 tuleb tühistada osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata A. Helekivi kaebuse arestimise õigusvastasuse kindlakstegemise osas. Kohus kohustab kohtutäiturit vaatama Xxxx17.10.2016 kaebus kohtutäituri tegevusele selles osas uuesti sisuliselt läbi.
35.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
36.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
37.TsMS § 172 lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. TsMS § 175 lg 31 sätestab, et kohtutäituri
otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Eeltoodule tuginedes jätab kohus asjas tasumisele kuuluva riigilõivu summas 15 eurot (mille tasumisest A. Helekivi kaebuse esitamisel menetlusabi korras vabastati) kohtutäituri kanda.
38.Menetluskulude osas tuleb juhinduda TsMS §-dest 172 ja 173. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades kaebuse asjaolusid ning seda, et kohus rahuldab avaldaja kaebuse osaliselt, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda.
39.TsMS § 190 lg-s 6 on sätestatud, et kui menetlusosalisele anti menetlusabi menetluskulude kandmiseks hagita menetluses, võib kohus menetluskulud mõnelt teiselt menetlusosaliselt riigituludesse välja mõista TsMS § 172 lõikes 1 sätestatud tingimustel. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eeltoodust nähtuvalt on avaldajale antud menetlusabi ning vabastatud ta riigilõivu kandmisest 15 euro ulatuses. Kohus leiab, et menetlusabikulu 15 eurot tuleb kohtutäiturilt riigituludesse välja mõista, kuivõrd TsMS § 172 lg 10 kohaselt jättis kohus riigilõivu kohtutäituri kanda.
40.TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus hoiatab avaldajat, et käesolev lahend võidakse tulenevalt TsMS § 179 lg-st 6 sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Seega märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et 15 päeva möödumisel määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni tuleb avaldajal tasuda riigile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (15 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
41.TsMS § 179 lg 21 sätestab, et kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed. Kohus on käesolevale lahendile lisanud nõude tasumist hõlbustava makseinfodokumendi. TsMS § 179 lg 4 sätestab, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele.
42.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
Tsiviilasja hinna määramine
43.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus. TsMS § 125 sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks. TsMS § 132 lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3 500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.