lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-17710/22

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 28.02.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-17710/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1905
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
KTS § 9 lg 1, 3RVastS § 7 lg 1, 4Vastutuse alusedTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 127 lg 1, 5Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusKTS § 28 lg 1KTS § 52KTS § 53RVastS § 8 lg 1Varalise kahju hüvitamineTMS § 130Sissetuleku arestimineTMS § 131Sissetulek, millele ei saa pöörata sissenõuet

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-16-17715/25Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja12.12.2017

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis

kohtunik Meeli Kaur

Otsuse avalikult teatavaks

28. veebruar 2018. a, Tallinn

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-16-17710

Tsiviilasi

Xxxxhagi Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts’i vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

196,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja Xxxx(isikukood xxxx)

esindajad

Kostja Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts, lepinguline esindaja Tõnu Kala

Asja läbivaatamine

Kirjalik lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts’i 19.02.2018 taotlus menetluse peatamiseks rahuldamata.
2.Jätta Xxxx hagi rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta Xxxx kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.
4.Vabastada Xxxx menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (28.02.2018). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
TMS § 132Sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata
TMS § 218 lg 1Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale edasikaebamine
TsMS § 144Kohtuvälised kulud
TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 178 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 356 lg 1Menetluse peatamine teise menetluse tõttu
VÕS § 1027Alusetu rikastumise mõiste
VÕS § 128 lg 3Hüvitatava kahju liigid
TsMS § 187

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue

1.Xxxx(hageja) esitas 23.11.2016 maakohtule hagiavalduse, milles palub kohtutäitur Kaire Põlts’ilt (kostja) välja mõista kahjuhüvitis 180,78 eurot või alternatiivselt alusetu rikastumise sätete alusel 90,78 eurot ja kahjuhüvitis sissenõudmiskulude eest 90 eurot, lisaks sissenõutavaks muutunud viivise 1,50 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. Hagiavalduse kohaselt algatati hageja vastu täiteasi nr 025/2011/2710. Hagejale Eesti Haigekassa poolt makstud hüvitis summas 90,78 eurot arestiti ilma, et hagejat oleks arestist õigeaegselt teavitatud. Arestimisest sai hageja teada alles Eesti Haigekassa poolt väljasaadetud arestimise teatises, mille hageja sai kätte 06.10.2016. Selleks ajaks oli kostja raha juba edasi kandnud. Hageja esitas 17.10.2016 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, mille kohtutäitur jättis rahuldamata. Hageja leiab, et kostja tegevus oli seadusevastane ning kostja on tekitanud sellega hagejale kahju. Teoks, mis kahju tekitas, oli täitetoimingust nõuetekohane mitteteavitamine, mis viis selleni, et hageja ei saanud täitetoimingut õigeaegselt vaidlustada. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja hinnangul ei ole hagejale kahju tekkinud. Hageja vara arestimine on teostatud täiteasja nr 025/2011/2710 menetluses, kuivõrd hageja võlga vabatahtlikult ei täitnud. Kohtutäituri poolt teostatud arestimise tulemusena on hageja vabanenud temal lasunud kohustustest 90,78 euro ulatuses. Seega ei ole hageja vara alusetult vähenenud, hävinud, samuti hageja vara ei ole kaotsi läinud. Seevastu on lõpetatud täitemenetlus ning hagejat ei koorma enam täiteasja menetluse raames seatud piirangud. Hageja varaline seisukord ei ole nimetatud sissetuleku arestimise järgselt tegelikkuses muutunud. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna hageja ei saanud taotleda arestitud summa tagastamist, on temale igal juhul tekkinud kahju. Kostjapoolne võimalik arestitud sissetuleku tagastamise taotlus ei ole täitemenetluse raames automaatselt rahuldamisele kuuluv, vaid nimetatud taotluse rahuldamiseks tulnuks hagejal kui võlgnikul kohtutäiturile esitada ning põhistada ja tõendada oma tegelike sissetulekute tegelikku suurust vastavas kalendrikuus ja esitada muud teavet oma varaliste õiguste kohta. Isegi juhul, kui kostja oleks tekitanud hagejale kahju, siis tuleb VÕS § 127 lg 5 järgi üldjuhul arvata kahjuhüvitisest maha igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema säästetud kulud. Kostja hinnangul on hageja viidatud arestimise tulemusena vabanenud täitekuludest täiteasjas 025/2011/2710 summas 50,78 eurot ning ka võlanõudest/täitekuludest täiteasjas 052/2011/822, summas 40 eurot, milline kanti kostja poolt 04.10.2016 Tallinna kohtutäiturile Urmas Tärno ametialasele kontole viimase poolt 21.09.2016 koostatud ja esitatud aktile. Kostja hinnangul on hagejapoolne kohtueelsete õigusabikulude kandmine täitemenetluses olnud ebavajalik ning põhjendamatu. Isegi juhul, kui kostja tegevusega oleks hagejale kahju tekitatud, siis kuuluks võimalik hüvitis igal juhul vähendamisele, kuivõrd arvestades arestitud summa suurust täitemenetlustes ja õigusabile kulutatud summat, on õigusabi ebamõistlikult

suur. Lisaks tuleb arvestada ka asjaolu, et hageja vabanes 90,78 euro ulatuses oma võlakohustustest. Kostja hinnangul puudub alus ka viivise nõudmiseks. Kohtuotsuse põhjendused

3.19.02.2018 esitas kostja taotluse menetluse peatamiseks põhjusel, et hageja 17.10.2016 kaebus täituri tegevuse peale pole veel lahendatud. Seega pole tuvastatav võlgniku tegelik maksejõulisus perioodil, mil arestiti võlgniku töövõimetushüvitis. Hageja ei ole menetluse peatamise taotluse osas seisukohta avaldanud. Kohtu hinnangul ei ole menetluse peatamise taotlus põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole täpsustanud, mis alusel ta menetluse peatamist taotleb. Eeldades, et selleks on TsMS § 356 lg 1, siis kohtu hinnangul ei oma asja lahendamisele tähtsust, kuidas kostja hageja 17.10.2016 kaebuse lahendab, sest juba Harju Maakohtu 12.12.2017 määruses on kohus tuvastanud kostja õigusvastase tegevuse Eesti Haigekassa hüvitise arestimisel.
4.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Vaidlustamata asjaolude kohaselt: •

Kostja viis kohtutäiturina läbi täitemenetlust täiteasjas nr 052/2011/822, kus sissenõudjaks oli Tartu linn ja võlgnikuks kostja (tl 74-77);

•

Nõude sisuks oli rahatrahv 40 eurot (tl 78-79);

•

23.08.2016 tegi kostja rahalise nõude arestimise akti Eesti Haigekassale (72);

•

Eesti Haigekassa pidas töövõimetuslehe alusel määratud hüvitise summast kinni 90,78 eurot (tl 23).

6.Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude, leides, et kuna kostja kohtutäiturina ei täitnud oma ametikohustusi nõuetekohaselt, siis on sellest tekkinud hagejale kahju. Alternatiivselt on kostja saanud õigusvastase täitetoimingu alusel raha ning hagejal on õigus nõuda raha kostjalt tagasi alusetu rikastumise sätete alusel.
7.Esitatud nõue tuleb lahendada kohtutäituri seadusest (KTS) tulenevalt. Poolte vahel ei saa olla tekkinud deliktilist vastutust. Kohtu hinnangul on kostja teostanud toimingud seaduse alusel täites sissenõudja nõuet ning käesoleval juhul ei saa tõusetuda kostja vastutust alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1027 jj).
8.Pooled ei vaidle, et kostja arestis Eesti Haigekassa poolt avaldajale väljamaksmisele kuulunud hüvitise sumas 90,78 eurot ja ei teavitanud sellest õigeaegselt hagejat. Kostja otsusest nähtuvalt oli akt koostatud 23.08.2016, kuid hageja sai arestimisest teada alles Eesti Haigekassa poolt väljasaadetud arestimise teatises, mille hageja sai kätte 06.10.2016 (kohtutäituri 16.11.2016 otsus, tl 31-35). Tsiviilasjas nr 2-16-17715 (Xxxxkaebus kohtutäitur Kaire Põlts’i 16.11.2016 otsusele täiteasjas nr 025/2011/2710) vaidlesid pooled selle üle, kas kostja arestis hüvitise õiguspäraselt ja teavitas avaldajat arestimisest kohaselt (tl 87-91). 12.12.2017 määrusega on hageja kaebus rahuldatud ja kostjat kohustati vaatama uuesti sisuliselt läbi hageja 17.10.2016 kaebus, mis puudutab arestimise õigusvastasuse kindlakstegemist.
9.KTS § 9 lg 1 järgi kohtutäitur vastutab oma ametitegevuse käigus süüliselt tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Kohtutäitur vastutab ka tema büroo töötajate poolt süüliselt tekitatud kahju eest. KTS § 9 lg 3 järgi ametist vabastatud kohtutäitur vastutab oma ametisoleku ajal toime pandud ametikohustuste süülise rikkumise eest ka pärast ametist vabastamist. Riigivastutuse seaduse (RVastS) 3. peatükk reguleerib kahju hüvitamist ja kohus kontrollib nimetatud seadusest tulenevate kahju hüvitamise eelduste olemasolu.
10.RVastS § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 7 lg 4 järgi kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalik-õiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid.
11.Hageja nõude rahuldamiseks peab kohus hindama, kas kohtutäitur rikkus oma ametikohustusi süüliselt, kas hagejale tekkis seetõttu kahju ning kas hageja saab nõuda kohtutäiturilt kahju hüvitamist. Kohtutäitur vastutab üksnes süü olemasolu korral. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 2 järgi on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus.
12.RVastS § 8 lg 1 kohaselt varaline kahju hüvitatakse rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Sama põhimõte on sätestatud VÕS § 127 lg-s 1.
13.Tsiviilasjas nr 2-16-17715 on kohus tuvastanud, et kostja ei pööranud tähelepanu, et hageja esitas avalduse arestist vabastamiseks kaebuse vormis (täitemenetluse seadustik (TMS) § 133 lg 1). TMS § 130-136 sätete põhieesmärgiks on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. TMS § 131 näeb ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul. TMS § 132 näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt. Kohus tuvastas, et hageja jäeti ilma võimalusest taotleda summa arestist vabastamist, kuna summa arestist vabastamise taotluse esitamise ajaks oli raha juba osaliselt kohtutäitur U.Tärno’le üle kantud ja võlgnik ei saanud enam enda õigusi efektiivselt kaitsta (vt 12.12.2017 määruse p 32). Kohtutäitur oleks pidanud arvestama TMS §st 132 sätestatud arestimise piirangutega. Kohtu hinnangul on kostja süüliselt oma ametikohustusi rikkunud täiteasja nr 025/2011/2710 menetlemisel.
14.Järgnevalt tuleb hinnata, kas hagejale on tekkinud kahju, mis on põhjuslikus seoses kostja ametikohustuste süülise rikkumisega (VÕS § 127 lg 1, 4).
15.Käesoleval juhul ei saa hageja nõuda kostja poolt arestitud summat tagasi alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja on raha üle kandnud sissenõudjale. Sellistel juhtudel ei saa aga juba sissenõudjale ülekantud summade tagastamist nõuda kahju hüvitamise korras kohtutäiturilt, vaid sissenõudjalt alusetu rikastumise sätete alusel. Sissenõudja on sel juhul raha saanud (osaliselt) tühise arestimisakti alusel ning peab selle tagastama (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-13-08, p 16).
16.Kohtu hinnangul ei ole kahju hüvitamise nõude eeldused täidetud, sest hagejale ei ole kahju tekkinud. Hagejal oli täitamata kohustus kolmanda isiku ees ning selle tagajärjel on ta selle kohustuse täitmisest vabanenud. Hageja nõuab kahjuhüvitisena ka täitemenetluse raames tasutud täitekulusid 50,78 eurot (tl 80-81). Kohtutäituril on õigus saada tasu täitetoimingu läbiviimise eest (KTS § 28 lg 1). Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse võis kohustatud isik vaidlustada täitemenetluse seadustikus otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras (KTS § 52). KTS § 53 järgi kui kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse määramisel seadusvastaseks, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule kümne päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates. Tasu nõudmisega ei ole kostja hagejale kahju tekitanud, sest tasu on nõutud seaduse alusel ja nõude õigusvastasust ei ole täitemenetluse seadustikus sätestatud erikorras vaidlustatud.
17.Hageja nõuab õigusabikulude hüvitamist summas 90 eurot (tl 26). Nimetatud kulu on hageja kandnud kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks (kaebuse koostamine ja konsultatsioon, tl 2122). TsMS § 144 p 4 järgi kohtuvälised kulud on seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud, välja arvatud juhul, kui hagi on esitatud hiljem kui kuus kuud pärast kohtueelse menetluse lõppu. Seaduses sätestatud kohtueelse menetlusega seoses kantud kuludeks on kulud, mis tekkisid kohtutäituri otsuse või tegevuse peale kaevates, sest TMS § 218 lg 1 teise lause järgi kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Kohtutäitur tegi otsuse 16.11.2016 ning kaebus kohtutäituri tegevuse peale esitati maakohtule 23.11.2016 (tl 6-10). Seega on tegemist tsiviilasja nr 2-16-17715 menetluskuludega, mida käesolevas asjas VÕS § 128 lg 3 järgi otsese varalise kahjuna nõuda ei saa. Menetluskulud
18.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad hageja kanda.
19.TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
20.28.11.2016 on hagejale määratud menetlusabi riigilõivu 75 euro tasumiseks (tl 43). Kostjal menetluskulud puuduvad. Seetõttu puudub vajadus määrata kindlaks menetluskulude rahalist suurust maakohtus.
21.TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja