2.Välja mõista Netcom OÜ-lt EPIMAX OSAÜHINGU kasuks menetluskulud 1 780 (üks tuhat seitsesada kaheksakümmend) eurot ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Menetluskulude kindaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus on 29.05.2017 määrusega jätnud Netcom OÜ hagi EPIMAX OSAÜHINGU vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. 25.10.2017 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu
29.05.2017 määruse muutmata ning määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud hageja kanda. Harju Maakohtu 29.05.2017 määrus jõustus 10.11.2017.
2.Kostja esitas 07.06.2017 ja 27.10.2017 menetluskulude nimekirjad, mille kohaselt palub hagejalt välja mõista menetluskulud summas 1 780 eurot, mis koosnevad lepinguliste esindajate tasust. Hageja vastuväited kostja menetluskuludele
3.Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulud on osaliselt ülepaisutatud ja ebamõistlikult suured. Hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine, analüüs, esmane konsultatsioon kliendiga asjaolude selgitamiseks ja 28.02.2017 taotluse koostamine hagiavalduse lisade tõlgete esitamiseks ja menetlustähtaja pikendamiseks kokku 4 tundi on hageja hinnangul põhjendamatu, kuna sisulist teksti on ainult 1 lehekülg ning selleks ajaks ei olnud kostja hagi läbi töötanud. Toimingute osas seoses hageja 07.03.2017 hagiavalduse lisade tõlgetega tutvumiseks ja kostja 20.03.2017 vastuse koostamiseks hagiavaldusele, konsultatsiooniks kliendiga kokku 6 tundi ei ole põhjendatud, kuna vastus on üksnes 3 lehekülge ning seisukohta kõigile tõenditele esitatud ei ole. Hageja märgib ka, et 08.05.2017 nõupidamine kliendiga advokaadibüroos ning seisukoha kujundamine hageja 02.05.2017 vastusele 40 minuti ulatuses ei ole põhjendatud, kuna kostja ei ole hageja vastusele vastust koostanud. Kohtu põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
5.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
6.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja esindajal hagiavalduse ja selle lisadega tutvumiseks, analüüsimiseks, esmaseks konsultatsiooniks kliendiga asjaolude selgitamiseks, 28.02.2017 taotluse koostamiseks hagiavalduse lisade tõlgete esitamiseks ja menetlustähtaja pikendamiseks 4 tundi (tlk 1-4, 93-94), hageja 07.03.2017 hagiavalduse lisade tõlgetega tutvumiseks, kostja 20.03.2017 vastuse koostamiseks hagiavaldusele ja konsultatsiooniks kliendiga 6 tundi (tlk 97, 116-118), hageja 04.04.2017 taotluse ja 02.05.2017 seisukohaga tutvumiseks 40 minutit (tlk 121, 125-127), 08.05.2017 nõupidamiseks kliendiga advokaadibüroos ning seisukoha kujundamiseks hageja 02.05.2017 vastusele 40 minutit ja hageja 07.06.2017 määruskaebusega tutvumiseks ja kostja 19.06.2017 vastuse koostamiseks määruskaebusele 3,5 tundi (tlk 148-150, 157-158).
7.Kohus leiab, et eelnimetatud kostja esindaja toimingut saab pidada põhjendatuks, lähtudes asjas esitatud dokumentide mahust, sisust ning toimingute vajalikkusest. Kohus märgib seoses hagiavaldusega tutvumisega ja 28.10.2017 taotluse esitamisega, et hagiavaldusele on lisatud arvukalt tõendeid, millega kostja esindajatel tuli esialgse hinnangu koostamiseks ja edasise menetlusstrateegia kujundamiseks tutvuda, seega saab kostja esindaja toiminguid hagiavalduse ja selle lisadega tutvumiseks, analüüsimiseks, esmaseks konsultatsiooniks kliendiga asjaolude selgitamiseks, 28.02.2017 taotluse koostamiseks hagiavalduse lisade tõlgete esitamiseks ja menetlustähtaja pikendamiseks 4 tunni ulatuses pidada põhjendatuks. Samuti leiab kohus, et ka tõlgetega tutvumist ja hagile vastuse koostamist 6 tunni ulatuses
saab pidada põhjendatuks arvestades vaidluse sisu, esitatud dokumente, sh tõendite hindamise vajadust. Kohus märgib, et peab põhjendatud menetlustoiminguks ka esindatavaga suhtlemist, kuna esindajal tuleb kohtumenetluses esindamisel järgida esindatava huve ning seda on eelkõige võimalik teha esindatavaga suheldes. Kohus leiab, et põhjendatud on ka 08.05.2017 nõupidamine kliendiga advokaadibüroos ning seisukoha kujundamine hageja 02.05.2017 vastusele. Kohus märgib, et olenemata sellest, et kostja ise vastust hageja 02.05.2017 seisukohale esitanud ei ole, tuli kostja esindajatel seisukoht hageja dokumendi osas võtta ning see kostjale kui kliendile teatavaks teha, mis omakorda eeldab seisukohaga tutvumist ja selle osas arvamuse kujundamist. Seega peab kohus kostja lepinguliste esindajate toiminguid menetluskulude nimekirjas nimetatud ulatuses põhjendatuks. Eeltooduga peab kohus põhjendatuks kostja esindaja toiminguid ja nendeks kulunud ajalist kulu 14 tunni ja 50 minuti ulatuses. Kostja nõuab menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta, seega tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta.
8.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostja esindajate tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, võttes arvesse, et kostja esindajad omavad kõrgeimat erialast kvalifikatsiooni. Seega arvestades, et kostja esindajate töötundide põhjendatud maht on 14 tundi ja 50 minutit ning tunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta), on õigusabikulud ilma käibemaksuta 1 780 eurot.
9.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kohustab hagejat hüvitama kostja menetluskulusid 1 780 euro ulatuses, mis koosnevad lepinguliste esindajate tasust. Kohus arvestas kostja menetluskulude kindlaksmääramisel ja nende väljamõistmisel vaidluse asjaolusid, menetluse aega, asja keerukust ning menetlusosaliste esitatud menetlusdokumente. Ka Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKo 3-2-1-4-15 p 14).
10.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesoleval juhul kostja taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist, seega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
11.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
12.TsMS 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg 3 alusel nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.