2-17-2381
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Liis Arrak, Indrek Soots ja Ande Tänav
Määruse tegemise aeg ja koht
25. oktoober 2017, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-2381
Kohtuasi
Netcom OÜ hagi EPIMAX OSAÜHINGU vastu 45 756 euro saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. mai 2017. a määrus (hagi läbi vaatamata jätmine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Netcom OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja Netcom OÜ (registrikood 12433359), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja EPIMAX OSAÜHING (registrikood 10925578), lepingulised esindajad vandeadvokaat Indrek Naur ja vandeadvokaadi abi Annika Tõlgo
2-17-2381 Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude suuruse määrab kohtuasja lahendanud maakohus kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2-17-2381 Määruskaebuse kohaselt tuleb olukorras, kus kohtualluvuse kokkuleppe sõlmis äriühingu filiaal, kuid filiaal on likvideeritud ja tema kohustuste täitmise eest vastutab äriühing, pöörduda vaidluste lahendamiseks kohtusse üldisekohtualluvuse sätete järgi. Kuna kostja asukoht on Harjumaal, allub kohtuasi Harju Maakohtule. Poolte kohtualluvuse kokkulepe on vastuolus hea usu põhimõttega ja seetõttu TsMS § 106 lg 1 järgi tühine. Kahe Eesti äriühingu vaidluse lahendamine Soome kohtus on vastuolus hea usu põhimõttega, sest võrreldes lepingu sõlmimise ajaga on olukord muutunud. Kuna kostja Soome filiaali majandustegevuse kese asus Soomes, soovis ta vaidluste lahendamist Soomes. Hagi esitamise ajaks oli aga kostja Soome filiaal likvideeritud ja kostja tegutseb üksnes Eestis. Seega ei ole kokkulepitud kohtualluvus täna enam poolte huvides ning see on ebamõistlik, kuna toob pooltele kaasa tunduvalt suuremad sõidu-, õigusabi jm kulud kui Eesti kohtus vaieldes. Samuti seonduvad Soome kohtu otsuse täitmisega Eestis täiendavad raskused ja kulud. Ei ole kindel, et Soome kohus asub läbi vaatama vaidlust, mille kohtualluvuse kokkuleppe sõlminud Eesti äriühingu Soome filiaal on likvideeritud ja vaidluse mõlemad pooled asuvad täna Eestis. Juhul, kui mõlema riigi kohtud leiavad, et ei ole pädevad asja lahendama, jäävad hageja õigused kaitseta ja ta ei saagi oma nõuet kostja vastu maksma panna.
2-17-2381 rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut TsMS § 70 lg 3 p 1 järgi üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või Euroopa Liidu määrustes, sh Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 12. detsembri 2012. a määruses (EL) nr 1215/2012 (uuesti sõnastatud) kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I a määrus). Selle artikkel 25 lg-s 1 on sätestatud, et kui pooled, olenemata sellest, kus on nende alaline elukoht, on kokku leppinud, et konkreetsest õigussuhtest tulenenud või tuleneda võivate vaidluste lahendamiseks on pädev liikmesriigi kohus või kohtud, on see kohus või need kohtud Brüssel I a määruse artikkel 25 lg 1 järgi pädevad, v.a juhul, kui kõnealune kokkulepe on sisulise kehtivuse poolest asjaomase liikmesriigi õiguse kohaselt tühine.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.