4.Mõista OSAÜHINGULT GLORIOUS TRADE välja OÜ Väärt ehitus kasuks menetluskulu 200 eurot.
5.Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Väärt ehitus (hageja) esitas 1. mail 2017 Tartu Maakohtule OSAÜHINGU GLORIOUS TRADE (kostja) vastu hagi 1158 euro saamiseks. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda, mõistes temalt välja hageja menetluskulu 200 eurot. Hagiavalduse kohaselt osales hageja kostja internetikeskkonnas Hange.ee välja kuulutatud ehitushankes „Ärimajas asuvate ruumide renoveerimine“ (ID 38826). Hankes oli töö soovituslikuks ajaks märgitud 20. veebruar 2017 kuni 30. aprill 2017. Kuna hanke korraldaja valis hanke võitjaks hageja, väljastas kostja 21. veebruaril 2017 hagejale Hange.ee kasutajalepingu tingimuste (kasutajaleping) p 5.3 alusel arve teenustasu maksmiseks. Hageja tasus kostjale 1158 eurot ning kostja avaldas hagejale hanke korraldaja andmed. Hageja ja hanke korraldaja kohtusid 25. veebruaril 2017 ning pidasid järgmisest päevast läbirääkimisi, kuni hanke korraldaja teatas 6. märtsil 2017 hagejale, et loobub hageja pakkumisest hageja ajalise surve tõttu. Hageja vastas hanke korraldajale, et on nõus tegema töö ka hiljem, kuid hanke korraldaja jäi oma seisukoha juurde. Hageja teavitas kostjat hanke luhtumise asjaoludest 7. märtsil 2017 ja 21. märtsil 2017. Kostja keeldus 30. märtsil 2017 hagejale teenustasu tagastamast põhjendusega, et hange ei luhtunud objektiivsetel põhjustel, vaid seetõttu, et pooled ei saavutanud töö alustamise ajas kokkulepet. Töö alustamise aeg lükkus edasi, kuna tööks vajalikud joonised ei valminud tähtaegselt ja hanke korraldaja loobus hagejaga lepingu sõlmimisest, sest viimane survestas teda alustama tööga enne jooniste valmimist. Hageja järeldas hanke kuulutusest, et hanke korraldajal on tööga kiire. Hageja ei ole hanke korraldajat survestanud, ta oli nõus alustama tööga hiljem. Hange luhtus objektiivsel põhjusel, kuna hageja ei saanud seda oma käitumisega mõjutada. Seetõttu peab kostja tagastama hagejale kasutajalepingu p 6.2 järgi teenustasu 1158 eurot. Poolte sõlmitud kasutajaleping vastab maaklerilepingu tunnustele. Kuna hageja ja hanke korraldaja ei sõlminud ehitustööde lepingut hanke korraldaja tegevuse tõttu ja kostja ei olnud täitnud kohustust kontrollida, kas hanke korraldaja oma kohustust täidab, ei ole kostjal õigus saada maakleritasu. Kui hagejal on kasutajalepingu p 6.5 alusel õigus nõuda teenustasu tagastamist üksnes 500 eurot ületavas ulatuses, tuleb 500 eurot jätta portaali hange.ee hageja ettemaksuks.
KOSTJA SEISUKOHT
2.Kostja vaidleb hagile vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, kellelt mõista välja kostja menetluskulu 1447 eurot 50 senti ja viivis. Kasutajalepingu p 2.1 järgi on kostja osutatava teenuse sisuks kasutajale hanke kuulutuse avaldamise ja/või pakkumise tegemise võimaluse loomine kasutustingimustes sätestatud tingimustel. Pooled on kokku leppinud, et kostja ei osuta hange.ee keskkonnas maakleri teenust ega ole hanke korraldaja ja hanke võitja vahelise õigussuhte pooleks. Kasutajaleping vastab töövõtulepingu tunnustele. Kostja täitis oma kohustuse luua hagejale võimalus teha pakkumine. Ainuüksi hanke luhtunuks tunnistamine ei tähenda, et kostjal on kohustus teenustasu hagejale tagastada. Kasutajalepingu p 6.2 kohaselt kontrollis kostja hanke luhtunuks tunnistamise menetluses hageja hanke luhtumise kohta esitatud põhjendusi ja tegi selle põhjal teenustasu tagastamata jätmise otsuse. Hageja hanke luhtunuks tunnistamise menetluses esitatud põhjused ei ole sellised, mida hageja või hanke korraldaja poleks saanud oma käitumisega mõjutada. Kuna hange luhtus hanke korraldajast tingitud põhjusel, ei olnud tegemist objektiivse asjaoluga. Teenustasu tagastamine on ette nähtud erandlikel juhtudel, kui töö jääb tegemata hanke korraldajast ja hanke võitjast sõltumatutest põhjustest, nt ei anta hanke korraldajale
ehitustöödeks laenu või ehitis kahjustub või hävib enne tööga alustamist jms. Vastasel juhul ei saaks kostja teenuse osutamise eest üldse mingisugust tasu. Kostja ei vastuta selle eest, et hageja ja hanke korraldaja ei jõudnud töö tegemises kokkuleppele. Hageja võib nõuda kahju hüvitamist hanke korraldajalt. Isegi juhul, kui hange luhtus objektiivsel põhjusel, ei saaks hageja nõuda kostjalt kogu teenustasu tagastamist. Kuna kasutajalepingu p 6.5 annab kostjale õiguse jätta 500 eurot tagastamata, saaks hageja nõuda kostjalt 658 euro tagastamist.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
4.Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid veebruaris 2017 lepingu, mille alusel kostja võimaldas hagejal osaleda hankepakkumise tegemisel kostja internetikeskkonnas hange.ee; hageja võitis hanke ja kostja väljastas talle arve teenustasu maksmiseks; hageja maksis kostjale teenustasu 1158 eurot ja kostja teatas talle hanke korraldaja andmed; hageja ja hanke korraldaja pidasid alates 25. veebruarist 2017 läbirääkimisi; hanke korraldaja teatas 6. märtsil 2017 hagejale, et ta loobub hageja pakkumisest viimase ajalise surve tõttu; hageja teavitas 7. märtsil ja 21. märtsil 2017 kostjat hanke luhtumise asjaoludest. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja millises ulatuses on hagejal õigus nõuda kostjalt hanke luhtumise tõttu teenustasu tagastamist. Hageja leiab, et kostja peab talle kogu tasutud teenustasu tagastama, sest hange luhtus hanke korraldajast tingitud asjaolude, mitte hageja tõttu. Kostja arvates ei ole tal kohustust hagejale teenustasu tagasi maksta, kuna kasutajalepingu p 6.3.3 kohaselt tagastatakse teenustasu hanke võitjale üksnes juhul, kui hange luhtus asjaolu tõttu, mida ei saanud kumbki pool oma käitumisega mõjutada. Alternatiivselt leiab kostja, et hagejal on kasutajalepingu p 6.5 järgi õigus nõuda teenustasu tagastamist ulatuses, mis ületab 500 eurot.
5.Tegemaks kindlaks, kas ja millises ulatuses võib hageja nõuda kostjalt teenustasu tagastamist, tuleb esmalt tõlgendada poolte sõlmitud kasutajalepingut. Kasutajalepingu p 2.1 järgi on kostja hange.ee keskkonnas osutatava teenuse sisuks kasutajale hanke kuulutuse avaldamise ja/või pakkumise tegemise võimaluse loomine kasutustingimustes sätestatud tingimustel. Kostja ei osuta hange.ee keskkonnas maakleri teenust ega ole lepingu pooleks õigussuhtes, mis tekib hanke korraldaja ja hanke võitja vahel (tl 34). Kohus leiab, et poolte sõlmitud teenuse osutamise leping vastab oma olemuselt maaklerilepingu tunnustele (võlaõigusseaduse (VÕS) § 658 jj). Seda ei välista kasutajalepingu p 2.1 teine lause, mille järgi ei osuta kostja maakleri teenust. Lepingutüübi ja –liigi määramisel on oluline lepingu sisu ja tunnused, mitte ühe lepingupoole arvamus või hinnang sellele. VÕS § 658 lg 1 järgi on maaklerilepinguks mh leping, millega üks isik kohustub teisele isikule osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, ja teine isik kohustub maksma selle eest tasu. Kasutajalepingu tingimused (tl 34-38) on kostja eelnevalt välja töötatud lepingutingimused. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et pooled rääkisid tüüptingimused eraldi läbi. Seega on kasutajalepingu tingimused käsitatavad tüüptingimustena VÕS § 35 tähenduses. Järelikult tuleb kasutajalepingu tingimusi tõlgendada VÕS § 39 lg 1 järgi nii, nagu seda pidi samadel asjaoludel mõistma lepingupoolega sarnane mõistlik isik. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimusi kostja kui tingimuste kasutaja kahjuks. Kasutajalepingu p 5.3 järgi on hanke võitja kohustatud tasuma teenuse kasutamise eest teenustasu (tl 36). Kasutajalepingu p 6.3.3 järgi ei tagastata hanke luhtunuks tunnistamisel hanke võitja tasutud teenustasu, kui hanke luhtumise põhjuseks ei ole objektiivne asjaolu. Objektiivse asjaoluna käsitatakse sellist asjaolu, mida hanke võitja ja/või hanke korraldaja ei saanud oma käitumisega mõjutada (tl 37). Seega tagastatakse eeltoodud lepingutingimuste järgi hanke võitja tasutud teenustasu juhul, kui hange luhtub asjaolude tõttu, mida hanke võitja ja hanke korraldaja mõlemad või
üks neist ei saanud mõjutada. Kohtu arvates on kasutajalepingu p 6.3.3 teise lause sõnastus raskesti mõistetav ja võib isegi kostjat kui tüüptingimuste kasutajat ennast eksitada. Kooskõlas VÕS § 39 lg-s 1 sätestatuga leiab kohus, et kasutajalepingu vaidlusaluste sätete järgi on hagejal õigus nõuda teenustasu tagastamist, kui hange luhtus asjaolu tõttu, mida hageja ei saanud mõjutada. Tõlgendus, mille kohaselt saaks hageja nõuda teenustasu tagastamist üksnes siis, kui hanke luhtumist ei saanud mõjutada nii hanke võitja kui ka hanke korraldaja, on ebamõistlik ja vastuolus kasutajalepingu olemuse ja eesmärgiga.
6.Kohtu arvates ei piira kostjat ebamõistlikult tõlgendus, mille kohaselt piisab teenustasu tagastamiseks sellest, et hanke luhtumist ei saanud mõjutada hanke võitja (hageja). Kasutajalepingu p 6.5 esimese lause kohaselt tagastatakse hanke objektiivsel põhjusel luhtunuks tunnistamise korral võitjale teenustasu kogu ulatuses kreeditarve alusel alates 500 eurost (tl 37). Kohus leiab, et selle sätte järgi tagastatakse hanke võitjale tema tasutud teenustasu ulatuses, mis ületab 500 eurot. Kuna kostjal on õigus jätta hagejale 500 eurot tagastamata, ei ole põhjendatud kostja väide, et ta ei saa teenuse osutamise eest tasu.
7.Kohtu hinnangul on kasutajalepingu p-s 6.5 sätestatud tasu käsitatav maakleritasuna VÕS § 658 lg 1 ning §-de 664 ja 665 järgi. Lisaks maakleritasule võib maakler VÕS § 667 lg-te 1 ja 2 järgi nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist vaid juhul, kui selles on eraldi kokku lepitud. Kui maakleri vahendamisel või osutamisel lepingut ei sõlmita, võib maakler siiski nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist, kui selles on eraldi kokku lepitud. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et pooled olid leppinud kokku kostja kulude hüvitamise kooskõlas VÕS § 667 lg-s 1 või 2 sätestatuga.
8.Asja lahendamiseks tuleb tuvastada, kas hange luhtus objektiivse asjaolu tõttu, st kas hageja sai mõjutada hanke luhtumise põhjuseid. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tema nõuded ja vastuväited tuginevad (TsMS § 230 lg 1 esimene lause). Kohus hindab TsMS § 232 lg 1 ja 2 järgi kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas poolte väited ja vastuväited on tõendatud. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et hange luhtus hanke korraldajast tingitud asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada. Kostja ei ole asja lahendamiseks oluliste asjaolude tuvastamiseks ühtegi tõendit esitanud ega tõendanud oma väidet, et hange luhtus asjaolu tõttu, mida hageja sai mõjutada. Kostja teatas hagejale 30. märtsil 2017, et hange ei luhtunud objektiivsel põhjusel. Kostja selgitas, et hanke korraldaja on talle kinnitanud, et „tööde alustamise aeg lükkus edasi, kuna tööde alustamiseks vajalikud joonised ei valminud planeeritud ajaks ning lepingu sõlmimisest hanke võitjaga hanke korraldaja loobus, kuna teda survestati töödega alustama enne jooniste valmimist. Hange luhtus, kuna hanke osapooled ei saanud kokkuleppele tööde alustamise ajas. Tööde alustamise aega saavad mõjutada hanke korraldaja ja hanke võitja“ (tl 29). Hageja esitatud hange.ee internetikeskkonna väljavõtte kohaselt oli vaidlusaluse hanke pakkumiste tegemine avatud kuni 16. veebruarini 2017 ning töö tegemise soovituslikuks ajaks oli märgitud 20. veebruar 2017 kuni 30. aprill 2017 (tl 83). Hageja ja hanke korraldaja kirjavahetusest nähtuvalt pidasid nad ajavahemikus 26. veebruarist 2017 kuni 6. märtsini 2017 lepingueelseid läbirääkimisi. Hanke korraldaja palus 26. veebruaril 2017 avaldada hagejal järgmise päeva kella 10-ks seisukoht töö tähtaegade ja hinna kohta, et pooled saaksid „edasise osas juba ka konkreetsemalt käed lüüa“. Samal päeval andis hageja hanke korraldajale teada nii hinna kui ka võimalikud tähtajad, märkides, et „see võiks olla 1. märts kuni 1. mai“. Lisaks märkis hageja, et ootas projekti, joonist vms, et torutöödele täpsemat pakkumist teha, kuid seda saab ka jooksvalt muude tööde tegemise ajal teha, ning et tema arvates võiks tööga alustada (tl 8). Hanke korraldaja vastas hagejale 1. märtsil, et täpsed joonised ja projekt valmivad nädala jooksul, mistõttu „venib veidi ka töödega alustamise aeg ning jääb eeldatavasti esmaspäevaks, 6. märts“. Lisaks palus hanke
korraldaja saata endale lepingu. Hageja saatis samal päeval hanke korraldajale ülevaatamiseks lepingu, märkides, et lepingusse sai „alguskuupäevaks 10. märts, aga kui projektid enne kätte saame ja lepingu allkirjastatud, siis oleme valmis alustama ka esmaspäeval, 6. märtsil“ (tl 9). Hanke korraldaja kinnitas 3. märtsil 2017 hagejale, et viimistlustööde osas on kõik selge ja täpsustas sanitaarruumides tehtavaid töid, soovides saada teada nende tööde täpsemat mahtu ja ajakava. Lisaks märkis hanke korraldaja, et pooled võivad objekti igal ajal vaatama minna ja soovis teada, millal seda teha soovitakse (tl 10). Hageja vastas 6. märtsil 2017, et „kui on tarvis vaatama minna, et mingeid muutusi vms, siis võin kasvõi täna meestega läbi tulla. /.../ minu jaoks on kõige olulisem, et saaks töödega pihta hakata, sest 3 meest on praegu juba ootel kogu aeg ning muid töid ei saa ette võtta. Olen ka ise 2 objektist loobunud“. Hanke korraldaja vastas samal päeval, et tal ei ole võimalik hageja ajasurvega arvestada, mistõttu on sunnitud hageja pakkumisest loobuma. Vastuseks teatas hageja, et on nõus tegema töö „kasvõi 2 kuu pärast, aga tahaks lihtsalt umbes teada, kuna te soovite pihta hakata, et teaks ka enda töid planeerida“ (tl 11). Hageja selgitas hanke korraldajale samal päeval, et ta eeldas hankesse märgitud aja järgi, et hanke korraldajal on tööga kiire, ja hanke korraldaja e-kirjast, et tööga saab alustada 6. märtsil. Lisaks kinnitas hageja, et tal on jätkuvalt huvi teha hanke korraldajaga koostööd (tl 12). Eeltoodud tõendid kinnitavad, et hageja ei avaldanud hanke korraldajale ajalist survet, sh alustamaks tööga enne jooniste või projekti valmimist. Kohtu arvates võis hageja nii hanke kuulutuses märgitud töö tegemise soovituslikust ajast kui ka hanke korraldajaga enne 6. märtsi 2017 peetud kirjavahetusest järeldada, et hanke korraldaja soovib tööga alustada 6. märtsist 2017. Ükski tõend ei anna alust järeldada, et hageja avaldas hanke korraldajale töö tegemiseks ajalist survet. Ainuüksi asjaolud, et hageja soovis hanke võitnud töövõtjana teada töö alustamise aega ja avaldas tahet alustada tööga võimalikult kiiresti, ei anna alust asuda seisukohale, et hageja survestas hanke korraldajat ajaliselt, sh selleks, et alustada tööga enne jooniste või projekti valmimist. Majandus- ja kutsetegevuses on tavapärane, et töövõtja planeerib oma ressursse, sh kavandab oma tegevuse aega. Kirjavahetusest nähtub, et hageja oli paindlik ja avaldas valmisolekut lükata töö edasi. Kostja ei ole selgitanud, mille enamaga oleks hageja saanud mõjutada töö alustamise aja kokkuleppe saavutamist. Kuigi kostja 30. märtsi 2017. a teatest nähtub, et hanke korraldaja arvamuse kohaselt luhtus hange seetõttu, et hageja avaldas talle survet alustada tööga enne jooniste valmimist, ei ole kostja seda väidet kontrollinud. Kasutajalepingu p 6.1 järgi, kui hanke võitja taotleb hanke luhtunuks tunnistamist, peab ta esitama kostjale kõik hanke luhtumise põhjused. Kasutajalepingu p 6.2 kohaselt kontrollib kostja hanke luhtunuks tunnistamise menetluses hanke võitja esitatud hanke luhtumise põhjendusi ja teeb otsuse teenustasu tagastamise või selle ettemaksuks määramise kohta (tl 36). Kohus järeldab nendest sätetest, et kuigi hanke luhtumiseks tunnistamiseks peab hageja esitama hanke luhtumise asjaolud, peab kostja teenustasu tagastamise otsustamiseks tegema kindlaks hanke luhtumise põhjused. Hageja ja kostja kirjavahetusest nähtub, et hageja esitas kostjale hanke luhtunuks tunnistamiseks korduvalt hanke luhtumise põhjused, viidates mh hanke korraldajaga peetud läbirääkimistele ja valmisolekule töö alustamisega oodata, ning kostja nõudis hanke luhtumise põhjuste kindlakstegemist hagejalt (tl 13, 19-20, 23-28). Kostja ei ole tõendanud, et ta kontrollis hageja ja hanke korraldaja esitatud põhjendusi. Asjas esitatud tõendid ei kinnita kostja teates märgitud hanke korraldaja väidet, et hageja avaldas talle survet alustada tööga enne jooniste või projekti valmimist.
9.Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et hange luhtus põhjusel, mida hageja sai mõjutada, on kasutajalepingu p-s 6.3.3 sätestatud teenustasu tagastamise eeldus täidetud. Kohus leiab, et kooskõlas kasutajalepingu p-ga 6.5 on hagejal õigus saada kostjalt tagasi teenustasu 500 eurot ületavas ulatuses, s.o 658 eurot.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
10.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
11.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus TsMS § 163 lg 2 järgi jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohtuistungil avaldas hageja tahet sõlmida kompromiss, mille järgi tagastab kostja talle 670 eurot. Kostja ei olnud sellise kokkuleppega nõus (tl 163). Kuna hagi rahuldatakse hageja pakutud kompromissiga sarnases ulatuses, jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel kostja kanda.
12.Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, määrab kohus kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 200 eurot (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg-d 1 ja 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja. /allkirjastatud digitaalselt/ Donald Kiidjärv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.