3.Välja mõista RakEst OÜ-lt Intus Hoiu-Laenuühistu kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõude (s.o 230 eurot) tasumata osalt alates 14.07.2017 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Menetluskulud jätta RakEst OÜ kanda.
5.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 13.07.2017 esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis Intus Hoiu-Laenuühistu (hageja) 19.10.2015 RakEst OÜ-ga (kostja) eluruumi üürilepingu, mille alusel andis kostja hagejale tasu eest elamiseks eluruumid asukohaga XXX. Lepingu p 1.4.1.1 alusel kandis hageja kostjale üle tagatisraha ühe kuu üüri ulatuses, s.o 230 eurot. 13.05.2016 edastas hageja kostjale lepingu ülesütlemise avalduse ning kooskõlas lepingu p 5.3 loeti leping ülesöelduks alates 13.06.2016. Hageja on korduvalt nõudnud kostjalt tagatisraha tagastamist, kuid kostja ei ole tagatisraha tagastanud. Kostja ei ole pärast üürilepingu sõlmimist edastanud hagejale ainsatki nõuet VÕS § 308 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral lubab VÕS § 101 lg 1 p 6 nõuda võlgnikult viivist. Hagiavalduse esitamise seisuga 13.07.2017 on sissenõutavaks muutunud seadusjärgsete viiviste summa 16,84 eurot.
Tulenevalt eeltoodust palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 230 eurot, viivise 16,84 eurot ning edasiulatuva viivise alates 14.07.2017 põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kostja vastus 01.09.2017 esitatud vastuse kohaselt leidis kostja, et nõue on õigustühine. Viimase arvega tehti tasaarveldus hagejaga, millest tasuti kostja kontole 06.07.2016 ainult kommunaalid summas 41,86 eurot, millest 230 eurot tehti tasaarveldus ettemaksuga. Menetlus tuleks lõpetada nõude summa puudumise tõttu. Üürilepingus p 5.3 on kirjas, et pooltel on õigus lõpetada leping kirjalikul kokkuleppel igal ajal teatades sellest 30 päeva ette, aga seda kostjal ei ole. Kohtu põhjendused
1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras 12.10.2017 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.
2.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
3.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
4.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
5.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
6.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt sõlmiti poolte vahel 19.10.2015 eluruumi üürileping (tlk 23-25). Lepingu p 1.4.1.1. alusel kandis hageja kostjale üle tagatisraha ühe kuu üüri ulatuses, s.o 230 eurot. Nimetatule ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Pooled on üürilepingu punktis 5.3 kokku leppinud, et pooltel on õigus leping üles öelda kirjalikul kokkuleppel igal ajal teatades sellest 30 päeva ette. Hageja on 13.05.2016 kostjale e-kirja teel teavitanud enda soovist sõlmitud üürileping lõpetada ning poolte vahel on olnud selles osas kirjavahetus (tlk 60-61). Kostja on hagejaga allkirjastanud akti üürilepingu eseme üleandmise kohta (tlk 62). Nimetatuga on tõendatud, et kostja oli teadlik hageja üürilepingu lõpetamise soovist ning üürileping on kehtivalt lõppenud 13.06.2016. VÕS § 308 lg 3 sätestab, et üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks hagejale pärast üürilepingu lõppemist (s.o hiljemalt 13.08.2016) edastanud nõudeid VÕS § 308 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Seega on hageja nõue tagatise tagastamiseks summas 230 eurot põhjendatud.
7.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivise summas 16,84 eurot ning edasiulatuva viivise alates 14.07.2017 põhinõudelt kuni selle kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on kohtule esitanud viivisearvestuse (tlk 21 pöördel). Viivisearvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja olles tagatise tagastamisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega. Samas tuleb kohtu hinnangul arvestada viivist alates 14.08.2016, mitte 13.08.2016 nagu hageja hagis märkinud on. Seega on hageja viivisenõue põhjendatud summas 16,82 eurot. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.07.2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
8.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud summas 40 eurot.
VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue summas 40 eurot.
9.Kostja on esitanud tasaarvestuse vastuväite. Võlaõigusseadus (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 201 esimese lause kohaselt, kui tasaarvestuse pooltel on mitu tasaarvestuseks sobivat nõuet, võib tasaarvestav pool määrata nõuded, mis tasaarvestatakse. VÕS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kohus on 13.09.2017 kirjas kostjale selgitanud, et ainuüksi väitest, et pooled on nõudeid tasaarvestanud ei piisa ning selgitanud, et kostja peab esitama tõendeid ning välja tooma konkreetsed asjaolud, mille alusel tasaarvestus toimus (s.h millised nõuded kostjal hageja vastu olid, millised nõuded millega tasaarvestati). Kostja tasaarvestamise asjaolusid kohtule ei täpsustanud. Kostja poolt kohtule lisatud maksekorraldus tasaarvestuse asjaolusid ei täpsusta ega kinnita (tlk 53). Hageja 11.09.2017 esitatud dokumendist nähtub, et hageja on 16.05.2016 maksega summas 293,53 eurot tasunud üüri summas 230 eurot perioodi 13.05-13.06.2016 eest ning kõrvalkulud summas 63,53 eurot perioodi aprill 2016 eest (tlk 57). Kostja on esitanud hagejale 04.07.2016 arve 02087 summas 41,86 eurot kommunaalkulude eest aprillis (tlk 58), mille hageja on ka tasunud (tlk 59). Seega jätab kohus kostja tasaarvestuse avalduse rahuldamata.
10.Tuginedes eeltoodule kuulub hageja hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas 230 eurot, viivis summas 16,82 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ning viivis alates 14.07.2017 põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuigi kohus rahuldab hagi osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda arvestades hagi rahuldamise ulatust.
12.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.