W.P hagi OSAÜHINGU CAPITAL KINNISVARA vastu leppetrahvi ja viivise nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 18.12.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OSAÜHINGU CAPITAL KINNISVARA apellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
3810,33 €
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) W.P (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Tristan Karu Kostja (apellant) OSAÜHING CAPITAL KINNISVARA (registrikood 10938813), lepinguline esindaja Tiina Kiipus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 18.12.2024 otsuse resolutsioon jätta muutmata, aga muuta osaliselt otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendava osa p-le 9 koos selle alapunktidega.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.
4.Rahuldada hageja W.P taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 1854,40 € ja mõista see summa kostjalt OSAÜHINGULT CAPITAL KINNISVARA hageja W.P kasuks välja. Kostjal tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda hagejale alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.W.P (hageja) esitas 14.03.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse OSAÜHINGU CAPITAL KINNISVARA (kostja) vastu 3340 € nõudes. Kostja esitas nõudele vastuväite ja asi anti üle hagimenetluses lahendamiseks Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 24.04.2024 maakohtule hagiavalduse, milles nõudis kostjalt 3340 € ja sellelt summalt viivise maksmist.
2.1.Hageja tõi esile, et sõlmis kostjaga osta.ee müügiportaali (portaal) vahendusel 02.03.2024 kell 20.02 müügilepingu, mille ese oli sõiduk Moskvich MZMA 400/420A 1953. a kabriolett, VIN: 100592 (edaspidi vastavalt: sõiduk ja müügileping). Kostja kasutajanimega „CKV“ tegi oksjonil parima pakkumise summas 16 700 €. Müügileping sõlmiti portaalis toimunud oksjoni https://www.osta.ee/moskvich-mzma400420a-1953-a-kabriolett208438180.html tingimustel.
2.2.Kostja oma kohustusi ei täitnud, st ostuhinda ei tasunud ega tulnud sõidukile järgi. Hageja saatis 05.03.2024 kostjale nõudekirja, milles andis täiendava tähtaja lepingu täitmiseks ja ostuhinna tasumiseks. Lisaks nõudis hageja, et kui kostja põhjendamatult keeldub ostuhinna tasumisest ja sõiduki vastuvõtmisest, tuleb tal maksta leppetrahv 3340 € kolme tööpäeva jooksul alates nõudekirja kättesaamisest. Kostja ei reageerinud.
2.3.Hageja taganes hagis müügilepingust VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p-de 4 ja 5 alusel ning nõuab kostjalt leppetrahvi maksmist, samuti VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates 10.03.2024 viivist, millest oli hagi esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks 52,47 €.
3.Kostja vaidles hagile vastu.
3.1.Portaali kasutusleping ei loo lepingulisi suhteid ostja ja müüja vahel, vaid ainult portaali omaniku ja selle kasutaja vahel. Portaali kasutustingimuste kohaselt on selles võimalik pakkumiste tegemine ja nende aktsepteerimine. Hilisem müügileping tuleb sõlmida täiendavalt. Pooled ei ole sõiduki müügilepingut sõlminud ja seega ei kehti nende vahel ka leppetrahvi kokkulepe. Lisaks on portaal juba nõudnud kostjalt leppetrahvi põhjusel, et ta ei sõlminud müügilepingut hagejaga. Põhjendatud, õige ega seaduslik pole nõuda kaks korda leppetrahvi sama tegevuse eest. Selline nõue on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.
3.2.Kui kohus leiab, et pooled sõlmisid müügilepingu, tuleb arvestada sellega, et kuulutuse viite kohaselt võib müüja nõuda leppetrahvi kuni 20% müügihinnast. Seega ei ole kostja automaatselt kohustatud leppetrahvi tasuma. Samuti ei ole leppetrahvi suurus kindlalt fikseeritud. Hagejal tuleb põhjendada leppetrahvi nõudmist ja selle suurust.
3.3.Hageja taganes müügilepingust, mis vabastas lepingu pooled selle täitmise kohustusest. Hagejal on õigus ja võimalus sõiduk uuesti müüa, mistõttu pole õiglane nõuda kostjalt leppetrahvi 20% müügihinnast. Müük toimus enampakkumisel ja huvilisi oli teisigi, st hagejal oli võimalus sõlmida uus müügileping samadel tingimustel. Hageja pani sõiduki uuesti üsna pea müüki ja müüs teisele kasutajale, seega kahjulikke tagajärgi talle ei tekkinud. Samuti ei saanud hageja mainekahju, sest portaalis on tema hinnangud kõrged. Sõiduki müügist loodetud hüve sai hageja teiselt ostjalt. Leppetrahvi nõue ja selle suurus ei tohi tuua kaasa alusetut rikastumist. Leppetrahvi suurus on ebamõistlikult kõrge, seda tuleks vähendada 5 €-ni. 2 (6)
3.4.Väär on hageja arusaam, et kostjal on küllalt vara ja see õigustab leppetrahvi nõuet. Leppetrahvi nõudeõigus ei sõltu teise poole varakusest. Bilansis vara kajastamine ei tähenda, et kostjal on vaba raha mistahes nõudes leppetrahvi tasumiseks. Majandusaasta aruandest nähtuvalt on kostjal varade ulatuses kohustused. Kostja oli 2022. a kahjumis 272 261 €-ga ja 2023. a kasumis 1825 €-ga, kuid akumuleeritud kahjum 2023. majandusaasta lõpus oli 32 822 €. Praegu on oodata veelgi suuremat kahjumit. Arvestades esitatud majandusnäitajaid, tuleks leppetrahvi nõuet vähendada ka kostja kehva majandusliku olukorra tõttu.
3.5.Hageja viivisenõue on ebamõistlikult suur ja vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja müüs sõiduki uuel oksjonil samaväärse hinnaga ja seega teenib viivise (ja ka leppetrahvi) nõude rahuldamine ainult alusetu rikastumise eesmärki.
MAAKOHTU OTSUS
4.Maakohus rahuldas hagi 18.12.2024 otsusega (vaidlustatud otsus), mõistes kostjalt hageja kasuks välja 3340 € ja sellelt summalt viivise. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja maakohus määras kindlaks kulud rahaliselt.
4.1.Poolte vahel on sõlmitud sõiduki müügileping vastavalt VÕS § 8 lg-le 1, §-le 9 ja § 10 lg-le 1. Viimati viidatud sätte kohaselt loetakse enampakkumisel leping sõlmituks parimale pakkumisele nõustumuse andmisega. Lepingu sõlmimine järeldub portaali kasutajalepingu tingimuste p-dest 2.2, 2.4, 3.1.8, 3.2.3 ja 3.2.4. Tingimuste p 3.2.4 tuleb mõista selliselt, et lepingud sõlmivad pooled omavahel, mitte portaaliga, ja pooled kannavad riisikot, et nende lepingud saaks kehtivalt sõlmitud. Poolte õigussuhe vastab VÕS § 208 lg 1 tunnustele ja müügilepingu sõlmimisega tekkis kostjal ostuhinna tasumise kohustus.
4.2.Hageja leppetrahvinõude õiguslik alus on VÕS § 158 lg 1. Nõude rahuldamise eeldused on poolte kokkulepe, kostja lepingurikkumine ja vastutus ning leppetrahvinõudest mõistliku aja jooksul teatamine. Need tingimused on täidetud. Müügikuulutuses oli viide müüja leppetrahvi nõudeõigusele kuni 20% müügihinnast. Kostja rikkus lepingut, jättes sõiduki ostuhinna tasumata, mille tõttu hageja lepingust taganes (VÕS § 116 lg 2 p-d 4 ja 5). Kostja ei toonud esile vastutust välistavaid asjaolusid. Hagejaga teatas kostjale leppetrahvi nõudmisest, andes eelnevalt täiendava tähtaja ostuhinna tasumiseks. Lepingust taganemine ei välista õigust nõuda leppetrahvi (VÕS § 188 lg 2). Seega on hagejal leppetrahvi nõudeõigus.
4.3.Kostjale portaali omaniku poolt määratud leppetrahv ei välista hageja leppetrahvi nõuet. Trahviarvest nähtub, et leppetrahv määrati kasutajalepingu p 3.1.8 rikkumise eest (ostja ei osta eset välja/ei vii tehingut lõpule), seega leppetrahv tulenes kostja kui portaali kliendi ja portaali omaniku õigussuhtest. Hagejal on kostja vastu leppetrahvi nõue eraldiseisvast õigussuhtest.
4.4.Hageja selgitas, et tegutseb portaalis hobisõidukite- ja tehnika müügiga, tal on 161 jälgijat ja viimase aasta jooksul 54 edukat oksjonit. Hageja jaoks on leppetrahvi klausel oksjoni tingimustes kaitse tühjade pakkumiste tegijate eest. Seega on leppetrahvi kui sunnivahendi funktsioon asjakohane. Kui oksjoni võitja ei ole seotud enda tehtud parima pakkumisega ja võib tagajärgedeta loobuda ostu eest maksmisest, muutub enampakkumiste korraldamine sisuliselt mõttetuks ning kaotab oma majandusliku tähenduse.
4.5.Nõutav leppetrahv ei ole ebamõistlikult suur ja puudub alus seda VÕS § 162 lg 1 alusel vähendada. Viide leppetrahvi nõudeõigusele ja määrale (20%) oli müügikuulutuses ning kostja pidi sellega arvestama. Nõudekirjas nimetati leppetrahvi konkreetne summa. Hageja ei nõua leppetrahvi müügikuulutuses märgitust suuremas määras. Samuti ei ole leppetrahv poolte kokku lepitud müügihinna (16 700 €) suhtes ebaproportsionaalne. Hageja tegi usutavaks temale varalise kahju tekkimise. Hageja tõi esile müügilepingute hinnavahe 1700 € (sõiduk müügi uuel enampakkumisel hinnaga 15 000 €) ja kostjale nõudekirja koostamise kulu 380 € (lisandub käibemaks). Hageja selgitas, et kui esimesel oksjonil asja müük ei 3 (6)
õnnestu, tuleb lepingueset hoiustada üüripinnal, müüa see nn jätkuoksjonil madalama hinnaga (sest varasemad tõsised pakkujad enam osaleda ei soovi) ning kokkuvõttes kaasneb selliste olukordadega täiendav ajakulu, aga lisaks nii varaline kui ka mainekahju. Eeltoodut arvestades ei saa väita, et hagejal ei tekkinud kahjulikke tagajärgi. Nii ei ole alust leppetrahvi vähendada kahju puudumise tõttu.
4.6.Puuduvad ka muud alused leppetrahvi vähendada. Kostja ei põhistanud sellist majanduslikku olukorda, et ta ei suuda nõutud suuruses leppetrahvi maksta.
4.7.Hageja viivise nõudmise õigus tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ning sellele õigusele on viidatud ka müügikuulutuses ja nõudekirjas. Kostja pidi nägema ette, et kui ta leppetrahvi tasumisega viivitab, on hagejal õigus nõuda viivist seaduses sätestatud määras. Sarnaselt leppetrahviga, puudub ka alus viivist vähendada.
4.8.Hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud, arvestades vaidluse asjaolude ja töö mahuga. Hageja esindaja ajakulu 13,25 t oli vajalik ning tunnitasu 190 € (lisandub käibemaks) on kooskõlas turuolukorraga ja põhjendatud. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale õigusabikulu 3071,35 € ja riigilõiv 455 € – kokku 3526,35 €. Hageja taotlusel tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt viivist.
POOLTE SEISUKOHAD
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.
5.1.Esiteks jättis maakohus tähelepanuta, et kasutuslepingu poolteks on kostja ja portaali omanik, mitte hageja. Hagejaga ei ole kostja ühtegi lepingut sõlminud. Puudub kokkulepe, et pakkumise tegemisega loetakse leping sõlmituks tingimustel, mida müüja kirjeldas pakkumises. Seega kohaldas maakohus valesti VÕS § 8, § 9 ja § 10 lg 1. Seetõttu ei nõustu kostja maakohtuga, et pakkumise tegemisega on müügileping poolte vahel sõlmitud. Portaali ülesanne on viia kokku müüja ja asjast huvitatud ostja ning parima pakkujaga alles sõlmitakse poolte vahel müügileping, millele viitab selgelt ka tingimuste p 3.2.4. Müügilepingut ei ole pooled sõlminud ja seega ei tekkinud lepingust õigusi ega kohustusi kummalegi poolele.
5.2.Teiseks hindas maakohus valesti leppetrahvi olemust. Vaidlustatud otsuse põhjendused selles osas on puudulikud. Maakohus ei selgitanud välja, mis eesmärki järgis väidetav leppetrahvi kokkulepe (kohustuse täitmisele sundimine või kahju hüvitamine). Kui eesmärk oli sundida kohustust täitma, siis tuleb jätta nõue rahuldamata, sest hageja lõpetas ise müügilepingu ja vabastas pooled vastastikustest kohustustest. Pärast lepingu lõpetamist ei saa teist poolt leppetrahvi instrumendi kaudu kohustuse täitmisele sundida. Kui eesmärk oli hüvitada kahju, tulnuks hagejal välja tuua talle tekkinud kahju suurus ja seda tõendada. Peale kahe oksjoni müügihinna vahe ei ole hageja muid tõendeid esitanud. Lepingu lõpetamise teate esitamine isiku poolt, kes igapäevaselt müüb oksjonikeskkonnas asju ja kelle jaoks on see tavapärane, ei ole müügilepingu lõpetamise teate edastamine esindaja kaudu kahju, mida teine pool peaks hüvitama. Lepingu lõpetamise teate edastamine ei ole keeruline õigustoiming, mis tuleks teha esindaja kaudu.
5.3.Kolmandaks puuduvad vaidlustatud otsuses põhjendused leppetrahvi suuruse kohta. Maakohus ei ole veenvalt põhjendanud, miks on leppetrahvi määr mõistlik ja miks puudub alus seda vähendada. Maakohus jättis kohaldamata VÕS § 162 lg 1. Hageja ei tõendanud kahju tekkimist, mistõttu ei ole leppetrahv nõutud ulatuses mõistlik.
5.4.Neljandaks tuleb jätta rahuldamata viivisnõue, sest põhinõuet ei saa rahuldada või tuleb viivist olulises ulatuses vähendada.
5.5.Viiendaks on menetluskulu täies ulatuses kostja kanda jätmine ebaõiglane ja menetlusnorme eirav. Hageja ei esitanud hagiavalduses kõiki asjaolusid ja tõendeid, millele maakohus 4 (6)
otsuses viitab. Hageja esitas tõendid menetluse lõpus pärast kostja viimast menetlusdokumenti. See tõi kaasa täiendava töö esindajatele. Õiglane oleks jätta hageja menetluskulu tema enda kanda. Hagi rahuldamata jätmisel tuleb hageja kanda jätta menetluskulud tervikuna.
6.Hageja vaidles kaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, aga muudab osaliselt otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21). Kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
8.Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest oksjoni toimumise ja tingimuste ning portaali omanikuga sõlmitud kasutuslepingute kohta (TsMS § 652 lg 1 p 1). Ühtlasi pole vaidlusalune, et kostja ei tasunud hagejale oksjonil tema pakutud parimat hinda ega võtnud vastu sõiduki valdust.
9.Poolte lepingu sõlmimise osas tuleb maakohtu õiguslikke põhjendusi täpsustada.
9.1.Maakohus eristas õigesti ühelt poolt kostja ja portaali omaniku ning teiselt poolt kostja ja hageja vahelist õigussuhet. Kostja ja portaali omaniku vahel portaali kasutamise kohta kasutajalepingu sõlmimine ei välista portaali vahendusel lepingu sõlmimist hagejaga. Maakohus kohaldas VÕS § 8 ja 9 õigesti, aga vähemalt käesoleval juhul ei kohaldu vaidlusaluse elektroonilise oksjoni puhul VÕS § 10 lg 1.
9.2.VÕS § 10 lg 1 ls 1 sätestab, et enampakkumisel loetakse leping sõlmituks parimale pakkumisele nõustumuse andmisega. Nii reguleerib seadus olukorda, kus lepingulise suhte tekkimiseks viimane vajalik tahteavaldus ei ole parima pakkumise tegemine, vaid sellele nõustumuse andmine. Portaali teenuse üldtingimuste (kasutajalepingu osa 2) p 2.2 ls 2 kohaselt loetakse elektroonilise oksjoni vormis eseme müümisel müügileping sõlmituks juba parima pakkumise esitamisega (dtl 29–32). Pooled ei vaidle, et nad mõlemad sõlmisid portaali omanikuga kasutajalepingud. Järelikult on nad nõustunud oksjoni korraldamise ja sellel osalemisega mh nimetatud tingimusel. Nii saabus lepingu sõlmimiseks viimase vajaliku tahteavalduse (VÕS § 9 lg 1) vahetamine oksjoni lõppemisega olukorras, kus kostja seni parimale pakkumisele ei järgnenud enam uut pakkumist.
9.3.Eelnevat toetab ka õiguskirjanduses esitatud Saksa õiguspraktikal tuginev arusaam, et eraõigusliku enampakkumise läbiviimisega lepingu sõlmimise kohta sätestatut ei kohaldata internetioksjonile. Nimelt loetakse internetioksjoniga lepingu sõlmimisel leping sõlmituks mitte parimale pakkumisele nõustumuse andmisega, vaid mehhaaniliselt, oksjoni toimumise aja lõppemisel hetkeks parima pakkumuse teinud isikuga. Niisugusel juhul ei ole täidetud VÕS § 10 sisule vastavad nõuded, mis eeldavad oksjoni korraldaja tahteavaldust selleks, et lugeda leping sõlmituks (VÕS komm I, § 10 p 4.5).
10.Ülejäänud osas ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks kaebuse väidetele saab märkida järgmist.
10.1.Arvestades lisaks eelmise p 9 alapunktidega, on kokkuvõttes õiged maakohtu järeldused poolte vahel müügilepingu sõlmimise kohta. Siinjuures tõlgendas maakohus õigesti kasutajalepingu tingimusi. Ekslik on kostja arusaam, et poolte õigussuhte tekkimiseks pidanuks nad vahetama veel mingeid tahteavaldusi.
10.2.Maakohus ei eksinud leppetrahvi nõude õiguslikul kvalifitseerimisel ja põhjendas oma õiguslikke ja faktilisi järeldusi piisavalt. Leppetrahvi eesmärkide puhul on kasutusel kaebuses viidatud õiguslik eristamine: esiteks preventiiv– ehk survefunktsioon, millega soovitakse tagada lepinguliste kohustuste täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus; teiseks lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise ja täitmise tagamise funktsioon (vt nt 5 (6)
VÕS komm I, § 158 p 4.1.2). See eristus ei oma otsest tähtsust VÕS § 158 lg 1 kohaldamisel. Hageja ei nõua lisaks leppetrahvile kostjalt müügilepingu täitmist ega leppetrahvi ületava kahju hüvitamist. Nii hageja esile toodud asjaoludest kui ka maakohtu põhjendusest on üheselt arusaadav, et käesoleval juhul oli müügikuulutuses avaldatud ja pakkumise tegemisega sellega nõustutud leppetrahvi eesmärk sundida ostjat tasuma tema pakkumisele vastav hind, aga selle kohustuse rikkumise korral tasuda müüjale kohutuse täitmise asemel leppetrahv.
10.3.Leppetrahvi võib kahjustatud lepingupool nõuda tegelikust kahjust sõltuma (VÕS § 161 lg 1). Seetõttu pole asjakohased kostja väited hagejal tegeliku kahju puudumise või suuruse kohta. Maakohus põhjendas õigesti, et leppetrahv ei ole võimaliku kahjuga võrreldes ebamõistlik. Ainetu on etteheide leppetrahvi suuruse hindamata ja VÕS § 162 lg 1 kohaldamata jätmise kohta, sest maakohus kontrollis just selle sätte alusel leppetrahvi vähendamise aluseid. Hageja nõuab leppetrahvi kokku lepitud määras (20% pakutud hinnast), mida maakohus käsitles vaidlustatud otsuse p-des 31 ja 32. Ühtlasi põhjendas maakohus p-des 34–37 leppetrahvi vähendamata jätmist.
10.4.Viivise nõude rahuldamine on asjakohaselt põhjendatud vaidlustatud otsuse p-des 39 ja
40.Viivise vähendamiseks alust ei ole, sest hageja nõuab viivist seaduses ette nähtud määras (VÕS § 113 lg 1 ls 2). Nimetatud määras viivise vähendamine eeldaks väga erandlikke asjaolusid, mida kostja esile ei toonud. Kostja ei väida, et hageja või maakohus oleks eksinud viivise arvutamisel või selle määra osas.
10.5.Menetluskulud jaotas maakohus õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel. Hagi rahuldamise korral on üldjuhul põhjendatud, et kostja kannab kõik menetluskulud. Hageja ei ole oma menetlusõigusi kuritarvitanud ja tõi juba hagiavalduses esile asja lahendamiseks olulised asjaolud. Toimikust ei nähtu TsMS § 169 lg-te 1 ja 3 ega § 162 lg 4 kohaldamise vajadust.
11.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 alusel kostja kanda. Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2).
12.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel. Hageja taotles 2491,85 € hüvitamist, mis on tasu 10 t 45 min õigusteenuse tasumääraga 190 €/t (lisandub käibemaks). Kostja ei esitanud hageja menetluskuludele vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja kulunimekirjas kajastatud esindaja kulu vajalik ja põhjendatud kokku 8 t ulatuses järgmiselt: maakohtu otsuse ja kaebusega tutvumine 2 t, vastuse koostamine ja esitamine 5 t ning kohtumäärusega tutvumine ja kulunimekirja koostamine 1 t. Ringkonnakohus võtab vastuse koostamise ja esitamise kulu 2 t 45 min võrra vähendades arvesse, et vaidluse praegune ulatus ja poolte väited kattuvad sisuliselt maakohtu menetluses esitatuga. Hageja esindaja tunnitasu määr on kohane. Hageja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane. Neil kaalutlustel tuleb kostjal hagejale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna 1854,40 € (= 8 t × 190 + 22%). Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist. (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.