W.P hagiavaldus OSAÜHING CAPITAL KINNISVARA vastu võla nõudes
Hagihind
3 810,33 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: W.P (IK xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Tristan Karu Kostja: OÜ Capital Kinnisvara (reg.kood: 10938813), lepinguline esindaja Tiina Kiipus
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista OSAÜHING-ult CAPITAL KINNISVARA W.P (W.P) kasuks põhivõlgnevus 3 340 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 52,47 eurot, kokku 3 392,47 eurot.
3.Välja mõista OSAÜHING-ult CAPITAL KINNISVARA W.P (W.P) kasuks viivis põhinõudelt (s.o 3 340 eurolt) alates 25.04.2024 (hagiavalduse esitamisest) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud OSAÜHING CAPITAL KINNISVARA kanda.
5.Mõista OSAÜHING-ult CAPITAL KINNISVARA W.P (W.P) kasuks välja menetluskulud 3 526,35 eurot, sh riigilõiv 455 eurot ja õigusabikulud summas 3071,35 eurot (sh käibemaks).
6.Mõista OSAÜHING-ult CAPITAL KINNISVARA W.P (W.P) kasuks välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3 526,35 eurot) menetluskulude suurust
Tsiviilasi nr 2-24-110041 kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.W.P (hageja) esitas 14.03.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse OSAÜHINGILT CAPITAL KINNISVARA (kostja) 3 340,00 euro saamiseks. Võlgnik esitas 29.03.2024 nõudele vastuväite. 10.04.2024 Pärnu Maakohtu määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas hagi 24.04.2024.
2.Hageja nõude aluseks on kostjaga osta.ee müügiportaali vahendusel 02.03.2024 kell 20:02 sõlmitud müügileping, mille esemeks oli sõiduk Moskvich MZMA xxx 1953.a kabriolett, VIN: xxx. Hageja leiab, et poolte vahel on sõlmitud müügileping vastavalt osta.ee veebikeskkonnas toimunud oksjonile: xxx. Kostja kasutajanimega „XXX“ tegi oksjonil parima pakkumise summas 16 700 eurot. Kostja ei ole oma kohustusi täitnud, st ostuhinda tasunud ega sõidukile järgi tulnud. Kostja on hagejat teavitanud, et ta sõidukit osta ei soovi ja oma kohustusi ei täida. Hageja on enne kohtusse pöördumist saatnud kostjale 05.03.2024 nõudekirja, milles andis kostjale täiendava tähtaja lepingu täitmiseks ja ostuhinna tasumiseks. Lisaks nõudis hageja juhul, kui ostja põhjendamatult keeldub ostuhinna tasumisest ja sõiduki vastuvõtmisest, vastavalt lepingule leppetrahvi tasumist summas 3 340 eurot hiljemalt 3 tööpäeva jooksul alates nõudekirja kättesaamisest. Kostja sellele ei reageerinud. Hageja taganes hagis osta.ee müügiportaali vahendusel 02.03.2024 kell 20:02 hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingust VÕS § 116 lg 1 ning VÕS § 116 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista tulenevalt lepingu rikkumisest VÕS § 158 lg 1 alusel leppetrahvi 20% müügihinnast, s.o 3 340 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 10.03.2024 kuni 24.04.2024 eest summas 52,67 eurot ja edasiulatuvalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Hageja arvestab VÕS § 113 lg 1 alusel põhivõlgnevuselt sissenõutavaks muutunud viivist alates leppetrahvinõude esitamisel antud tähtaja möödumisest (05.03.2024 edastas hageja vastava nõudekirja kostjale, kostjal pidi olema mõistlik
Tsiviilasi nr 2-24-110041 võimalus sellega tutvuda 06.03.2024 ning kostjal tuli leppetrahv seega tasuda hiljemalt 09.03.2024, mistõttu peab hageja võimalikuks arvestada viivist alates 10.03.2024) kuni hagiavalduse esitamise päevani. Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda, need kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista ning määrata, et menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Hageja põhjendab, et kostja on õigusvastaselt keeldunud lepingu täitmisest ja parima pakkumise hinna (s.o 16 700 euro) maksmisest. Hageja jäi seetõttu ilma oksjoni tulemusel kostjale lepingu eseme müümisest loodetud hüvest (s.o müügihinnast) ja mille tulemusena on hageja käesolevaga lepingust taganenud. Kostja rikkumist ei saa pidada vabandatavaks, samuti ei saa kõne alla tulla leppetrahvi rikkumise vabandatavus VÕS§ 160 tähenduses. Hageja põhjendas, et vastavalt osta.ee kasutajalepingu tingimuste p-le 2.2 eseme/teenuse müümisel elektroonilise oksjoni vormis loetakse müügileping sõlmituks parima pakkumise esitamisega. Seejuures ei saa ostja juba esitatud pakkumust tagasi võtta. Tingimuste p 2.4 kohaselt peavad pooled viima lepingu täitmise täies ulatuses lõpule ehk täitma vastastikku kohustused: ostja tasuma eseme/teenuse eest ja võtma selle vastu või järele tulema, müüja eseme/teenuse ostjale edastama või üle andma. Tingimuste p 3.1.8 kohaselt kohustub klient ostma eseme oksjonil, kui tema pakutud hind oli kõrgeim. Tingimuste p 3.2.3 kohaselt kinnitas klient teadmist, et esemete müügi- jmt lepingud sõlmivad kliendid omavahel ning kliendid vastutavad täies ulatuses ise ka nende täitmise eest. Tingimuste p 3.2.4 kohaselt on klient teadlik, et müügi- jmt lepingute sõlmimine toob kaasa juriidiliselt siduva kohustuse ning et selle kohustuse täitmata jätmisel vastutab ta kohustuse rikkumise ja sellega tekitatud kahju eest.
5.Vastavalt lepingu eseme osta.ee müügikuulutusele „Oksjoni võitja on oodatud võidetud sõidukile järgi tulema 5-päeva jooksul, kuid sõiduki eest tuleb tasuda HILJEMALT JÄRGMISE PÄEVA JOOKSUL pärast oksjoni lõppemist. Pakkumist tehes kinnitab pakkuja, et on kõigega tutvunud ning mõistab, et tegemist on finantskohustusega. Müüja võib: nõuda Parimalt pakkujalt leppetrahvi 20% ulatuses Parima pakkumise Hinnast, aga mitte vähem kui 265.- eurot, kui Parim pakkuja ei ole oma kontaktandmetel kättesaadav Parima pakkumise kehtivuse tähtaja jooksul või keeldub õigusvastaselt Müügilepingu sõlmimisest või täitmisest, sh Parima pakkumise Hinna maksmisest või Oksjonil müüdud asja vastuvõtmisest oksjoni lisainfos märgitud aja jooksul või muul moel Müügilepingu täitmisest, mille tulemusel Müüja jääb ilma Oksjoni tulemusel Parimale pakkujale asja müümisest loodetud hüvest.“. Seega on pooled kokku leppinud parima pakkuja poolt lepingu rikkumisel leppetrahvi maksmises VÕS § 158 lg 1 tähenduses. Vastav tingimus oli oksjoni kirjelduses olemas kostja poolt pakkumise tegemise ajal ning sai seega müügilepingu osaks tulenevalt kasutajatingimuste p-st 2.2, kui kostja osutus parimaks pakkujaks ning müügileping loeti sõlmituks parima pakkumise tegemisega. Ebaõige on kostja väide, nagu looks kasutusleping õigussuhted ainult oksjoni keskkonna omaniku ja selle kasutaja vahel. Tegelikkuses loovad kasutajalepingu tingimused p 2.2, 2.4, 3.2.3, 3.2.4 siduvad kohustused just müüja ja parima pakkuja vahel. Poolte vahel oli seega sõlmitud müügileping vastavalt osta.ee veebikeskkonnas toimunud oksjonile.
6.Kostja taotlus leppetrahvi viivise vähendamiseks ei ole põhjendatud. Leppetrahv moodustab 20% parima pakkumise hinnast, olles seega põhikohustusest 4 korda väiksem. Leppetrahv oli seejuures oksjoni tingimustes seatud sõltuvusse pakkumise hinnast. Seega kui kostja tegi pakkumise summas 16 700 eurot, pidi ta olema teadlik ka sellest, et mida
Tsiviilasi nr 2-24-110041 kõrgema pakkumise ta teeb, seda suurem on leppetrahv kohustuse rikkumise korral. Kostja ei esitanud mistahes põhjendusi sõiduki ostmisest keeldumise kohta ning ei suvatsenud isegi hagejaga läbi rääkida, kuidas tekkinud olukord lahendada. Kostja ei vastanud ka nõudekirjale. Kostja käitumine on põhjustanud vajaduse pöörduda leppetrahvi nõudega kohtu poole.
7.Hageja ka selgitas, et tegutseb osta.ee keskkonnas hobisõidukite- ja tehnika müügiga (vt ka tagasiside varasemate hagejate oksjonite kohta: xxx). Hagejal on seejuures 161 jälgijat ja viimase aasta jooksul 54 edukat oksjonit. Hageja jaoks on leppetrahvi klausel oksjoni tingimustes kaitseks selliste pakkujate vastu, kes teevad tühje pakkumisi ja sellega nurjavad hageja võimalused tehingute tegemiseks tõsiste pakkujatega. Kahjuks tuleb hagejal üha sagedamini selliste olukordadega kokku puutuda, mistõttu pidas hageja õigustatult vajalikuks tehingute kaitsmiseks lisada juurde oksjoni tingimustele leppetrahv. Hageja jaoks on leppetrahviga kaasnev kaitse olulise tähtsusega, sest hagejal tuleb peale nurjunud tehinguid sisestada uuesti oksjonikuulutused, oodata oksjoni lõpptulemust (mistõttu viibib hageja võimalus ka müüdava eseme eest raha saada), sageli tuleb hagejal eset hoiustada üüripinnal, müüa oksjoni ese nn jätkuoksjonil oluliselt madalama hinnaga (sest varasemad tõsised pakkujad enam osaleda ei soovi) ning kokkuvõttes kaasneb selliste olukordadega hagejale täiendav ajakulu ja nii varaline kui ka mainekahju.
8.Hagejal leidis uuel oksjonil uue parima pakkuja 23.03.2024, kes viis tehingu lõpuni ja tasus pakutud müügisumma 15000 eurot. Seega uue müügilepingu ja kostjaga algselt sõlmitud müügilepingu hinnavahe on 16700 – 15000 = 1700 eurot, mis on hagejale kostja lepingu rikkumise (täitmata jätmise) tõttu tekkinud otsene varaline kahju. Kostja pidi arvestama võimalusega, et kui ta lepingu täitmata jätab, tuleb hagejal sõidukit müüa uuel oksjonil ja seal ei pruugi enam eelmisel oksjonil osalenud pakkujad osaleda, samuti ei pruugi olla võimalik müüa sõiduk sama hinnaga. Lisaks tekkis hagejal kahju, kuna hagejal tuli lisaks õigusabi saamiseks pöörduda advokaadibüroo G E OÜ poole, kes koostas kostjale 05.03.2024 nõudekirja lepingu täitmiseks. Vastavalt hageja ja advokaadibüroo G E OÜ vahel sõlmitud kliendilepingule osutab hagejale õigusteenust advokaat Tristan Karu, tunnihindega 190 eurot + KM. Nõudekirja koostamise peale kulus 2h, mistõttu on hagejale tekkinud kahju kohtuväliselt õigusabikulude näol 380€ + KM. Vaatamata eeltoodule, ei mõjuta hagejale tekkinud kahju suurus hageja esitatud leppetrahvinõuet, sest VÕS § 161 lg 1 järgi lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Õiguskirjanduses on leitud, et leppetrahvinõue ei pea olema seotud tegeliku kahjuga, sellel on mh ka preventiivfunktsioon, st leppetrahvi maksmist võib nõuda sõltumata sellest, kas kahju üldse tekkis.
9.Kostja 2023. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli kostja müügitulu 2023. aastal 343 760 eurot ja 2022. aastal 291 709 eurot. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt kuulub kostjale 145 kinnisasja. Seega ei ole kostja poolt leppetrahvi tasumine summas 3 340 eurot majanduslikult nii keerukas, et oleks õigustatud selle vähendamine. Hageja palub jätta tähelepanuta kostja viited halvast majanduslikust olukorrast. Toodud näitajad kostja majandusaastaaruandest on selgelt otsitud ja pahatahtlikud. Kostjal on tegelikkuses vara ning majandusaastaaruande kahjum ei näita tegelikkuses kehva majanduslikku seisu ning
Tsiviilasi nr 2-24-110041 ei õigusta leppetrahvi vähendamist. Hageja palub jätta eeltoodud põhjustel rahuldamata ka kostja taotlus viivise vähendamiseks.
10.Kostja on välja toonud, et osta.ee keskkond on temalt juba leppetrahvi nõudnud. Tegemist on kostja ja osta.ee vahelise õigussuhtega, mis ei puutu hagejasse. Hageja ei olnud enne kostja poolt vastava asjaolu esiletoomist teadlik leppetrahvi väljastamisest osta.ee poolt ning millistel asjaoludel osta.ee leppetrahvinõude kostjale väljastas ja seda vähendas. Samuti ei ole osta.ee hagejale leppetrahvi tasunud ehk osta.ee ei ole hagejale kostja väidetavalt tasutud summat hüvitanud. Hageja ja kostja vahel on eraldiseisev õigussuhe, mille alusel on hageja esitanud VÕS § 158 lg 1 järgi leppetrahvinõude kostja vastu.
Kostja vastuväited
11.Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et see tuleb jätta rahuldamata täies ulatuses. Kostja on seisukohal, et hagile lisatud materjalidest ei nähtu, et hageja oleks sõlminud müügilepingu just OÜ-ga Capital Kinnisvara. Samuti ei ole hageja tõendanud kuidagigi, et just tema on esinenud osta.ee keskkonnas müüjana ja et just temaga on sõlmitud ostu-müügileping. Seega ei ole hageja tõendanud ostu-müügilepingu sõlmimist käesolevas menetluses olevate poolte vahel. 03.12.2024 seisukohas kostja möönis, et hageja on nüüdseks tõendanud, et osta.ee kasutajana tegutses Capital Kinnisvara OÜ. Muus osas vaidleb kostja hagile endiselt vastu ning leiab, et nõuded tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
12.Kostja on seisukohal, et osta.ee keskkonna kasutusleping ei loo lepingulisi suhteid ostja ja müüja vahel, vaid ainult oksjoni keskkonna omaniku ja selle kasutaja vahel. Kostja leiab, et osta.ee kasutustingimuste kohaselt on selles keskkonnas tehtud võimalikuks pakkumiste tegemine ja nende aktsepteerimine. Hilisem müügileping tuleb sõlmida poolte vahel aga täiendavalt. Hageja ja kostja ei ole sõiduki müügilepingut sõlminud ja seega ei kehti poolte vahel mingid kokkulepped leppetrahvi tasumiseks. Lisaks on osta.ee keskkond juba nõudnud kostjalt leppetrahvi seonduvalt sellega, et müügilepingut kostja hagejaga ei sõlminud. Kaks korda leppetrahvi nõuda hagejalt sama tegevuse eest ei ole põhjendatud, õige ega seaduslik. Selline nõue on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.
13.Juhul kui vaidluse lahendamisel asub kohus seisukohale, et poolte vahel on sõlmitud müügileping tuleb arvestada järgnevaga. Müügikuulutuses märgitud viite kohaselt võib müüja nõuda leppetrahvi kuni 20% müügihinnast, seega kostja ei ole automaatselt kohustatud leppetrahvi tasuma. Samuti ei ole antud juhul leppetrahvi suurus kindlalt fikseeritud. Seega tuleb hagejal põhjendada leppetrahvi nõudmist ja selle nõude suurust.
14.Kostja viitab sellele, et hageja on ise teinud kostjale müügilepingust taganemisavalduse, mis on vabastanud lepingu osapooled selle täitmise kohustusest. Hagejal on õigus ja võimalus ese uuesti müüa ja seega ei ole õige ega õiglane nõuda ostjalt leppetrahvi ja seda veel 20% ulatuses müügihinnast. Võttes arvesse, et tegemist oli enampakkumisega ja huvilisi oli sellel pakkumisel ka teisi, siis olid hagejal reaalsed väljavaated samadel tingimustel uue müügilepingu sõlmimiseks. Hageja pani sõiduki uuesti üsna pea müüki ja müüs sõiduki kasutajale x. Tõend uue oksjoni korraldamise ja sama sõiduki müügi kohta uuel enampakkumisel kinnitab veelgi, et mingeid kahjulikke tagajärgi, sh kahju hagejale ei tekkinud. Hageja ei ole tõendanud temale müügilepingu mittesõlmimisest tulenevaid
Tsiviilasi nr 2-24-110041 kahjulikke tagajärgi, mis õigustaks niivõrd suurt leppetrahvi. Mingit mainekahju ei ole hageja saanud, sest osta.ee keskkonnas on siiani müüjale antud hinnangud kõrged ja tal on 100% puhas renomee. Asja müügist loodetud hüve sai müüa teiselt ostjalt. Hageja leppetrahvi nõue ja selle suurus ei saa tuua kaasa viimase alusetut rikastumist ostja arvel ja antud juhul on leppetrahvi suurus objektiivselt võttes äärmiselt/ ebamõistlikult kõrge. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid, siis antud juhul nõutav leppetrahv on ebamõistlikult suur ja kostja taotleb selle vähendamist 5-le eurole.
15.Väär on hageja arusaam selles, et kostjal on küllalt vara ja seega on tema leppetrahvi nõue selle tõttu õigustatud. Leppetrahvi nõudeõigus ei sõltu teise poole varakusest. Asjaolu, et kostja bilansist nähtub vara olemasolu, ei tähenda, et kostjal on vabu rahalisi vahendeid mistahes nõudes leppetrahvide tasumiseks. Hageja poolt esitatud kostja majandusaasta aruandest nähtuvalt on ettevõttel ka varade ulatuses kohustused. 2022 aastal on ettevõte olnud kahjumis -272 261 euroga ning 2023 aastal kasumis summas 1825 euroga, kuid samal ajal akumuleeritud kahjum jäi endiselt 2023 majandusaasta lõpuks -32 822 eurot. Sellel aastal on oodata veelgi suuremat kahjumit. Seega on väär teha järeldusi selles, et kostja on varakas ja võimeline tasuma hageja nõutud ulatuses leppetrahvi. Vastupidi, arvestades esitatud majandusnäitajaid, tuleks kohtul leppetrahvi nõuet vähendada ka kostja kehva majandusliku olukorra tõttu.
16.Hageja esitatud viivisenõue on samuti ebamõistlikult suur ja see on vastuolus hea usu põhimõttega. Arvestades, et nõutav leppetrahv on ebamõistlikult suur ja see kuulub vähendamisele, ei ole nõutud ulatuses viivise nõude rahuldamine põhjendatud. Hageja on müünud sama toote uuel oksjonil samaväärse hinnaga ja seega teeniks viivise (ja ka leppetrahvi) nõude rahuldamine sisuliselt ainult hageja alusetu rikastumise eesmärki. Võttes arvesse asja uuel enampakkumisel müügi fakti, on hageja leppetrahvi ja viivisenõue vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega.
17.Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata täies ulatuses, alternatiivselt osaliselt leppetrahvi ja viivisenõuet vähendades. Menetluskulud jätta hageja kanda. Menetluse edasine käik
18.Kohus määras 22.11.2024 korraldava määrusega asja lahendamise kirjalikus menetluses, tegi pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks, täitis selgitamiskohustust ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade kohtule esitamiseks. Kohus teatas lahendi tegemise aja.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1
Tsiviilasi nr 2-24-110041 näeb ette, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).
21.Hageja on esitanud kostja vastu leppetrahvinõude, mis tuleneb pooltevahelisest sõiduauto müügilepingust, millest hageja taganes põhjusel, et kostja ei ole tasunud sõiduauto müügihinda, milline kohustus oli kostjal tulenevalt oksjonil parima pakkumise tegemisest. Esmalt kohus analüüsib, kas hageja ja kostja vahel on kehtivalt sõlmitud müügileping. Hageja leiab, et müügileping kostjaga sõlmiti 02.03.2024 kell 20:02 osta.ee müügiportaali vahendusel. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud müügilepingu sõlmimist.
22.VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping sõlmitakse VÕS § 8 lg 1 ja § 9 järgi vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel (vt RKTKo nr 3-2-1-43-16 p 11, RKTKo nr 3-2-1-25-08, p 13). Kohus peab tuvastama poolte tahteavaldused selleks, et lugeda leping poolte vahel sõlmituks (RKTKo nr 2-1913673, p 15). VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
23.Hageja on tõendanud, et tema esines osta.ee müügiportaalis müüjana. Sõiduauto Moskvich MZMA xxx 1953. a kabrioleti oksjonikuulutuses nr xxx (dtl 22-24) on müüjana märgitud kasutaja „M “, millise nime all tegutses osta.ee kliendihalduri vastuse kohaselt hageja W.P (dtl 59). Samast vastusest nähtub, et oksjoni www.osta.ee/xxx ostja, kasutaja „XXX“ nime all tegutseb kasutaja CAPITAL KINNISVARA OÜ (dtl 59), mida kostja on oma vastuses möönnud. Seega on hageja tõendanud enda esinemist müüjana ja kostja esinemist ostjana.
24.Kostja on seisukohal, et osta.ee keskkonna kasutusleping ei loo lepingulisi suhteid ostja ja müüja vahel, vaid üksnes oksjoni keskkonna omaniku ja selle kasutaja vahel. Hageja on kostjale vastu vaielnud, viidates osta.ee müügiportaali kasutajalepingu üldtingimustele.
25.VÕS § 10 lg 1 kohaselt loetakse enampakkumisel leping sõlmituks parimale pakkumisele nõustumuse andmisega. Õiguskirjanduses on selgitatud, et seadusest tulenevalt on enampakkumine oferdiks ning parima pakkumuse kinnitamine nõustumuseks. Enampakkumises osalejate pakkumiste tegemise ning nõustumuse andmise viisi ja korra määrab ära enampakkumise korraldaja (VÕS § 10 lg 1 komm vlj, p 4.1.).
26.Vastavalt osta.ee kasutajalepingu tingimuste p-le 2.2 eseme/teenuse müümisel elektroonilise oksjoni vormis loetakse müügileping sõlmituks parima pakkumise esitamisega. Seejuures ei saa ostja juba esitatud pakkumust tagasi võtta. Tingimuste p 2.4 kohaselt peavad pooled viima lepingu täitmise täies ulatuses lõpule ehk täitma vastastikku kohustused: ostja tasuma eseme/teenuse eest ja võtma selle vastu või järele tulema, müüja eseme/teenuse ostjale edastama või üle andma. Tingimuste p 2.4. määrab ka selleks
Tsiviilasi nr 2-24-110041 tähtajad ning peab müügilepingu sõlmimise hetkeks eduka oksjoni lõppemist (dtl 29). Vaidlust ei ole selles, et oksjonil nr xxx tegi parima pakkumise „XXX“ ehk kostja ja oksjon lõppes 02.03.2024 kell 20:02 (dtl 22). Tingimuste p 3.1.8 kohaselt kohustub klient ostma eseme oksjonil, kui tema pakutud hind oli kõrgeim. Tingimuste p 3.2.3 kohaselt kinnitas klient teadmist, et esemete müügi- jmt lepingud sõlmivad kliendid omavahel ning kliendid vastutavad täies ulatuses ise ka nende täitmise eest. Tingimuste p 3.2.4 kohaselt on klient teadlik, et müügi- jmt lepingute sõlmimine toob kaasa juriidiliselt siduva kohustuse ning et selle kohustuse täitmata jätmisel vastutab ta kohustuse rikkumise ja sellega tekitatud kahju eest.
27.Kohus on seisukohal, et tingimuste p 3.2.4 saab mõista selliselt, et lepingud sõlmivad pooled omavahel, mitte müügiplatvormiga, ja pooled kannavad riisikot selle eest, et nende lepingud saaksid kehtivalt sõlmitud. Nt kinnisasja müügi puhul ei saakski lepingule ettenähtud notariaalse vormi tõttu müügiportaalis lugeda kinnisasja müügilepingut sõlmituks sellega, et enampakkumise läbiviija teeb teisele poolele teatavaks oma otsuse sõlmida esimese poolega kinnisasja müügileping. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kuni kinnisasja notariaalselt tõestatud müügilepingu sõlmimiseni on poolte vahel lepingueelsetest läbirääkimistest tekkinud võlasuhe § 14 järgi (VÕS § 10 lg 1 komm vlj, p 4.1.).
28.Käesoleval juhul saab kohtu hinnangul lugeda müügilepingu sõlmituks. Müügilepinguga luuakse üksnes müüdava asja omandiõiguse üleandmise kohustus (kausaal- ehk kohustustehing) ning müügilepingu sõlmimisega ei toimu veel müüdava asja omandiõiguse üleminekut ostjalt müüjale (käsutustehingut). Müügilepingu kui kohustustehingu sõlmituks lugemisega tekkis kostjal ostuhinna tasumise kohustus.
29.Vaidlus puudub selle üle, et kostja keeldus ostuhinna tasumisest. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja mis alusel oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist ning kas esineb alust leppetrahvi (ja viivise) vähendamiseks.
30.VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: 1) poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); 2) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); 3) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160); 4) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2). Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel võlausaldajal (RKTKo 3-2-1-36-17, p 11).
31.Kohus on ülalpool tuvastanud, et poolte vahel oli kehtiv leping. Pooled ei vaidle selle üle, et müügikuulutuses oli viide müüja leppetrahvi nõudeõigusele kuni 20% müügihinnast (dtl 23). Kostja rikkus lepingut, jättes sõiduki ostuhinna tasumata, mille tõttu hageja on ka lepingust taganenud (VÕS § 116 lg 2 p-d 4 ja 5). Kohtu hinnangul on kostja vastutus tõendatud ja kostja ei ole toonud esile tema vastutust välistavaid asjaolusid. Samuti on hageja teatanud kostjale leppetrahvi nõudmisest, andes eelnevalt täiendava tähtaja
Tsiviilasi nr 2-24-110041 ostuhinna tasumiseks. Kohus on seisukohal, et hagejal on eeltoodust tulenevalt tekkinud leppetrahvi nõudeõigus.
32.Kostja on viidanud sellele, et kuna hageja on ise teinud kostjale müügilepingust taganemisavalduse, on ta ise vabastanud lepingu osapooled selle täitmise kohustusest. Kohus kostjaga ei nõustu. Lepingust taganemine ei võta ära õigust nõuda sissenõutavaks muutunud leppetrahvi (VÕS § 188 lg 2). Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et hageja esitas kostjale 05.03.2024 nõudekirja, millega nõudis sõiduki ostuhinna tasumist ja hoiatas, et kui ostja keeldub osutina tasumisest, nõuab müüja leppetrahvi 3 340 eurot (dtl 27-28). Hageja esitas taganemisavalduse 24.04.2024 kohtule esitatud hagis (dtl 19-20) ja nõudis leppetrahvi tasumist.
33.Kohus on seisukohal, et ka kostjale osta.ee müügiportaali poolt märgitud leppetrahv ei välista leppetrahvi nõude esitamist hageja poolt. Trahviarvest (dtl 110) nähtub, et leppetrahv on määratud kasutajalepingu p 3.1.8 rikkumise eest (ostja ei osta eset välja/ei vii tehingut lõpule), seega oli leppetrahv määratud kostja kui osta.ee kliendi ja osta.ee müügiportaali omaniku vahel. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hagejal on kostja vastu leppetrahvi nõudeõigus eraldiseisvast õigussuhtest.
34.Kostja on palunud vähendada leppetrahvi 5 euroni. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on selgitanud, et leppetrahvi vähendamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb poolte huve kaaludes. Seejuures tuleb VÕS § 162 lg 1 alusel arvestada eelkõige kostja kohustuse täitmise, hageja õigustatud huvi ja mõlema poole majandusliku seisundiga. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et kahju puudumine võib olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega (RKTKo 3-2-1-132-12, p 12).
35.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et temalt leppetrahvi nõuda ei ole õiglane, sest hageja pani sõiduki uuesti müüki ja müüs selle ära (dtl 113), mistõttu ei tekkinud kostja arvates hagejale mingeid kahjulikke tagajärgi. Kohus märgib, et kahju hüvitamine on vaid üks leppetrahvi funktsioone. Lisaks on leppetrahvil ka kohustuse täitmise sunnivahendi funktsioon ja leppetrahvi tasumist saab nõuda sõltumata sellest, kas kahju üldse tekkis (VÕS § 158 komm vlj p 4.1.2). Seega ei pidanud hageja leppetrahvi nõudes tõendama temale leppetrahviga samas suures kahju tekkimist. Hageja väiteid arvestades saab antud juhul pidada leppetrahvi funktsiooniks nii kahju hüvitamist (s.o müügilepingu mittesõlmimisest tekkiv võimalik varaline kahju, müügi viibimine, müük uuel oksjonil madalama hinnaga, eseme hoiustamise kulu, õigusabikulu jne) kui ka lepingu täitmise sunnivahendi pakkumine. Hageja on selgitanud, et ta tegutseb osta.ee keskkonnas hobisõidukite- ja tehnika müügiga, tal on 161 jälgijat ja viimase aasta jooksul 54 edukat oksjonit ning hageja jaoks on leppetrahvi klausel oksjoni tingimustes kaitse tühjade pakkumiste tegijate eest. Leppetrahvi sunnivahendi funktsioon on antud olukorras kohtu hinnangul asjakohane. Kohus on seisukohal, et kui lugeda, et oksjoni võitja ei ole seotud tema poolt tehtud parima pakkumisega ja võib tagajärgedeta loobuda ostu eest
Tsiviilasi nr 2-24-110041 maksmisest, siis muutuks enampakkumiste korraldamine sisuliselt mõttetuks ning kaotaks oma majandusliku tähenduse.
36.Kohus leiab, et antud juhul ei saa leppetrahvi pidada ebamõistlikult suureks. Kohtu hinnangul ei takistanud lepingus märgitud leppetrahvi suurus (kuni 20% müügihinnast) ja klausel „võib nõuda“ õigust nõuda trahvi maksimumsummas (20% müügihinnast 16 700 eurot ehk 3 340 eurot). Vastav leppetrahvi nõudeõiguse võimalus ja tingimus sisaldus sõiduki müügikuulutuses ja kostja pidi sellega arvestama. Nõudekirjas oli leppetrahvi konkreetne summa märgitud. Hageja ei ole nõudnud leppetrahvi suuremas summas kui oli märgitud müügikuulutuses. Samuti ei saa leppetrahvi suurust pidada müügihinna suhtes ebaproportsionaalseks või ebamõistlikult suureks. Hageja on viidanud, et olenemata sellest, et sõiduk sai müüdud teisele ostjale, on hagejal tekkinud ka varaline kahju, sh müügilepingute hinnavahe 1 700 eurot (sõiduauto sai uuel enampakkumisel müüdud hinnaga 15 000 eurot, dtl 113) ja kostjale nõudekirja koostamise kulu 380 eurot (lisandub käibemaks). Hageja on ka selgitanud, et olukorras, kus esimesel oksjonil asja müük ei õnnestu, tuleb tal lepingueset hoiustada üüripinnal, müüa oksjoni ese nn jätkuoksjonil oluliselt madalama hinnaga (sest varasemad tõsised pakkujad enam osaleda ei soovi) ning kokkuvõttes kaasneb selliste olukordadega hagejale täiendav ajakulu ja nii varaline kui ka mainekahju. Kohus möönab, et antud juhul ei ole mainekahju tekkimine tõendatud (kostja on esitanud väljavõtte müügiportaalist, mille kohaselt peetakse hagejat jätkuvalt 100% usaldusväärseks müüjaks, dtl 110). Hageja on kohtule teinud usutavaks temale varalise kahju tekkimise. Eeltoodut arvestades ei saa väita, et hagejale mingeid kahjulikke tagajärgi ei tekkinud. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus oleks alust leppetrahvi vähendamiseks kahju puudumise tõttu.
37.Kohus leiab, et antud juhul puuduvad ka muud alused leppetrahvi vähendamiseks. Kostja ei ole põhistanud oma rasket majanduslikku seisundit, mistõttu ei oleks ta võimeline hageja nõutud suuruses leppetrahvi maksma. Kohus nõustub hagejaga, et olukorras, kus kostjal on vara (145 kinnisasja, dtl 76-77), ei saa kostja kahjumist järeldada rasket majanduslikku seisu.
38.Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks vähendada leppetrahvi 5 euroni, nagu on taotlenud kostja.
39.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
40.Viivise nõudmise õigusele oli viidatud ka müügikuulutuses (dtl 23). Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivis leppetrahvilt (3 340 eurolt) alates 10.03.2024 (pärast
Tsiviilasi nr 2-24-110041 05.03.2024 nõudekirjas antud täiendava tähtaja lõppu) kuni hagiavalduse esitamise päevani summas 52,47 eurot (arvutuskäik dtl 34) ning edasiulatuvalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kostja on taotlenud ka viivise vähendamist VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 alusel. Hageja on nõudnud viivist seadusjärgses määras, mistõttu ei saa viivist pidada ebamõistlikuks. Hageja viivise nõudmise õigus tuleneb seadusest ja sellele õigusele on viidatud ka müügikuulutuses ja nõudekirjas. Kostja pidi nägema ette, et kui ta leppetrahvi tasumisega viivitab, on hagejal õigus nõuda ka viivist. Kohus ei pea viivise vähendamist põhjendatuks ja jääb ülaltoodud (leppetrahvi mittevähendamise) põhjenduste juurde.
41.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi. Poolte väited ja esitatud tõendid mida kohus otsuses ei käsitlenud, ei oma lõppotsuse tegemisel tähtsust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda.
43.TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
44.Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust, esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16, 2-16-3785).
45.Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele. Hageja 03.12.2024 menetluskulude arvestuse terviktekstist nähtuvalt on hageja menetluskuludeks 3 526,35 eurot, sh riigilõiv 455 eurot ja õigusabikulud summas 3071,35 eurot (sh käibemaks).
46.Hageja tasus hagi esitamisel (sh maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel) riigilõivu kokku 455 eurot, mis vastab hagihinnale. Riigilõiv on tasutud ulatuses põhjendatud ja vajalik kulu ning kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele.
47.Hagejale osutati õigusabi 13,25 tundi tunnimääraga 190 eurot (lisandub käibemaks). Kostja ei ole tunnitasu suurust vaidlustanud. Tunnihind vastab turuhinnale ja sellises suuruses tunnihinda on kohtupraktikas peetud põhjendatuks. Hageja õigusabi toimingud koosnevad kliendiga suhtlemisest, hagiavalduse koostamisest ja lisade komplekteerimisest, kostja vastusega tutvumisest, volikirja koostamiseks andmete küsimiseks X OÜ-lt, taotluse koostamisest X OÜ-le, kohtumäärusega tutvumisele, kohtu nõutud seisukohtade koostamisele, menetluskulude nimekirja koostamisele, kompromissi edastamisele, menetluskulude nimekirja täiendamisele. Hageja kinnitab, et õigusabikulud
Tsiviilasi nr 2-24-110041 on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja on füüsiline isik ja seega palub menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga.
48.Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
49.Kohus leiab, et hageja õigusabitoimingud ja neile kulunud tööaeg on põhjendatud ja vajalik. Hagejale õigusabi osutamiseks tuli hageja esindajal viia end kurssi vaidluse asjaoludega, suhelda selleks kliendiga ja tutvuda nõude aluseks oleva materjaliga, koostada hagi, tutvuda vastaspoole esitatuga ja suhelda kohtuga.
50.Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude suuruseks kokku 3 526,35 eurot (sh riigilõiv 455 eurot ja õigusabikulud summas 3071,35 eurot (sh käibemaks)) ning mõistab nimetatud kulu kostjalt hageja kasuks välja.
51.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjatelt välja menetluskulude viivise.
52.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).
53.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Tali kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.