4.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade H.X-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,
võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 06.04.2022 määrusega välja H.X-i pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Vladimir Kutšmei. Tartu Maakohtu 18.04.2023 määrusega (jõust 12.05.2023) lõpetati H.X-i pankrotimenetlus ning algatati võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikuks määrati R.P . Vangistuses viibides kehtib H.X-i kohustustest vabastamise menetluses vangistusseadus (VangS), sh § 44. Vangistuses viibides lasub usaldusisikul kohustus kontrollida vabakasutuskontole laekuvaid summasid ja võlausaldajate nõuete katteks eraldatavaid summasid, mille arvel teha üks kord aastas, iga aasta 15. aprillil, väljamakseid võlausaldajatele ning esitada kohtule aruanne hiljemalt
1.mail. Pärast H.X-i vangistusest vabanemist tuleb usaldusisikul esitada kaks korda aasta, 1. mail ja
1.novembril, kohtule aruanne.
2.Käesolevaks ajaks peab olema esitatud kaks aruannet. Võlgnik esitas esimese aruande 16.04.2024. Aruande kohaselt viibib võlgnik xxxxxxxxxx. Võlgniku taotlusel on tehtud 09.04.2024 väljamaksed võlausaldajatele summas 1123,09 eurot. Teise aruande esitas võlgnik 01.11.2024. Aruande kohaselt on võlgnik vanglast vabanenud ja alates 21.05.2024 töötuna arvel.
3.Võlgnik esitas 02.04.2025 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, jättes ta kohustustest vabastamata. Taotluse kohaselt on võlgnik sattunud taas vanglasse ja menetluse jätkamisel puudub sisuline mõte.
4.Kohus esitas usaldusisikule nõude lõpparuande esitamiseks. Usaldusisik esitas 10.04.2025 kohtule maksekorraldused, mille kohaselt on usaldusisiku kontolt tehtud väljamaksed võlausaldajatele summas 12 eurot.
KOHTU SEISUKOHT
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse (PankrS) redaktsiooni, mis kehtis 2022. aasta
30.juunini.
6.PankrS § 175 lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
8.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku 2
9.PankrS § 175 lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. H.X-i ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos.
10.PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
11.PankrS § 173 lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Tartu Maakohtu 18.04.2023 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi usaldusisikule kohustus esitada kohtule perioodiliselt aruandeid ja teavet võlgniku tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Aruanded on kohtule esitatud õigeaegselt. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskoha kohta, tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, sh esitada ka aruandeid menetluse jooksul.
12.PankrS § 173 lõiked 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuks on olnud vangistuses viibides töötasu ja muud laekumised kinnipeetava kontole ning vabaduses viibides töötutoetus. Võlausaldajatele on tehtud väljamakseid summas 1135,09 eurot. Võlgnik ei ole rikkunud PankrS § 173 lõigetes 3–5 toodud eraldamiskohustust.
13.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on olnud vähemalt hooletu ning rikkunud PankrS § 173 lõigetes 2–5 sätestatud kohustusi ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik on olnud teadlik oma pankrotiseaduse järgsetest kohustustest, kuid viibib korduva õigusrikkumise tõttu taas vangistuses ning on kriminaalmenetluse kulude näol endale kohustusi juurde tekitanud. Võlgnik on ise avaldanud soovi menetluse lõpetamiseks, kuna vangistuses viibides ei ole tal võimalik oma kohustusi tasuda ning puudub sisuline mõte menetluse jätkamiseks.
14.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et H.X on kohustustest vabastamise menetluses raskelt hooletult rikkunud oma PankrS §-s 173 lg 1 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Seega esineb PankrS § 175 lg 2 punktis 2 sätestatud alus tema kohustustest vabastamisest keeldumiseks.
15.Kohus ei pea vajalikuks küsida menetluses võlausaldajate seisukohta, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 3
16.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub H.X-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka H.X-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
17.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab H.X-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb R.P vabastada ka usaldusisiku kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.