2-16-5637/25 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

3.Tartu Maakohus jättis 17. veebruari 2017 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus leidis, et poolte vahel sõlmiti töövõtuleping (VÕS § 635 lg 1). VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 646 lg 1 kohaselt, kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt, kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Eelnevast tulenevalt võiks kulutuste hüvitist olla alust nõuda siis, kui tööl oleks esinenud lepingutingimustele mittevastavus. VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töövõtulepingu alusel tehtud töö vastama lepingutingimustele. Nimetatud sätete koosmõjust tulenevalt pidi teostatud seinakrohvimise töö sobima otstarbeks, milleks seda liiki töid tavaliselt kasutatakse (VÕS § 641 lg 2 p 2) ning olema vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1). Pooled vaidlevad selle üle, kas krohvimistööd olid teostatud keskmise kvaliteediga ning sobisid otstarbeks, milleks seda liiki töid tavaliselt kasutatakse. Pooled ei ole taotlenud seina kvaliteedi osas ekspertiisi korraldamist ega esitanud kohtule üheselt mõistetavat asjatundja arvamust selle kohta, milliste omadustega on lubikrohviga krohvitud seinad tavaliselt. Sellest tulenevalt hindab kohus lubikrohviga krohvitud seinte keskmist kvaliteeti ning otstarvet, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse, oma siseveendumuse pinnalt. Kuna poolte vahel puudus kokkulepe konkreetse fraktsiooniga krohvi kasutamiseks, ei saa töö lepingutingimustele mittevastavusena käsitada tavapärasest peenema fraktsiooniga krohvi kasutamist. Lepingutingimustele mittevastavusena saaks käsitada krohvitud seina tavapärast kasutamist mõjutavaid puudusi. Hageja hinnangul seisnes töö lepingutingimustele mittevastavus selles, et esimesel korrusel krohv ei kivistunud ning hakkas seintest eralduma. Hageja esindaja on istungil selgitanud, et krohv ei pudenenud, kuid oli pehme ega kivistunud. Kui hakata „näpuga urgitsema“, tuli krohv maha (tlk 116). Kostja hinnangul ei ole hageja lepingutingimustele mittevastavust tõendanud. Töö puuduse ehk lepingutingimustele mittevastavuse olemasolu peab tõendama hageja. VÕS § 76 lg 4 kohaselt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Hageja kinnitab hagis, et tema palvel on kostjale töö eest kolmas isik tasunud, kostja on istungil tasumist kinnitanud. Töö eest tasudes on hageja täitmisena pakutu vastu võtnud ning peab tõendama töö lepingutingimustele mittevastavust. Puuduse esinemise kinnituseks on kostja esitanud fotod (tlk 3-4). Fotosid on ainult kaks, need ei ole kuigi hea kvaliteediga ning ei kajasta olukorda tervel objektil. Samuti ei ole fotodelt tuvastatav, kuidas on augud seina tekkinud. Seega ei saa ainuüksi nimetatud fotodega tõendada töö lepingutingimustele mittevastavust, kuid need võivad tõendada lepingutingimustele mittevastavust kogumis teiste tõenditega.

Maakohus ei nõustunud hagejaga selles, et puuduse olemasolu tõendab asjatundja Peeter Pargi arvamus (tlk 16 jj). Nimetatud arvamusest nähtub, et asjatundja tugines hinnangu andmisel teistele aktidele (tlk 18) ega ole krohvitud seinu kohapeal vaatamas käinud. Seega on P. Pargi arvamus käsitatav üldisema selgitusena lubikrohvi tehnoloogia ja toimemehhanismide osas, kuid sellega ei saa tõendada puuduse esinemist või hinnata konkreetse seina krohvitööde vastavust keskmisele kvaliteedile. Seda, kas kostja krohvitud seintel esines hageja märgitud puudus – krohv ei kivistunud ja hakkas seintest eralduma – ei nähtu ka teistest kohtule esitatud asjatundjate arvamusest. J. Miljani ja S. Keskküla asjatundja arvamus käsitleb krohvi tugevust ja peenosakeste sisaldust krohvis (tlk 71 ja 72), mitte krohvi seinal püsimist. TTÜ akt (tlk 73) näitab üksnes krohviproovide keemilist sisaldust ega kinnita hageja märgitud puuduse – krohv ei kivistunud ja hakkas eralduma – esinemist. Tunnistaja S. Arujõe ütlustest nähtub, et kostja krohvitud seintel olid välimine ja sisemine vastu palki olev krohvikiht kõvemad. Tunnistaja kordas, et kõige esimesena vastu lauda kuni võrguni ulatuv kiht oli kõva, keskelt oli pudi ja pehmem. Pealmisest kihist liiva ei jooksnud, aga seestpoolt jooksis (tlk 153). Tunnistaja kinnitas, et teostas lammutustöid 2015 aasta lõpus, detsembri alguses või novembri lõpus. Seega oli lammutustööde teostamise ajaks krohvimisest möödas vähem kui aasta. Tunnistaja S. Arujõe ütlustest nähtub ka, et lammutustööde teostamise ajaks oli krohv karboniseerunud osaliselt, mitte täielikult. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et töö lepingutingimustele mittevastavust näitab asjaolu, et krohv ei olnud kolme kuu jooksul kivistunud. Krohvitootja Safrani tootejuhendist nähtub, et üksnes soodsatel tingimustel – soojas ja niiskes kivistub 10mm krohvi ühe kuuga, siseruumides kauem (tlk 25). Kuna käesolevalt krohviti seinu siseruumides ning töid teostati külma välitemperatuuriga ajal (2014 aasta lõpp ja 2015. aasta algus), ei olnud ka tootejuhendi kohaselt välistatud pikemaaegsem kivistumine. Erialakirjanduse kokkuvõttest (koos tõlkega tlk 108111) nähtub, et karboniseerumine võib lõpptasemele jõuda 1-2 aastaga. Eelnevast järeldub kohtu hinnangul, et soodsates, soojades ja niisketes tingimustes karboniseerub lubikrohv kiirusega 10 mm kuus, kuid ebasoodsamate ilmastikutingimuste vms iseärasuste tõttu võib karboniseerumine erandjuhtudel aega võtta ka kuni kaks aastat. Seega ei ole kohtule esitatud asjaolude pinnalt välistatud, et tulenevalt krohvitud objekti iseärasustest oleks karboniseerumine jätkunud. Ühestki asjatundja arvamusest ei nähtu, mis ajaks pidanuks olema nendes konkreetsetes oludes krohv täielikult karboniseerunud või millise kiirusega pidanuks sellistes oludes karboniseerumine toimuma. Kuna lepingutingimustele mittevastavuse osas lasub praegusel juhul tõendamiskoormis hagejal, oleks hageja pidanud vaidluse korral tõendama karboniseerumise aega konkreetsetes oludes ning seda, et krohv ettenähtud ajaks ei karboniseerunud. Hageja väide, et krohv ei vasta tugevusnõuetele, on samuti tõendamata. J. Miljani ja S. Keskküla arvamuse (tlk 71 jj) kohaselt on betooni tugevuse mõõtmiseks kasutatava põrkevasaraga teise korruse krohvitööde tugevus 30 kg/cm2 kohta ja esimesel korrusel 0. Arvamusest ei nähtu aga, milline peaks tegelikkuses olema krohvi tugevus. Võrdlusena kasutatud teisel korrusel teostati krohvimistöid aastal 2011, esimesel korrusel aastal 2015. Asjatundja arvamusest jääb ebaselgeks, kui pika aja jooksul pärast krohvitööde teostamist peaks krohv olema oma tugevuse saavutanud.

4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) hindas maakohus ebaõigesti P. Parki (asjatundja) arvamust; 2) hindas maakohus ebaõigesti TTÜ ja EMÜ ekspertide arvamusi ja analüüse. TTÜ analüüs sisaldab hinnangut selle kohta, et esimese korruse krohvi kivistumine on peatunud; 3) hindas maakohus ebaõigesti tunnistaja S. Arujõe ütlusi; 4) tuvastas maakohus ebaõigesti, et krohvimist tehti madalatel temperatuuridel; 5) ei ole maakohus põhjendanud, miks kohus ei nõustu hagejaga, et enam, kui aasta jooksul mittekivistunud krohv ei sobinud otstarbeks, milleks tellija seda vajas või otstarbeks, milleks sellist krohvi tavaliselt kasutatakse. Krohvimine toimus elamu esimesel korrusel, mida kasutati elamiseks. See asjaolu oli kostjale teada. Krohvimise ajal kasutati elamiseks hoone teist korrust, mis oli krohvitud varasemalt. Hageja huviks oli saada esimene korrus võimalikult kiiresti taas elamiskõlbulikuks. Olukord, kus krohv enam kui aasta jooksul seintes ja lagedes ei kivistunud ja oli varisemisohtlik, et vastanud see ilmselgelt hageja ootustele ja vajadustele; 6) kui maakohus oleks hinnanud hageja väiteid lepingu rikkumisest VÕS § 641 lg 2 p 2 alusel, oleks kohus pidanud materiaalõigust õigesti kohaldades jõudma seisukohale, et kostja rikkus lepingut, sest töö ei vastanud otstarbele, milleks hageja kui tellija seda vajas või otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. VÕS § 641 lg 2 p 2 kohaldamata jätmine kujutab endast käesoleval juhul ka materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist; 7) on maakohus jätnud otsuses käsitlemata hagi punktis 8 esitatud väite, mis tugines P. Pargi asjatundja arvamusele, et aluskrohvi kihte ei hooldatud vastavalt tootja juhendile, mis on samuti ehitustehnoloogia rikkumine. Safrani tootejuhendi lk 4 ptk-s „Kihtide kuivamine“ on öeldud, et „krohvikihte on kuivamise ajal soovitav niisutada vähemalt kord päevas – see aitab kaasa pinna kivistumisele. Ka vahetult enne järgmise krohvikihi pealekandmist tuleks aluspinda niisutada. Parima tulemuse saavutamiseks kasutatakse niisutamiseks süsihappevett“. See tähendab, et kostja kui ehitaja pidi tagama krohvi kihtide niisutamise tööde ajal; 8) ei ole maakohus analüüsinud ka hageja väiteid (25.10.2016 menetlusdokumendi lisas 6-7 ) selle kohta, et lubikrohvi karboniseerumine võib aega võtta 1-2 aastat, ei puuduta Eestis kasutatava täiteainega krohvi, sh ka konkreetsel objektil kasutatud lubikrohvi. Hageja on