Margus Kokk hagi ROFFI OÜ vastu kulutuste hüvitamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
• •
• • Viimase kohtuistungi
Hageja: Margus Kokk (isikukood: XXX; aadress: XXX; e-post: XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristjan Tamm (Advokaadibüroo NOVE OÜ; e-post: [email protected]) Kostja: ROFFI OÜ (registrikood: 11171851; asukoht: Ujula 1A, 51008 Tartu; e-post:XXX) Kostja esindaja: vandeadvokaat Margo Normann (epost: [email protected])
11. jaanuar 2017
toimumise aeg
RESOLUTSIOON
Jätta Margus Kokk hagi ROFFI OÜ vastu kulutuste hüvitamise nõudes täielikult rahuldamata. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
1.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista Margus Kokalt välja Roffi OÜ menetluskulude katteks 1600 eurot (üks tuhat kussada eurot ja 0 senti, summale ei lisandu käibemaksu) Roffi OÜ kasuks. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,
eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Margus Kokk esitas kohtusse hagi ROFFI OÜ vastu kulutuste hüvitamise nõudes
1.1.Hagiavalduse kohaselt teostas Roffi OÜ (kostja) 06.11.2014 Margus Koka (hageja) Heimtali häärberi hoone, asukohaga Tagametsa talu, Vardi vald, veranda, elutoa, söögitoa, magamistoa ja väikese esiku esimese korruse seinte ja lagede krohvimistöid. Tööd sisaldasid pinna ettevalmistamist, roomattidega katmist ja lubikrohviga katmist Kostja teostas töö 2014 lõpus ja 2015. aasta alguses. Kostjale on nõutud summad tasutud, hageja palvel tasus kolmas isik Laanekuru OÜ. Suvel 2015 ilmnesid töös puudused, esimesel korrusel krohv ei kivistunud ning hakkas seinast eralduma. Kõikides kihtides ühe terasuurusega krohvi kasutades on kostja rikkunud ehitusnõudeid. Hageja tellitud materjalianalüüsid näitasid, et krohv ei onud piisavalt karboniseerunud. Hageja tellis täiendava eksperdiarvamuse P. P.’ilt, kelle hinnangul oli põhjuseks vale lubikrohvi fraktsiooni valik ja tööde teostamistehnoloogia nõuete rikkumine. Kuna kostja keeldus puudusi likvideerimast, tellis hageja puudustega krohvi eemaldamise ja uue krohvimise Tribiani Ehitus OÜ-lt hinnaga 20 558,40 eurot. Lisanduvad veel nõude maksmapaneku kulu ja viivised.
1.2.Asjakohased ei ole kostja väited sellele, et hageja tõi krohvisegu. Krohvisegu margi valis kostja ning tõi ka osaliselt vajaliku segu objektile. Hageja tõi väiksema osa segust ning tõi kostja valitud margi. Samuti oleks kostjal olnud kohustus informeerida hagejat materjali puudustest (VÕS § 641 lg 3). Kostja vastuväited hagile
2.Kostja leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja nõue on tõendamata. Mingeid tugevusnõudeid krohvil ei ole (nagu on ekslikult viidatud Eesti Maaülikooli ekspertiisis E15.002 p. 3). Tugevusnõude andmeid ei ole hageja ka esitanud. Eesti Maaülikooli poolt pindade tugevuse määramisel on kasutatud seadet Digi-Smidt 2000 mudel ND, mis on ettenähtud betoonpindade paksusega üle 100 mm tugevuse määramiseks, mitte krohvipinna tugevuse määramiseks. Lubikrohvi karboniseerumise aeg võib olla kuni 2 aastat. Minimaalseks peetakse 180 päeva. Maaülikooli professor J. M. teatab aga juba 22.05.2015 koostatud ekspertiisiaktis, et I korruse krohv ei vasta tugevusnõuetele, arvestamata, et tööd lõpetati jaanuari lõpus-veebruari alguses. Ei nähtu, et hageja eksperdid oleksid üritanud kontrollida karboniseerumist mingi teadusliku meetodiga. Hageja ise on hankinud tootja OÜ Safran lubikrohvisegu, s.t. töö on tehtud hageja materjalist. Töö tegemisel hageja materjalist, ei saa kostja vastutada materjali puuduste eest VÕS § 641 lg 3 alusel. Hageja ei ole üldse tõendanud, et kostja poolt teostatud töö ei vastanud lepingutingimustele VÕS § 641 mõistes. Käesolevaks ajaks on hageja kogu kostja töö ilmselt hävitanud, kostjat ei ole kutsutud mitte ühegi asjatundja või eksperdi proovide võtmise või analüüsimise juurde. Samuti on hageja nõue ebamõistlikult suur ületades kostja hinnapakkumist kaks korda. Hüvitamisele kuuluvad mõistlikud kulud, mitte kõik kulud. Pealegi ei ole hageja tõendanud, et oleks sellises summas kulusid tegelikult kandnud. Kohtuistungid
3.Käesolevas tsiviilasjas toimusid kohtuistungid 01.11.2016 ja 11.01.2017
Tsiviilasi nr 2-16-5637
3.1.01.11.2016 istungil selgitas hageja, et tema põhiline etteheide kostjale on see, et kõigis kolmes kihis kasutati ühesugust kõige peenemat krohvisegu. Alumised kihid pidanuks olema aga jämedama struktuuriga kui viimistluskiht. Puudus seisnes ka selles, et kogu krohv ei kivistunud ära, vaid jäi seinas liiga pehmeks ja tuli näpuga urgitsedes ära Kostja selgitas, et korralik töö lammutati ära ilma kuivamistähtaegu ootamata. Samuti tarnis hageja ikkagi sellise segu nagu alguses ise soovis, kuna ei pidanud kostja poolt kasutatavat, segu piisavalt kvaliteetseks. Safrani segu kasutamine oli tellija soov, täpset fraktsiooni aga ette ei öeldud. Esimese ja teise korruse pindu ei saanud omavahel võrrelda, kuna üks tehti 2011 ja teine 2014. Töid teostati talvekuudel, mistõttu oli karboniseerumine tavapärasest aeglasem.
3.2.11.01 2017 kohtuistungil selgitas hageja, et nõude aluseks ei ole mitte ehitusnõuete rikkumine vaid see, et lõppkvaliteet ei vasta VÕS § 77 ja § 641 lg 2 p 2. Kostja selgitas, pritsiga töötades on soovituslik valida natuke peenema tekstuuriga krohv. Samuti, et kui tootja ütleb, et terasuurus peaks olema 0-4 mm, siis kasutatud 0-2 mm mahub sinna piiridesse. Mingil põhjusel oli karboniseerumisprotsess tavapärasest aeglasem, hageja oleks pidanud kauem ootama, mitte korraliku tööd nii vara ära lammutama. Kohus kuulas istungil üle ka tunnistaja S. A. Asjaolud ja kohtu seisukoht
4.Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu. Poolte poolt kohtule avaldatust nähtub, et nende hinnangul oli hageja ja kostja vahel sõlmitud suuline töövõtuleping. Kohus nõustub poolte hinnanguga, kohtule pole esitatud asjaolusid, mis annaksid alust kahelda suulise töövõtulepingu (VÕS § 635 jj) sõlmimises. Hageja on taotlenud kostjalt mittenõuetekohase tööga tekitatud kahjuhüvitise (töö parandamise ja uuesti tegemise kulude) väljamõistmist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 641 lg 1 kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 646 lg 1 kohaselt kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist /.../. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Eelnevast tulenevalt võiks kulutuste hüvitist olla alust nõuda siis, kui tööl oleks esinenud lepingutingimustele mittevastavus.
5.VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. VÕS § 641 lg 1 kohaselt peab töövõtulepingu alusel tehtud töö vastama lepingutingimustele. Lg 2 kohaselt ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui: (1) tööl ei ole kokkulepitud omadusi; (2) kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Nimetatud sätete koosmõjust tulenevalt pidid kostja poolt hagejale teostatud seinakrohvimise töö sobima otstarbeks, milleks seda liiki töid tavaliselt kasutatakse (VÕS § 641 lg 2 p 2) ning olema vähemalt keskmise kvaliteediga (VÕS § 77 lg 1). Pooled vaidlevad selle üle, kas teostatud krohvimistööd olid teostatud keskmise kvaliteediga ning sobisid otstarbeks, milleks seda liiki töid tavaliselt kasutatakse. Pooled ei ole taotlenud seina kvaliteedi osas ekspertiisi korraldamist ega esitanud kohtule üheselt mõistetavat asjatundja arvamust selle kohta, milliste omadustega on lubikrohviga krohvitud seinad tavaliselt. Sellest
Tsiviilasi nr 2-16-5637
tulenevalt hindab kohus lubikrohviga krohvitud seinte keskmist kvaliteeti ning otstarvet, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse, oma siseveendumuse pinnalt.
6.Kuna poolte vahel puudus kokkulepe konkreetse fraktsiooniga krohvi kasutamiseks, ei saa töö lepingutingimustele mittevastavusena käsitada tavapärasest peenema fraktsiooniga krohvi kasutamist. Lepingutingimustele mittevastavusena saaks käsitada krohvitud seina tavapärast kasutamist mõjutavaid puudusi.
7.Hageja hinnangul seisnes töö lepingutingimustele mittevastavus selles, et esimesel korrusel krohv ei kivistunud ning hakkas seintest eralduma. Hageja esindaja on istungil selgitanud, et krohv ei pudenenud, kuid oli pehme ega kivistunud. Kui hakata näpuga urgitsema, tuli krohv maha (tlk 116). Kostja hinnangul (tlk 55) ei ole hageja lepingutingimustele mittevastavust tõendanud. Kohus leiab, et töö puuduse ehk lepingutingimustele mittevastavuse olemasolu peab tõendama hageja. VÕS § 76 lg 4 kohaselt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Hageja kinnitab hagis, et tema palvel on kostjale töö eest kolmas isik tasunud, kostja on istungil tasumist kinnitanud (tlk 117). Töö eest tasudes on hageja täitmisena pakutu vastu võtnud ning peab tõendama töö lepingutingimustele mittevastavust. Puuduse esinemise kinnituseks on kostja esitanud fotod (tlk 3-4). Fotosid on ainult kaks, need ei ole kuigi hea kvaliteediga ning ei kajasta olukorda tervel objektil. Samuti ei ole fotodelt tuvastatav, kuidas on augud seina tekkinud. Seega ei saa ainuüksi nimetatud fotodega tõendada töö lepingutingimustele mittevastavust, kuid need võivad tõendada lepingutingimustele mittevastavust kogumis teiste tõenditega. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et puuduse olemasolu tõendab asjatundja P.P.’i arvamus (tlk 16 jj). Nimetatud arvamusest nähtub, et asjatundja tugines hinnangu andmisel teistele aktidele (tlk 18) ega ole krohvitud seinu kohapeal vaatamas käinud. Seega on P. P.i arvamus käsitatav üldisema selgitusena lubikrohvi tehnoloogia ja toimemehhanismide osas, kuid sellega ei saa tõendada puuduse esinemist või hinnata konkreetse seina krohvitööde vastavust keskmisele kvaliteedile. Seda, kas kostja krohvitud seintel esines hageja märgitud puudus – krohv ei kivistunud ja hakkas seintest eralduma – ei nähtu ka teistest kohtule esitatud asjatundjate arvamusest. J. M. ja S. K. asjatundja arvamus käsitleb krohvi tugevust ja peenosakeste sisaldust krohvis (tlk 71 ja 72), mitte krohvi seinal püsimist. TTÜ akt (tlk 73) näitab üksnes krohviproovide keemilist sisaldust ega kinnita hageja märgitud puuduse – krohv ei kivistunud ja hakkas eralduma – esinemist.
9.Tunnistaja S. A. ütlustest nähtub, et kostja krohvitud seintel olid välimine ja sisemine vastu palki olev krohvikiht kõvemad. Tunnistaja kordas, et kõige esimesena vastu lauda kuni võrguni ulatuv kiht oli kõva, keskelt oli pudi ja pehmem. Pealmisest kihist liiva ei jooksnud, aga seestpoolt jooksis (tlk 153 ja 153 pöördel). Tunnistaja kinnitas, et teostas lammutustöid 2015 aasta lõpus, detsembri alguses või novembri lõpus. Seega oli lammutustööde teostamise ajaks krohvimisest möödas vähem kui aasta. Tunnistaja S. A. ütlustest nähtub ka, et lammutustööde teostamise ajaks oli krohv karboniseerunud osaliselt, mitte täielikult. Kohus ei nõustu hagejaga, et töö lepingutingimustele mittevastavust näitab asjaolu, et krohv ei olnud kolme kuu jooksul kivistunud. Krohvitootja Safrani tootejuhendist nähtub, et üksnes soodsatel tingimustel – soojas ja niiskes kivistub 10mm krohvi ühe kuuga, siseruumides kauem (tlk 25). Kuna käesolevalt krohviti seinu siseruumides ning töid teostati külma välitemperatuuriga ajal (2014 aasta lõpp ja 2015. aasta algus), ei olnud ka tootejuhendi kohaselt välistatud pikemaaegsem kivistumine. Erialakirjanduse kokkuvõttest (koos tõlkega tlk 108-111) nähtub, et karboniseerumine võib lõpptasemele jõuda 1-2 aastaga. Eelnevast järeldub kohtu hinnangul, et soodsates, soojades ja niisketes tingimustes karboniseerub lubikrohv kiirusega 10 mm kuus, kuid
Tsiviilasi nr 2-16-5637
ebasoodsamate ilmastikutingimuste vms iseärasuste tõttu võib karboniseerumine erandjuhtudel aega võtta ka kuni kaks aastat. Seega ei ole kohtule esitatud asjaolude pinnalt välistatud, et tulenevalt krohvitud objekti iseärasustest oleks karboniseerumine jätkunud. Ühestki asjatundja arvamusest ei nähtu, mis ajaks pidanuks olema nendes konkreetsetes oludes krohv täielikult karboniseerunud või millise kiirusega pidanuks sellistes oludes karboniseerumine toimuma. Kuna lepingutingimustele mittevastavuse osas lasub praegusel juhul tõendamiskoormis kostjal, oleks kostja pidanud vaidluse korral tõendama karboniseerumise aega konkreetsetes oludes ning seda, et krohv ettenähtud ajaks ei karboniseerunud..
10.Hageja väide, et krohv ei vasta tugevusnõuetele on samuti tõendamata. J. M. ja S. K. arvamuse (tlk 71 jj) kohaselt on betooni tugevuse mõõtmiseks kasutatava põrkevasaraga teise korruse krohvitööde tugevus 30 kg/cm2 kohta ja esimesel korrusel 0. Arvamusest ei nähtu aga, milline peaks tegelikkuses olema krohvi tugevus. Võrdlusena kasutatud teisel korrusel teostati krohvimistöid aastal 2011, esimesel korrusel aastal 2015. Asjatundja arvamusest jääb ebaselgeks, kui pika aja jooksul pärast krohvitööde teostamist peaks krohv olema oma tugevuse saavutanud.
11.Asjas ei oma tähtsust 1lk 122 ja tlk 129 e-kirjad. . Tlk 122 olevast kirjast nähtub, et A. L. on käinud tööd kohapeal vaatamas ning tuvastanud, et krohv ei ole korralikult karboniseerunud. Nimetatud kiri ei tõenda piisavalt üheselt ja selgelt kostja teostatud krohviöödes puuduse esinemist. Kirja saatja A. L. pole asjas erapooletu, kuna temaga seotud OÜ-st safran oli ostetud kasutatud krohv ning samuti tegi OÜ Safran hinnapakkumise tööde ümbertegemiseks. Samuti ei nähtu nimetatud kirjast, kas karboniseerumata oli üksnes mingi osa või kogu krohv ning kas on võimalik, et krohv oleks karboniseerunud hiljem. Soovi korral oleks hagejal olnud võimalik taotleda A. L. tunnistajana ülekuulamist. Ka R. T. kiri (tlk 129) ei tõenda vaidlusaluseid asjaolusid.
12.Eelneva põhjal leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei ole suutnud tõendada, et kostja poolt teostatud krohvitöödel oleks esinenud lepingutingimustele mittevastavusena käsitatav puudus.
Menetluskulud
13.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäi rahuldamata, jäävad kõik menetluskulud hageja kanda 14.Vastavalt kostja taotlusele ja TsMS § 174 lg-le 1 ja 2 määrab kohus ka kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks. Kostja on oma menetluskulude rahalise suurusena nimetanud koos käibemaksuga 1920 eurot, kuid kuna kostja on äriühing, on palunud välja mõista summa ilmas käibemaksuta suuruses 1600 eurot. Avaldusele lisatud arvetest nähtuvalt on kostja esindaja osutanud kostjale õigusabi mitte tunnihinnaga vaid nn tükitööna kokkuleppehinnaga. Kohus leiab, et kostja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikus suuruses. Arvestades, et asjas toimus kaks kohtuistungit, millest teisel kuulati ka ära tunnistaja, oli vaja esitada mitmeid kirjalikke seisukohti ning otsida juurde täiendavaid tõendeid, rahuldab kohus kostja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks täielikult.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.