2-17-108928/12 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

8.Välja mõista XXXilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis väljamõistetud menetluskulude (s.o 324,90 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse või kaja esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse või kaja. Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtuotsuse selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Osaühing Aktiva Finants esitas 25.08.2017 hagiavalduse XXXi vastu rahalises nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1500 eurot, intressi 251,82 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 80,21 eurot. Hagiavalduse kohaselt on IPF Digital Estonia OÜ ja XXXi vahel 12.08.2016 sõlmitud krediidikonto leping nr 2761140, mille kohaselt anti XXXile 12.08.2016 laenu 500 eurot ja 15.08.2016 laenu 1000 eurot. Nõue loovutati hagejale 27.12.2016. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud kohtutäituri vahendusel 10.11.2017 aadressil XXX. Kostja ei ole tähtaegselt hagiavaldusele vastanud. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ei ole ise tehingu tühisuse alustele tuginenud peab kohus omal algatusel arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (RK lahend nr 3-2-1-122-08, p 19; nr 3-2-1-32-06, p 14, nr 3-2-1-106-13 p 24). Seega on kohtul kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte.

Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 esimese lause kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Krediidikonto personaalsete tingimuste kohaselt oli poolte vahel 12.08.2016 sõlmitud laenu krediidi kulukuse määraks 58,35% aastas. Eesti Panga poolt väljastatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 12.08.2016 seisuga 19,49% ja alates 30.11.2016 seisuga 18,95%. Eeltoodust tulenevalt ületab krediidi kulukuse määr 58,35% enam kui kolmekordselt Eesti Panga poolt väljastatud krediidi kulukuse määra, mistõttu on poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidileping tühine. Kuna tarbijakrediidileping on VÕS § 4062 lg 1 alusel tühine, siis ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras intressi ega võla sisssenõudmiskulusid. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 3, kui tarbijakrediidileping on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt tühine, siis maksab tarbija tühise tarbijakrediidilepingu järgi saadu tagasi selleks tähtpäevaks, milleks ta pidi krediidi tervikuna tagasi maksma tühise tarbijakrediidilepingu järgi. Sellisel juhul tuleb krediidi kasutamise aja eest maksta intressi käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 sätestatud suuruses. TsÜS § 84 lg 1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kostja kohustub hagejale tasuma alusetu rikastumise sätete alusel 1500 eurot. Hageja nõuab laenu kasutamise aja eest perioodil 12.08.2016.-10.12.2016 eest intressi summas 251,82 eurot. Lepingu järgi on aastane intressimäär 46,20%. Laenulepingu tühisuse tõttu ei ole hagejal õigus nõuda intressi lepingus sätestatud määras. Hagejal on õigus kostjalt nõuda raha kasutamise eest intressi VÕS § 94 lg 1 sätestatud määras. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kohtu arvutuste kohaselt on intress 500 euro suuruse laenu kasutamise aja eest VÕS § 94 lg 1 sätestatud suuruses ajavahemiku 12.08.2016.-10.12.2016 eest 0 eurot (500x0/100/365x121) intress 1000 euro suuruse laenu kasutamise aja eest perioodil 15.08.2016.-10.12.2016 0 eurot (1000x0/100/365x118). Eeltoodust tulenevalt on seadusjärgse intressi summa 0 eurot. Hageja on palunud kostjalt välja nõuda sissenõudmiskulud summas 40 eurot. Kohus märgib, et kuna poolte vahel puudub kehtiv leping, puudub hagejal õigus saadetud meeldetuletuskirjade eest hinnakirja alusel või VÕS § 1132 alusel kahju hüvitamist nõuda. Hageja kahjunõude lahendamisel saab lähtuda VÕS-i kahju õigusvastase tekitamise sätetest (VÕS 53. peatükk). Hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist 40 euro ulatuses. Puudub alus rahuldada kahju hüvitamise nõuet summas 40 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja taotleb viivist arvestada seadusjärgses määras. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 1500 eurot, viivise 80,21 eurot ja viivise põhinõudelt (1500 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 26.08.2017 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagiavalduse osaliselt, seega jätab kohus hagimenetluse kulud TsMS § 163 lg 1 alusel 90% protsendi ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja kohtukuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot. Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud. Hageja kohtukuluks on õigusabikulud 950 eurot ja kohtutäituriga dokumentide kättetoimetamise tasu 36 eurot. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 970 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades, et kohus rahuldas osaliselt hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud kohtu määratud tähtajaks kohtule, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 100 eurot. Kohus leiab, et nii riigilõivu, kohtutäituri tasu kui ka õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud kulutustega summas 361 eurot. Kuivõrd kohus jätab hageja menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 324,90 eurot, s.o riigilõiv 202,50 eurot (90% 225st), kohtutäituri tasu 32,40 eurot ( 90% 36st) ning lepingulise esindaja kulu 90 eurot (90% 100st). TsMS § 177 lg 4 alusel kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Seetõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (324,90 eurolt) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Liisi Vernik kohtunik