Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue

Naelapüssid toodi remonti, kui nende suhtes ei kehtinud garantiid. Tööriistade remontijaks oli Toolstrade OÜ, mitte kostja. Kostja ei olnud teadlik tööriistade remondi vajalikkuse põhjustest. Müügilepingust taganemine ei ole kehtiv, sest hageja ei ole teinud õigel ajal taganemisavaldust ning taganemiseks puudub õigustav põhjus. Hageja poolt naelapüsside puudustest teatamine enam kui aasta peale müügilepingu sõlmimist ei ole käsitletav kui mõistlik aeg puudustest teatamiseks. Hageja on saanud tööriistasid kasutada ja on seeläbi nende kasutamise eelise võrra rikastunud ehk saanud kasu. Kui kohus rahuldab hagi, tasaarvestab kostja kattuvas osas hageja nõude kostja vastu tagastada tööriistade müügihind kostja nõudega hageja vastu anda välja saadud viljad ja muu kasu kattuvas summas 1 320 eurot. Kohtu põhjendused

hagejal on vajadus kiirelt kasutada (tl 85). 08.08.2016 tegi hageja järelepärimise püsside remondi osas (tl 87). 09.08.2016 vastas kostja hagejale, et tegi tellimuse remontijale, et kahest püssist tehtaks üks töötav püstol, kuid tagasiside puudub (tl 88). 25.08.2016 küsis hageja kostjalt, et kaua ta peab veel ootama (tl 89). 27.08.2016 kirjutas hageja veelkord, et ootab kostjalt täpsemat vastust, kuidas saab parandatud tööriistad kätte. Tööriistad on garantiiga veel. 29.08.2016 tegi kostja ettepaneku püsside tagasiostmiseks (tl 92). 04.09.2016 küsis hageja, et millal tuleb raha tagastus püsside eest. Sai kokkulepitud tagastus 75% algsest maksumusest (tl 94). 22.09.2016 ootas hageja endiselt vastust (tl 94). 15.10.2016 kirjutas hageja kostjale, et tagastage parandatud tööriistad või raha (tl 96 p). 18.10.2016 kirjutas kostja hagejale, et kuu lõpuks tehakse kahest tööriistast üks. Kuna varuosade tarnega on probleem, siis teine tööriist antakse lahtisena tagasi ning korda seda teha ei saa. Kui asjad klapivad, saab hageja korras tööriista homme kätte (tl 96). Samal päeval, 18.10.2016, teatas hageja kostjale uue tööriista ostust ning et ta ei soovi parandatud riista tagasi, vaid selle asemel raha (tl 98). 25.11.2016 edastas hageja kostjale naelapüsside soetusmaksumuse tagastamise nõude summas 1 100 eurot, millele lisandus käibemaks (tl 81). Hageja on hagiavalduses esitanud ka müügilepingust taganemise avalduse, tuginedes VÕS § 116 lg-le 1, mille kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Hageja on selgitanud, et ta jäi olulisel määral ilma sellest, mida õigustatult lepingust lootis. Naelapüssi kasutatakse naelutamiseks, kuid hagejal ei olnud nimetatud töö tegemiseks võimalik tööriista kasutada. Tööriistal ilmnesid olulised puudused, naelad ei väljunud otsikust selleks ettenähtud viisil. Naelapüssi oli kvaliteetse töö tegemiseks ja naelutamiseks võimatu kasutada. Naelapüssid ei sobi nende tavaliseks kasutamiseks, mistõttu on tegemist lepingutingimustele mittevastavusega. Müüdud asi peab alati olema vähemalt keskmise kvaliteediga, kuid antud juhul ei saa tööriistu lugeda kvaliteeditingimustele vastavaks. Tööriistade kvaliteet ei saa olla sedavõrd madal, et kasutajal tekib vajadus igal aastal osta uus tööriist, sest vana on amortiseerunud. Esmane vajadus tööriistu remontida ilmes mõned kuud peale tööriista kasutusele võttu, mis ei ole tavapärane. Tööriista kasutamise võimatus ei ole sama, mis tööriista loomulik kulumine. Hageja juhib tähelepanu ka sellele, et riket ei olnud võimalik tööriistade välisel vaatlusel tuvastada. Esmakordne rike ilmes juulis 2015, mil hageja kostjat ka koheselt rikkest teavitas ja kostja palvel tööriista kostja esinduskauplusesse remonti viis. Veebruaris 2016 teostati mõlemale naelapüssile garantiikorras hageja jaoks tasuta remont. Järjekordsed puudused ilmnesid mõned kuud peale garantiiremonti. Kostja võttis naelapüssid parandamiseks vastu 08.06.2016 ja 23.07.2016. Hageja saatis korduvalt (23.07.2016, 08.08.2016, 25.08.2016 ja 27.08.2016 ) kostjale e-kirju, milles, eeldades, et remonttööde teostamiseks vajalik aeg on olnud piisavalt mõistlik, palus parandatud naelapüsside tagastamist (tl 42, 44, 45, 47).

Kostja selgitused remonttööde teostamise takistuste kohta olid ebaselged. Kostja poolt ühe tööriista parandamine ebaõnnestus, sest oma 18.10.2016 e-kirjas selgitas kostja, et esinevad tarneraskused vajalikele varuosadele ja kummagi naelapüssi remondiga ei ole veel alustatud. 29.08.2016 tegi kostja hagejale ettepaneku, et nad ostavad püssid tagasi. Kostja ettepanek oli kompenseerida hagejale 50% ostuhinnast, millega hageja ei nõustunud (tl 49, 52). 24.11.2016 edastas kostja hagejale ka tööriistade soetusmaksumuse tagastamise nõudekirja (tl 33). Kostja seevastu on seisukohal, et müügilepingust taganemine ei ole kehtiv, sest täidetud ei ole formaalsed eeldused (ei ole tehtud õigel ajal taganemisavaldust) ega ka materiaalsed eeldused (s.t taganemiseks puudub taganemist õigustav põhjus). Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on lepingut rikkunud ning et tööriistadel oli müügilepingu sõlmimisel mingi varjatud puudus, mille eest kostja peab vastutama. Kostja on seisukohal, et tööriistad vastasid müügilepingu tingimustele nende üleandmisel hagejale ning neid oli võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, mida tõendab ka asjaolu, et hageja kasutas tööriistu enam kui aasta jooksul igapäevaselt. Kostja selgitab veel, et hageja kutsetegevuseks on äriregistri andmete kohaselt elamute ja mitteeluhoonete ehitus. Seega soetas hageja tööriistad oma majandustegevuseks. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et hageja teostas tööriistade ostmisel ja ülevaatamisel põhjaliku ülevaatuse, sest soetas tööriistad kasutamiseks oma igapäevases tegevuses ehitusvaldkonnas. Tellides ja ostes tööriista valis ja hindas hageja ise, et tööriist oleks piisavalt kvaliteetne sihtotstarbepäraseks kasutamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleks kokku leppinud tingimustes, millele naelapüstolid peaksid vastama. Kostja on seisukohal, et mõlemad tööriistad pidasid väga hästi vastu, sest need vajasid remonti alles ca aasta pärast nende soetamist. On ilmselge, et hageja kasutas tööriista piisavalt sagedasti, sest esines vajadus soetada ka veel teine identne tööriist. Hageja kasutas tööriistasid piisavalt sagedasti, mis oleks tööriistal ostmise hetkel esinenud puuduse toonud nähtavaks varem kui 8 kuud ja 17 kuud peale tööriista soetamist. Kostja andis hagejale üle müügilepingule vastavad ning sihtotstarbelist kasutamist võimaldavad tööriistad, kuna hageja kasutas tööriistu enam kui aasta jooksul igapäevaselt. Ühtlasi on selgusetu, mis põhjustas naela pooleks minemise. VÕ S § 101 lg 1 p 4 ja VÕS § 116 lg 1 alusel on ostjal õigus lepingust taganeda kui müüja on kohustust oluliselt rikkunud. VÕS § 116 lg 2 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. VÕS § 223 lg 1 kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Seega on müügilepingust taganemise õiguse üheks eelduseks müüdud asja lepingutingimustele mittevastavus või tulenevalt VÕS § 116 lg-st 2 muu müügilepingus sisalduva olulise kohustuse mittenõuetekohane täitmine.

Kohus märgib, et õige on kostja seisukoht, et müüjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõendamiskoormis on sellel, kes sellele tugineb, seega käesolevas asjas hagejal. Ka kohus on selgitanud oma 20.09.2017 kirjas hageja tõendamiskoormist olulise kohustuse rikkumisel. Kohus on hagejale selgitanud, et kuivõrd hageja tugineb oma nõude esitamisel VÕS § 116 lg-le 1 ja VÕS § 223 lg-le 1, tuleb hagejal hagi rahuldamiseks kohtule tõendada, et kostja rikkus lepingut oluliselt ning vastavate väidetega tuleb seostada ka esitatud tõendid. Hageja ülesanne oli tõendada, et kostja andis hagejale üle lepingutingimustele mittevastavad naelapüssid või ei täitnud muid müügilepingust tulenevaid olulisi kohustusi. Seega pidi hageja lisaks vajadusel tõendama, milliste täiendavate kohustustega oli pooltevaheline müügileping hõlmatud lisaks müügilepingu põhikohustusele anda üle lepingutingimustele vastav asi. Kostja ülesanne oli tõendada hageja poolt välja toodud kohustuste puudumine müügilepingus või nende nõuetekohane täitmine. Kohus selgitab, et hagi rahuldamata jätmise peamiseks põhjuseks on hageja nõude rahuldamiseks vajalike tõendite puudumine.

tööriista kasutuselevõttu, mis ei ole tavapärane. Tööriista kasutamise võimatus ei ole sama, mis tööriista loomulik kulumine. Kostja seevastu on seisukohal, et tööriistu oli võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, mida tõendab ka asjaolu, et hageja kasutas tööriistu enam kui aasta jooksul igapäevaselt, seega oli tegemist vähemalt keskmise kvaliteedile vastavate tööriistadega. Pooled ei vaidle, et hageja soetas naelapüssid kostjalt 12.09.2014 (tl 80) ja 15.04.2015 (tl 80 p). Kohtu hinnangul hagimaterjalide põhjal ei saa asuda seisukohale, et hageja poolt kostja poole 05.07.2015 pöördumine seonduvalt ühe naelapüssi hoolduse ja adapteri tellimise vajadusega kinnitaks hageja väidet, et naelapüssid ei vastanud keskmisele kvaliteedile. Hagimaterjalide lisatud tõendite kohaselt 05.07.2015 kirjutab hageja kostjale, et püssi jäi nael kinni, mida nad ise välja ei saa. Hageja küsis, et kuhu peaks ta tooma püssi hooldusesse? Põles läbi adapter. Sooviksime tellida uut (tl 139). 20.10.2015 teavitab kostja hagejat, et nädala aja pärast saab hageja püssi kätte, kuid kas see garantii alla läheb, selgub hiljem, kuid hageja võib igaks juhuks arvestada, et kui garantii alla ei lähe, siis töö hind tuleb 116 eurot, millele lisandub käibemaks. See selgub lihtsalt hiljem kui see katkine asi on tehases üle vaadatud ja otsustatakse garantii või mitte (tl 137 p). 02.11.2015 teavitab kostja, et püss on valmis (tl 137). Hageja hinnangul ei ole tavapärane, et vajadus tööriistu remontida ilmnes mõned kuud peale tööriista kasutuselevõttu. Kohus märgib, et hagimaterjalidest ei selgu, kas hageja pöördus 05.07.2015 kostja poole varasemalt (12.09.2014) või hilisemalt (15.04.2015) ostetud naelapüssiga. Samuti on selgunud kohtule, et mõned kuud peale tööriista ostmist teostatud parandust ei teostatud tasuta, kuivõrd kostja esitas hagejale tööriistade remondi eest arve 22.01.2016 (tl 152). Selleks, et kohus saaks hinnata käesolevas asjas ühe naelapüssi 05.07.2015 remondivajaduse tavapäratust, oleks hageja pidanud vähemalt põhistama, et naela püssi kinni jäämine on naelapüsside puhul tavapäratu naelapüssi igapäevase kasutamise tagajärg, et eeltoodud asjaolu tuleb pigem ette pigem harva ning et naela püssi kinni jäämine viitab kehvale naelapüssi kvaliteedile või tooma välja muid tavapäratuid asjaolusid, mida hageja aga teinud ei ole. 05.07.2015 küsib hageja kostjalt, et kuhu peaks ta tooma püssi hooldusesse? Põles läbi adapter. Sooviksime tellida uut (tl 139). Eeltoodud tõendist nähtub, et ka hageja ise ei pidanud 05.07.2015 pöördumist seonduvalt naelapüssidega erakordseks ning käsitles pöördumist pigem hooldusena, tellides samaaegselt läbipõlenud adapteri asemel uue. Naelapüsside lepingutingimustele mittevastavuse osas tugineb hageja eelkõige 2016 aasta tööriistade remonti viimisele. 07.06.2016 teatab hageja kostjale, et püstol on jälle rikkis ja ühe naelpüstoli toru on murdunud (tl 84). Kohus märgib, et ka teistkordselt naelapüsside remonti viimisel üksnes hageja väitest, et püstol on jälle rikkis ja ühe naelpüstoli toru on murdunud, ei ole võimalik järeldada, et 08.06.2016 ja 23.07.2016 kostja poole pöördumine seonduvalt tööriistade remondivajadusega oleks tavapäratu ning tõendaks vähemalt keskmisele kvaliteedile mittevastavaid tööriistu. Hageja poolt kostjale saadetud vastavas e-kirjas (tl 84) hageja väljendab et, „ei kommenteeri kelle viga see on“, mistõttu hageja pigem möönab asjaolu, et rikke põhjus võis olla ka mujal kui puudustega tootes. Kohus nõustub kostja väitega, et on selgusetu, mis põhjustas naela pooleks minemise. Hageja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et kasutas konkreetsele naelapüssile sobivaid naelu või et naelapüssi kasutati sihtotstarbepäraselt ja et tööriista ekspluateerimine oli nõuetekohane. Kohus ei nõustu hageja väitega, et naelapüssi oli naelutamiseks võimatu kasutada. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et kostja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, et hageja vajab naelapüsse majandustegevuseks, pidi naelapüssi keskmine kvaliteet vastama tavakasutaja vajadustele. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väitele, et hageja kasutas tööriistu enam kui aasta jooksul igapäevaselt. Kohtu hinnangul oli naelapüsse võimalik tavakasutusele vastavalt

sihtotstarbeliselt kasutada, kui hageja kasutas tööriistu enam kui aasta jooksul igapäevaselt. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et hageja kasutas tööriistasid piisavalt sagedasti, mis oleks ostmise hetkel esinenud puuduse toonud nähtavaks varem kui vastavalt ühe naelapüssi puhul 8 kalendrikuud ja teise naelapüssi puhul 17 kalendrikuud peale naelapüsside ostmist. Kohtu hinnangul on kostja müügilepingu alusel hagejale üle andud vähemalt tavakasutuse keskmisele kvaliteedile vastavad naelapüssid. Hageja sai naelapüsse kasutada otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt tavakasutuses kasutatakse. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kostja andis müügilepingu alusel üle lepingutingimustele vastavad naelapüssid, kuivõrd vastupidine on hageja poolt tõendamata.

informatsiooni garantii olemasolu kohta. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja väide, et tööriistad on võetud remonti garantiikorras, on tõendamata ja see ei tulene ka hageja poolt viidatud tõenditest. Tõendist „Rawl tööriista remont“ (tl 82) ei nähtu, et remonti oleks tehtud garantiikorras. Tõend „Teenindustellimus“ (tl 82 p) ei tõenda hageja väidet müügigarantii olemasolu kohta ning tõendil ei ole puutumust käesoleva vaidlusega, kuivõrd viidatud tõend on Toolstrade OÜ ja Valdimberg OÜ vaheline dokument naelpüssile, mis on ostetud 25.09.2015 (hageja ostis kostjalt naelpüssid 12.09.2014 ja 15.04.2015). Tõendil „Arve“ (tl 83) ei kajastu seost hageja naelpüssidega SC40 RAV, kuna arve esemeks on kaks naelpüssi „Rawlplug L3490“. Tõend „16.06.2016 e-kiri“ (tl 86) ei tõenda hageja väidet tööriistade garantiikorras remonti võtmise kohta. Viidatud tõendist ei selgu üldse, mida remonti saadetakse ja/või millisele hageja e-kirjale on kostja vastanud. Küll aga nähtub viidatud tõendist, et eseme remonti saatmise lubab kostja teha ja sellele kohaldub ka teatud tasu. Tuleb nõustuda kostja seisukohaga, et kui viidatud tõendit 2016 suve kontekstis naelpüsside osas tõlgendada, siis saaks sellest e-kirjast järeldada, et hageja üks naelpüssidest saadetakse kostja poolt remonti ja informeeritakse tunni maksumusest. Tõend „23.07.2016 e-kiri“ (t 85) ei tõenda samuti hageja väidet tööriistade garantiikorras remonti võtmise kohta, kuna selles teeb hageja kostjale ettepaneku teha kahest püstolist üks, kuna remont on pikk, kuid hagejal on vajadus kiirelt kasutada (tl 85). Kostja 20.02.2015 vastusest hageja 17.10.2015 e-kirjale saab kohtu hinnangul siiski järeldada, et garantii võis naelapüssidel siiski olla, sest kostja informeerib hagejat, et kui töö ei lähe garantii alla, saadetakse hagejale töö eest arve summas 116 eurot pluss käibemaks (tl 137 p), kuid hageja ei ole tõendanud, et garantii kehtis ka töödele, mis tehti siis, kui hageja viis 08.06.2016 ja 23.07.2016 tööriistad kostjale parandamiseks. Kostja esitas 2015 aasta tööde osas hagejale tööriistade remondi eest arve 22.01.2016 (tl 152), mis tähendab, et selleks hetkeks oli kas garantii kehtivus lõppenud või ei kuulunud töö parandamisele garantiikorras. Hagejal ei saanud esitatud tõendite pinnalt olla tekkinud õiguspärast ootust müügigarantii kehtivuse osas. Hageja ei ole ka täpsustanud, kas hageja toetub müüja või tootjapoolse müügigarantii olemasolule. Kohus märgib, et garantiist tekib lepinguline suhe garantiiandjaga. Tootjapoolse garantiikohustuste täitmata jätmisest tulenevad nõudeid ei saa üldjuhul esitada müüja vastu. Kui garantii andis tootja ning tootja ja müüja omavahelisel kokkuleppel müüja üksnes teeb garantiiremonti tootja eest ja ülesandel, siis täidab müüja kolmanda isikuna tootja kohustuse VÕS § 78 lg 1 mõttes. Asjaolu, et tootja ise garantiiremonti ei tee, ei tähenda, et ta selle eest ei vastuta, mistõttu tuleb tootjapoolse garantii olemasolul esitada nõue tootja, mitte müüja vastu. Hageja on selgitanud, et on korduvalt kostjalt nõudnud lepingu täitmist - st tööriista parandamist või asendamist (VÕS § 222), kuid kostja on õigustamatult keeldunud tööriistade parandamisest, asendamisest ja jätnud tänaseni tööriistad hagejale tagastamata. Kuivõrd kohus on asunud seisukohale, et hageja ei ole tõendanud kostja poolt müügilepingu tingimustele mittevastavate naelapüsside üleandmist hagejale, on hageja poolt lepingutingimuste mittevastavus tõendamata ning kostjal puudub kohustus naelapüsside parandamiseks või asendamiseks. Müügilepingud ei olnud hõlmatud lisaks olulise eraldiseisva kõrvalkohustusega teostada ostetud naelapüssidele hooldust ja/või remonti, hageja ei ole sellele ka tuginenud ning kohtule ei nähtu ka hagimaterjalidest, et pooled oleks selliselt kokku leppinud. Praeguses asjas ei ole ka tõendatud naelapüssidel müügigarantii olemasolu. Lepingutingimuste mittevastavuse tõendamata jätmise tõttu ei hinda kohus ka kostja vastuväidet selle kohta, et hageja ei ole tööriistade puudustest teavitanud kostjat mõistliku aja jooksul, millest tulenevalt puudub hagejal alus lepingust taganeda. Vaatamata eeltoodule peab kohus täiendavalt vajalikuks märkida, et hageja ostis kaks naelapüssi erinevatel aegadel, st tegemist on kahe erineva müügilepinguga ja ka nende taganemise asjaolusid ja olulist rikkumist oleks tulnud hageja poolt

käsitleda eraldiseisvatena. Hageja poolt esiletoodud asjaolude ja tõendite alusel ei saa hagi rahuldada, mistõttu kohus jätab hagi rahuldamata. Kuivõrd tasaarvestuse vastuväide on esitatud üksnes juhuks, kui kohus hagi rahuldab, jätab kohus tasaarvestuse vastuväite tähelepanuta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.