Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
30. november 2017, Võru kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasi
Korteriühistu Mõniste Elulõng hagi I. V. nõudes.
Tsiviiasja hind
1438,16 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Korteriühistu Mõniste Elulõng (registrikood 80016423; Võrumaa, Mõniste vald, Mõniste küla, Pargiääre 175)
2-17-9229 vastu võla
Hageja lepinguline esindaja Tanel Riivits/Birgit Riivits (epost: [email protected]) Kostja I. V. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxx-xx); Kostja lepinguline esindaja Aivar Keskpaik, OÜ Õigusbüroo Keskpaik, e-post: [email protected] Viimase kohtuistungi toimumise 05.09.2017, kirjalik menetlus aeg
RESOLUTSIOON
1.Jätta Korteriühistu Mõniste Elulõng hagi I. V. ́u vastu perioodil jaanuar 2017 kuni mai 2017 esitatud arvetel näidatud kütmisega seotud võlgnevuse ja viiviste ning kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta kostja I. V. ́u menetluskulud hageja Korteriühistu Mõniste Elulõng kanda.
3.Määrata kindlaks I. V. ́u menetluskulude rahalise suurus. Välja mõista hagejalt, Korteriühistult Mõniste Elulõng kostja I. V. ́u kasuks menetluskulud (lepingulise esindaja kulud) summas 1800 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Asjaolud
1.Korteriühistu Mõniste Elulõng (hageja) esitas 13.06.2017 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale hagi I. V. u (kostja) vastu põhivõlgnevuse 933,77 euro ja otsuse langetamise ajaks kogunenud viiviste nõudes (tekstis täpsustatud viise nõuet kuni 13.06.2017 seisuga summas 49,90 eurot), edasi viivis 0,06% päevas rahuldatud põhiosa summast kuni põhiosa täieliku tasumiseni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista tekitatud kahju 250 eurot. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt viivis VÕS § 113 järgses määras alates menetluskulude kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni tasumiseni.
2.Hagiavalduses esitatud asjaoludest nähtuvalt on Korteriühistu Mõniste Elulõng registreeritud alates 11.09.1997, korteriühistu moodustati aadressil Pargiääre 175, Mõniste asuva elamu majandamiseks. Kostja omandas pärimise teel Pargiääre 175 asuva korteriomandi, korteri nr 8 ja on alates 10.02.2014 selle omanik. Seega on kostja korteriühistu liige ja pärimisega on temale üle läinud ka korteriomandiga seotud kohustused. Alates korteriühistu asutamisest so septembrist 1997, on korteriomanike vahel hea tava järgne kokkulepe, mille kohaselt iga korteriomanik hangib kütteperioodil omal kulul kütte ja vahelduvas järjekorras kütab ise elamu püstakut. Kütmisperiood on korteriomanike vahel ära jagatud ja kui kütmiskord on teise korteriomaniku käes, siis sellel perioodil ei teki teistele korteritele mingeid küttega seotud kulusid. Septembris 1997 toimunud koosolekul viibisid endised korteri nr 8 omanikud, kelleks olid kostja vanemad, kes nõustusid sellise kütmiskorraga ja täitsid kütmiskohustust korrektselt. Viidatud üldkoosoleku protokoll ei ole säilinud, hageja ei saa seda kohtule esitada. Kostja kütmiskohustust ei täitnud, teatas hagejale, et kavatsegi kütmiskohustust täita. Hageja muretses kostja eest küttepuud ja korraldas trepikoja püstaku kütmise ning esitas kostjale igakuuliselt arved, kuid kostja tasus esitatud arvetel näidatud maja kütte hankimisega ja kütmisega seotud kulud ainult osaliselt. Perioodi 01.2017 – 05.2017 on arvetel näidatud maja kütmisega kaasnevate kulutuste võlgnevus kokku 933,77 eurot. Hageja leiab, et arvel näidatud kütte hankimisega ja kütmisega seotud kulutused on majandamiskulud ja kostja kohustatud need tasuma.
2 (15)
Kohtule ja kostjale esitatud arved on kattuvad ja kokkulangevad. Asjakohane ei ole kostjapoolne küttekulude võrdlus keskküttega majaga. Hageja esindaja on samuti saatnud kostjale võlanõude, mis sisaldas ka hagihoiatust, kuid kostja võlgnevust ei tasunud, vaid esitas vastuväite. Hageja poolt 22.10.2016 kokku kutsutud erakorralisel üldkoosolekul otsustati ühehäälselt nõuda korter nr 8 omanikult kütmiskohustuse jätkamist. Üldkoosolekul kostja ei osalenud, otsus toimetati kostjale kätte e-posti kaudu ja lisaks saadeti ka mitmeid meeldetuletusi. Üldkoosolekul ei muudetud varem kehtinud kütmiskorda, vaid korrati see üle ning nõuti kostjalt kütmiskorra täitmist. Kostja on 29.12.2014 avalduses, milles taotleb tema küttegraafikust väljaarvamist, sisuliselt tunnistanud olemasoleva korra kehtivust ja väljendanud ka nõusolekut küttepuude hankimiseks. Hageja ei nõustunud kostja avaldusega ja ei arvanud teda küttegraafikust välja. Kostja tegevusetuse tõttu jääks maja kütmata. Hageja oli sunnitud ostma küttepuud, palkama kütja, maksma kütjale tasu ja tasult maksud. Hagejal on kostja vastu regressinõue, hageja on õiguskaitsevahendiks valinud kohustuse täitmise nõude VÕS –de 76 ja 82 järgi. Kostjal tuleb kohustus täita, kasusaajate ring on korteriühistust suurem, kütmisest saavad kasu kõik püstaku elanikud ja kaudselt kogu maja.
3.Alternatiivselt tugineb hageja käsundita asjaajamise sätetele. Kui kohus asub seisukohale, et üldkoosoleku otsus ei ole kostjale siduv, tugineb hageja lepinguvälisele suhtele läbi käsundita asjaajamise. MTÜS § 12 lg 4 koosmõjus korteriühistu põhikirja p 22 alapunkt 5 järgi saab järeldada, et korteriühistu liige peab võtma isiklikult oma perekonnaliikmete või teiste isikute kaudu osa töödest, mida tehakse nende kaasomandis oleva maja ühiseks majandamiseks üldkoosoleku või juhatuse otsusel. Kütmiskohustuse täitmisega täidetakse kehtivat kütmiskorda, kütmist saab pidada vajalikuks tööks, millega tagatakse soojuse saamine ja maja säilitamine. Korteriühistu ja omanike vahel eksisteerib kokkulepe kütmiskorra osas. VÕS § 23 lg 1 p 2 järgi võivad lepingupoolte kohustused tuleneda ka poolte vahel väljakujunenud praktikast, kõik majaelanikud peale kostja on kütmiskorda täitnud korrektselt va kostja. VÕS § 25 tulenevalt on pooled kohustatud täitma korteriühistu ees väljakujunenud käitumist ja tava, milles on kokku lepitud.
4.Hageja nõuab arvetel näidatud kütmiskulude tasumisega viivitamise eest viivist. Korteriühistu põhikirja kohaselt on viivise määraks 0,06% päevas, perioodil 5.01.2017 kuni 30.04.2017 on kokku viivis 49,90 eurot, viivis on esitatud seisuga 13.06.2017. Hageja taotleb lisanduvate viiviste väljamõistmist võla põhiosalt 933,77 eurot määraga 0,06% päevas kuni põhiosa tasumiseni. Viivisenõue ei ole alusetu, tuleneb seadusest ja eksisteerib ka põhinõue.
5.Hageja nõuab kostjalt mõistliku asjaajamisega tekkinud kulutuste hüvitamist. Kostja on hagejale tekitanud kahju summa on 250 eurot. Hagejal tekkisid kulutused seoses õigusbüroo poolt võlanõude esitamisega ja kostjaga dialoogi pidamisega kohtuväliselt. Kulutused on tekkinud seoses kostja käitumisega. Hageja on lepingulisele esindajale kulutused tasunud, seega on hagejale kahju tekkinud.
6.Pärast eelistungit esitas hageja Mõniste vallavalitsusele kuulunud korteri nr 9 küttekulud, mida hageja seisukoha järgi saab aluseks võtta ka kostjale esitatud arvete suuruse hindamisel. Samuti teatas hageja, et 30.09.2017 toimus erakorraline üldkoosolek, kus otsustati, et 20 aastat kehtinud kütmiskord jääb kehtima ka tulevikus. Seega toimus varasema otsuse heakskiitmine ja selle kehtivuse kinnitamine.
3 (15)
Kostja vastus
7.Kostja esitatud hagi õigeks ei võta ja esitatud nõudeid ei tunnista. Hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja saatis 29.12.2014 hagejale avalduse, milles palus end hageja poolt koostatud kütmisgraafikust välja arvata. Põhjuseks oli asjaolu, et kostja ei ela alaliselt nimetatud korteris ja töökohustused ei võimalda katelt kütmas käia. 22.10.2016 toimunud korteriühistu üldkoosolekul kostja ei osalenud ega hääletanud ka kütmiskorra poolt. Kütmiskohustus on ebaseaduslik, aktiivne kohustus saab tekkida juhul, kui ühistu liige osales sellel koosolekul, kus see kohustus otsustati. Kostjat ei saa tema tahtevastaselt sundida kütmiskohustuse täitmisele ja vastava avalduse saamisel oleks hagejal tulnud kostja kütmisgraafikust välja arvata. Kostja palus 02.02.2015 hagejale saadetud kirjas saata temale koosoleku protokoll, kus nähtuks uuele kütmissüsteemile ülemineku otsus, kuid sellist otsust hageja kostjale saatnud ei ole ja sellist protokolli ei ole ka kohtule esitatud. Kostja on seisukohal, et sellist protokolli ei olegi. Hagejal puudub regressiõigus. Hagejal kui korteriühistu juhatusel on põhikirja punkt 44.6 järgi elamu haldamise ja majandamise kohustus. Seega pidigi hageja organiseerima elamu kütmise, küttepuude soetamise ja kütja palkamisega täitis hageja enda, mitte kostja kohustust. Ekslik on hageja selgitus, et kuna kostja sai korteriomandi omanikuks pärimise kaudu ja endised korteriomanikud olid kostja vanemad, kes täitsid kütmiskohustust, siis päris kostja ka kütmiskohustuse. PärS § 2 teise lause kohaselt ei ole pärandiks pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Kütmiskohustus oli kostja vanemate vabatahtlikult võetud kohustus ja lahutamatult seotud nende isikutega ning see kohustus pärimisele ei kuulunud.
8.Kostja vaidleb vastu ka hageja poolt esitatud arvetel näidatud küttekulude suurusele, samuti ei ole kulusid arvestatud kulupõhiselt. Esitatud neljal arvel on kuludena näidatud kütmise teenus ja küttepuud. Kostjale tasumiseks esitatud arved ja hagiavaldusele esitatud arved ei ole identsed, mis viitab nn topelt raamatupidamisele. Kostja järelpärimisele vastates esitati A. - L. T. 2016 aasta novembri ja detsembri kuu palgaleht ja 27.11.2016 hageja ja Võsahunt OÜ vahel sõlmitud küttepuude ostu-müügilepingu. Kostja leiab, et esitatu ei tõenda konkreetselt kostjale arvestatud küttekulusid. Hageja jätkas kostjale ebamõistlikult suurte küttekuludega arvete esitamist, esitatud arvetele näidatud küttekulud tasus kostja samuti osaliselt, muude kulutuste osas täielikult. Kostja lähtus arvetel näidatud küttekulude tasumisel Võru linnas, Koidula tn 26b asuva tsentraalset kaugkütete tarbiva korteri küttekulu kalendrikuude lõikes, arvestades välja küttekulu 1m2-le ja korrutas selle oma korteriomandi ruutmeetritega 68,6 m2, saadud tulemuste alusel tasus hagejale küttekulu eest. Sellisest loogikast lähtudes põhjendas kostja ka hagejale arvestamise alused ja tasus hagejale küttekuludena 2016 detsembri eest (arve nr 201612-1) summas 67,10 eurot, 2017 jaanuari eest (arve nr 2017-1-8) summas 70,74 eurot, 2017 veebruari eest (arve nr 2017-2-8) summas 69,97 eurot ja 2017 aprilli eest (arve nr 2017-4-8) summas 45,20 eurot.
4 (15)
Küttepuude kulu ei ole hageja arvestanud kostjale kulupõhiselt. Nimelt nähtub, et hageja on iga kalendrikuu eest arvestanud kostjale täpselt sarnase küttepuude kulu so 3,5 m3. Kostja on seisukohal, et sellega on hageja arvestanud kogu kütmisele kulunud küttepuud kostja kuluks ning selle kulu täielikult ka kostjalt sisse nõudnud. Kütmise teenust arvestatud kostjale kulupõhiselt. Hageja ja A. - L. T. ́i vahel sõlmitud käsunduslepingu alusel on kütja ühe päeva tasu 20 eurot ehk 140 eurot ühe kütteperioodi eest. Käsunduslepingust tulenevalt on kütmist teostatud perioodidel 28.11.2016 – 04.12.2016, 09.01.2017 – 15.01.2017, 20.02.2017 – 26.02.2017 ja 03.04.2017 – 09.04.2017. Elamu hoone keldrites on küttekolded ja ühest küttekoldest köetakse tervet püstakut, trepikoda, kus asub kuus korterit, eraldi ühe korteriomandi kütmise ei ole võimalik. Seega on hageja ilmselt ka kogu kütmisega seotud kulu täies mahus sisse nõudnud kostjalt, sealhulgas ka teise püstaku ümbruse lumekoristustööde kulu. Hageja oleks pidanud kulutused jagama vastavalt eluruumi pindala osatähtsusele elamus. Hageja on teinud kulutused küttepuudele ja kütjale ning ei jaotanud neid kuue eluruumi vahel vastavalt pindala osatähtsusele, vaid on nõudnud kõik kulutused sisse kostjalt. Sellega rikkus hageja KÜS § 151 lg 1 ja põhikirja punkti 64, mille kohaselt elamu majandmaise kulusid kannavad ühistu liikmed proportsionaalselt, võrreldes nende omandiks oleva korteri üldpinna suurusega ja elamu üldpinnaga.
9.Kostjal ei tulene korteriühistu üldkoosoleku otsuste alusel kohustust kütmiskohustust täita, samuti ei ole kostja küttekulude osalise tasumisega esitatud nõudeid õigeks võtnud. Kostja poolt esitatud arvetel näidatud küttekulude osaline tasumine ei tähenda kostjapoolset õigeksvõttu. Rääkida ei saa ka poolte vahel väljakujunenud praktikast. Kostjal oli 2014 märtsis korteri pärimisel ehitusregistri andmete kohaselt teadmine, et elamus on kaugküte, kanne muudeti 2017 jaanuaris, kaugküttelt lokaalsele küttele. Pärast seda paigaldas hageja koridoridesse kütmisgraafikud ja kostaja esitas 29.12.2014 avaldus, kus palus enda kütmisgraafikust välja arvata. Hageja on küll väitnud, et väidetav kütmiskord kehtib juba 20 aastat, kuid vastavat üldkoosoleku otsust ei ole esitanud. Kostjal on küsimus kuidas hageja informeerib uusi korteriomanike, kui väidetavalt nimetatud otsust ei ole säilinud. Kostja on seisukohal, et ilmselt sellist otsust tegelikkuses ei olegi ja kaheldav on kas kaugküttesüsteemi puhul oleks rakendatud kütmisgraafikut. Hageja ei ole esitanud üldkoosoleku otsust, kus oleks kehtestatud küttekulude arvestamise kord juhul, kui korteriühistu liige ise katelt kütta ei saa. Hageja väidete kohaselt ei peagi kütmisega seotud arvestus individuaalne ehk iga korteriomandi kohta proportsionaalne. KÜS § 151 lg 1 ja põhikirja p 64 kohaselt peab kulude sh küttekulude arvestus olema proportsionaalne. Hageja ei ole esitanud korteriühistu otsust, kus oleks kehtestatud kostja suhtes küttekulude arvestus seadusest ja põhikirjast erinevalt ehk mitteproportsionaalselt. Selle otsuse olemasolu korral peaks olema kostjal õigus see vaidlustada. 30.09.2017 toimunud üldkoosoleku otsus on tühine, sest MTÜS § 20 lg 5 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatama vähemalt 7 päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teist tähtaega. Põhikirja punkti 40 kohaselt peab üldkoosoleku kokkukutsumisest teatama ette vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist.
5 (15)
Korteriühistu juhatus teatas üldkoosoleku toimumisest kostjale 23.09.2017, üldkoosolek toimus 30.09.2017 ja sellega on eelviidatud sätteid rikutud. Korteriühistu üldkoosoleku otsus on tühine, sest rikutud on üldkoosoleku kokkukutsumise korda, tühisuse tuvastamiseks ei pea esitama hagi, piisab vastuväitest. Kostja ei ole keeldunud küttepuude andmisest ja on seda korduvalt kinnitanud. Kostja puud asuvad elamu läheduses õues, ei ole lukustatud ega hagejale kättesaamatus kohas. Hageja ise loobus kostja poolt pakutud küttepuudest, seega küttepuude ostmine hageja poolt ei ole põhjendatud. Arved ei ole identsed. Lisaks vastuolule põhiseadusega, sundida kedagi tööle tema tahtevastaselt, tekib ka küsimus, kuidas ilma sisulise väljaõppeta isik saab (tule)ohutuse seisukohast tulenevalt kohustada katlakütjaks hakkama iga korteriühistu liiget. Ruum, kus küttekolle asub, ei vasta kostja arvates elementaarsetele tuleohutuse nõuetele ja on alust arvata, et küttesüsteemi kasutamiseks puudub Päästeameti luba.
10.Kuna hageja põhinõue on alusetu, on seda ka viivisenõue. Kostja ei ole oma rahalise kohustuse täitmisega viivitanud, vaid on tasunud küttekulu eest tähtaegselt ja mõistlikus ulatuses, jättes maksmata hageja poolt arvestatud põhjendamata kulutuste eest. Kostja viitab ka asjaolule, et hageja on arvestanud viivist 0,06% päevas, kostjale esitatud arvetel on näidatud viivise suuruseks 0,05% päevas. Seega ei ole hageja viivisearvestus õige.
11.Hageja alternatiivne nõue so käsundita asjaajamise sätete järgi ei ole materiaalõiguslikult põhjendatud, käsundita asjaajamiseks puudus alus. Kuna tegemist on korteriühistu ja korteriühistu liikme vahelise õigussuhtega, siis on käsundita asjaajamine välistatud.
12.Hageja nõue tekitatud kahju so 250 euro hüvitamises on alusetu. Kostjal ei ole hageja ees võlgnevust, ei ole ühtegi tasumata arvet. Seda asjaolu tõendab 05.01.2017 hageja poolt kostjale saadetud arve, millega hageja kinnitab, et varasemaid tasumata arveid kostjal ei ole. Hageja poolt esitatud võlanõude põhjendused ei olnud asjakohased. Kostjale jääb arusaamatuks seegi, milles seisneb hageja poolse esindaja dialoog kostjaga, sellist dialoogi ei ole toimunud. Kostja on taotlenud, et hageja saadaks temale üldkoosoleku otsused, arvetega seotud kuludokumendid jm teave, aga hageja ei ole seadusest tulenevat teabe andmise kohustust täitnud. Kostja ei ole kohustusi rikkunud ja hagejal ei olnud alust õigusbüroo poole pöörduda. Kuna kostja ei pidanud täitma temale ebaseadusliku üldkoosoleku otsusega pandud kohustust, siis puudub ka põhjuslik seos hageja poolt kantud õigusabikuludega. Ka võlanõude esitamise seisuga ei olnud kostjal hageja ees võlgnevust.
13.Hageja poolt pärast eelistungit esitatud kulude arvestus korter nr 9 kujul ei ole asjakohaseks tõendiks. Tegemist on mitteeluruumiga, raamatukoguna kasutatava pinnaga ja käsitleb perioodi 15.12.2013 kuni 27.04.2014. Nimetatud perioodil kasutas vald mitte ainult korterit nr 9 vaid ka korterit nr 4, korterid olid kokku ehitatud (vahesein lammutatud) ja asusid eraldi trepikodades. Korterite pindala kokku oli 149,8 m2. Seega köeti valla kasutuses olevat raamatukogu kahest eraldi trepikojas asuvast küttekoldest, esitatud kulud tähendavad kahe eraldi korteri küttekulusid. Hageja ei ole valla küttekulusid millegagi tõendanud. Kui siiski vaadelda nii valla korterite kui ka kostja korterile esitatud küttearveid, siis võrdleb hageja vallale kuulunud korteri 149,8 m 2 korteri kulusid kostjale kuuluva 68,6 m2 suuruse korteriga. Samuti on korterite puhul erinev võrreldav ajaperiood (kolme aastane erinevus) arvestatud ei ole välistemperatuuride erinevusega.
6 (15)
Hageja ei ole kostjale põhjendanud selgelt kütmisega seotud kulusid ja arvel näidatud kulud on ebamõistlikult suured. Kostja märgib sedagi, et K. R. esindades vaidluses KÜ juhatuse liikmena ja Mõniste valla vallavanemana selget huvide konflikti, mis omakorda annab aluse kahelda Mõniste vallavalitsuse vastuskirja ja sellele lisatud kütmise kulude usaldusvääruses. Esitatud tõend tuleks jätta tähelepanuta. Kohtu põhjendused
14.Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus märgib, et TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudes.
15.Pooled ei vaidle ja kohtule esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud. Äriregistri väljatrükist nähtuvalt on korteriühistu Mõniste Elulõng, asukoht aadressil Pargiääre 175, Mõniste küla, Mõniste vald, Võru Maakond, alates 11.09.1997 kantud mittetulundusühinguna registrisse (tl 31). Kinnistusregistri väljatrükist nähtuvalt on viidatud aadressil asuva elamu korteri nr 8 omanik alates 10.03.2014 kostja I. V. (tl 7). Korteriühistu seaduse (KÜS) § 5 lg 1 esimese lause järgi on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Hageja on esile toonud asjaolu, et kostja sai korteri omanikuks ja korteriühistu liikmeks pärimise teel, kostja ei ole esitatule vastuväiteid esitanud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid viidatud väite kohta. Kohus märgib, et KÜS § 5 lg 3 kohaselt pärandi vastuvõtnud pärija korteriühistu liikmeks astumise ajaks loetakse pärandi avanemise päeva. Seega vaatamata sellele, kuidas kostja sai korteriomandi omanikuks, on ta omanikuna kantud kinnistusraamatusse ja on seega ka korteriühistu liige.
16.Hageja on seisukohal, et korteriühistu asutamisel so 1997 aastal võeti üldkoosolekul vastu ka elamus kehtiv kütmiskord, üldkoosoleku protokolli ei ole säilinud, kuid kütmiskord on kehtiv ja korteriühistu liikmetele täitmiseks kohustuslik. Kostja leiab, et kütmiskohustus kui aktiivne kohustus saab tekkida siis, kui kostja ise osales sellel üldkoosolekul, kus kütmiskord vastu ja võeti ja hääletas sellise otsuse vastuvõtmise poolt. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Korteriomandi seaduse (KOS) § 15 lg 1 järgi valitsevad kaasomandi eset korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Riigikohus on selgitanud, et kui korteriomanikud on asutanud korteriühistu, siis KOS § 8 lg 1 teise lause kohaselt valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Seega tuleb kaasomandi valitsemise küsimuses kohaldada eelkõige korteriühistuseaduse sätteid (vt RKTKo nr 3-2-1-76-04 p 24). KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud (vt ka RKTKo nr 3-2-1-53-10 p 15).
7 (15)
Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et olenemata sellest, kas korteriühistu liige osales korteriühistu üldkoosolekul, on seal vastuvõetud otsused kõigile korteriühistu liikmetele täitmiseks kohustuslikud. Seaduse tõlgendamine kostja poolt esitatud kujul viiks olukorrani, kus iga korteriomandi omaniku muutumise korral tuleks korteriühistul kokku kutsuda uus üldkoosolek ja vajalikud otsused uuesti vastu võtta. Ilmselgelt oleks selline tõlgendus ebamõistlik ja ebamõistlikult koormav nii korteriomanikele kui ka korteriühistule.
17.Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas hageja on otsustanud kütmiskohustuse, kas kütmiskohustus on kehtiv ja laieneb ka kostjale. Hageja väidete kohaselt võeti see otsus vastu korteriühistu asutamisel so 1997 septembris toimunud üldkoosolekul, kuid otsus ei ole säilinud ja korteriühistul puudub tulenevalt raamatupidamisseadusest kohustus otsust nii kaua säilitada. 05.09.2017 toimunud kohtuistungil esitas hageja taotluse kuulata vande all üle hageja seaduslik esindaja, kelle ütlustega saab tõendada 1997 aastal toimunud üldkoosolekul kütmise korralduse otsuse vastuvõtmist, kostja esitatud taotlust ei toetanud. TsMS § 268 järgi võib kohus vaieldava asjaolu kohta vande all üle kuulata ka tõendama kohustatud poole, kui üks pool seda taotleb ja teine pool sellega nõustub. Kostja ei nõustunud hageja vande all ülekuulamisega. Kohus leiab, et kuna kütmiskohustuse saab otsustada vaid korteriühistu üldkoosolek, saab vastava asjaolu tõendiks olla ainult üldkoosoleku protokoll ja seda tõendit ei saa asendada teise tõendiliigiga so poole vande all antud ütlustega. Vastuseks hageja väidetele 1997 aastal üldkoosoleku otsuse säilitamise osas märgib kohus järgmist. MTÜS § 54 lg-st 3 on tuleneb üldine nõue, et dokumente tuleb säilitada seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Hageja poolt viidatud üldkoosoleku protokoll võib olla ka käsitletav raamatupidamisdokumendina, kuid kuna väidetavalt sisaldab ka teisi otsustusi, ei saa selle säilitamisel lähtuda ainult raamatupidamisseadusest. Arhiiviseaduse § 2 lg 1 kohaselt on dokument käesoleva seaduse tähenduses mis tahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse või isiku tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldane faktide või tegevuse tõendamiseks. Kohus leiab, et igal tegutseval korteriühistul peab oma tegevuse tagamiseks olemas olema kindel kord üldkoosoleku otsuste säilitamiseks ja seda eriti olukorras, kus korteriühistu otsus puudutab korteri omaniku ja ühtlasi ka ühistu liikme õigusi ja kohustusi. Korteriühistu tegevuseks vajalikud dokumendid tuleb säilitada, tagada nende kättesaadavus, selliste dokumentide hüvitamine peab olema samuti kontrolli võimaldaval viisil vormistatud. Kohus möönab, et õigustatud on kostja tähelepanek selles, et kui korteriomand müüakse ja vahetub korteriühistu liige, siis kuidas korteriühistu üldkoosoleku otsuse olemasolust saab teada uus omanik. Kohus lisab, et mõistlik ei ole eeldada, et uus korteriomanik saab üldkoosoleku otsustest teada n naabrilt, saamata ise väidetava üldkoosoleku otsusega vahetult tutvuda. Korteriühistu üldkoosoleku otsuse olemasolu ja säilitamise vajadusele viitab ka KÜS § 13 lg 3, mille kohaselt on korteriühistu liikmel õigus pöörduda korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast. Väidatava korteriühistu otsuse puudumine toob kaasa olukorra, kus korteriomandi omaniku vahetumisel ei ole uuel omanikul ja korteriühistu liikmel õigust ja võimalust otsust vaidlustada kolme kuu jooksul alates selle teadasaamisest. Märkida tuleb sedagi, et väidetava üldkoosoleku protokolli puudumine viitab pigem korteriühistu juhatuse ebapiisavale tegevusele vajalike dokumentide säilitamiseks. 17.1 KÜS § 151 lg 1 järgi arvestatakse majandamiskulusid eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
8 (15)
Korteriühistu põhikirja (põhikiri) p-st 22.3 nähtuvalt on ühistu liige kohustatud tasuma tähtajaliselt sihtotstarbelisi makseid, makse suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majast asuvate korterite üldpinnast, välja arvatatud elanike kohta arvestatud sihtotstarbelised maksed. Viidatud põhikirja punktist 22.5 nähtub korteriühistu liikme kohustus võtta isiklikult oma perekonnaliikmete või teiste isikute kaudu osa töödest, mida tehakse nende kaasomandis oleva maja ühiseks majandamiseks üldkoosoleku või juhatuse otsusel üle nädala. Põhikirja p-de 36.11 ja 36.13 järgi on üldkoosoleku pädevuses sihtotstarbeliste maksete ja muude maksete tasumise korra kindlaks määramine ja muude ühistu tegevusega seotud küsimuste otsustamine (tl 68-71). Eeltoodust tulenevalt on ka kütmiskohutuse kehtestamiseks vajalik üldkoosoleku otsus. Riigikohus on selgitanud, et korteriühistu otsuse täitmine on selle liikmele kohustuslik eelkõige järgmiste tingimuste olemasolul : otsustatud küsimuse lahendamine on korteriühistu pädevuses, st otsustatud on elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajaliku toimingu tegemine või majandamiskulude kandmine; küsimuse võis lahendada häälteenamusega; otsus on vastu võetud ettenähtud häälteenamusega; otsus ei ole tühine, eelkõige kui otsuse vastu võtnud liikmete üldkoosolekul ei ole rikutud kokkukutsumise korda ja otsus ei ole vastuolus heade kommetega; otsust ei ole KÜS § 13 lg 3 alusel kehtetuks tunnistatud (vt RKTKo nr 3-2-1-116-11 p 22). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et elamu sihtotstarbeliseks majandamiseks ja säilitamiseks on vajalik selle kütmine. Kohus leiab, et elamu soojusega varustamist saab pidada KÜS § 151 lg 1 kohaselt elamu majandamiseks ja põhikirjast tulenevalt on selle otsustamise pädevus korteriühistu üldkoosolekul. 17.2 Hageja esitas kohtule korteriühistus väidetavalt kehtiva kütmiskohustuse kohta kaks üldkoosoleku otsust. 22.10.2016 üldkoosoleku otsusest nähtuvalt otsustati 19 poolt ja 0 vastuhäälega nõuda korter 8-lt (omanik I. V. ) hea tava kohaselt kütmiskohustuse jätkamist graafiku järgi ette nähtud perioodidel. Vastasel juhul on ühistul õigus täita kütmiskohustus korter 8 eest, kuid sellega kaasnevad rahalised kulud neilt hiljem sisse nõuda (tl 14 - 15). Kostja vastuväite kohaselt ei ole see otsus kostja suhtes kehtiv põhjusel, et kostja ei osalenud nimetatud üldkoosolekul ja ei hääletanud otsuse vastuvõtmise poolt. Hageja poolt väidetav septembris 1997 vastuvõetud elamu kütmiskord ei väljendu ka 30.09.2017 erakorralise üldkoosoleku protokollis (tl 88-87). Viidatud erakorralisel üldkoosolekul on 17 poolthäälega otsustatud, et kuna praegu toimiv kütmise kord trepikodades 1-3 on kehtiv juba ajast, mil kaugküttelt lokaalsele (iga trepikoja keldris asuva katlaga köetakse selle trepikoja korterid) üle mindi, siis jääb taoline kord kehtima ka edaspidi. Kostja on viidanud asjaolule, et 30.09.2017 üldkoosolekul vastuvõetud otsus ei ole kehtiv ka seetõttu, et rikutud on üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Kohus võtab esmalt seisukoha viidatud üldkoosoleku otsuste kehtivuse osas. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et 22.10.2016 üldkoosoleku otsus ei kehti kostja suhtes seetõttu, et ta ise sellel koosolekul ei osalenud ja otsuse poolt ei hääletanud. KÜS § 13 lg 4 järgi on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kohustuslikud kõigile korteriühistu liikmetele. Seega ei oma korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtivusel tähtsust see, kas korteriühistu liige ise osales koosolekul ja otsuse vastuvõtmise poolt ka hääletas.
9 (15)
Kostja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-117-12 ei ole asjakohane, sest viidatud lahendis käsitletakse hooneühistuga seonduvat, need seisukohad ei ole kohaldatavad korteriühistule. MTÜS § 241 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine ka juhul, kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Viidatud sätte lg 2 kohaselt võib otsuse tühisusele kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Põhikirja p-ti 40 järgi teatatakse üldkoosoleku kokkukutsumisest ette vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist. Kostja väidete kohaselt teatas hageja üldkoosoleku kokkukutsumisest 23.09.2017, üldkoosolek toimus 30.09.2017. Hageja ei ole kostja väited omapoolsete väidete ja tõenditega ümber lükanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja 30.09.2017 üldkoosolekul vastuvõetud otsused on tühised MTÜS § 241 lg 1 järgi, sest rikutud on üldkoosoleku kokkukutsumise korda. 17.3 Kohus märgib, et olenemata üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisusest ei ole korteriühistu tõendanud asjaolu, et kütmiskord oleks ka sisuliselt otsustatud. 22.10.2016 viidatud otsuses ei ole viidet väidetava septembris 1997 toimunud üldkoosolekul otsustatud kütmiskorrale, märgitakse selgelt, et kütmist nõutakse mitte 1997 üldkoosoleku otsuse kohaselt, vaid hea tava kohaselt. Kütmiskorda ei saa kehtestada selliselt, et hääletatakse justkui üldiselt kütmiskorra poolt, kuid kütmiskorda ei ole arusaadavalt sisutatud. Kütmiskord oleks kehtestatud näiteks juhul, kui viidatakse millisel perioodil kütmine toimub, kütmisel graafiku alusel tuleb selgelt ja arusaadavalt ka sõnastada, kes selle graafiku koostab, kuidas see korteriühistu liikmetele teatavaks tehakse aga ka alternatiivne võimalus ehk see, et kui korteriühistu liige kütmiskohustust ei täida, siis kes ja kuidas korraldab kütmise ja küttepuude muretsemise, kui suures summas peab kütmisest loobunud korteriomandi omanik selle rahaliselt hüvitama, samuti see, kuidas rahaline hüvitus arvestatakse. Eelkõige on märgitu vajalik selleks, et tavapärane on olukord, kus inimesed käivad tööl ka oma alalisest elukohast kaugemal, samas võib selline olukord ette tulla ka siis, kui korteriühistu liige läheb pikemale reisile ja ei saa kütmiskohustust vahetult ise teostada. Alternatiivse võimaluse puudumine kohustuse täitmisel on korteriühistu liikmele liialt koormav ja ilma selleta oleks takistatud ka isiku õigus vabalt valida enda alalist elukohta. Sellise laialdase kohustuse so kütmiskohustuse sõnastamine annab korteriühistu juhatusele alati võimaluse kütmiskorda oma soovide ja tahte järgi sisustada ja selle täitmist nõuda. Hageja poolt hagiavalduses esiletoodud asjaoludest nähtuvalt on hageja ka ise väidatavat kehtivat kütmiskorda asunud sisustama alles hagiavalduses. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole kehtivalt elamu kütmiskorda kehtestanud ja ei saa viitega korteriühistu üldkoosoleku otsustele kostjalt kütmist ka nõuda.
18.Hageja on tuginenud käsundita asjaajamise sätetele, kostja vaidles sellele vastu. Riigikohus on selgitanud, et poolte vahel on käsundita asjaajamise võlasuhe VÕS § 1018 tähenduses, kui täidetud on järgmised eeldused: teise isiku kasuks millegi tegemine ehk võõra asja ajamine (lg 1); isikul puudub õigus või kohustus tegu teha (lg 1); isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist isikut (lg 2); täidetud on mõni VÕS § 1018 lg 1 p-des 1–3 ettenähtud tingimustest (vt RKTKo nr 3-2-1-118-14 p 15). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et käsundita asjaajamise sätted ei ole kohaldatavad. KÜS § 2 lg 1 järgi on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine.
10 (15)
Viidatud seaduse § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomandiks jagatud kinnisasja korteriomanikud. Käsundita asjaajamine on kohaldatav lepinguväliste kohustuste tekkimise korral. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes millele kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt RKTKo nr 3-2-1-116-11 p 23). Kohus leiab, et kuna korteriühistu ei ole kehtestanud elamu kütmiskorda, ei ole isegi väidetava kellegi eest kütmiskohustuse täitmine käsitletav võõra asja ajamisena. Seega ei ole käsundita asjaajamise sätted kohaldatavad.
19.Kohus on tuvastanud, et hageja ei ole üldkoosoleku otsustega kehtestanud vaatamata seadusest tulenevale õigusele elamus kütmiskorda, ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt arvetel näidatud summas tasumist kütmise teenuse ja küttepuude eest. Märkida tuleb sedagi, et korteriühistu üldkoosoleku otsustes ei ole antud hagejale kui korteriühistule õigust sõlmida kostja kütmiskohustuse täitmiseks lepingut kütteteenuse osutamiseks ka küttepuude ostuks. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal oleks kohustus, mille täitmist saaks hageja nõuda.
20.Kohus on Riigikohtu seisukohale tuginedes leidnud, et korteriühistu ja korteriomanike vahel on eriline seadusjärgne võlasuhe, millele kohandub võlaõigusseaduses võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. VÕS § 2 lg 1 järgi võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Asjaõigusseadusest (AÕS) § 72 lg 5 esimese lause järgi on kaasomanikel õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides, teise lause kohaselt peavad kaasomanikud üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. VÕS § 7 lg 1 sätestab mõistlikkuse põhimõtte, mille kohaselt loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et elamus, kus asub ka kostjale kuuluv korteriomand, on puuküttel põhinev katlaküte, mille kütmiseks korteriomanikud ise küttepuud muretsevad ja ka ise vahetustega kütavad. Hageja esiletoodud asjaoludest nähtuvalt on elamus asunud ka vallale kuuluvad korteriomandid ja kütmiskohustust on vald täitnud selliselt, et on ise muretsenud küttepuud ja palganud kütja. Seega lasub ka kostjal, lähtudes mõistlikkuse põhimõttest, kohustus elamu kütmises osaleda. Vaidlust ei ole selles, et kostja on juba 29.detsembri 2014 avalduses hagejale teatanud, et temal ei ole võimalik nädalate viisi kütmiskohustust täita, palub end kütmisgraafikust välja arvata ja annab teada, et on nõus andma kütteperioodiks ca 20 ruumimeetrit küttepuid või tasuma korrektse kalkulatsiooni põhjal koostatud soojaarvete eest (tl 49). Kohus leiab, et kostja ongi käitunud mõistlikkuse põhimõttest lähtuvalt, teatanud hagejale asjaolud, mille tõttu ta ise kütmiskohustust täita ei saa ja on nõus panustama rahaliselt. Hageja poolt pärast eelistungist esitatud Mõniste vallavalitsuse andmetest nähtuvalt oli vallavalitsus korteriühistu liige kuni 2014 aastani ja ei ole samuti täitnud kütmiskohustust isiklikult, vaid esitatud kulutustest nähtuvalt on tasunud nii kütjale tunnitasu põhiselt, küttepuude ostu – ja ladustamise eest (tl-d 85-87).
11 (15)
Eeltoodust järeldab kohus, et kostja tasus kütmisega seotud kulud. Kostja on hageja poolt esitatud arved tasunud osaliselt so osas, milles ta pidas kulusid põhjendatuks. Kohus märgib, et lähtudes asjaolust, et hageja ei ole kehtestanud ei kütmiskohustuse täitmise alternatiivseid viise ega ka määranud kindlaks, kuidas toimub rahaliste kulutuste arvestamine juhul, kui kütmist ei teostata isiklikult, oligi kostjal (ja on kuni üldkoosoleku poolt vastava korra kehtestamiseni) õigus tasuda küttekulutuste eest omapoolsete arvestuste põhiselt. Hageja on väidetavate kulutuste tõendamiseks esitanud küttepuude ostu-müügi lepingud (tl 19), kuid esitatud lepingutest ei nähtu, et küttepuid on ostetud just kostja küttekohustuse täitmiseks. Samuti esitas hageja 27.11.2016 sõlmitud käsunduslepingu katla kütmiseks (tl 20), kuid ka esitatud lepingust ei nähtu, et käsundusleping on sõlmitud just kostjal oleva kohustuse täitmiseks.
21.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja poolt hagialavaldusele lisatud ja kostjale saadetud ning vastusele lisatud arved on kokkulangevad, hageja leiab, et arved langevad kokku. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et arved ei ole kokkulangevad. Hageja on hagiavaldusele lisanud arved nr –d 2016-12-1 (tl 9), 2017-1-8 (tl 10), 2017-4-8 (tl 11), 2017-2-8 (tl 12). Kostja lisas vastusele sama numbriga arved (tl 60- 63). Kohus möönab, et arved on erinevad ja erinevus seisneb alljärgnevas: - hageja poolt esitatud arvel nr 2016-12-1 on kirjed tasutud 101,35, jäänud tasuda 225,22 (tl 9), kostjale esitatud arvel viidatud kirjed puuduvad (tl 60); - hageja esitatud arvel nr 2017-1-8 on samuti kirjed tasutud 112,62, jäänud tasuda 221,58, lisaks varasemad tasumata arved seisuga 05.02.2017 337,84 EUR, tasumisele kuulub 559,42 EUR (tl 10), kostjale esitaud sama numbriga arvel kirjed tasutud 112,62, jäänud tasuda 221,58, puuduvad, lisaks varasemad tasumata arved seisuga 05.02.2017 225,22 EUR, tasumisele kuulub 559,42 (tl 61). Seega on arvetel erinevad kirjed, samuti on varasemalt tasumata summad märgitud erinevalt. - hageja esitatud arvel nr 2017-4-8 on kirjed tasutud 85,25, jäänud tasuda 264,62, lisaks varasemad tasumata arved seisuga 30.04.2017 754,40 EUR, tasumisele kuulub 1 019,02 EUR (tl 11), kostjale esitaud sama numbriga arvel kirjed tasutud 85,25, jäänud tasuda 264,62, puuduvad, lisaks varasemad tasumata arved seisuga 30.04.2017 669,15 EUR, tasumisele kuulub 1019,02 (tl 63). Seega on arvetel erinevad kirjed, samuti on varasemalt tasumata arvete summad märgitud erinevalt, kostjale esitatud arvetel on need summad väiksemad. - hageja esitatud arvel nr 2017-2-8 on kirjed tasutud 110,27, jäänud tasuda 222,35, lisaks varasemad tasumata arved seisuga 05.03.2017 557,07 EUR, tasumisele kuulub 779,42 EUR (tl 12), kostjale esitaud sama numbriga arvel kirjed tasutud 110,27, jäänud tasuda 222,35, puuduvad, lisaks varasemad tasumata arved seisuga 05.03.2017 446,80 EUR, tasumisele kuulub 779,42 (tl 62). Kokkuvõtvalt märgib kohus, et hagejal poolt kohtule esitatud arved ja kostjale esitatud ning vastusele lisatud arved on erinevate kirjetega, kostjale esitatud arvetel ei ole kirjeid kui palju on tasutud ja kui palju jäänud tasuda, erinevus on ka varasemalt tasumata arvete summad, kusjuures kostjale esitatud arvetel on need summad väiksemad. Samas on lõppsummades esitatud arved kokkulangevad.
22.Kohus leiab, et kuna hageja ei ole kehtestanud elamu kütmisega seotud rahaliste kulutuste arvestamise korda, olekski mõistlikult käituv isik võtnud aluseks sarnased küttekulud. Kostja lähtus arvete osalisel tasumisel Võru linnas, Koidula tn 26b asuva tsentraalset kaugkütete tarbiva korteri küttekuludest, arvestas välja küttekulu 1m2-le, korrutas selle oma korteriomandi ruutmeetritega 68,6 m2, saadud tulemuste alusel tasus hagejale küttekulu eest.
12 (15)
Kostja väidete kohaselt põhjendas kostja sellist arvestamise viisi ka hagejale, mida tõendavad kostja poolt saadetud selgitused arvete juurde (tl-d 54, 56, 58). Kostja tasus hagejale küttekuludena arve nr 2016-12-1 alusel summas 67,10 eurot 2016 detsembri eest ( tl 60), arve nr 2017-1-8 alusel 2017 jaanuari eest summas 70,74 eurot (tl 61), arve nr 2017-2-8 arve alusel 2017 veebruari eest summas 69,97 eurot (tl 62) ja arve nr 2017-4-8 alusel 2017 aprilli eest summas 45,20 eurot (tl 63). Kohus nõustub kostja seisukohaga, et Mõniste vallale kuuluvate korterite kütiskulusid ei saa aluseks võtta eelkõige seetõttu, et vallale kuulus kaks korterit, mis asusid erinevates trepikodades ja mida tuli ka kütta erinevatest trepikodadest, seega olidki valla küttekulud suuremad. Kohus leiab, et kuna üldteada asjaoluna on kohtküte üldjuhul odavam kui kaugküte, küttekulud on kohtkütte korral madalamad, siis on kostja oma mõistlikkusel põhineva kohustuse täitnud ja hageja väited võlgnevuse kohta ei ole tõendamist leidnud. Eelmärgitud asjaolusid arvestades jätab kohus esitatud hagi täielikult rahuldamata.
23.Hageja on esitanud viivise nõude. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kuna puudub põhivõlgnevus, siis ei ole kostja kohustuse täitmisega viivitanud ja viivisenõue jätta rahuldamata. Kohus selgitab, et viivisenõude rahuldamata jätmise tõttu ei võta kohus ka seisukohta väidetava viivise õige % osas so kas lähtuda tuleb arvetel näidatud viivisest 0,05% päevas või KÜS § 7 lg 4 sätestatud 0,07% maksmata jäänud summast päevas.
24.Hageja esitas seoses kostjalt väidetava võlgnevusega seotud kahju hüvitamise nõude, kostja vaidles esitatud nõudele vastu. Hagejale tekkis kahju seoses kohtueelses menetluses juristi abi kasutamisega. Kohus märgib, et esitatud nõude aluseks saab olla VÕS § 128 lg 3. Viidatud sätte kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas ka mõistlikke kulusid hüvitise saamiseks, kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel tuleb hinnata, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (vt RKTKo nr 3-21-19-13 p 11). Kohus leiab, et kuna esitatud hagi jääb rahuldamata, ei ole hageja poolt kohtuväliselt õigusabile tehtud kulutused käsitletavad kahjuna VÕS § 128 lg 3 järgi. Kostja esitas kohtule kirjad, millest nähtuvalt on ta järjepidevalt nõudnud arvetel näidatud küttekulude kohta vastavat üldkoosoleku otsust, kulude arvestamise aluseid ja kulusid tõendavaid dokumente. Kostja on ka kirjades selgitanud, et hageja esitatud arvetel kajastatud kirjed küttekulude osas on ilmselgelt ülepaisutatud ja ei põhine seadusel. Hageja oleks oma huvisid saanud kaitsta selliselt, et oleks põhikirjas sätestatud korras kokku kutsunud korteriühistu üldkoosoleku, arutanud ja otsustanud seal kehtestada kütmiskord ka sisuliselt, sh alternatiivse täitmisviisi jne. Seega ei ole kostja käitumine hagejale kahju tekitanud ja esitatud kahjunõue tuleb jätta samuti rahuldamata. Menetluskulud
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
13 (15)
TsMS 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis esitatud hagi rahuldamata ja seega tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus peab vajalikuks selgitada järgmist. Riigikohus on märkinud, et kulusid, mis tekivad korteriühistu tegevuse tõttu korteriühistu ja tema liikmete vahelises kohtuvaidluses õigusabi teenuse kasutamise tõttu, saab lugeda KÜS § 151 lg 1 mõttes korteriühistu majandamiskuludeks. Riigikohus märkis, et liikmete üldkoosolek võib otsustada KÜS § 15 lg 1 p 1 ja § 151 lg 1 alusel koguda liikmetelt majandamiskuludena raha lisaks juba teada olevate (majandustegevuse aastakava järgi otsustatud) kulutuste katmisele ka ettenägematuteks juhtudeks ning et korteriühistu aastakavas on võimalik ette näha ka seda, et majandamiskulusid ei kaeta korteriühistu liikmete igakuiste maksete arvel, vaid nõutakse iga kord sisse korteriühistu liikmelt. Riigikohus täpsustas, et KOS § 13 lg-te 1 ja 2 mõtte kohaselt ei pea korteriomanik niisuguses olukorras hüvitama korteriühistule osa õigusabi kuludest, mida teised korteriomanikud korteriühistu kaudu selle korteriomanikuga peetavas kohtuvaidluses korteriühistu kuludena kannavad (vt RKTKo nr 3-2-1-89-13 p-d 11, 14). Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja kostjale panna kohustust (esitada arveid) tasuda makseid seoses käesoleva menetluse menetluskuludega. Hageja ei saa nõuda kostjalt nii hageja ega ka kostja menetluskulude tasumist.
26.TsMS § 174 lg 1 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja esitas 10.07.2017 koos vastusega järgmised lepingulise esindaja menetluskulud : hagiavalduse ja selle lisaks olevate dokumentidega tutvumine 2 tundi, Riigikohtu lahenditega tutvumine 2 tundi, konsultatsioon kliendiga, tõendite kogumine ja hagiavaldusele vastuse koostamine 12 tundi, tunni tasu 100 eurot, menetluskulud seisuga 16.08.2017 summas 1600 eurot (tl 75). Hageja vaidleb esitatud kuluste suurusele vastu, kostja vastus sisuliselt on 6 lehte, dokumendi koostamise mõistlikuks ajakuluks on loetud 0,75 tundi, usutav ei ole Riigikohtu lahenditega tutvumiseks kulunud 2 tundi, vastus sisaldab vaid ühte kaudset viidet Riigikohtu lahendile, mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks oleks kokku 3 tundi. Hageja märgib, et kostja esitatud menetluskulud ületavad hagihinda ja hagihinnast suuremaid kulutusi ei saa välja mõista (tl 80 pöördel). Kostja esitas 13.10.2017 pärast eelistungit ja hageja seisukohta omapoolse kirjaliku seisukoha ja lepingulise esindaja kulude nimekirja so : hageja 03.09.2017 vastusega tutvumine 0,5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamine 0,5 tundi, kohtuistungil osalemine 1 tund, hageja 05.10.2017 esitatud tõenditega tutvumine ja omapoolse seisukoha koostamine 3 tundi, menetluskulud alates 17.08.2017 kuni 13.10.2017 summas 500 eurot (tl 96). Kostja esitas 10.11.2017 pärast seda, kui kohus oli määranud asjas kirjaliku menetluse, esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kulus lõpliku seisukoha koostamiseks 20 minutit ja arvestades 1 tunni tasu so 100 eurot, on kostja menetluskulud alates 14.10.2017 kuni 10.11.2017 summas 33,33 eurot (tl 105).
14 (15)
Hageja vaidleb esitatud menetluskuludele vastu ja märgib, et kostja ei ole esitanud menetluskulude koondnimekirja, kuid kostja menetluskulud ületavad hagihinda, hagihinnast suuremad kulutused ei ole põhjendatud ega ka mõistlikud ja tuleb jätta rahuldamata.
27.Riigikohus on selgitanud, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud. Samuti on kolleegium leidnud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta. Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades (vt RKTKo nr 3-2-1-4-15 p 14). Hageja on tsiviilasja hinnaks märkinud 1438,16 eurot. Kohus leiab, et tegemist on keskmiselt keerulise vaidlusega. Hageja ja kostja vaidlesid nii väidetava kütmiskohustuse olemasolu osas, küttekulude suuruse ja kütmiskohustuse täitmise üle. Kostjat esindas kohtumenetluses sama esindaja, kes oli ka kohtueelses menetluses ja seega ei saanud kostja esindajal kuluda hagile vastuse ja muude sellega tegevuste tegemiseks 16 tundi. Asjas on peetud üks istung. Menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades leiab kohus, et vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista on õigusabi osutamine 18 tunni eest. Kohus peab kostja esindaja tunnitasu so 100 eurot põhjendatuks. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus hagejalt kostja kasuks menetluskuluna so lepingulise esindaja kuluna välja 1800 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
15 (15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.