Documentum OÜ hagi OÜ EurEst Tõlketeenused vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22. juuni 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Documentum OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
654,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Documentum OÜ (registrikood 11482539), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rando Antsmäe Kostja: OÜ EurEst Tõlketeenused (registrikood 10786332), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 22. juuni 2017 otsus osas, milles maakohus jättis rahuldamata Documentum OÜ hagi OÜ EurEst Tõlketeenused vastu põhivõla 573,94 euro ja viivise 34,56 euro väljamõistmiseks (seisuga 31.12.2015), samuti põhivõla summa osas, millelt kohus mõistis välja viivise alates 01.01.2016 kuni kohustuse täitmiseni ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista OÜ-lt EurEst Tõlketeenused Documentum OÜ kasuks täiendavalt välja põhivõlg 573,94 eurot ja viivisevõlg 34,56 eurot seisuga 31.12.2015 ning alates 01.01.2016 viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 602,17 eurolt kuni põhivõla tasumiseni ning jaotada ja välja mõista menetluskulud teisiti. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.2.Välja mõista OÜ-lt EurEst Tõlketeenused põhivõlg 602,17 eurot Documentum OÜ kasuks. 2.3.Välja mõista OÜ-lt EurEst Tõlketeenused viivis perioodi eest 03.04.201531.12.2015 suurusega 36,26 eurot Documentum OÜ kasuks. 2.4.Välja mõista OÜ-lt EurEst Tõlketeenused viivis põhivõlalt 602,17 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.01.2016 kuni põhivõla tasumiseni Documentum OÜ kasuks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulud
1.Jätta maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud kostja OÜ EurEst Tõlketeenused kanda.
2.Välja mõista OÜ-lt EurEst Tõlketeenused menetluskulude hüvitis 2181,91 eurot Documentum OÜ kasuks. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb OÜ-l EurEst Tõlketeenused tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Documentum OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Documentum OÜ esitas 31.12.2015 Harju Maakohtule hagi OÜ EurEst Tõlketeenused vastu, paludes kostjalt välja mõista 602,17 eurot, viivise perioodi eest 03.04.2015 kuni 31.12.2015 suurusega 36,26 eurot ja viivise põhivõlalt alates 01.01.2016 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt tellis hageja talvel 2015 kostjalt laevandusteemaliste ohutusjuhendite tõlkimise eesti keelest inglise keelde. Kostja tegi töö ja hageja tasus selle eest esitatud arve.
3.Tavapärase praktika kohaselt lasi hageja tõlgitud ohutusjuhendid toimetada inglise keelt emakeelena rääkival professionaalsel toimetajal ML-l. Toimetaja teatas hagejale, et kuna tõlge on ebakvaliteetne, sest see on väga halvas inglise keeles, nõuab toimetamine ühe kolmandiku võrra rohkem aega kui professionaalselt tõlgitud dokumentide toimetamine ja on seetõttu kolmandiku võrra tavalisest hinnast kallim.
4.Kuna kostja ei täitnud tõlketeenuse osutamise kohustust kohaselt, s.t vähemalt keskmise kvaliteediga, tekkis hagejale toimetamisel tekkinud lisakulude näol kahju, mille hageja palub kostjal hüvitada. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
6.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja väidetavat mittekvaliteetsust töö kättesaamisel piisavalt täpselt kirjeldanud (VÕS § 644 lg 2). Hageja etteheited on paljasõnalised hinnangud ja põhistamata oletused. Tõendamata on, kas ja kuivõrd arusaadav oleks antud tõlge inglise keelt emakeelena kõnelevale merendusega seotud isikule.
7.Hageja etteheide, nagu peaks tõlketeksti lugemisel jääma mulje, nagu oleks selle kirjutanud oma eriala ekspert, kelle emakeeleks on tõlketeksti keel, ei ole kooskõlas tõlketeenuse olemusega. Tõlkja professionaalsuse eeldus on mõlema keele perfektne tundmine. Tõlke kvaliteedi määrab tõlke vastavus algkeelele, mitte see, kas tõlke kvaliteet on selline, nagu tõlgitud teksti oleks originaalis loonud keelt emakeelena rääkiv inimene. Hageja ei tellinud tõlget mõlemat keelt emakeelena valdavalt tõlgilt ega maksnud sellele vastavat tasu.
8.Toimetaja ML hinnang ei ole sobiv tõend eesti-inglise tõlke kvaliteedi hindamiseks, kuna ta ei valda eesti keelt. Tema etteheited selle kohta, et tõlge sisaldas tõsiseid vigu sõnakasutuses, süntaksis, tehniliste terminite kasutuses ja üldises stiilis, ei ole seega õigustatud ega pädevad. ML arvamus ei ole ka erapooletu asjatundja arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses.
9.ML viitab hinnangus küll Euroopa standardile DIN EN 15038:2006, kuid standardist ei tulene, et tekst peaks olema kvaliteediga, nagu oleks selle loonud sihtkeelt emakeelena kõnelev inimene. ML tõlkevigade näidete sõnastuse stiilimuudatused ei lähtu eestikeelsest originaalist. Hageja ei ole tõlke sisu vastavust originaalile vaidlustanud.
10.Tõlketöö on loominguline töö. Vigadeks ei saa lugeda erinevat stiilitabamist ja sünonüümide kasutamist. ML erinev keeletunnetus ja –taju võib tuleneda sellest, et ta on USA kodanik, kuid Eesti tõlketurul lähtutakse Suurbritannia inglise keelest. Esimese astme kohtu otsus
11.Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 28,23 eurot, viivise 1,70 eurot ja viivise alates 01.01.2016 kuni põhinõude täitmiseni põhivõlalt 28,23 eurolt. Menetluskulud jättis kohus 95 % ulatuses hageja ja 5 % ulatuses kostja kanda. Kohus määras hageja hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 117,65 eurot (50 eurot lepingulise esindaja kulu; 6,25 eurot riigilõiv, 24 eurot eksperditasu; 13,46 eurot dokumentaalse tõendi saamise kulu; 23,94 eurot võõrkeelsete dokumentaalsete tõendite tõlkimise kulu). Kohus jättis hageja avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks 2267,76 euro ulatuses rahuldamata. Kohus määras kostja hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 1410,75 eurot (lepingulise esindaja kulud) ning jättis kostja avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 74,25 euro ulatuses rahuldamata. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb pooltel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
12.Otsuse kohaselt ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: hageja tellis kostjalt 2015 talvel laevandusteemaliste ohutusjuhendite tõlkimise eesti keelest inglise keelde. Kostja edastas
tõlgitud ohutusjuhendid hagejale perioodil 27.02-09.03.2015 ja esitas hagejale ka arve tõlketeenuse eest. Hageja on kostja poolt esitatud arve tasunud.
13.Kostja on oma kohustust hageja ees rikkunud. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Pooled ei vaidle selle üle, et tõlke keskmise kvaliteedi hindamisel tuleb lähtuda sellest, et tõlge peab vastama Euroopa tõlkestandardi DIN EN 15038:2006 p 5.4.1. kohaselt algteksti sisule ja sihtkeele lingvistilise süsteemi reeglitele (kättesaadav arvutivõrgus http://www.passwordeurope.com/images/PWE/PDF/DIN_EN15038.pdf, 08.05.2017).
14.Tõlke keskmisele kvaliteedele hinnangu andmisel peab arvestama ka hindaja enda pädevust. Tõlkestandardi p 5.4.3. kohaselt on toimetajaks isik, kes ei ole tõlkija ning kellel on asjakohane algkeele ja sihtkeele valdamise pädevus. Lisaks peab toimetaja vaatama tõlke sobivust selle eesmärgile, milles tuleb muuhulgas võrrelda algteksti ja sihtkeele teksti. Punkti 3.2.3. ja 3.2.2. alapunkti b kohaselt peab toimetajal olema keeleline ja tekstiline pädevus nii alg- kui sihtkeeles. Kuna ML ei valda eesti keelt, ei saanud ta toimetajana ohutusjuhendite tõlke kvaliteedile hinnangut anda.
15.Kohus määras ekspertiisi ohutusjuhendi nr 6 osas. Ekspert leidis, et ohutusjuhendi vaidlusalune tõlge on väga vaevaliselt loetav, paljud laused jäävad algteksti tundmata kas täiesti arusaamatuks või on suure vaevaga mõistetavad ainult inimesele, kes oskab eesti keelt ja suudab seetõttu otsetõlke dešifreerida. Sõnavara valiku osas jääb vägisi mulje, et tõlkija on ohtralt konsulteerinud sõnastikuga, kuid teinud võimalike vastete hulgast juhuvaliku. Palju leidub eestlastele tüüpilisi tõlkevigu. Tõlge sisaldab väga palju grammatikavigu, eelkõige lauseehitus- ja artiklivigu, aga ka ajavormide ekslikku kasutamist. Interpunktsiooni- ja õigekirjavigu leidub seevastu üsna vähe. Suuri probleeme on ka sõnavaliku ja fraseoloogiaga. Tõtt-öelda on raske leida tõlkest ainsatki lauset, mis ei vajaks üldse parandamist. Hädapärast võib välja tuua üksikuid lauseid, millest on võimalik raskusteta aru saada, aga ka nende puhul saab leida parema ja täpsema sõnastuse, parandada stiili jne.
16.Kohtu korraldatud ja hageja valitud mahus ekspertiis ei kinnita tõlketeenuse ebakvaliteetsust tervikuna, kuna ekspertiis viidi läbi vaid tõlke 6. peatüki kohta. Ohutujuhend nr 6 moodustas ohutusjuhenditest 4,69 % (6 lk 128st). Seega on hageja nõue põhjendatud 28,23 euro ulatuses (4,69 % x 602,17 eurot).
17.Kohus ei arvesta otsuse tegemisel KK 18.02.2015 e-kirja hageja esindajale DP-le ja poolte kirjavahetust, kuna puudus vaidlus selle üle, millele pidi tõlke kvaliteet vastama; ML 03.05.2016 täiendavat arvamust, kuna ta ei olnud pädev toimetajana andma hinnangut tõlke kvaliteedile; kostja kommentaare hageja parandusettepanekutele, väljavõtet tehnikaja meresõnaraamatust ning väljavõtet tehnikasõnaraamatust, kuna tähtsust ei oma ML seisukohtadega seonduvad tõendid. Apellatsioonkaebus
18.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
19.Kaebuse kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse normi, rikkus menetlusõiguse normi ja hindas ebaõigesti tõendeid, mis võis oluliselt mõjutada lahendi tegemist. Maakohus leidis õigesti, et poolte vahel oli töövõtuleping ja et kostja kohustuste
rikkumise üle otsustamiseks tuleb hinnata, kas kostja tehtud tõlked vastavad Euroopa tõlkestandardi DIN EN 15038:2006 nõuetele. Maakohus jättis aga alusetult osa hageja tõenditega (sh eriteadmistega isiku ML arvamused) arvestamata ja luges sellest tulenevalt ebaõigesti tõlke vähemalt keskmisele kvaliteedile mittevastavuse tõendatuks üksnes osaliselt. Kohus rikkus kohustust hinnata tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustada oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väited on tõendatud või mitte. Maakohtu rikkumised on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses.
20.Kohus leidis alusetult, nagu puuduks vaidlus selle üle, et ML andis arvamuse tõlke kvaliteedi kohta toimetajana. Otsusest ei nähtu, kuidas kohus selle järelduseni jõudis. ML andis arvamused eriteadmistega isikuna TsMS § 272 lg 2 tähenduses (inglise keele asjatundjana), mitte toimetajana. Toimetajana tegutsemine ja eriteadmistega isiku arvamuste andmine olid erinevad toimingud. Selleks, et anda hinnang tõlke vastavusele sihtkeele lingvistilise süsteemi reeglitele, ei pidanud ML vastama tõlkestandardis toimetajale ettenähtud nõuetele. Maakohtu selline seisukoht oli üllatuslik. Kohus oleks pidanud selgitama, millistele nõudmistele peab eriteadmistega isiku arvamuse andja vastama. Kui kohus oleks seda selgitanud, oleks hageja taotlenud ekspertiisi tegemist kõigi tõlkimiseks esitatud ohutusjuhendite kvaliteedi osas.
21.Nõuet, et tõlke sihtkeele lingvistilise süsteemi reeglitele vastavusele hinnangu andja peab vastama tõlkestandardis toimetajale ettenähtud nõuetele, ei tulene ühestki Eesti Vabariigi õigusaktist ega kohaldatud Euroopa tõlkestandardist.
22.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi, s.o Euroopa tõlkestandardi p 5.4.3, leides, et see kuulub kohaldamisele ning asus meelevaldselt seisukohale, et sättest tulenevalt ei saa tõlke sihtkeele lingvistilise süsteemi reeglitele vastavusele eriteadmistega isikuna arvamust anda isik, kes ei valda algkeelt. ML arvamused on lubatavad tõendid ja maakohus jättis nendega ebaõigesti arvestamata. Seda, et puudub alus ML arvamustes kahtlemiseks, tõendas asjas läbi viidud ekspertiis. Sihtkeele lingvistilise süsteemi reeglitele vastavuse hindamiseks ei pidanud ML valdama eesti keelt, kuna seda kontrollitakse üksnes sihtkeele reeglite põhjal. Küsimus ei ole tõlke sisulisest õigsuses. TsMS § 238 lg-tes 1-3 sätestatud alust tõenditega arvestamata jätmiseks ei esinenud.
23.Maakohtu otsus on rahuldamata jäetud nõude summa arvestuse osas ebaõige. Kohus rahuldas hageja põhinõude summas 28,23 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 1,70 eurot ning jättis hagi rahuldamata summas 654,71 eurot (686,91 – 32,20). Hagiavalduse kohaselt oli hageja põhinõue 602,17 eurot ja viivise nõue 36,26 eurot (kokku 638,43 eurot). Seega jäi hagi tegelikult rahuldamata 608,50 euro ulatuses, s.o kahjuhüvitis 573,94 eurot (602,17-28,23) ja viivis 34,56 eurot (36,26-1,70). Vastus apellatsioonkaebusele
24.Kostja leidis, et apellatsioonkaebus on võetud ebaõigesti ringkonnakohtu menetlusse ja see tuleb hagejale tagastada või kui kohus kaebust ei tagasta, siis jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et apellatsioonkaebus on võetud ebaõigesti ringkonnakohtu menetlusse.
26.TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
27.Hageja esitas maakohtusse raha maksmisele suunatud hagi põhivõla 602,17 euro ja viivise väljamõistmiseks. Tegemist oli lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse lihtmenetluses menetletud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei andnud otsuses luba edasikaebamiseks, kuid ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsuse tegemisel selgelt rikutud menetlusõiguse normi ja maakohus on hinnanud selgelt ebaõigesti tõendeid, mis võis oluliselt mõjutada lahendit. Eeltoodu annab TsMS § 637 lg 21 järgi aluse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks.
28.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud ulatuses, milles kohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 28,23 eurot ja viivise 1,70 eurot seisuga 31.12.2015, samuti edasiulatuvalt viivise põhivõlalt kuni selle tasumiseni.
29.TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsus on vaidlustatud osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja põhinõude 573,94 euro suuruses ja viivisenõude 34,56 euro suuruses seisuga 31.12.2015, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas.
30.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega rahuldab hagi ka maakohtu poolt rahuldamata jäetud osas, jaotab teisiti menetluskulud ja määrab need rahaliselt kindlaks.
31.Vaidlust ei ole järgmiste asjaolude üle: Hageja tellis 2015.a kostjalt tõlketeenust, mille sisuks oli laevandusteemaliste ohutusjuhendite tõlkimine eesti keelest inglise keelde. Kostja edastas hagejale tõlgitud ohutusjuhendid perioodil 27.02.-09.03.2015 ja esitas hagejale arve tõlketeenuse eest tasumiseks. Hageja on arve tasunud.
32.Maakohus tuvastas õigesti, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Samuti tuvastas maakohus õigesti, et kostja tõlketeenus oli ebakvaliteetne, see ei vastanud keskmisele kvaliteedile, sest ei olnud vastavuses sihtkeele (inglise keele) lingvistilise süsteemi reeglitega ja kostja peab seetõttu hüvitama hagejale kahju, milleks on tõlgete toimetamise lisakulu. Selles osas ei korda ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse põhjendusi.
33.Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et tõendatud on üksnes ohutusjuhendi nr 6 „Tööd kõrguses ja parda taga“ tõlke ebakvaliteetsus, mis tuvastati kohtu poolt määratud ekspertiisiga. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus tõendite hindamisel TsMS § 232 lg-d 1 ja 2 ning 436 lg-t 1, mis viis ebaõige otsuse tegemiseni. TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Käesolevas asjas ei ole pooled kokku leppinud teisiti.
34.TsMS § 229 lg 1 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus.
35.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus otsuse tegemisel ebaõigesti arvesse võtmata ML kui asjatundja kirjalikud arvamused, mida saab käsitleda dokumentaalsete tõenditena. ML, kes on inglise filoloogia doktor, saab pidada inglise keele asjatundjaks, kes oskab anda hinnangu sellele, kas tõlked vastavad sihtkeele (inglise keele) lingvistilise süsteemi reeglitele (vt CV II kd lk 84,85, ametialane tutvustus II kd lk 89). Seetõttu on asjasse mittepuutuv maakohtu hinnang LL toimetaja või tõlkija pädevuse puudumisele tõlkestandardi DIN EN 15038:2006 järgi põhjusel, et ML ei valda eesti keelt.
36.ML arvamusest nähtub, et ta vaatas hageja palvel läbi ohutusjuhendid 1-15 ja 17 ning tööohutuse ja töötervishoiu alased juhendid. ML märkis, et tõlked on väga halva kvaliteediga, s.t nii halva kvaliteediga, et inglise keelt emakeelena kõneleval madrusel on väga raske aru saada, milliseid samme ta peaks astuma ja milliseid ettevaatusabinõusid rakendama selleks, et vajalikud tegevused ohutult ja oskuslikult teostada. ML analüüsis põhjalikumalt ohutusjuhendit nr 6 (mille osas viidi läbi ka kohtulik ekspertiis). Ta põhjendades seda sellega, et valiku määras dokumendi lühidus, mistõttu ei kulu selle ülevaatamiseks ebamõistlikult palju aega. ML tegi järelduse, et tõlge on kohutav ja ühe või kahe väiksema erandiga ei ole ühtegi lauset, mis rahuldaks inglise keelt emakeelena kõnelejat. Konkreetsed puudused on esitatud tabelites (II kd lk 93-112). Samas ta märkis selgelt, et samasugused probleemid on kõikides talle läbivaatamiseks esitatud dokumentides, inglisekeelsete tekstide kvaliteet on erakordselt madal ja täiesti vastuvõetamatu (II kd lk 89, 90).
37.Hageja taotles kohtult ekspertiisi läbiviimist samuti üksnes ohutusjuhendi nr 6 osas, põhjendades seda sellega, et ekspertiisi tegemine kõikide dokumentide kohta oleks väga mahukas ja kulukas ning kõikide dokumentide tõlked on analoogiliste puudustega (16.05.2016 kohtuistungi protokoll III kd lk 44-48). Ekspert HP jõudis ohutusjuhendi nr 6 tõlke osas samasuguste järeldusteni, nagu ML (ekspertiisiakt III kd lk 107-109).
38.Hinnates koosmõjus eksperdi ja ML arvamust leiab ringkonnakohus, et tõendatud on kõikide kostja poolt hagejale tehtud tõlgete (16 ohutusjuhendit ning töötervishoiu ja tööohutuse sissejuhatav juhend – tõlked I kd lk 129-194, II kd lk 1-62) halb kvaliteet, mis ei vasta VÕS § 77 lg-s 1 sätestatud kvaliteedinõuetele, st ei ole vähemalt keskmise kvaliteediga. Seetõttu peab kostja hüvitama hagejale kahju, s.o ebakvaliteetsete tõlgete toimetamise lisakulu 1/3 suuruses, s.o 602,17 eurot (kogukulu 1806,50 eurot – arvete tõlked II kd lk-d 117, 119, 121, 123 125). Seetõttu tuleb kostjalt hageja kasuks täiendavalt välja mõista põhivõlg 573,94 eurot ja viivisevõlg 34,56 eurot seisuga 31.12.2015 ning alates 01.01.2016 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 602,17 eurolt kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud
39.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, tühistab maakohtu otsuse vaidlustatud osas ja teeb uue otsuse, millega lõpptulemusena on hagi rahuldatud täies ulatuses, jäävad kõik maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud kulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
40.Hageja menetluskulude nimekirja ja sellele lisatud arvete järgi on tema maakohtus kantud kulud kokku 2385,41 eurot alljärgnevalt: hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot, eksperdi tasu 480 eurot, dokumentaalse tõendi (eriteadmisi omava asjatundja arvamus) saamise kulu 269,15 eurot, dokumentaalsete tõendite tõlkekulud 478,76 eurot, lepingulise esindaja kulud 1000 eurot ja muud kulud (registritasud, trüki- ja koopiakulud) 32,50 eurot.
41.Ringkonnakohtu hinnangul on riigilõivukulu, eksperdi tasu, dokumentaalse tõendi saamise kulu ja võõrkeelsete dokumentaalsete tõendite tõlkimise kulu põhjendatud ja vajalik. Riigilõivu tasumine on ette nähtud seadusega. Muid eelnimetatud kulusid kandmata ei oleks hageja saanud oma nõuet tõendada ning kohus ja kostja ei oleks saanud võõrkeelsetest tõenditest aru.
42.Samuti on põhjendatud ja vajalik kulu äriregistri päringutele 4 eurot (2x2). Trüki- ja koopiakulud on bürookulud, mille kandmine on advokaadibüroo ja advokaadi tegevuseks kahtlemata vajalik, kuid ei ole võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga. Seepärast on mõistlik eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-102-11, p-d 7 ja 14) ja need ei kuulu eraldi hüvitamisele.
43.Hageja esindaja ajakulu maakohtus oli järgmine: 3,5 tundi materjalide (sh tõendite) analüüsimiseks, hagiavalduse koostamiseks ja selle lisade komplekteerimiseks, 1,5 tundi kostja vastusega tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks ja hageja 12.02.2016 menetlusdokumendi koostamiseks, 2 tundi kostja 07.03.2016 menetlusdokumendi ja selle lisade analüüsimiseks ning hageja 06.05.2016 menetlusdokumendi koostamiseks ja selle lisade komplekteerimiseks, 0,5 tundi kostja 13.05.2016 menetlusdokumendi ja selle lisa analüüsimiseks, 0,5 tundi ettevalmistumiseks kohtuistungiks, 1 tund kliendi esindamiseks 16.05.2016 kohtuistungil, 1 tund 01.06.2016 menetlusdokumendi (sh eksperdile esitatavate küsimuste osas seisukoha) koostamiseks, tutvumiseks 08.09.2016 kohtumäärusega, tutvumiseks ekspert HP eksperdiarvamusega. Seega on hageja lepingulise esindaja ajakulu maakohtu menetluses kokku 10 tundi. Õigusabi osutati tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta).
44.Hageja apellatsioonimenetluse kulud on järgmised: kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 2426,20 eurot. Riigilõivu kulu on vajalik ja põhjendatud. Õigusabi osutas hageja lepinguline esindaja taotluse kohaselt järgmiselt: 10 tundi kulus apellatsioonkaebuse koostamiseks, 0,33 tundi kohtu teavitusega tutvumiseks, 06.11.2017 kohtudokumendi vastuvõtmiseks, selle läbivaatamiseks ning selles avaldatud teabe kliendile edastamiseks ja 7 tundi kostja vastuse analüüsimiseks ning sellele vastuse koostamiseks – kokku 17,33 tundi. Esindaja tunnitasu apellatsioonimenetluses oli 140 eurot (käibemaksuta).
45.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus peab tegema eelkõige õigusabile kulunud aja ning kohtuvaidluse asjaolude, eelkõige asja keerukuse ja mahukuse hindamise teel.
46.Käesolevas asjas oli hagihind 686,91 eurot. Riigikohus leidis lahendi nr 3-2-1-4-15 p-s 14, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.
47.Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega. Pooled vaidlesid sisuliselt ühe küsimuse üle – kas kostja on rikkunud poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi (tõlgete halb kvaliteet) ja peab sellest tulenevalt hüvitama hagejale tekkinud kahju. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist tavapärase lepingust tuleneva vaidlusega, milles tuvastamist vajavad asjaolud ei olnud keerukad, samuti ei olnud tõendite hulk ja menetluse kestus tavapärasest suurem. Hageja lepinguline esindaja koostas hagiavalduse ja maakohtu menetluses 5 menetlusdokumenti (12.02.2016, 06.05.2016, 01.06.2016, 18.10.2016 ja 18.10.2016 (mis sisaldab ka menetluskulude väljamõistmise taotlust)), mis on suures osas samasisulised. Samuti osales esindaja ühel kohtuistungil, mis kestis tund aega.
48.Ka esitas hageja lepinguline esindaja apellatsioonkaebuse, mis samuti ei erine oluliselt hageja varem esitatud seisukohtadest. Apellatsioonimenetluses ei olnud enam vaidluse all kostjapoolne lepingurikkumine ja asjaolu, et kostja peab hagejale tekkinud kahju hüvitama. Vaidluse all oli üksnes see, kas tõendite järgi tuleb hagi rahuldada suuremas ulatuses, kui seda tegi maakohus. Apellatsioonkaebuse koostamise kohta märgitud ajakulu 10 tundi on arvestades kaebuse mahtu ja vaidluse sisu ilmselt ülepaisutatud. Samuti oli ebavajalik 13.11.2017 kostja vastusele vastuse koostamine ajakuluga 7 tundi. Ringkonnakohus hagejalt seda ei küsinud. Seetõttu ei näe ringkonnakohus põhjust kostjalt välja mõista hageja õigusabikulude hüvitist oluliselt suuremas ulatuses, kui oli haginõude suurus.
49.Menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust arvestades leiab ringkonnakohus, et vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, on 700 eurot. Arvestades käesoleva tsiviilasja eripära (ekspertiisi läbiviimine, tõendi kogumine ja võõrkeelsete dokumentide tõlkimine) ei pea ringkonnakohus antud juhul õigeks piirduda menetluskulude hüvitisega, mis oleks kogumis sama suur kui on tsiviilasja hind. Lepingulise esindaja osavõtt menetlusest oli vajalik hageja õiguste ja huvide kaitseks.
50.Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskulud järgmiselt: riigilõivud 250 eurot (2x125), eksperdi tasu 480 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 269,15 eurot, tõlkekulud 478,76 eurot, äriregistri päringute kulu 4 eurot (2x2) ja lepingulise esindaja kulu 700 eurot – kõik kokku 2181,91 eurot.
51.Kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4 märgib ringkonnakohus, et kostja peab hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt maksma alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere
Indrek Parrest
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.