Harju Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
22.06.2017.a.Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-15-19633
Tsiviilasi
XxxxOÜ hagi OÜ Xxxxvastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes 686,91 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rando Antsmäe (Advokaadibüroo Antsmäe & Partnerid OÜ, epost: [email protected]); Kostja: OÜ Xxxx(registrikood xxxx, asukoht xxxx, e-post: xxxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rait Kaarma (Advokaadibüroo Kaarma & Kaldvee, e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
16.05.2016.a., edasi kirjalikus menetluses
- hagiavaldus rahuldada; - välja mõista OÜ-lt XxxxXxxxOÜ kasuks kahjuhüvitis summas 602,17 eurot; - välja mõista OÜ-lt XxxxXxxxOÜ kasuks kahjuhüvitiselt 602,17 eurolt alates 03.04.2015 kuni 31.12.2015 arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras summas 36,26 eurot; - välja mõista OÜ-lt XxxxXxxxOÜ kasuks väljamõistetud kahjuhüvitise tasumata summalt alates 01.01.2016 arvestatav täiendav viivis TsMS § 367 mõistes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras protsendina põhinõudest (kahjuhüvitise nõudest) põhinõude täitmiseni; - jätta kõik menetluskulud OÜ-lt Xxxxkanda. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud, kas ja kuivõrd arusaadav oleks antud tõlge inglise keelt emakeelena kõnelevale merendusega seotud isikule, vaid on esitanud selle kohta enda subjektiivse arvamuse. Tõlkija professionaalsuse eelduseks on mõlema keele perfektne tundmine, kuid kindlasti ei ole selleks nõue, et tõlkija valdaks mõlemat keelt oma emakeelena. Tõlke kvaliteedi määrab tõlke vastavuse tase algkeelele ning mitte see, kas ja kuivõrd on tõlke kvaliteet selline, nagu tõlgitud teksti oleks originaalis loonud vastavat keelt emakeelena rääkiv inimene. Kostja rõhutab, et hageja peamine tõend, millele ta hagis tugineb ehk toimetaja Xxxx ́i hinnang tõlke kvaliteedile on olemuslikult ebasobiv. Xxxx ́i emakeeleks on inglise keel ning ta ei valda eesti keelt. Seega ei ole Xxxx pädev andma hinnangut vaidlusalusele küsimusele, milleks on justnimelt eesti-inglise tõlke kvaliteet. Kostja rõhutab, et vaidlusaluseks küsimuseks ei saa olla valminud tõlke vastavus sellele, kuivõrd tõlgitud tekst on selline, nagu oleks teksti loonud inglise keelt emakeelena kõnelev isik. Xxxx viitab oma hinnangus korduvalt Euroopa standardile DIN EN 15038:2006 “Translation services- Service requirements”. Tal on aga tähelepanuta jäänud asjaolu, et standardis ei ole kordagi mainitud, et tõlgitud tekst peaks olema kvaliteediga, nagu selle oleks loonud sihtkeelt emakeelena kõnelev inimene. Näiteks on standardi punkti 3.2.2 (Tõlkijate professionaalne pädevus) punktis b välja toodud, et tõlkija peab mõistma algkeelt ning valdama sihtkeelt. Tõlkele hinnangu andja peaks valdama mõlemat keelt- standardi punktis 5.4.3 (Redigeerimine) on öeldud, et hindamaks tõlke sobivust eesmärgile võrdleb redigeerija algteksti ja sihtteksti. Seda ei saanud Xxxx aga teha, kuivõrd ta valdab ainult inglise keelt. Kostja palus hagi jätta rahuldamata ning nii kostja kui hageja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: • Hageja XxxxOÜ tellis kostjalt OÜ-lt Xxxxtõlketeenust. Hageja tellis kostjalt 2015 talvel laevandusteemaliste ohutusjuhendite (kd I, tl 8-128) tõlkimise eesti keelest inglise keelde. • Kostja edastas tõlgitud ohutusjuhendid (kd I, tl 129-194, kd II, tl 1-62) hagejale perioodil 27.02-09.03.2015 ning esitas hagejale ka arve tõlketeenuse eest. • Hageja on kostja poolt esitatud arve tasunud. Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles
eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-80-04). Hageja tellis kostjalt tõlketeenust. Hageja tellis kostjalt 2015 talvel laevandusteemaliste ohutusjuhendite tõlkimise eesti keelest inglise keelde. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Õigusalases kirjanduses on märgitud, et tõlketöö teostamisele suunatud leping on töövõtuleping (Võlaõigusseadus III. Kommenteeritud väljaanne. Varul. P, Kull. I, Kõve. V, Käerdi, M. Tallinn 2009, lk 38). Kohus leiab, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitise summas 602,17 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hagejale tekitatud kahju seisneb toimetamise lisakulus, mis tekkis kostja tehtud tõlketöö ebapiisava kvaliteedi tagajärjel. Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu. Hageja on kostja vastu esitanud kahjuhüvitamise nõude. Tellija võib nõuda temale töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist, kahju hüvitamise nõude aluseks on VÕS § 115, mis on tervikuna kohaldatav. Töövõtulepingu peatükis sisalduv erinorm (VÕS § 649) üksnes täpsustab hüvitamisele kuuluva kahju määramise reegleid, kuid ei muuda VÕS §-is 115 sisalduvaid üldpõhimõtteid. VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: • võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); • võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); • võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); • kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4)(vt RKTKo nr 3-2-1-173-12, p 15) (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-130-15, p 11). Esmalt peab kohus seega kindlaks tegema, kas kostja on oma kohustust hageja ees rikkunud. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja tõlge kvaliteetne. Tavapärase tööpraktikana lasi hageja inglise keelde tõlgitud ohutusjuhendid toimetada inglise keelt emakeelena rääkiva professionaalse toimetaja Xxxx ́i (kd II, tl 63-83, 84-85) poolt. Toimetaja Xxxx teavitas hagejat, et kostja poolt tõlgitud ohutusjuhendid on väga halvas inglise keeles (kd II, tl 86-92, 93-102, 103-112) ning nende toimetamine halva inglise keele kvaliteedi tõttu nõudis ühe kolmandiku võrra rohkem aega, kui oleks nõudnud inglise keelde professionaalselt tõlgitud dokumentide toimetamine ning on seetõttu kolmandiku võrra kallim tavalisest hinnast. Hageja edastas eelnimetatud informatsiooni kostjale 10.03.2015 ning esitas kostjale 03.04.2015 nõude, et kostja hüvitaks hagejale kostja töö ebakvaliteetsuse tagajärjel tõlke toimetamisel tekkinud lisakulud (üks kolmandik toimetamise hinnast) (kd II, tl 114-115, 116-117, 118-119, 120-121, 122-123, 124-125). Kostja ei tunnistanud
tõlketöö ebapiisavat kvaliteeti ning keeldus hagejale tõlketöö ebapiisava kvaliteedi tagajärjel tekkinud lisakulutusi hagejale hüvitamast (kd II, tl 126). VÕS § 77 lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Euroopa tõlkestandardi DIN EN 15038:2006 (kättesaadav arvutivõrgus http://www.passwordeurope.com/images/PWE/PDF/DIN_EN15038.pdf, 08.05.2017) punkti 5.4.1. kohaselt peab tõlgitud tekst vastama algteksti sisule ja sihtkeele lingvistilise süsteemi reeglitele. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et tõlke keskmise kvaliteedi hindamisel tuleb lähtuda sellest, et tõlge vastaks Euroopa tõlkestandardi DIN EN 15038:2006 punkti 5.4.1. kohaselt algteksti sisule ja sihtkeele lingvistilise süsteemi reeglitele. Kohus märgib, et kui tõlge ei vasta sihtkeele lingvistilise süsteemi reeglitele, siis ei vasta tõlge ka Euroopa tõlkestandardile DIN EN 15038:2006. Samas peab kohus hinnangu andmisel sellele, kas tõlge vastas keskmisele kvaliteedele, arvestama ka hindaja enda pädevust. TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hagita menetluses võib kohus lugeda asjaolude tõendamiseks piisavaks ka muu tõendusvahendi muu hulgas menetlusosalise seletuse, mis ei ole antud vande all. Hageja hinnangul tõendab asjaolu, et kostja tehtud tõlge ei vastanud sihtkeele lingvistilise süsteemi reeglitele, Xxxx ́i kui asjatundja arvamus. Inglise filoloogia doktorina on Xxxx pädev ja võimeline objektiivselt hindama, kas tekst oli kirjutatud vastavalt tema emakeele (inglise keele) lingvistilise süsteemi reeglitele. Kostja on seisukohal, et olemuslikult aga ei saa antud asjas Xxxx ́i arvamus olla tõendiks tõendi kvaliteetsuse või ebakvaliteetsuse kohta ja seda eelkõige järgneva tõttu: a) Xxxx retsenseerib tõlget keelest, mida ta ei tunne. Seega ei saa nimetatud isik hinnata tõlke vastavust originaalile; b) ilmselgelt lähtub Xxxx teksti korrigeerides ameerika inglise keelest, kuna suurbritannia inglise keele termineid ja väljendeid on parandatud ameerika inglise keeles ning briti inglise keele tarvitused on loetud vigadeks. Käesolevas tsiviilasjas puudub vaidlus selle üle, et Xxxx on oma arvamuse andnud tõlke kvaliteedi kohta toimetajana. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille kohaselt ei erine inglise keele lingvistika reeglid olulisel määral sellest, kas tegemist on ameerika inglise keelega. Euroopa tõlkestandardi DIN EN 15038:2006 punkti 5.4.3. kohaselt on toimetajaks isik, kes ei ole tõlkija, ning kellel on asjakohane algkeele ja sihtkeele valdamise pädevus. Lisaks peab toimetaja vaatama tõlke sobivust selle eesmärgile, milles tuleb muuhulgas võrrelda algteksti ja sihtkeele teksti. Euroopa tõlkestandardi punkti 3.2.3. kohaselt tuleneb toimetaja pädevus tõlkestandardi punktist 3.2.2. Nimetatud punkt reguleerib professionaalse tõlkija pädevust. Seega on tõlkijale ja toimetajale ette nähtud samad tingimused. Tõlkestandardi punkti 3.2.2. alapunkti b kohaselt peab tõlkijal olema keeleline ja tekstiline pädevus nii algkeeles kui sihtkeeles. Käesolevas tsiviilasjas tõlgiti laevandusteemalised ohutusjuhendid eesti keelest inglise keelde. Toimetajal pidi tõlke toimetamisel olema pädevus seega ka eesti keeles. Toimiku materjalidest nähtuvalt puudub toimetajal Xxxx ́il pädevus algkeeles ehk Xxxx ei valda eesti keelt. Seega ei saanud Xxxx toimetajana anda hinnangut ohutusjuhendite tõlke kvaliteedile. Eeltoodust tulenevalt ei hinda kohus poolte vastuväiteid, mis seonduvad Xxxx ́i poolt esiletoodud puudustega ohutusjuhendite tõlke kvaliteedis.
08.09.2016 määrusega määras kohus läbi viia ekspertiis ohutusjuhendi nr 6 „Tööd kõrguses ja parda taga“ tõlke osas. Ekspertiisi läbiviimise tegi kohus ülesandeks vandetõlk Helen Pruul ́ile. Ekspert leidis eksperthinnangus, et vaidlusalune tõlge on väga vaevaliselt loetav, paljud laused jäävad algteksti tundmata kas täiesti arusaamatuks või on suure vaevaga mõistetavad ainult inimesele, kes oskab eesti keelt ja suudab seetõttu otsetõlke dešifreerida. Sõnavara valiku osas jääb vägisi mulje, et tõlkija on ohtralt konsulteerinud sõnastikuga, kuid teinud võimalike vastete hulgas juhuvaliku: väga paljud tõlkes sisalduvad sõnad kujutavad endast küll vastavate eestikeelsete terminite üht võimalikku tõlkevastet, kuid ei sobi mingil juhul konteksti. Palju leidub ka eestlastele tüüpilisi tõlkevigu, näiteks tõlkepaarid tööd- works (peaks olema: work või work activities); kontrollima- control (peaks olema: check, monitor või inspect); konstruktsioon- construction (peaks olema: structure). Tõlge sisaldab väga palju grammatikavigu, eelkõige lauseehitus- ja artiklivigu, aga ka ajavormide ekslikku kasutamist. Interpunktsiooni- ja õigekirjavigu leidub seevastu üsna vähe. Suuri probleeme on ka sõnavaliku ja fraseoloogiaga. Tõtt-öelda on raske leida tõlkest ainsatki lauset, mis ei vajaks üldse parandamist. Hädapärast võib välja tuua üksikuid lauseid, millest on võimalik raskusteta aru saada, aga ka nende puhul saab leida parema ja täpsema sõnastuse, parandada stiili jne (kd III, tl 107109). Hageja on märkinud, et kohtu määratud eksperdi 20.09.2016 ekspertarvamus kinnitab sisuliselt seda, et õiged ja usaldusväärsed on ka eriteadmisi omava asjatundja dr. Xxxx ́i koostatud dokumentides antud hinnangud, et kostja tarnitud tõlgete tõlkekvaliteet on erakordselt madal ja täiesti vastuvõetamatu ning väheste eranditega ei ole tõlgetes lauseid, mida inglise keelt emakeelena kõnelev inimene saaks pidada korrektseks. Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt ei kinnita osutatud tõlketeenuse mittekvaliteetsust tervikuna kohtu korraldatud ja hageja valitud mahus ekspertiis, kuna see käis vaid tõlke 6. peatüki kohta. Ohutusjuhendite pikkuseks kokku oli 128 lehekülge. Ohutusjuhendi nr 6 pikkuseks oli 6 lehekülge, seega moodustas ohutujuhend nr 6 ohutusjuhenditest 4,69 %. Seega on hageja nõue põhjendatud summas 28,23 eurot (4,69 % x 602,17 eurot). VÕS § 101 lg 1 p 6 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on selgitanud, et põhinõudelt arvestatava VÕS § 113 lg 1 järgse viivise määr 2015. aastal oli 8,05 %. Ajavahemikus 03.04.2015 kuni 31.12.2015 (hagiavalduse esitamise päev) on 273 päeva. Hagiavalduse esitamise hetkeks on sissenõutavaks muutunud viivis 36,26 eurot (602,17 x 273 x (8,05 / 100)) = 36,26). Kuna kohus tuvastas, et hageja põhinõue oli põhjendatud summas 28,23 eurot, kujuneb hageja viivise nõude suuruseks 1,70 eurot [(8,05 % : 365) x 273 x 28,23]. Lisaks eeltoodule on hageja palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista ka alates 01.01.2016 arvestatud täiendava viivise TsMS § 367 mõistes VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Hageja on palunud eelnimetatud täiendava viivise välja mõista kindla summana kuni otsuse tegemiseni ning edasi protsendina põhinõudest (kahjuhüvitise nõudest) kuni põhinõude täitmsieni.
TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja edasiulatuva viivise nõude suuruseks kujuneb 2,27 eurot (8,05 % x 28,23). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks viivis alates 01.01.2016 põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi osaliselt, põhivõlgnevuse osas summas 28,23 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise osas 1,70 eurot ja edasiulatuva viivise osas. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude 654,71 euro (686,91 – 32,20) väljamõistmiseks kostjalt. Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta Juhindudes TsMS § 238 lg-st 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata: - Kai Kruusimäe 18.02.2015 e-kiri hageja esindajale Dmitri Platanov ́ile (kd III, tl 13) ja poolte kirjavahetus (kd II, tl 39-40), kuna poolte vahel puudus vaidlus selle üle, millele pidi tõlke kvaliteet vastama; - Xxxx ́i 03.05.2016 täiendav arvamus (kd III, tl 14-18, 26-30, 19-25), kuna Xxxx ei olnud pädev toimetajana andma hinnangut tõlke kvaliteedile; - EurEsti kommentaarid Documentumi parandusettepanekutele (kd II, tl 157-170), väljavõte tehnika- ja meresõnaraamatust (kd II, tl 171-174) ja väljavõte tehnikasõnaraamatust (kd II, tl 175), kuna kohus ei hinda kostja esitatud tõendeid, mis seonduvad Xxxx ́i seisukohtadega. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja palub enda ja hageja menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 163 lg-st 1 tuleneva üldreegli kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades. Samas on kohtul õigus jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega võimaldab TsMS § 163 lg 1 jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul tuleks mitme erineva kulude jaotamise võimaluse vahel valides muuhulgas arvestada nõude rahuldamise ja rahuldamata jätmise proportsiooniga (vt nt Riigikohtu 23. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-13, p 17; Riigikohtu 11. juuni 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-14, p 34). Hagi rahuldamise proportsioon ei pruugi olla siiski määrav, kuivõrd arvesse tuleb võtta kõiki menetluse asjaolusid. TsMS § 163 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Hageja nõudis hagiavalduses kostjalt 686,91 eurot, mis koosnes põhinõudest summas 602,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest summas 36,26 eurot ja edasiulatuvast viivisest summas 48,48 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude summas 32,20 eurot, millest 28,23 eurot on põhinõue, 1,70 eurot on
sissenõutavaks muutunud viivis ja edasiulatuva viivise suuruseks on antud juhul 2,27 eurot. Seega ei rahuldanud kohus hageja nõuet sellises ulatuses, nagu kostja pakkus kompromissina (kd III, tl 166169). Kohus rahuldas hageja nõude 5 % ulatuses. Hagi osalise rahuldamise tõttu peab kohus õigeks jätta 95 % kohtumenetluse kuludest hageja ja 5 % kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p-ide 1 ja 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud ning dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-125-14 jõudnud seisukohale, et kuna Riigikohtu üldkogu on 26. juuni 2014 lahendiga tunnistanud põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ning samuti Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137, tuleb menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise uuel läbivaatamisel maakohtul kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Esmalt võtab kohus seisukoha hageja menetluskulude osas. Hageja kohtukulud on kokku 1 352,91 eurot vastavalt alljärgnevalt märgitule: - hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot; - vastavalt kohtu poolt nõutule 02.09.2016 tasutud eksperdi tasu 480 eurot; - dokumentaalse tõendi (eriteadmisi omava asjatundja arvamus) saamise kulu 269,15 eurot;
-
võõrkeelsete dokumentaalsete tõendite menetluskeelde (eesti keelde) tõlkimise kulu 345 eurot (käibemaksu arvesse võtmata); võõrkeelse dokumentaalse tõendi menetluskeelde (eesti keelde) tõlkimise kulu 133,76 eurot (käibemaksu arvesse võtmata).
Kostja leiab, et dokumentaalse tõendi saamise kulu ja tõlkimiskulusid on ebaõiglane ning põhjendamatu kostjalt välja nõuda, seda vähemasti täies ulatuses. Toimikust nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 125 eurot, eksperditasu 480 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 269,15 eurot ja võõrkeelsete dokumentaalsete tõendite tõlkimise kulu summas 478,76 eurot, kokku 1 352,91 eurot. Kohus märgib, et dokumentaalse tõendi saamise kulu ja tõlkimiskulud olid vajalikud, et hageja saaks oma nõudeid tõendada ja kohus ning vastaspool võõrkeelsetest tõenditest aru. Kohus leiab, et tegemist on hageja poolt tõendatud ning põhjendatud ja vajaliku kuluga. Hageja kohtuvälised kulud on summas 1 032,50 eurot hageja lepingulise esindaja kulude näol. Õigusabiga seonduv üksikasjalik arvestus on järgnev: - 3,5 tundi- materjalide (sh tõendite) analüüs hagiavalduse koostamiseks ja hagiavalduse koostamine ja selle lisade komplekteerimine; - 1,5 tundi- tutvumine kostja 21.01.2016 vastusega hagiavaldusele, seisukoha kujundamine ja hageja 12.02.2016 menetlusdokumendi koostamine; - 2 tundi- kostja 07.03.2016 menetlusdokumendiga ja selle lisade analüüs ning hageja 06.05.2016 menetlusdokumendi koostamine ja selle lisade komplekteerimine; - 0,5 tundi- kostja 13.05.2016 menetlusdokumendi ja selle lisa analüüs; - 0,5 tundi- ettevalmistumine 16.05.2016 kohtuistungiks; - 1 tund- kliendi esindamine 16.05.2016 kohtuistungil Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajas; - 1 tund- hageja 01.06.2016 menetlusdokumendi (sh eksperdile esitatavate küsimuste osas seisukoha) koostamine, tutvumine 08.09.2016 kohtumäärusega, tutvumine ekspert 20.09.2016 eksperdiarvamusega. Ajakulu kokku 10 tundi. Kohus leiab, et menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist. Seega on hagiavalduse koostamise ajakulu põhjendatud ja vajalik. Lisaks eeltoodule leiab kohus, et arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on hageja poolt kostja seisukohtadega tutvumise ajakulu ja neile vastuse koostamine, kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise ning eksperthinnanguga tutvumise ajakulu vajalik ja põhjendatud. Võttes arvesse hageja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 10 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (100 eurot/tund) ülemäära kõrge. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulude suuruseks kujuneb 1 000 eurot (10 h x 100 eurot/h).
Täiendavalt on hageja menetluskuludeks õigusteenuskulud (ilma käibemaksuta), mille suuruseks on kokku 32,50 eurot, sisaldades tasusid äriregistri päringutelt summas 4 eurot (2x2=4) ja asja toimikuga seotud trüki- ja koopiakulusid summas 28,50 eurot. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis 3-3-1-28-14 leidnud, et põhjendatud menetluskuluks ei ole XxxxOÜ arvetel kajastatud bürookulud. Kuigi bürookulude kandmine on advokaadibüroo ja advokaadi tegevuseks kahtlemata vajalik, ei ole võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga. Seepärast on mõistlik eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. novembri 2011. a määrus asjas nr 3-2-1102-11, p d 7 ja 14). Kohtu hinnangul ei ole alust lugeda 32,50 euro suurust bürookulu, mille lisandub käibemaks, hageja põhjendatud menetluskulude hulka. TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kinnitanud, et hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu ei sisalda ülaltoodud õigusabikulude ja tõlkekulude summad käibemaksu, mille hageja on saanud tagasi. Tuginedes TsMS § 174 lõikele 10 ning hageja kinnitusele on hagejale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuta. Hageja menetluskulude suuruseks kujuneb käesoleval juhul 2 352,91 eurot (1 000 eurot + 1 352,91 eurot). Kohus rahuldab hageja taotluse osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud summas 117,65 eurot (kohus jättis hageja menetluskuludest 5 % kostja kanda). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 2 267,76 eurot (taotletud summa 2 385,41 eurot – taotluse rahuldatud osa 117,65 eurot). Järgnevalt võtab kohus seisukoha kostja menetluskulude osas. Kostja lepinguline esindaja on sooritanud järgmised õigusabitoimingud: - Documentumi 31.12.2015 hagiavalduse analüüsimine (1 h) ja nõupidamine kliendiga (0,5 h)kestus 1,5 tundi, summas 165 eurot; - EurEsti 21.01.2016 vastuse koostamine- kestus 3,25 tundi, summas 357,50 eurot; - Documentumi 12.02.2016 vastuse analüüsimine (0,75 h) ja nõupidamine kliendiga (0,25 h)kestus 1 tund, summas 110 eurot; - EurEsti 07.03.2016 vastuse koostamine (sh lisade komplekteerimine)- kestus 2,75 tundi, summas 302,50 eurot; - Documentumi 06.05.2016 vastuse analüüsimine (0,5 h) ja nõupidamine kliendiga (0,25 h)kestus 0,75 tundi, summas 82,50 eurot; - EurEsti 13.05.2016 vastuse koostamine Documentumi taotlusele ja viimasele menetlusdokumendile- kestus 2,25 tundi, summas 247,50 eurot; - Tsiviilasjas 16.05.2016 toimuvaks kohtuistungiks ettevalmistamine (materjalide analüüsimine, telefoninõupidamine kliendiga ning toimiku korrastamine jmt)- kestus 1 tund, summas 110 eurot ning - Osavõtt kohtuistungist (eeldatav 1 tund vastavalt kohtu broneeritud kohtuistungi ajale)- kestus 1 tund, summas 110 eurot. Kokku 1 485 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud summa palub kostja hagejalt välja mõista. Kohus märgib, et hagile vastamine ja hageja seisukohtadele arvamuse esitamine eeldab eelnevalt hageja seisukohtade ja neile lisatud tõenditega tutvumist ning kostja esindaja suhtlemist oma kliendiga
positsiooni väljatöötamiseks ning kohtule esitamiseks. Samuti on käesolevas asjas toimunud kohtuistung, millele on eelnenud kohtuistungiks ettevalmistamine. Arvestades kostja poolt 21.01.2016, 07.03.2016 ja 13.05.2016 kostja koostatud seisukohtade mahtu, kohtuistungil osalemist ning kohtuistungiks ettevalmistust, on kohus seisukohal, et kostja eelpool toodud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Võttes arvesse kostja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kokku 13,5 tunni ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati tunnihinnaga 110 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et kostja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind (110 eurot/tund) ülemäära kõrge. Kostja lepingulise esindaja õigusabikulude suuruseks kujuneb 1 485 eurot (13,5 h x 110 eurot/h). Kohus rahuldab kostja taotluse osaliselt ja mõistab hagejalt välja kostja menetluskulud summas 1 410,75 eurot (kohus jättis kostja menetluskuludest 95 % hageja kanda). Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 74,25 eurot (taotletud summa 1 485 eurot – taotluse rahuldatud osa 1 410,75 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja ja kostja esitasid avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. /allkirjastatud digitaalselt/
Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.