Naps Solar Estonia OÜ hagi Joosti Puhkemaja OÜ vastu võla ja viiviste nõudes Harju Maakohtu 07.07.2017 otsus
Vaidlustatud kohtulahend
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
11 678,24 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Joosti Puhkemaja OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Naps Solar Estonia OÜ (registrikood 11972663, asukoht Piirimäe 8, Tänassilma küla, Saku vald, 76406 Harjumaa), esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik (e-post:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Joosti Puhkemaja
1(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-177 OÜ (registrikood 11314598, elukoht Joosti talu, Tõutsi küla, Otepää vald, Valga maakond), esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus (e-post:XXX) Istungi toimumise aeg
26.10.2017
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 07.07.2017 otsus lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Joosti Puhkemaja OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus Joosti Puhkemaja OÜ kanda.
4.Mõista välja Joosti Puhkemaja OÜ-lt Naps Solar Estonia OÜ kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 1040 eurot.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Naps Solar Estonia OÜ (hageja) esitas 04.01.2017 hagi Joosti Puhkemaja OÜ (kostja) vastu võla ja viiviste nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 10 072,97 eurot, 03.01.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 2207,14 eurot, viivise alates 04.01.2017 kuni põhinõude summas 10 072,97 eurot täitmiseni määras 54,75% aastas ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.03.2016 töövõtulepingu (edaspidi ka leping), mille punkti 1.1 kohaselt kohustus hageja projekteerima, tarnima ja paigaldama aadressil Joostimäe kinnistu, Tõutsi küla, Otepää vald 15 kW taastuvenergialahenduse vastavalt tehtud pakkumusele nr 20160125_1-3 (edaspidi töö). Pakkumuse kohaselt kuulus paigaldamisele 60 tk 260W võimsusega Amerisolar päikesepaneeli. Töö teostamise käigus nõudis kostja täiendavate tööde teostamist, sh pakutud maakruvidest erinevate maakruvide ning maakruvide pikenduste paigaldamist. Kokku lepitud tasu oli 14 000 eurot + käibemaks, kokku 16 800 eurot. Lepingu punkti 14.2 kohaselt kohustus kostja tasuma 50% ettemaksu kolme päeva jooksul peale lepingu allkirjastamist, 40% seitsme päeva jooksul peale ehitustööde lõppemist objektil ja 10% peale paigaldise vastavustunnistuse väljastamist ning kõikide lepinguliste tööde lõpetamist.
3.21.03.2016 tasus kostja ettemaksu summas 8400 eurot. Hageja paigaldas vastavalt lepingule päikesepaneelide süsteemi, saatis 17.06.2016 kostjale allkirjastamiseks üleandmise-vastuvõtmise akti ja esitas arve 8400 euro tasumiseks tähtajaga 30.06.2016. 20.06.2016 toimus tööde ülevaatamine objektil.
2(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-177
4.25.08.2016 teavitas kostja hagejat, et töö ei vasta lepingutingimustele, sest paigaldatud päikesepaneelide süsteemi tootlus jääb alla 15,6 kW. Hageja selgitas kostjale, et vastavalt lepingule ja pakkumusele paigaldatud päikesepaneelide süsteemi nimivõimsus 15,6 kW osundab päikesepaneelide võimsusele standardsetes mõõtetingimustes, mida looduses paraku ei esine. Lepingus ei ole kokku lepitud päikesepaneelide süsteemi tootluses – tootluse mõõtühik on kWh. Seega ei tähenda päikesepaneelide loodetust väiksem tootlus, et töö ei vasta lepingutingimustele.
5.Hiljemalt 25.08.2016 said kõik võimalikud puudused kõrvaldatud ja lepingulised ning lisatööd lõpetatud. Nagu nähtub kostja poolt 31.08.2016 hagejale saadetud uue üleandmisakti punktist 1.10.1, tootis taastuvenergialahendus elektrit alates 01.07.2016. Seega olid hiljemalt selleks ajaks lõppenud ehitustööd, sh maakruvide pikenduste paigaldus, objektil ning lepingu punkti 4.2 järgi kuulus 40% lepinguliste tööde maksumusest tasumisele seitsme päeva jooksul ehk 6720 eurot muutus sissenõutavaks 08.07.2016. Vastavalt 31.08.2016 üleandmisakti punktidele 1.10.2 ja 1.10.3 lõpetati maanduse tööd ja lisatööde käigus paigaldati modem 08.08.2016 ning 25.08.2016 esitati inverteri garantii sertifikaat. 10% lepinguliste tööde maksumusest kuulus tasumisele seitsme päeva jooksul ehk 1680 eurot muutus sissenõutavaks 01.09.2016.Vastavalt lepingu punktile 6.2 oli kostjal kohustus töö etapid üle vaadata ja veenduda töö lepingutingimustele vastavuses ning kolme päeva jooksul allkirjastada üleandmise-vastuvõtmise akt.
6.Kostja 17.06.2016 esitatud üleandmise-vastuvõtmise akti ei allkirjastanud, vaid esitas 31.08.2016 hagejale allkirjastamiseks uue üleandmise-vastuvõtmise akti, mis sisaldas lepingus kokku leppimata kohustusi hagejale (kostja on läbivalt maininud 30.08.2016 üleandmise-vastuvõtu akti, kohus nimetab selguse mõttes akti 31.08.2016 aktiks). Kostja nõudis päikesepaneelide süsteemi paigaldusele 5-aastast garantiid, kuigi lepingu punktis 7.1 oli kokku lepitud 2-aastases garantiiperioodis. Veel nõudis kostja, et „kui ajavahemikul tänasest kuni 31.07.2017 ei saavuta paneelid hetkekski lepingus kokku lepitud väljundvõimsust, paigaldab Töövõtja omal kulul paneele juurde mahus, mis tagavad lepingus kokku lepitud võimsuse.“ Lisaks soovis kostja tasunõudega tasaarvestada tööde üleandmisega hilinemisest tuleneva väidetava saamata jäänud tulu nõude summas 600 eurot. Kuna hageja 3.08.2016 akti kostjapoolsete omavoliliste täiendavate tingimustega ei nõustunud, siis hageja uut üleandmise-vastuvõtmise akti ei allkirjastanud.
7.Lepingu punktis 8.1. on viivisekokkulepe 0,15% päevas tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Seisuga 03.01.2017 on kogunenud viivist arvete sissenõutavaks muutumise aega arvestades vastavalt 1804,32 eurot, 312,48 eurot ja 90,34 eurot. Kostja vastuväited
8.Kostja 28.02.2017 vastuses hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Lepingujärgsed tööd tuli lepingu p 2.1 järgi teostada 30 päeva jooksul peale ettemaksu laekumist. Teostatud tööde kohta tuli vormistada tööde üleandmisvastuvõtu aktid. Kostja tasus 21.03.2016 ettemaksu 8400 eurot, järelikult pidid hageja tööd olema valmis hiljemalt 20.04.2016.
10.2016. a mais pidasid pooled e-kirjavahetust seoses taastuvenergiapargi maakruvidega sellepärast, et enne paneelide paigaldamist oli vaja arvutust, kuidas vaiad tuule tõstejõule vastu peavad. Tegemist ei olnud lisatööde tellimisega, sest lepingu lisaks olev pakkumus just sisaldaski maapaigaldusraamistikku koos paneelide kinnituste ja maakruvidega. Maakruvide mõõtmeid pakkumus ega leping ei sisaldanud.
3(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-177
11.16.06.2016 edastas hageja kostjale üleandmisakti, millel kohaselt olevat hageja teostanud lepingulised tööd kogumaksumusega 14 000 eurot ilma käibemaksuta. Aktis ei leidu ühtegi viidet väidetavalt kuu varem toimunud mõttevahetuse tulemusel teostatud nn lisatöödele. Ka aktile lisatud sama kuupäevaga arvel ei leidu ühtegi märget ega kulurida lisatööde kohta.
12.Hageja tööd ei olnud nõuetekohaselt teostatud. Kostja edastas 20.06.2016 hagejale teate puuduste kohta, teavitades, et modem ei tööta, maandus on teostamata ja puudub täitedokumentatsioon. Täiendava teate mittevastavuseset koos selgitustega maanduse vajalikkusest edastas kostja 21.06.2016. Hageja ei kõrvaldanud puudusi ning kostja saatis 20.07.2016 järjekordse teate mittevastavusest. Alles 25.08.2016 edastas hageja kostjale inverterite garantiikirjad.
13.25.08.2016 esitas kostja hagejale järjekordse teate tööde mittevastavusest, milles teatas ka, et Joosti paneelid on tootnud 2016.a maksimaalselt 11,45 kWh, mis on 76,3% lepingus kokku lepitust. Kostja edastas hagejale 31.08.3016 akti, milles oli märge selle kohta, et paigaldatud paneelid ei ole hetkekski saavutanud lepingus kokku lepitud väljundvõimsust ning ettepanek selle kohta, et kui väljundvõimsust ei saavutatagi kuni 31.07.2017, paigaldab hageja paneele juurde. Hageja akti alla ei kirjutanud ja edastas 24.11.2016 ilma igasuguse selgituseta arve lisatööde eest ja 30.11.2016 nõudekirja üleandmata tööde eest tasumiseks. Kostja vastas hageja nõudekirjale oma nõudekirjaga lepinguliste tööde nõuetekohaseks teostamiseks kuni 30.04.2017.
14.Kostja leiab, et taastuvenergia pargil ei ole kokkulepitud väljundvõimsust. Kostja etteheide hagejale seisneb selles, et rajatud park ei ole lepingu p 5.3 mõttes toimiv 15,6 kW võimsusega park, kuna pargi võimsus on kokkulepitust oluliselt väiksem. Paneelid ei ole hetkekski saavutanud kokkulepitud väljundvõimsust. Park ei ole saavutanud vastuse esitamise ajaks suuremat võimsust kui 11,45 kWh, mis on 76,3% kokkulepitust. 15,6 kW võimsusega taastuvenergia park on oma tipuvõimsuse korral võimeline tootma elektrienergiat 15,6 kWh. Taastuvenergia park, mis on maksimaalselt võimeline tootma energiat üksnes 11,45 kWh, on 11,45 kW võimsusega.
15.Elektripaigaldise audit on teostamata ja dokumendid esitamata ja kostjale on teadmata, kas rajatud elektripaigaldis on üldse ohutu. Seega võivad esineda eeldused elektrituruseaduse § 65 lg 3 p1 ja § 90 lg 9 p 3 sätestatud eeldused energiavarustuse katkestamiseks. Hageja ei ole seega täitud lepingujärgset kohustust korraldada kogu dokumentatsioon ja tasuda sellega kaasnevad kulud. Ka lepingu lisaks olevas hageja pakkumuses sisaldub „kogu dokumentatsiooni koostamine“.
16.Juhuks, kui kohus peaks vaidluse lahendamisel asuma seisukohale, et töövõtja tasunõue on kostja väidetest hoolimata sissenõutavaks muutunud, teatab kostja, et kasutab VÕS § 101 lg 1 p 2 sätestatud õiguskaitsevahendit, s.o keeldub omapoolse kohustuse täitmisest, s.o 50% hinna tasumisest seni, kuni hageja täidab oma kohustuse, viib teostatud tööd lepinguga kooskõlla ning annab nõuetekohaselt üle kogu tehnilise dokumentatsiooni.
17.Lepingu p 8 sätestab mõlema poole rahalise vastutuse lepingu rikkumise korral. P 8.1. kohaselt on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,15% ulatuses tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Sellele töövõtja õigusele vastab samaväärne p 8.2. sätestatud töövõtja kohustus maksta viivist 0,15% lepingu maksumusest iga viivitatud kalendripäeva eest. Asjaolude p 2.5 ja 2.6 nähtuvalt pidi hageja oma lepingulised tööd lõpetama hiljemalt 20.40.2016. Seda kohustust hageja rikkus ega ole nõuetekohast tööd siiani teostanud ega kostjale üle andnud.
4(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-177
18.Kuivõrd lepingu maksumuseks on p 4.1 tulenevalt 16 800 eurot, on viivisenõude suuruseks 25,2 eurot päevas (16 800 x 0,15%). Kuna töövõtja on käesoleva vastuse koostamise ajaks olnud viivituses 313 päeva, on sissenõutavaks muutunud viivisenõude suurus käesoleva nõudekirja esitamisel 25,2 x 313 = 7887,6 eurot. Kostja tasaarvestab oma viivisenõude hageja võimaliku rahalise nõudega Esimese astme kohtu otsus
19.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 6 736,80 eurot, 03.01.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 1 253,04 eurot ning viivise 0,15 % päevas põhinõudelt (6736,80 eurot) alates 04.01.2017 kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hagi jäi rahuldamata põhinõudes 3 336,17 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 954,10 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 65% ulatuses kostja ja 35% ulatuses hageja kanda ning vastastikku väljamõistetud menetluskulude tasaarvestamise tulemusel mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1 439,44 eurot.
20.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole kostja vastu vaielnud hageja väitele, mille kohaselt kostja tegutseb kutse- ja majandustegevuses ning kostja juhatuse liige on ühtlasi ehitusettevõtte Mapri Ehitus OÜ juhatuse liige. Hageja selgituse kohaselt sõlmitakse turul lepinguid vaid selliselt, et töövõtja peab rajama teatud nimivõimsusega pargi ning tootlikkust looduses ei saagi lubada. Pakkumuses on toodud konkreetne paneeli mudel (Amerisolar 260W). Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik, s.o ehitusvaldkonnas tegutsev isik, pidi lepingu punktis 1.1 sätestatud tingimust mõistma hagejast erinevalt. Kohus leiab, et kostjal oleks juhul, kui tema eesmärgiks oli kindla tootlikkuse saavutamine, tulnud suhtuda hoolsamalt teabe kogumisse lepingu sõlmimisel ning vajalikud küsimused õigel ajal esitada. Ka oli kostjal võimalik tutvuda paigaldatavate paneelide vastavusega kostja vajadustele, kuivõrd paigaldatavate paneelide mudel ja eeldatavasti seega ka omadused oli ette teada.
21.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et punktis 1.1. toodud lepingutingimust tuleb tõlgendada nii, et poolte vahel kokku lepitud tulemus oli 60 päikesepaneeli 260W Amerisolar paigaldamine kostja objektile (p. 1.1) parima paigalduse kohaselt (p. 5.4.) selliselt, et töö lõpus on tellijal toimiv 15,6kW võimsusega taastuvenergia park, st tellija saab energiat nii ise tarbida kui ka müüa. Paigalduse koha osas tsiviilasja materjalidest nähtuvalt vaidlus puudub.
22.Hageja on esitanud 20.06.2016 kostjale uuendatud dokumendid (tl 55) Elektrilevisse esitamiseks, elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsiooni (tl 56), mikrotootmise seadistamise protokolli (tl 57) ja elektripaigaldise kasutuselevõtu teatise (tl 4). Kostja esindaja 22.07.2016 kirjast (tl 61) nähtuvalt oli 22.07.2016 kostjapoolseks etteheiteks täitedokumentatsiooni (inverteeri ja paneelide sertifikaadid, kasutus ja hooldusjuhendid) puudumine ning kostja hinnangul oli 22.07.2016 seisuga teostamata modemi korda seadmine, maanduse kaabli vahetamine ning kilbi maanduse teostamine. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et muu dokumentatsioon on esitatud. Kostja on 25.08.2016 kirjas kinnitanud, et „paberite poolest võiks nüüd kõik asjad korras olla“. Kohtu hinnangul nähtub kostja kinnitusest üheselt, et 25.08.2016 seisuga oli kõik vajalik dokumentatsioon kostjale esitatud ning kostjapoolsed etteheited 25.08.2016 seisuga olid vaid võimsuse küsimuses.
23.Kuna kostja enda kinnitusel tootis park elektrit alates 01.07.2016 (tl 16 pöördel), on kokkulepitud tulemus saavutatud ja töö vastab kohtu hinnangul lepingutingimustele.
24.Hageja esitas kostjale 17.06.2016 allkirjastamiseks üleandmise-vastuvõtu akti (tl 1314), mida kostja ei allkirjastanud. Kostja omakorda esitas hagejale 31.08.2016 akti (tl
5(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-177 16) muudetud tingimustega, mida hageja omakorda ei allkirjastanud põhjusel, et see sisaldas tingimusi, milles pooled ei olnud varasemalt kokku leppinud. Nimelt nõuti aktis kostjale süsteemi paigaldusele 5-aastast garantiid lepingujärgse 2 aasta asemel, nimivõimsuse mittesaavutamisel täiendavate päikesepaneelide paigaldamist ja kostja soovis ka tasaarvestada oma väidetava saamata jäänud tulu nõude summas 600 eurot. Kostja väitel oleks piisanud hageja poolt 31.08.2016 akti allkirjastamisest sellest, et kostja oleks tasunud kogu tasumata summa. Kuna hageja akti alla ei kirjutanud, sattus ta seega vastuvõtuviivitusse. Kostja selgitas kohtuistungil, et aktis ei onud uusi tingimusi. Kohus kostjaga ei nõustu. Võrreldes 17.06.2017 akti (tl 13-14), 31.08.2016 akti (tl 16 ja 16 pöördel), poolte vahel sõlmitud lepingut (tl 5-6) ning pakkumust (tl 78), on selgelt näha, et 31.08.2016 akt sisaldab lisaks varasemalt kokkulepitud tingimustele veel järgmisi tingimusi: et väljundvõimsuse mittesaavutamisel 31.08.2016 kuni 31.07.2017 paigaldab töövõtja juurde täiendavaid paneele, et tööde garantiid pikendatakse 2 aastalt 5 aastale ning et tellija tasaarvestab töövõtja nõudega oma saamata jäänud tulu nõude 600 eurot. Kohtu hinnangul ei ole selline tellija käitumine, s.o üleandmise-vastuvõtu akti allkirjastamise eelduseks uute tingimuse seadmine kostja poolt heausklik käitumine. Sellistel tingimustel üleandmisevastuvõtmise allkirjastamiseks puudus hagejal kohustus. Korrektne käitumine oleks olnud allkirjastada akt ilma uute tingimusteta, fikseerida aktis võimalikud puudused ning kasutada vajadusel õiguskaitsevahendeid.
25.Hageja esitas kostjale üleandmise-vastuvõtu akti, mille allkirjastamise eeldused olid vähemalt 25.08.2016 seisuga täidetud. Kostja akti ei allkirjastanud ning esitas 31.08.2016 aktis uued nõudmised. Kohtu hinnangul on kostja eelnevast tulenevalt keeldunud alusetult töö vastuvõtmisest ning töö tuleb lugeda vastu võetuks hiljemalt 25.08.2016. a seisuga. Kohus ei näe, et hageja oleks olnud vastuvõtu viivituses, s.o et kostja ei saanud täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu. Kostjal oli esitatud arve ning kohtule ei nähtu, et arve tasumine oleks olnud hageja poolt mingil määral takistatud.
26.Lepingus lisatööde teostamises kokku lepitud ei ole, kuid punktis nr 2.4. on viide lisatööde teostamise võimalusele, millisel juhul pikeneb lepinguliste tööde tähtaeg vähemalt lisatööde mahus. Lisatööde kohta on esitatud arve (tl 17) selgitusega „Lisateenused päikeseelektrijaama ehitamisel“. Arvest ei nähtu, milles need lisateenused seisnevad ning millal on nad teostatud. Kostja lisatööde nõuet ei tunnistanud. Hageja istungil antud selgituse kohaselt seisnesid lisatööd maakruvide vahetamises pikemate vastu. Lepingu aluseks olnud pakkumuse kohaselt sisaldus pakkumises maapaigaldusraamistik koos paneelide kinnituste ja maakruvidega. Pakkumusest ei nähtu maakruvide pikkus. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks tellinud tavapärasest erinevaid maakruve. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud lisatööde kokkuleppe olemasolu, tegelikult teostatud tööde mahtu ega kulu. Kohtu hinnangul ei ole lisatööde tellimine ilmne (hageja väide 14.03.2017 seisukohas, tl 51 pöördel) ka hagiavalduse lisas 2 toodud kirjavahetusest (tl 10-12). Kohus jätab lisatööde nõude rahuldamata.
27.Hageja leidis hagiavalduses, et 40% ulatuses muutus tasu sissenõutavaks alates 01.07.2016, milliseks ajaks olid lõppenud ehitustööd, s.o maakruvide pikenduste paigaldus. 40% osas muutus tasu seega sissenõutavaks vastavalt lepingu punktile 4.2. 7 päeva jooksul ehk 08.07.2016. Dokumentatsiooni sai nõuetekohaselt esitatuks lugeda 25.08.2016 ning 10% tasu muutus sissenõutavaks seega 01.09.2016. Kohus märgib, et lepingu punkti 4.2. kohaselt ei olnud 10% tasu sissenõutavaks muutumisel sõnaselgelt 7 päeva tingimust, kuid hageja on tõlgendanud tingimuse sõnastust kostja kasuks ning kohus lähtub sellest tõlgendusest.
6(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-177
28.Kohus on tuvastanud, et tasunõue kogu ulatuses, s.o 50% tasumata osas, muutus sissenõutavaks hiljemalt 25.08.2016. Tasumise kohustus saabus hageja kinnitusel 7 päeva hiljem, seega tuleb lugeda 8400 euro tasumise tähtajaks 01.09.2016. Kohus leiab, et lepingu punkti 8.2 tuleb tõlgendada selliselt, nagu seda on mõistnud kostja, s.o kui töövõtja ei teosta töid tähtaegselt, siis kohustub ta maksma leppetrahvi 0,15% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest. Kuna ettemaks laekus hageja kinnitusel 21.03.2016, oli tööde üleandmise esialgne tähtaeg 20.04.2016.
29.Kohus ei ole tuvastanud, et poolte vahel oleks kokku lepitud lisatööde tegemises, s.o selles, et tehtud tööd olid lisatööd. Pooltevahelisest kirjavahetusest nähtuvalt on aga tööde valmimine lükkunud edasi mõlemast poolest lähtuvalt. Nii on näiteks kostja esindaja 10.05.2016 kinnitanud sobivate vaiade pikkused ning 20.06.2016 esitanud täiendavaid nõudmisi vaiade pikkuse osas. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud lugeda, et lepinguliste tööde tähtaeg on pikenenud vähemalt kuni 20.06.2016 ning leppetrahvi saab kostja nõuda alates 21.06.2016. Kuivõrd töö tuleb kohtu hinnangul lugeda valminuks ja üleantuks hiljemalt 25.08.2016, on hageja hilinenud tööde tähtaegse teostamisega 66 päeva, seega on kostja leppetrahvinõue põhjendatud 1 663,20 euro ulatuses.
30.Hageja on kohtuistungil taotlenud juhuks, kui kohus peaks kostja leppetrahvi nõuet arvesse võtma, vähendada selle suurust nullini. Kohtu hinnangul ei ole leppetrahvi nõue summas 1663,20 eurot ebamõistlikult suur, võttes arvesse ka seda, et kohtu poolt põhjendatuks loetav leppetrahv on oluliselt väiksem summa kui see, mida kostja silmas pidanud on. Seetõttu ei vähenda kohus leppetrahvi 1663,20 eurot.
31.Kostja on soovinud tasaarvestada oma leppetrahvinõude hageja võimaliku rahalise nõudega. Tasaarvestuse olukord tekkis 25.08.2016. 25.08.2016 seisuga ei olnud hageja viivisenõue veel sissenõutavaks muutunud. Seega tuleb leppetrahvinõue tasaarvestada hageja põhinõudega 8 400 eurot ning hageja põhinõude suuruseks, mille kohus rahuldab, on (8400-1663,20) 6736,80 eurot.
32.Hageja on arvestanud viivist lepingu punktis 8.1. sätestatud määras 0,15% päevas tasumata summalt. Hageja on arvestanud viivist kuni 03.01.2017 seisuga kokku 2207,14 eurot. Kostja on tuginenud asjaolule, et tasu ei ole veel sissenõutavaks muutunud, kuid ei ole vaidlustanud viivise määra ega taotlenud viivise vähendamist. Kohus on tasaarvestanud kostja leppetrahvi nõude hageja põhinõudega ning rahuldamisele kuuluv põhinõue on 6736,80 eurot.
33.Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivisenõue on põhjendatud ajavahemiku 01.09.2016-30.01.2017 eest põhinõudelt 6736,80 eurot määraga 0,15% päevas summas 1253,04 eurot. Kohus leiab, et hageja edasiulatuva viivise nõue on põhjendatud põhinõudelt 6736,80 eurot lepingujärgses määras 0,15% päevas (hagi nõudes on taotletud viivisemäära 54,75% aastas, mis vastab 0,15% päevas, selguse mõttes lähtub kohus lepingus toodud sõnatusest) alates 04.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Apellatsioonkaebus
34.Apellatsioonkaebuse kohaselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas ja teha asjas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda.
35.Maakohus rahuldas hagiavalduse eelkõige seetõttu, et nõustus hageja käsitlusega lepingu tõlgendamise osas. Seejuures ei põhjendanud kohus sellise käsitluse tunnustamist millegi sisulisega ega tuginenud ühelegi otsuses viidatud tõendile. Kohtumenetluses oli hageja põhiväide see, et paneelide nimivõimsus on saavutatav üksnes ideaalsetes tingimustes. Hoolimata sellest, et hageja väitis, et mingisugustele
7(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-177 standardtingimustele pole hageja lepingu sõlmimisel, täitmisel ega ka kohtumenetluses kunagi viidanud, eelistas kohus hageja paljasõnalist käsitlust. Asjas on esitatud tõend „Päikesepaneelide testimise standardtingimused“, kuid sellele standardile ei ole enne lepingu sõlmimist viidatud.
36.Kohus on kostja arvates pooli ebavõrdselt kohelnud ning omistanud põhjendamatult suure tähenduse hageja väitele selle kohta, et kostja esindaja on ehitusettevõtja ja jätnud seejuures tähelepanuta kostja väite selle kohta, et hageja on oma valdkonna spetsialist, kes pidi klienti tema arvates olulistest tingimustest lepingu sõlmimisel teavitama. Hageja oleks pidanud klienti teavitama sellest, et kokkulepitud võimsust on võimalik saavutada vaid standardtingimustes. Seega on väär kohtu käsitlus sellest, justkui oleks ehitusvaldkonnas tegutseva poole seaduslik esindaja pidanud mõistma paneelide nimivõimsuse vastavust üksnes ideaalsetele standardtingimustele sarnaselt vastustaja seadusliku esindajaga. Kostja märgib, et standardeid, mis reguleerivad mingit spetsiifilist tööstus-, ehitus- või elektrivaldkonda on väga palju, need on mahukad ja tihtilugu võõrkeelsed. Seepärast on reaalselt võimalik ainult see, et mingi spetsiifilise valdkonna standarditega on kursis üksnes vastavas valdkonnas tegutsevad isikud, mitte kõik mistahes ehitusvaldkonnas tegutsevad isikud. Seega ei saa kostjale ette heita, et ta ei tutvunud lepingu sõlmimisel kõikide päikesepaneelide omadusi käsitlevate standarditega. Lepingu ainus mõistlik tõlgendus saab olla üksnes selline, et mingisse kindlasse kohta paigutataval energiapargil on kokkulepitud võimsus selles kindlas kohas.
37.Poolte vahel on jätkuvalt vaidlus selles, kas töö vastab õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Kostja soovis, et hageja kinnitaks, et on teostanud nii päikesepaneelide kui ka kilbi maanduse vastavalt kehtivatele nõuetele. Hageja aktile alla ei kirjutanud ega kinnitanud maanduse teostamist vastavalt kehtivatele nõuetele. Kõikide tõendite hindamisel on maakohus põhjendamatult suure tähelepanu omistanud kostja väitele 25.08.2016, et „paberite poolest võiksid nüüd asjad korras olla“.
38.Vaidlust pole selles, et audit energiapargile on tegemata. Hageja esitas maakohtus väite, et tegemist on III liigi paigaldisega, millele auditi tegemise nõuded ei kohaldu. Selle täiesti eksliku käsitluse kostja kummutas. Samuti põhistas kostja, et seadusest tulenevat auditi nõuet ei ole võimalik eirata hoolimata sellest, et Elektrilevi on ilmse eksimuse tõttu lubanud paigaldise võrku ühendada. Kohus on jätnud sellele hinnangu andmata.
39.Maakohus kohaldas VÕS § 29 lg-t 3 vääralt, jättes tähelepanuta, et lepingu p 5.3 sõnastuse kohaselt pidi töövõtja rajama 15,6 kW võimsusega toimiva taastuvenergia pargi. Kostja jaoks on ilmne, et kui taastuvenergiapark toimib kokkulepitust väiksema võimsusega, siis ei ole lepingu eesmärk saavutatud. Hageja täiesti ebaloogilise käsitluse kohaselt on lepingutingimustele vastav justkui mistahes, sh nt 0,01 kW võimsusega toimiv park. Nii see aga tegelikkuses loomulikult ei ole. Kostja tellis ja mõistliku tellijana soovis just 15,6 kW reaalse võimsusega toimiva taastuvenergiapargi rajamist.
40.Kostja ei nõustu maakohtu otsuse p-s 22 toodud käsitlusega sellest, et vastustaja ei olnud vastuvõtuviivituses. Õige ei ole maakohtu käsitlus sellest, et kostja poolt 31.08.2016 edastatud üleandmise aktis sisaldusid sellised tingimused, mis välistasid hageja kohustuse aktile alla kirjutada. Kostja märgib, et kohtumenetluse alguseks oli selge, et kõik need tööd ja tingimused, millele korrektse täitmise kinnitust soovis ta 31.08.2016 aktile olid ja on reaalselt eksisteerivad puudused töös. Vastus apellatsioonkaebusele
8(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-177
41.Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
42.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
43.Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 18.03.2016 lepingu, mille p 1.1 kohaselt kohustus hageja projekteerima, tarnima ja paigaldama aadressil Joostimäe kinnistu, Tõutsi küla, Otepää vald 15,6 kW (lepingus on võimuseks märgitud 15 kW, kuid mõlemad pooled on kinnitanud, et kokkulepitud nimivõimsus oli 15,6 kW) taastuvenergialahenduse vastavalt tehtud pakkumusele nr 20160125_1-3. Pakkumuse kohaselt kuulus paigaldamisele 60 päikesepaneeli Amerisolar võimsusega 260W. Pakkumine sisaldas ka järgmisi tooteid ja töid: 1 inverter Kostal 15; maapaigaldusraamistik koos paneelide kinnituste ja maakruvidega, MC4 pistikud, komplekt; DC kaabel; paigaldustöö, transport, lisamaterjal; maakaabel AXPK 4x16; dokumentatsioon. Lepingu p 5.3 kohaselt oli hageja kohustuseks korraldada kogu dokumentatsioon ja tasuda sellega kaasnevad kulud selliselt, et töö lõpus on tellijal toimiv 15 kW (tegelikult 15,6 kW, vt varasem märkus) võimsusega taastuvenergia park, s.t tellija saab energiat nii ise tarbida kui ka müüa.
44.Apellatsioonimenetluses on poolte vahel jätkuvalt vaidlus selles, kas hageja poolt teostatud töö vastab lepingutingimustele. Hageja on seisukohal, et tema on lepingu nõuetekohaselt täitnud. Kostjale on paigaldatud taastuvenergialahendus, mille hulka kuulub 60 Amerisolar 260W päikesepaneeli kokku nimivõimsusega 15,6 kW ning kogu vajalik dokumentatsioon on kostjale üle antud. Kostja on seisukohal, et töö ei vasta lepingutingimustele, kuna 15,6 kW nimivõimsusega päikesepark ei ole sellisel määral tootlikkust kunagi saavutanud ning puudu on ka osaliselt dokumentatsioon.
45.Hageja väidete kohaselt ei saa tema tagada taastuvenergiapargi tootlikkust, kuna tootlikkus sõltub erinevatest asjaoludest, sh päikesekiirgusest, päikesevalguse spektrist ja mooduli temperatuurist. Samuti mõjutab tootlikkust päikesepaneelide paigaldusnurk, võimalikud varjud, mustus ja tolm paneelidel. Maakohus leidis, et poolte vahel sõlmitud lepingu p-s 1.1 toodud lepingutingimust tuleb tõlgendada nii, et poolte vahel kokkulepitud tulemuse saavutamiseks tuli hagejal paigaldada 60 tk 260 kW Amerisolar päikesepaneeli selliselt, et töö lõpus on tellijal toimiv 15,6 kW võimsusega park. Maakohtu otsuse põhjendustest võib aru saada nii, et pooled ei leppinud kokku selles, millise tootlikkuse peab taastuvenergiapark saavutama. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, kuid peab vajalikuks osaliselt maakohtu põhjendusi muuta.
46.See, kas poolte vahel sõlmitud lepingu eesmärgiks oli rajada taastuvenergiapark nimivõimsuse ja tootlikkusega 15,6 kW või oli lepingu eesmärgiks rajada taastuvenergiapark nimivõimsusega 15,6 kW sõltub sellest, kas kostja teadis või pidi teadma, et hageja ei suuda tagada kindlat tootlikkust, kuna see ei sõltu hagejast. Maakohus tõlgendades poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi, leidis, et kostja pidi seda teadma ning kui ta jättis ise teabe kogumata, siis on see tema enda risk.
47.Ringkonnakohus on siiski seisukohal, et käesolevas asjas ei saa kostjale kui tellijale, olenemata sellest, et tegemist on ehitusvaldkonnas tegutseva isikuga, ette heita teabe kogumata jätmist. Vaidluse lahendus sõltub sellest, kas hageja teavitas kostjat, et tema ei ole võimeline tagama, et 15,6 kW nimivõimsusega taastuvenergiapark saavutab sama võimsusega tootlikkuse. Ringkonnakohus leiab, et asja materjalidele lisatud tõenditega on tõendatud, et kostja pidi aru saama seda, et hageja ei saa tagada taastuvenergiapargi tootlikkust vastavalt paneelide nimivõimsusele, kuna tootlikkus
9(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-177 sõltub erinevatest teguritest, mille olemasolu hageja tagada ei saa.
48.Kostja on asja materjalidele lisanud hageja interneti kodulehe väljavõtte. Kostja viitest sellele dokumendile võib aru saada nii, et enne lepingu sõlmimist tutvus ta nimetatud teabega. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja on põhjendamatult keskendunud vaid nimetatud teabes toodud väitele, et Eesti päikeseelektrijaamade tootlikkus on Saksamaa omaga sarnane. Hageja interneti kodulehe väljavõttest nähtub näiteks vastustest küsimustele: Millist süsteemi ma peaksin ostma? Kust ma näen kui palju energiat ma toodan? Kas paneelid toodavad ka talvel? Kui palju muutub tootlikkus kui pole ideaalseid tingimusi? Kas vari mõjutab tootlikkust? Kas toodab ka öösel, kui paistab kuu või kui on tehisvalgus?, et tootlikkus sõltub erinevatest asjaoludest. Seega pidi kostja päikesepargi tellimisel aru saama, et hageja tootlikkust garanteerida ei saa.
49.Asjas on hageja esile toonud, et ta saatis kostjale ka eeldatavad tootlikkuse tabelid. Kostja tabelite saamist ei eita ning tabelite saatmine nähtub ka hageja e-kirjast (tlk 96 pöördel). Kostja väidete kohaselt ei ole nimetatud tabelid asjakohased, kuna tabelid saadeti teise objekti ehk Linnutalu kohta, mitte Joosti Puhkemaja kohta. Ringkonnakohtu arvates tuleb nõustuda kostja väitega selles, et hageja ei ole talle Joosti Puhkemaja objekti kohta tootlikkuse tabeleid saatnud, kuna kirjas on objekti nimi Linnutalu. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et saades Linnutalu objekti kohta tootlikkuse tabelid, pidi kostja aru saama, et taastuvenergiapark ei pruugi saavutada nimivõimsusele vastavat tootlikkust. Vähemalt ei ole kostja asjas esile toonud, et temale tootlikkuse kohta esitatud tabelites oli nimivõimsus ja tootlikkus sama. Poolte kirjavahetusest nähtuvalt paigaldati taastuvenergialahendus, kuigi erineva nimivõimsusega, nii Linnutalu kui Joosti Puhkemaja objektidele. Käesolevas asjas esitatud e-kirjadest nähtuvalt tehti hageja poolt mõlemale objektile pakkumised koos (tlk 96 pöördel ) ning kuigi ilmselt olid lepingu tellijana sõlminud juriidilised isikud erinevad (tlk 92 pöördel PJ 16.03.2016 kiri) oli nende juhatuse liige sama ning mõlema lepingu tingimusi räägiti läbi korraga. Sellele viitab ka 01.03.2016 TJ ekirjas sisalduv, et pakkumise tegemisel eeldatakse, et mõlemad objektid paigaldatakse koos. Seega võib ringkonnakohtu arvates kokkuvõtvalt asuda seisukohale, et Linnutalu objekti tootlikkuse tabelite saamisel pidi kostja aru saama, et ka Joosti Puhkemaja tootlikkus ei pruugi olla nimivõimsusega võrdne.
50.Lisaks osutab ringkonnakohus, et kostja on põhjendamatult keskendunud taasuvenergiapargi tootlikkusele augustis 2016.a, tuues esile, et tootlikkus oli vaid ligikaudu pool nimivõimsusest (tlk 47-49). Kostja on jätnud tähelepanuta, et septembris 2016.a saavutas pargi tootlikkus peaaegu nimivõimsuse, vähemalt nähtub see nii kostja esitatud raportist (tlk 47).
51.Eeltoodu alusel asub ringkonnakohus seisukohale, et kuna vastavalt 10.03.2016 hinnapakkumisele ja 18.03.2016 töövõtulepingule oli hageja kohustuseks projekteerida ja rajada 15,6 kW võimsusega taastuvenergiapark ning see on hageja poolt tehtud, siis on kostja väide, et taastuvenergiapark ei vasta lepingutingimustele, põhjendamatu.
52.Ringkonnakohtu arvates ei saa nõustuda apellatsioonkaebuse etteheitega, et maakohus ei ole auditi tegemise vajalikkuse kohta hinnangut andnud. Maakohus märkis otsuses, et 20.06.2016 esitas hageja kostjale uuendatud dokumendid Elektrilevisse esitamiseks, sh elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsiooni, mikrotootmise seadistamise protokolli ja elektripaigaldise kasutuselevõtu teatise. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus leidis õigesti, et hageja on kostjale nõutavad dokumendid üle andnud. Elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsiooni (tlk 56) ja mikroseadmete seadistamise protokolli (tlk 57) on allkirjastanud asjatundja. Kostja ei
10(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-177 ole vaidlustanud, et tegemist on pädeva isikuga, kes on elektripaigaldise kasutuselevõtu teatises kinnitanud, et elektripaigaldis vastab nõuetele (tlk 59). Vaidlus puudub ka selles, et Elektrilevi on nimetatud dokumentides sisalduva heaks kiitnud, lülitades kostjale kuuluva elektripaigaldise võrku. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kostja nõue teostada elektripaigaldisele tehnilise kontrolli audit on põhjendamatu. Eelnimetatud dokumentides on elektripaigaldis märgitud kolmanda liigi paigaldiseks ning hageja on selgitanud et elektripaigaldise kasutuselevõtu teatises märgitud liitumispunkti kaitsme nimivool 3x40A näitab kogu Joosti Puhkemaja kui tervikliku elektripaigaldise liitumispunkti kaitsme ehk peakaitsme nimivoolu, mitte hageja tehtud elektripaigaldise kaitsme nimivoolu. Kostja ei ole tõendanud, et hageja väide ei vasta tõele. Samuti on jäänud tõendamata see, et Elektrilevi on ekslikult hageja tehtud paigaldise võrku lülitanud ning eksisteerib reaalne võimalus, et Elektrilevi keeldub võrguteenuse osutamisest. Elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsioonis on märgitud, et nõuetekohased mõõtmis- ja katseprotokollid on tehtud. Kostja ei ole veenvalt tõendanud, et vajalik on täiendavalt mingeid protokolle vormistada, ilma milleta puudub teave elektripaigaldise nõuetekohasuse kohta.
53.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja oli vastuvõtuviivituses, sest seisuga 25.08.2016 oli töö valminud ja puudusteta. Kuna vaidlust ei ole selles, et hageja hilines tööde üleandmisega, millest tulenevalt tekkis kostjal leppetrahvi nõue, on maakohus õigesti poolte vastastikused nõuded tasaarvestanud. Menetluses esitas kostja väited, et tehtud paigaldises on selle kasutamise jooksul ilmnenud vead. Samas ei ole kostja nimetatut tõendanud. Ainuüksi kirjalik teade hagejale, et puudused esinevad, seda ei tõenda. Menetluskulude jaotus
54.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja kanda.
55.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad tema kulud lepingulise esitaja poolt osutatud õigusteenuse tasust kokku summas 1 852,50 eurot, tunnihinnaga 130 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja on menetluskulud esitanud mõnevõrra ülepaisutatult. Arvestades vaidluse olemust ning seda, et vaidlus ei olnud keerukas ning mahukas, apellatsioonkaebuses korratakse maakohtu menetluses juba esiletoodut, peab ringkonnakohus põhjendatud õigusteenuse osutamist järgmiselt: apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, sh kohtuotsuse analüüs, kliendiga suhtlus jm selline, kokku 6 tundi, istungi ettevalmistamine 1 tund ja istungil osalemise aeg 1 tund, kokku 8 tundi. Seega on hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 130x8=1040 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.