Otsuse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-177
Tsiviilasi
XxxxOÜ hagi XxxxOÜ vastu võla ja viiviste nõudes
Hagihind
17 795,06 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XxxxOÜ (registrikood xxxx, asukoht xxxx), esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik (e-post: [email protected] ) Kostja XxxxOÜ (registrikood xxxx, elukoht xxxx), esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus (e-post: [email protected])
Kohtuistungi toimumise aeg 20. juunil 2017
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista XxxxOÜ-lt välja XxxxOÜ kasuks põhinõue 6736,80 eurot, 3. jaanuari 2017. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1253,04 eurot ning viivis 0,15% päevas põhinõudelt (6736,80 eurot) alates 4. jaanuarist 2017. a kuni põhinõude kohase täitmiseni.
3.Jätta hagi rahuldamata põhinõudes 3336,17 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 954,10 eurot.
4.Jätta menetluskulud 65% ulatuses kostja ja 35 % ulatuses hageja kanda. Vastastikku väljamõistetud menetluskulude tasaarvestamise tulemusel mõista XxxxOÜ-lt välja XxxxOÜ kasuks menetluskulu 1439,44 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja
2-17-177 kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.XxxxOÜ (hageja) esitas 04.01.2017 hagi XxxxOÜ (kostja) vastu võla ja viiviste nõudes. Hageja taotleb mõisa kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 10 072,97 eurot, 03.01.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 2207,14 eurot, viivised alates 04.01.2017 kuni põhinõude summas 10 072,97 eurot täitmiseni määras 54,75% aastas ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.03.2016 töövõtulepingu (edaspidi ka leping), mille punkti 1.1 kohaselt kohustus hageja projekteerima, tarnima ja paigaldama aadressil Xxxx 15 kW taastuvenergialahenduse vastavalt tehtud pakkumusele nr 20160125_1-3 (edaspidi töö). Pakkumuse kohaselt kuulus paigaldamisele 60 tk 260W võimsusega Amerisolar päikesepaneeli. Töö teostamise käigus nõudis kostja täiendavate tööde teostamist, sh pakutud maakruvidest erinevate maakruvide ning maakruvide pikenduste paigaldamist. Kokku lepitud tasu oli 14 000 eurot + käibemaks, kokku 16 800 eurot. Lepingu punkti 14.2 kohaselt kohustus kostja tasuma 50% ettemaksu kolme päeva jooksul peale lepingu allkirjastamist, 40% seitsme päeva jooksul peale ehitustööde lõppemist objektil ja 10% peale paigaldise vastavustunnistuse väljastamist ning kõikide lepinguliste tööde lõpetamist. 21.03.2016 tasus kostja ettemaksu summas 8400 eurot. Hageja paigaldas vastavalt lepingule päikesepaneelide süsteemi, saatis 17.06.2016 kostjale allkirjastamiseks üleandmise-vastuvõtmise akti ja esitas arve 8400 euro tasumiseks tähtajaga 30.06.2016. 20.06.2016 toimus tööde ülevaatamine objektil. 25.08.2016 teavitas kostja hagejat, et töö ei vasta lepingutingimustele, sest paigaldatud päikesepaneelide süsteemi tootlus jääb alla 15,6 kW. Hageja selgitas kostjale, et vastavalt lepingule ja pakkumusele paigaldatud päikesepaneelide süsteemi nimivõimsus 15,6 kW osundab päikesepaneelide võimsusele standardsetes mõõtetingimustes, mida looduses paraku ei esine. Lepingus ei ole kokku lepitud päikesepaneelide süsteemi tootluses – tootluse mõõtühik on kWh. Seega ei tähenda päikesepaneelide loodetust väiksem tootlus, et töö ei vasta lepingutingimustele. Hiljemalt 25.08.2016 said kõik võimalikud puudused kõrvaldatud ja lepingulised ning lisatööd lõpetatud. Nagu nähtub kostja poolt 31.08.2016 hagejale saadetud uue üleandmisakti punktist 1.10.1, tootis taastuvenergialahendus elektrit alates 01.07.2016. Seega olid hiljemalt selleks ajaks lõppenud ehitustööd, sh maakruvide pikenduste paigaldus, objektil ning lepingu punkti 4.2 järgi kuulus 40% lepinguliste tööde maksumusest tasumisele seitsme päeva jooksul ehk 6720 eurot muutus sissenõutavaks 08.07.2016. Vastavalt 31.08.2016 üleandmisakti punktidele 1.10.2 ja 1.10.3 lõpetati maanduse tööd ja lisatööde käigus paigaldati modem 08.08.2016 ning 25.08.2016 esitati inverteri garantii sertifikaat. 10% lepinguliste tööde maksumusest kuulus tasumisele seitsme päeva jooksul ehk 1680 eurot muutus sissenõutavaks 01.09.2016.Vastavalt lepingu punktile 6.2 oli kostjal kohustus töö etapid üle vaadata ja veenduda töö lepingutingimustele vastavuses ning kolme päeva jooksul allkirjastada üleandmise-vastuvõtmise akt. Kostja 17.06.2016 esitatud üleandmise-vastuvõtmise akti ei allkirjastanud, vaid esitas 31.08.2016 hagejale allkirjastamiseks uue üleandmise-vastuvõtmise akti, mis sisaldas lepingus kokku leppimata kohustusi hagejale (kostja on läbivalt maininud 30.08.2016 üleandmise-vastuvõtu akti,
2-17-177 kohus nimetab selguse mõttes akti 31.08.2016 aktiks). Kostja nõudis päikesepaneelide süsteemi paigaldusele 5-aastast garantiid, kuigi lepingu punktis 7.1 oli kokku lepitud 2-aastases garantiiperioodis. Veel nõudis kostja, et „kui ajavahemikul tänasest kuni 31.07.2017 ei saavuta paneelid hetkekski lepingus kokku lepitud väljundvõimsust, paigaldab Töövõtja omal kulul paneele juurde mahus, mis tagavad lepingus kokku lepitud võimsuse.“ Lisaks soovis kostja tasunõudega tasaarvestada tööde üleandmisega hilinemisest tuleneva väidetava saamata jäänud tulu nõude summas 600 eurot. Kuna hageja 3.08.2016 akti kostjapoolsete omavoliliste täiendavate tingimustega ei nõustunud, siis hageja uut üleandmise-vastuvõtmise akti ei allkirjastanud. 31.08.2016 esitas hageja kostjale kordusarve võlgnevuse tasumiseks ja 24.11.2016 lisatööde arve summas 1672,97 eurot tasumise tähtajaga 28.11.2016. 30.11.2016 esitas hageja kostjale nõudekirja võlgnevuste tasumiseks ning hagihoiatuse. Ühtlasi tegi hageja kostjale kompromissettepaneku, milles oli valmis loobuma viivise ja lisatööde tasu nõuetest, kui kostja tasub hagejale lepingu alusel võlgnetava põhisumma 8400 eurot hiljemalt 05.12.2016. 07.12.2016 vastuses hageja nõudekirjale väidab kostja, et hageja lepingulised kohustused on seni nõuetekohaselt täitmata ja üle andmata, mistõttu pole tasunõue sissenõutavaks muutunud. Kostja nõuab 15 kW võimsusega päikesepaneelide süsteemi rajamist, maandustakistuse mõõdistamise teostamist ning teostatud tööde aktiga üleandmist, milleks andis täiendava tähtaja 30.04.2017. Samuti osundas kostja oma õigusele nõuda viivist lepingu punkti 8.2 järgi. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Hageja paigaldas lepingule vastava päikesepaneelide süsteemi ja on kõrvaldanud puudused ning teostanud ka lisatöid. Eraldi mõõtmisprotokollide kostjale koostamises ja esitamises ei ole pooled lepinguga kokku leppinud. Lepingu punkti 5.3 ja pakkumuse kohaselt kohustus hageja korraldama dokumentatsiooni liitumiseks Elektrilevi võrguga ning seda ka tegi. Kostja taastuvenergia park on Elektrilevi võrguga ühendatud ning toodab. Kostja ise pole pahatahtlikult allkirjastanud töö üleandmise-vastuvõtmise akti, vaid on seadnud töö vastuvõtmiseks ning tasu maksmiseks täiendavaid tingimusi. Töö vastab lepingus kokkulepitud tingimustele, mistõttu nõuab kostja alusetult hagejalt VÕS § 646 lg 1 alusel puuduste kõrvaldamist ja kostja koostatud 31.08.2016 aktis täiendavate kohustuste võtmist ja garantiide andmist ning keeldub alusetult võlgnevuse tasumisest. Kuigi kostja ei ole allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise akti nagu näeb ette lepingu punkt 6.2, saab töö lugeda VÕS § 638 lause 2 alusel vastuvõetuks, sest kostja ei ole alusetult üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud. Kostjal ei ole õigust nõuda viivist, punkti 8.2 tuleb mõista leppetrahvi kokkuleppena, mille kohaselt võib kostjal olla õigus nõuda leppetrahvi 25,2 eurot. Lepingu punktis 8.1. on viivisekokkulepe 0,15% päevas tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Seisuga 03.01.2017 on kogunenud viivist arvete sissenõutavaks muutumise aega arvestades vastavalt 1804,32 eurot, 312,48 eurot ja 90,34 eurot.
2.14.03.2017 seisukohas leidis hageja, et poolte kokkulepe oli paigaldada 15,6 kW võimsusega taastuvenergialahendus. Asjaolu, et looduslikes tingimustes ei ole maksimaalset võimsust saavutatud, ei tähenda, et park ei vasta lepingutingimustele. Hageja viide standardtingimustele ei saa olla eksitav. Kostja on 31.08.2016 aktis kinnitud, et park toodab energiat alates 01.07.2016. Töö kasutamist ei takista õigusakti sätted. Hageja on paigaldanud taastuvenergialahenduse kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega. Hageja on elektritöö nõuetelevastavuses veendunud mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ning elektripaigaldise dokumentatsiooni alusel ning tehtud elektritööd on dokumenteeritud. Paigaldatud taastuvenergialahendus on kolmandasse liiki kuuluv elektripaigaldis, mille puhul kasutusele võtmisele eelneva auditi teostamine pole nõutav. 20.06.2016 e-kirjas edastas hageja kostjale
2-17-177 hageja vastutava elektritööde juhi Xxxx poolt 17.03.2016 digitaalselt allkirjastatud elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsiooni ja mikrotootmisseade seadistamise protokolli ning Xxxxesitamiseks ettevalmistatud elektripaigaldise kasutuselevõtuteatise. Elektrilevi on nimetatud dokumente aktsepteerinud, mis samuti näitab, et taastuvenergialahendus vastab õigusaktides kehtestatud nõuetele. Kostja on 25.08.2016 kirjas kinnitanud, et „paberite poolest võiksid nüüd asjad korras olla“. Hagejale jääb arusaamatuks, milliseid dokumente kostja veel saada soovib. Kuna suurima võimaliku võimsuse mittesaavutamine ei ole lepingutingimustele mittevastavuseks, siis kostja 31.08.2016 aktist nähtuvalt on hageja viimased puudused kõrvaldanud hiljemalt 25.08.2016 ning seega vastab töö lepingutingimustele. Töö saab lugeda vastuvõetuks ja hageja tasunõude sissenõutavaks, sest kostja on keeldunud alusetult töö vastuvõtmisest. Järelikult ei saa kostja keelduda ka oma kohustuse täitmisest VÕS § 101 lg 1 p 2 alusel. Lisatööde tellimine on hageja hinnangul ilmne pooltevahelisest kirjavahetusest. Ka ruuteri hind ei sisaldunud pakkumises. Hageja ei nõustu kostja tõlgendusega leppetrahvikokkuleppe (punkt 8.2.) osas ning leiab, et see ei vasta poolte ühisele tahtele. See tõlgendus ei ole vastuolus punktiga 2.3. ning sätestab leppetrahvi juhuks, kui tööde lõpetamisega hilinetakse vähem, kui kaks kuud. Kui kohus siiski nõustub kostja tõlgendusega lepingu punktile 8.2., ei vastaks poolte ühisele tahtele siiski tõlgendus, mille kohaselt oleks kostjal õigus nõuda viivist leppetrahvi ületavas suuruses (nagu on nõutud kostja vastuse punktis 3.37) või nii viivist kui ka leppetrahvi. Tööde hilisem valmimine oli tingitud ka kostja tellitud lisatöödest ning lepingu kohaselt pikeneb sel juhul tähtaeg vähemalt lisatööde mahus. Seega ei ole hageja hilinenud tööde üleandmisega üle kahe kuu ning kostja leppetrahvinõue ei saa olla suurem, kui 25,20 eurot. Seega ei saa kostja oma väidetavat viivisenõuet 7887,6 eurot tasaarvestada hageja rahalise nõudega. Hageja vaidleb vastu kostja viivisenõudele.
3.09.06.2017 täiendavates seisukohades viitab hageja sellele, et kostja on kutse- ja majadustegevuses tegutsev isik, mille juhatuse liige Xxxx on kogenud ehitusettevõtte XxxxOÜ juhatuse liige. Seega ei olnud hagejal kostja suhtes informeerimis- ja selgitamiskohustust rahvusvaheliselt tunnustatud standardite ja füüsika mõistete osas, sh osas, et päikesepaneelide võimsus ei tähenda nende tootlikkust. Standardtingimustest mitteteavitamine ei saa olla määravaks lepingutingimuste tõlgendamisel. Paigaldatud taastuvenergialahendus on osa kasutusel olevast elektripaigaldisest, milleks on Xxxx, mis hagejale teadaolevalt on nõuetekohane III liigi madalpingepaigaldis. Xxxx kui elektripaigaldise nõuetelevastavuse ja ohutuse tagamine on omaniku mitte hageja kohustus. Hageja paigaldas taastuvenergialahenduse ehk tegi elektritöid Xxxx osas ning paigaldatud taastuvenergialahenduse toiteliini ees oleva kaitseaparatuuri nimivool ei ületa 35 amprit. Seega ei tulnud hageja teostatud elektritööde järgselt teha kasutusele võtmisele eelnevat auditit, vaid piisas hageja kirjalikust kinnitusest elektripaigaldise nõuetele vastavuse ja kasutamise ohutuse kohta. Taastuvenergialahenduse vastavust õigusaktidele ning auditikohustuse puudumist kinnitab ka selle võrku ühendamine Elektrilevi poolt elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsiooni alusel. Elektrilevi töötab väga rangete standardite alusel ja võrku ühendamisel ei võeta mingeid riske.
4.20.06.2017 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja kinnitas, et kokku lepitud nimivõimsus oli 15,6 kW. Tavapärane on, et lepitakse kokku võimsus, mitte tootlikkus. Hageja viitas 09.06.2017 seisukoha lisale, kus 01.03.2016 kirjas kirjutab hageja müügijuht, et lisab ka tootlikkuse tabelid. Seega pidi kostjal olema teave eeldatava tootlikkuse kohta. Tegemist oli suure paigaldisega ning kostja oleks pidanud üles näitama hoolsust. Paigaldis on kasutuses juba aasta. Kui paigaldises oleks mõni puudus, oleks see juba välja tulnud ja Elektrilevi oleks selle välja toonud. Hageja taotles leppetrahvi vähendamist nullini juhuks, kui kohus peaks leppetrahvinõude rahuldama.
2-17-177
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja 28.02.2017 vastuses hagi ei tunnistanud, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Lepingujärgsed tööd tuli lepingu p 2.1 järgi teostada 30 päeva jooksul peale ettemaksu laekumist. Teostatud tööde kohta tuli vormistada tööde üleandmis-vastuvõtu aktid. Kostja tasus 21.03.2016 ettemaksu 8400 eurot, järelikult pidid hageja tööd olema valmis hiljemalt 20.04.2016. 2016. a mais pidasid pooled e-kirjavahetust seoses taastuvenergiapargi maakruvidega sellepärast, et enne paneelide paigaldamist oli vaja arvutust, kuidas vaiad tuule tõstejõule vastu peavad. Tegemist ei olnud lisatööde tellimisega, sest lepingu lisaks olev pakkumus just sisaldaski maapaigaldusraamistikku koos paneelide kinnituste ja maakruvidega. Maakruvide mõõtmeid pakkumus ega leping ei sisaldanud. 16.06.2016 edastas hageja kostjale üleandmisakti, millel kohaselt olevat hageja teostanud lepingulised tööd kogumaksumusega 14 000 eurot ilma käibemaksuta. Aktis ei leidu ühtegi viidet väidetavalt kuu varem toimunud mõttevahetuse tulemusel teostatud nn lisatöödele. Ka aktile lisatud sama kuupäevaga arvel ei leidu ühtegi märget ega kulurida lisatööde kohta. Hageja tööd ei olnud nõuetekohaselt teostatud. Kostja edastas 20.06.2016 hagejale teate puuduste kohta, teavitades, et modem ei tööta, maandus on teostamata ja puudub täitedokumentatsioon. Täiendava teate mittevastavuseset koos selgitustega maanduse vajalikkusest edastas kostja 21.06.2016. Hageja ei kõrvaldanud puudusi ning kostja saatis 20.07.2016 järjekordse teate mittevastavusest. Alles 25.08.2016 edastas hageja kostjale inverterite garantiikirjad. 25.08.2016 esitas kostja hagejale järjekordse teate tööde mittevastavusest, milles teatas ka, et Joosti paneelid on tootnud 2016.a maksimaalselt 11,45 kWh, mis on 76,3% lepingus kokku lepitust. Kostja edastas hagejale 31.08.3016 akti, milles oli märge selle kohta, et paigaldatud paneelid ei ole hetkekski saavutanud lepingus kokku lepitud väljundvõimsust ning ettepanek selle kohta, et kui väljundvõimsust ei saavutatagi kuni 31.07.2017, paigaldab hageja paneele juurde. Hageja akti alla ei kirjutanud ja edastas 24.11.2016 ilma igasuguse selgituseta arve lisatööde eest ja 30.11.2016 nõudekirja üleandmata tööde eest tasumiseks. Kostja vastas hageja nõudekirjale oma nõudekirjaga lepinguliste tööde nõuetekohaseks teostamiseks kuni 30.04.2017. Kostja leiab, et taastuvenergia pargil ei ole kokkulepitud väljundvõimsust. Kostja etteheide hagejale seisneb selles, et rajatud park ei ole lepingu p 5.3 mõttes toimiv 15,6 kW võimsusega park, kuna pargi võimsus on kokkulepitust oluliselt väiksem. Paneelid ei ole hetkekski saavutanud kokkulepitud väljundvõimsust. Park ei ole saavutanud vastuse esitamise ajaks suuremat võimsust kui 11,45 kWh, mis on 76,3% kokkulepitust. 15,6 kW võimsusega taastuvenergia park on oma tipuvõimsuse korral võimeline tootma elektrienergiat 15,6 kWh. Taastuvenergia park, mis on maksimaalselt võimeline tootma energiat üksnes 11,45 kWh, on 11,45 kW võimsusega. Hageja käsitlus sellest, et 15,6 kW saab esineda ainult standardsetes tingimustes, mida looduses ei esinevatki, on segane ja täiesti ebaloogiline. Hageja ei ole enne lepingu sõlmimist ega selle ajal niisugusest asjaolust kostjat teavitanud. Pakkumuses sisaldus viide, et paigaldatud pargi tootlus on veel 10 aastat peale paigaldamisest 90% ning 25 aastat peale paigaldamist 80%. Hageja paigaldas seega kostjale kohe 25 aastat vana või veel vanema pargi, kuigi selles pooled kokku ei leppinud. Poolte tahe oli rajada 15,6 kW võimsusega taastuvenergia park Eesti looduses, mitte tundmatutes standardtingimustes. Hageja käsitlus tundmatutest standardtingimustest ei ole asjakohane, sest
2-17-177 poolte ühise tahte kohaselt pidi park olema võimeline saavutama 15,6 kW võimsuse selle paigaldamise kohas, mitte standardtingimustes. Kostja viitab VÕS § 29 lg-le 3 ning leiab, et kuna kostja tööde tellijana mõistis, et rajatav pargi maksimaalne väljundvõimsus on 15,6 kW selle rajamise kohas, tulebki lepingut mõista nii, nagu kostja mõistis. Hageja veebilehe rubriigis korduma kippuvad küsimused märgib hageja vastuses küsimusele päikese piisavuse kohta, et meil on piisavalt päikest ning et Eesti päikeseelektrijaamade tootlikkus on Saksamaa omadega sarnane. Järelikult on hageja viide „standardolukordadele“ peale lepingu sõlmimist tekkinud vaidluse lahendamiseks eksitav. Kostja viitab VÕS § 641 lg-le 1 ning lg 2 p-dele 1 ja 3 ning leiab, et töö ei vasta lepingutingimustele, kuna tööl ei ole kokkulepitud omadusi. Kokkulepitud 15,6 kW asemel on rajatud süsteemi võimsus oluliselt väiksem, mis on kahtlemata käsitletav olulise erinevusena. Hageja rajatud elektripargi kasutamisele omab takistavat mõju elektrituruseaduse § 65 lg 3 p 1, mis sätestab võrguteenuse osutaja õiguse keelduda võrguteenuse osutamisest, kui võrguteenuse kasutaja elektripaigaldised ei ole kooskõlas õigusaktide nõuetega. Sama seaduse § 90 lg 9 p 3 sätestab võrguteenuse osutaja õiguse viivitamatult katkestada tarbija võrguühendus, kui kasutatakse elektripaigaldisi, mis ei ole nõuetekohased, on ohtlikud, häirivad kogu võrgu toimimist või ohustavad varustuskindlust. Nõuded elektripaigaldisele on kehtestatud seadme ohutuse seaduse § 6 lg 3 ja § 7 lg 3 alusel Majandus- ja taristuministri 26.06.2015,6 määrusega nr 74 „Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded“. Määruse § 3 lg 4 kohaselt veendub elektritööd tegev isik pärast elektritöö tegemist mõõtmis- ja katsetustulemuste, visuaalkontrolli ning elektripaigaldise, sealhulgas selle osaks oleva elektriseadme, dokumentatsiooni alusel, et elektripaigaldis või tehtud elektritöö vastab nõuetele. Elektritööd teinud isik dokumenteerib enda tehtud töö. Täiendavad nõuded elektripaigaldisele kehtestab seadme ohutuse seaduse § 9 lg 1-4 alusel Majandus- ja taristuministri 03.07.2015,6 määrusega 86 kehtestatud „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“. Selle määruse §§ 7-9 sätestavad auditiks esitatavad dokumendid, auditi tulemuste vormistamise ja kasutusele võtmisele eelneva auditi tegemise nõuded. Antud juhul ei ole hageja ühtegi õigusaktides viidatud nõuet täitnud, elektripaigaldise audit on teostamata ja dokumendid esitamata ja kostjale on teadmata, kas rajatud elektripaigaldis on üldse ohutu. Seega võivad esineda eeldused elektrituruseaduse § 65 lg 3 p1 ja § 90 lg 9 p 3 sätestatud eeldused energiavarustuse katkestamiseks. Hageja ei ole seega täitud lepingujärgset kohustust korraldada kogu dokumentatsioon ja tasuda sellega kaasnevad kulud. Ka lepingu lisaks olevas hageja pakkumuses sisaldub „kogu dokumentatsiooni koostamine“. Kostja viitab VÕS § 646 lg-le 1 ning selgitab, et esitas nendele normidele tuginedes hagejale 02.12.2016 nõudekirja viia tööd vastavusse kokkulepitud tingimustega hiljemalt 30.04.2017. Hageja nõue ei ole sissenõutav. Ekslik ja tõendamata on hageja väide, justkui oleks park tootnud elektrit juba alates 01.07.2016. Hageja ei ole esitanud rajatud elektripaigaldise kontrollmõõtmisi, seega ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja on rajanud õigusaktidele vastava 15,6 kW võimsusega taastuvenergiapargi. Kostja vastusele lisatud tõendist nähtub, et Xxxx pargi tootlus algas väga ebaühtlaselt augustis 2016. Seejuures pärinevad tootluse ühtsed näitajad alates 22.08.2016, kusjuures ühelgi päeval ei ulatanud nimivõimsus lubatud 15 kW-ni. Hageja tasunõue muutuks sissenõutavaks vastavasisulise aktiga vastuvõtmise fikseerimise järel. Hageja ei ole pakkunud kostjale vastuvõtmiseks taastuvenergia pargi tehniliste seadmete kõiki dokumente ning töid ei ole kostjale aktiga üle antud. Järelikult ei ole VÕS § 638 sätestatud eeldused töö vastuvõtmiseks isegi mitte ositi täidetud ja hageja tasunõue pole sissenõutavaks muutunud.
2-17-177 Hagile lisatud tõend poolte kirjavahetusest maakruvide osas ei tõenda lisatööde tellimist, sest hageja pakkumusest nähtuvalt sisaldasid kokkulepitud tööd maapaigaldusraamistikku koos paneelide kinnituste ja maakruvidega. Järelikult oli maakruvide paigaldamise näol tegemist lepingulise tööga, mille eest täiendava arve esitamine pole võimalik. Juhuks, kui kohus peaks vaidluse lahendamisel asuma seisukohale, et töövõtja tasunõue on kostja väidetest hoolimata sissenõutavaks muutunud, teatab kostja, et kasutab VÕS § 101 lg 1 p 2 sätestatud õiguskaitsevahendit, s.o keeldub omapoolse kohustuse täitmisest, s.o 50% hinna tasumisest seni, kuni hageja täidab oma kohustuse, viib teostatud tööd lepinguga kooskõlla ning annab nõuetekohaselt üle kogu tehnilise dokumentatsiooni. Lepingu p 8 sätestab mõlema poole rahalise vastutuse lepingu rikkumise korral. P 8.1. kohaselt on töövõtjal õigus nõuda viivist 0,15% ulatuses tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Sellele töövõtja õigusele vastab samaväärne p 8.2. sätestatud töövõtja kohustus maksta viivist 0,15% lepingu maksumusest iga viivitatud kalendripäeva eest. Asjaolude p 2.5 ja 2.6 nähtuvalt pidi hageja oma lepingulised tööd lõpetama hiljemalt 20.40.2016. Seda kohustust hageja rikkus ega ole nõuetekohast tööd siiani teostanud ega kostjale üle andnud. Kostja ei nõustu hageja käsitlusega sellest, et lepingu p 8.2. sisaldub kostja kohustus tasuda kuitahes pika viivituse korral ühekordset trahvi ainult 0,15% lepingu maksumusest, s.o 25,2 eurot. Niisugune käsitlus on ebamõistlik ja pole lepingu olemuse ning teiste sätetega kooskõlas. Kuigi p
8.2.sätestatud viivis on oma olemuselt leppetrahv, ei muuda see poolte ühist tahet. Kostja viitab VÕS § 29 lg-le 1 ning leiab, et selle tõlgendusvõtte valguses on täiesti ilmne, et lepingu p 8.2 sätestatud töövõtja kohustus tasuda viivist 0,15% lepingu maksumusest tähendab rahalist kohustust tasuda tellijale viivituse korral 25,2 eurot iga viivitatud päeva eest. Sellele viitab poolte kasutatud mõiste „viivis“, mis on olemuselt perioodiline rahaline kohustus. Niisugust tõlgendust toetab ka VÕS § 29 lg 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Antud juhul ilmneb lepingu p 8.1. ja 8.2. järjekorrast ning loogikast, et pooled leppisid rahalise vastutuse osas kokku sarnase ja tasakaalus oleva kohustuse tasuda täitmisega viivitamise korral õigustatud poolele just perioodilist rahalist makset tähistusega „viivis“ 0,15% vastavast summast iga kalendripäeva eest. Hageja kohtumenetluses esitatud käsitlus ühekordsest leppetrahvist summas 25,2 eurot ei haaku lepingu punktiga 2.3, mis sätestab ühekordse trahvi suuruseks 10% juhul, kui lepingulised tööd ei ole kahe kuu jooksul lõpetatud. Selles punktis on hageja ja kostja ühine tahe ühekordse leppetrahvi suuruse osas selgelt väljendatud ja nagu näha, erineb see hageja seisukohast ca 100 korda. Kuivõrd lepingu maksumuseks on p 4.1 tulenevalt 16 800 eurot, on viivisenõude suuruseks 25,2 eurot päevas (16 800 x 0,15%). Kuna töövõtja on käesoleva vastuse koostamise ajaks olnud viivituses 313 päeva, on sissenõutavaks muutunud viivisenõude suurus käesoleva nõudekirja esitamisel 25,2 x 313 = 7887,6 eurot. Kostja tasaarvestab oma viivisenõude hageja võimaliku rahalise nõudega.
6.18.04.2017 seisukohas leidis kostja, et hageja ei teavitanud spetsialistina kostjat standardtingimustest, mille kohaselt ei olegi võimalik loodustingimustes saavutada maksimaalset võimsust. Tööl on ilmnenud ka täiendavad puudused, s.o paneelide konstruktsioonid ei asu enam ühes tasapinnas. Hageja on keeldunud puuduste kõrvaldamisest kuni varasema töö eest tasu saamiseni. Hageja käsitlus elektripaigaldisest ei ole õige ning paigaldis ei ole kooskõlas kehtivatest õigusaktidest tulenevate nõuetega. Hageja on keeldunud kostja poolt pakutud täitmise vastuvõtmisest, jättes allkirjastamata 31.08.2016 akti ning sattunud sellega vastuvõtuviivitusse. Hagejal ei ole õigus nõuda viivist aja eest, mil ta on vastuvõtuviivituses. Kostja on seega pakkunud tasu maksmist tingimusel, et hageja tunnistab töö mittevastavust lepingutingimustele. Lisatööde tellimises ei ole kokku lepitud. Pakkumuse kohaselt sisaldus mistahes lisamaterjal koos transpordi
2-17-177 ja paigaldustöödega. Kõik tööd olid lepingujärgsed tööd ning tähtaeg seega lisatööde võrra pikeneda ei saa.
7.Kostja selgitas 20.06.2017 kohtuistungil, et töö puudusteks on saavutamata nimivõimsus ja koostamata audit. Kostja leidis, et puudub alus ka osaliselt töö eest tasumiseks kuni töö lõpliku valmimiseni. Ei ole võimalik tuvastada töö puudusteta osa ja selle eest tasu ära maksta. Kostja hinnangul ei sisaldunud 31.08.2016 aktis uued tingimused. Hinna alandamist on sellises olukorras väga raske kasutada, raske on tõendada mittekohase täitmise väärtuse suhet kohase täitmise väärtusesse. Kostja ei teagi, kas antud paneelid on standardtingimustes võimelised nimivõimsust saavutama. Auditi puudumine on probleem.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda; pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks; kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 638 kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline; töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Leppetrahvi vähendamiseks annab aluse VÕS § 162 lg 1.
10.Poolte vahel puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: • Pooled sõlmisid 18.03.2016 lepingu, mille p 1.1 kohaselt kohustus hageja projekteerima, tarnima ja paigaldama aadressil Xxxx 15,6 kW (lepingus on võimuseks märgitud 15 kW, kuid mõlemad pooled on kinnitanud, et kokkulepitud nimivõimsus oli 15,6 kW) taastuvenergialahenduse vastavalt tehtud pakkumusele nr 20160125_1-3. • Pakkumuse kohaselt kuulus paigaldamisele 60 päikesepaneeli Amerisolar võimsusega 260W. Pakkumine sisaldas ka järgmisi tooteid ja töid: 1 inverter Kostal 15; maapaigaldusraamistik koos paneelide kinnituste ja maakruvidega, MC4 pistikud, komplekt; DC kaabel; paigaldustöö, transport, lisamaterjal; maakaabel AXPK 4x16;
2-17-177 •
•
• •
•
• • •
dokumentatsioon. Lepingu p 5.3 kohaselt oli hageja kohustuseks korraldada kogu dokumentatsioon ja tasuda sellega kaasnevad kulud selliselt, et töö lõpus on tellijal toimiv 15 kW (tegelikult 15,6 kW, vt varasem märkus) võimsusega taastuvenergia park, s.t tellija saab energiat nii ise tarbida kui ka müüa. Lepingu p 4.2 kohaselt kohustus tellija tasuma töövõtjale 50% ettemaksu enne tööde alustamist, 40% seitsme päeva jooksul peale ehitustööde lõppemist objekti ja 10% peale paigaldise vastavuskinnituse väljastamist ning kõikide lepinguliste tööde lõpetamist. Kostja tasus 21.03.2016 ettemaksu 50% lepingu maksumusest. Hageja saatis kostjale 17.06.2016 allkirjastamiseks üleandmise- vastuvõtu akti ja arve summas 8400 eurot tasumise tähtajaga 30.06.2016. 20.06.2016 toimus tööde ülevaatamine objektil, kostja akti ei allkirjastanud. Kostja teavitas hagejat 25.08.2016, et töö ei vasta lepingutingimustele, sest paigaldatud päikesepaneelide võimsus jääb alla 15,6 kW. Samas kirjas märkis kostja esindaja, et „paberite poolest võiks nüüd asjad korras olla“. Kostja esitas 31.08.2016 hagejale allkirjastamiseks üleandmise-vastuvõtu akti, milles sisaldusid võrreldes 17.06.2016 üleandmise- vastuvõtu aktiga täiendavad tingimused. 24.11.2016 esitas hageja kostjale lisatööde arve summas 1672,97 eurot. 30.11.2016 nõudis hageja kostjalt uuesti võlgnevuse tasumist ning tegi kompromissettepaneku. Kostja teatas 07.12.2016 vastuses, et kuna lepingulised kohustused on täitmata ja töö üleandmata, ei ole tasunõue sissenõutavaks muutunud. Kostja andis hagejale täiendava tähtaja 30.04.2017 töö nõuetega vastavusse viimiseks, teavitas hagejat oma viivisenõudest ning esitas vastuväiteid lisatööde osas.
11.Poolte vahel on vaidlus järgmistes asjaoludes: • millise tulemusega töös on pooled kokku leppinud; • kas töö vastab lepingutingimustele; • kui töö ei vasta lepingutingimustele, siis milles seisnevad puudused ning millised lepingujärgsed kohustused on veel täitmata; • kas töö tuleb lugeda tellija poolt vastu võetuks; • kas hageja on olnud vastuvõtuviivituses; • kas ja millal muutus tasu sissenõutavaks ning millises ulatuses; • kas poolte vahel on kokkulepe lisatööde tegemises; • kuidas tuleb tõlgendada lepingu punktis 8.2 sätestatud kokkulepet ning mida võib kostja selle alusel nõuda; • kas kostja nõude võiks tasaarvestada hageja nõudega ja kui, siis millises ulatuses. Millise tulemusega töös on pooled kokku leppinud
12.Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolus, et töö kokkulepitud tulemus oli 15,6kW võimsusega taastuvenergia park, millel on olemas vajalik dokumentatsioon. Poolte vahel on vaidlus asjaolus, kas 60 päikesepaneeli 260W Amerisolar paigaldamisega saab lugeda töö tulemuse saavutatuks (nimivõimsus standardtingimustes) või peaks tulemuse saavutamiseks lisama vajalikus koguses päikesepaneele, et päikesepargi nimivõimsus 15,6kW oleks saavutatav ka looduslikes tingimustes.
13.VÕS § 29 lg 1 kohaselt lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Käesoleval juhul ei saa lepingu tõlgendamisel võtta aluseks poolte ühist tahet, kuna mõlema poole seisukohad kokku lepitu olemusest erinevad olulisel määral.
14.VÕS § 29 lg-s 3 on sätestatud, et kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud
2-17-177 tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis. Kostja väite kohaselt pidi hageja mõistma, et tema huviks on paigaldada päikesepark, mis ka looduslikes tingimustes on võimeline saavutama nimivõimsuse 15,6 kW. Hageja on viidanud asjaolule, et kostja tegutseb kutse- ja majandustegevuses ning kostja juhatuse liige (kostja registrikaart, tl 25 ja 25 pöördel) on ühtlasi ehitusettevõtte XxxxOÜ juhatuse liige ning järeldanud, et kui kostja huvi oli selline, nagu kostja seisukohtades on välja toodud, oleks kostja ise pidanud üles näitama suuremat hoolsust. Kostja ei ole sellele väitele vastuväiteid esitanud. Kostja on samas leidnud, et hageja spetsialistina oleks pidanud kostjat teavitama vastavatest standardtingimustest. Samuti on hageja teavitanud kostjat eeldatavast tootlikkusest pooltevahelises e-kirjavahetuses (tl 96 pöördel, 01.03.2016 kiri). Kohus märgib, et kohtule ei ole ilmne, et hageja kodulehe (tl 45-46) väljavõttes toodud võrdlus Eesti ja Saksa päikesejaamade tootlikkuse vahel sisaldaks eksitavat teavet tellijale. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja teda olulistest asjaoludest teavitamata jättis. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kostja mõistis olulist lepingutingimust hagejast erinevalt ning hageja seda tähendust teadis või pidi teadma.
15.Kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma (VÕS § 29 lg 4). Lepingu tõlgendamisel tuleb VÕS § 29 lg 5 p-dest 1-6 tulenevalt eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki; vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, mille kohaselt kostja tegutseb kutse- ja majandustegevuses ning kostja juhatuse liige on ühtlasi ehitusettevõtte XxxxOÜ juhatuse liige. Hageja selgituse kohaselt sõlmitakse turul lepinguid vaid selliselt, et töövõtja peab rajama teatud nimivõimsusega pargi ning tootlikkust looduses ei saagi lubada. Pakkumuses on toodud konkreetne paneeli mudel (Amerisolar 260W). Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik, s.o ehitusvaldkonnas tegutsev isik, pidi lepingu punktis 1.1 sätestatud tingimust mõistma hagejast erinevalt. Kohus leiab, et kostjal oleks juhul, kui tema eesmärgiks oli kindla tootlikkuse saavutamine, tulnud suhtuda hoolsamalt teabe kogumisse lepingu sõlmimisel ning vajalikud küsimused õigel ajal esitada. Ka oli kostjal võimalik tutvuda paigaldatavate paneelide vastavusega kostja vajadustele, kuivõrd paigaldatavate paneelide mudel ja eeldatavasti seega ka omadused oli ette teada.
16.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et punktis 1.1. toodud lepingutingimust tuleb tõlgendada nii, et poolte vahel kokku lepitud tulemus oli 60 päikesepaneeli 260W Amerisolar paigaldamine kostja objektile (p. 1.1) parima paigalduse kohaselt (p. 5.4.) selliselt, et töö lõpus on tellijal toimiv 15,6kW võimsusega taastuvenergia park, st tellija saab energiat nii ise tarbida kui ka müüa. Paigalduse koha osas tsiviilasja materjalidest nähtuvalt vaidlus puudub. Töö vastavus lepingutingimustele
17.Kostja on tuginenud asjaolule, et hageja poolt paigaldatud park ei ole hetkekski saavutanud nimivõimsust ning seetõttu ei vasta teostatud töö lepingutingimustele. Kostja leiab, et töö puuduseks on ka vajaliku dokumentatsiooni puudumine, s.o teostamata audit. Kostja tugineb sellele, et auditi teostamise vajadus tuleneb seadusest. Lepingu punkti 5.2 kohaselt peab töövõtja teostama töö vastavuses lepingutingimuste, kehtivate õigusaktide ja muude töö tegemist reguleerivate dokumentidega ning punkti 5.3. kohaselt on töövõtja kohustuseks korraldada kogu dokumentatsioon ja tasuda sellega kaasnevad kulud selliselt, et töö lõpus on tellijal toimiv 15,6kW võimsusega taastuvenergia park, st tellija saab energiat nii ise tarbida kui ka müüa. Kostja leiab,
2-17-177 et eeltoodust tulenevalt ei vasta töö lepingutingimustele.
18.Hageja selgituse kohaselt seadusest auditi tegemise kohustust ei tulene. Hageja leiab, et tegemist on otsitud põhjusega ning tegelikult on kõik vajalik dokumentatsioon kostjale edastatud ning lepingu tingimused seega täidetud. Hageja tugineb sellele, et kostja esindaja Xxxxon ise 25.08.2016 kirjas (tl 44) kinnitanud, et paberite poolest võiksid nüüd asjad korras olla. Samas kirjas on kostja esindaja viidanud, et ainsaks puuduseks, mille lahendamist kostja nõudis, oli puudused tootluses. Hageja on tuginenud ka sellele, et 31.08.2016 aktis on kostja kinnitanud, et paneelid paigaldati ja päikesepark tootis elektrit 01.07.2016.
19.Hageja on esitanud 20.06.2016 kostjale uuendatud dokumendid (tl 55) Elektrilevisse esitamiseks, elektripaigaldise nõuetekohasuse deklaratsiooni (tl 56), mikrotootmise seadistamise protokolli (tl 57) ja elektripaigaldise kasutuselevõtu teatise (tl 4). Kostja esindaja 22.07.2016 kirjast (tl 61) nähtuvalt oli 22.07.2016 kostjapoolseks etteheiteks täitedokumentatsiooni (inverteeri ja paneelide sertifikaadid, kasutus ja hooldusjuhendid) puudumine ning kostja hinnangul oli 22.07.2016 seisuga teostamata modemi korda seadmine, maanduse kaabli vahetamine ning kilbi maanduse teostamine. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et muu dokumentatsioon on esitatud. Kostja on 25.08.2016 kirjas kinnitanud, et „paberite poolest võiks nüüd kõik asjad korras olla“. Kohtu hinnangul nähtub kostja kinnitusest üheselt, et 25.08.2016 seisuga oli kõik vajalik dokumentatsioon kostjale esitatud ning kostjapoolsed etteheited 25.08.2016 seisuga olid vaid võimsuse küsimuses.
20.Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kokkulepitud töö tulemuseks oli 60 päikesepaneeli 260W Amerisolar paigaldamine kostja objektile (p. 1.1) parima paigalduse kohaselt (p. 5.4.) ning vajaliku dokumentatsiooni korraldamine selliselt, et töö lõpus on tellijal toimiv 15,6kW võimsusega taastuvenergia park, st tellija saab energiat nii ise tarbida kui ka müüa ning kostja enda kinnitusel tootis park elektrit alates 01.07.2016 (tl 16 pöördel), on kokkulepitud tulemus saavutatud ja töö vastab kohtu hinnangul lepingutingimustele. Kohus selgitab, et töö ei vastaks lepingutingimustele, kui lepingu punktis 1.1. kokku lepitud tulemust tõlgendada selliselt, nagu kostja seda väitnud on, kuid käesoleval juhul sellist asjaolu ei esine. Töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine
21.Kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda (VÕS § 636 lg 1). Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et hageja pidi töö üle andma ja kostja töö vastu võtma. Lepingu p 2.1 teise lause kohaselt tuli teostatud tööde kohta vormistada tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid. Tellija on VÕS § 638 kohaselt kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
22.Hageja esitas kostjale 17.06.2016 allkirjastamiseks üleandmise-vastuvõtu akti (tl 13-14), mida kostja ei allkirjastanud. Kostja omakorda esitas hagejale 31.08.2016 akti (tl 16) muudetud tingimustega, mida hageja omakorda ei allkirjastanud põhjusel, et see sisaldas tingimusi, milles pooled ei olnud varasemalt kokku leppinud. Nimelt nõuti aktis kostjale süsteemi paigaldusele 5aastast garantiid lepingujärgse 2 aasta asemel, nimivõimsuse mittesaavutamisel täiendavate päikesepaneelide paigaldamist ja kostja soovis ka tasaarvestada oma väidetava saamata jäänud tulu nõude summas 600 eurot. Kostja väitel oleks piisanud hageja poolt 31.08.2016 akti allkirjastamisest selleks, et kostja oleks tasunud kogu tasumata summa. Kuna hageja akti alla ei
2-17-177 kirjutanud, sattus ta seega vastuvõtuviivitusse. Kostja selgitas kohtuistungil, et aktis ei onud uusi tingimusi. Kohus kostjaga ei nõustu. Võrreldes 17.06.2017 akti (tl 13-14), 31.08.2016 akti (tl 16 ja 16 pöördel), poolte vahel sõlmitud lepingut (tl 5-6) ning pakkumust (tl 7-8) , on selgelt näha, et 31.08.2016 akt sisaldab lisaks varasemalt kokkulepitud tingimustele veel järgmisi tingimusi: et väljundvõimsuse mittesaavutamisel 31.08.2016 kuni 31.07.2017 paigaldab töövõtja juurde täiendavaid paneele, et tööde garantiid pikendatakse 2 aastalt 5 aastale ning et tellija tasaarvestab töövõtja nõudega oma saamata jäänud tulu nõude 600 eurot. Kohtu hinnangul ei ole selline tellija käitumine, s.o üleandmise-vastuvõtu akti allkirjastamise eelduseks uute tingimuse seadmine kostja poolt heausklik käitumine. Sellistel tingimustel üleandmise-vastuvõtmise allkirjastamiseks puudus hagejal kohustus. Korrektne käitumine oleks olnud allkirjastada akt ilma uute tingimusteta, fikseerida aktis võimalikud puudused ning kasutada vajadusel õiguskaitsevahendeid.
23.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et vähemalt 25.08.2016 seisuga oli töö valminud ja puudusteta. Hageja esitas kostjale üleandmise-vastuvõtu akti, mille allkirjastamise eeldused olid vähemalt 25.08.2016 seisuga täidetud. Kostja akti ei allkirjastanud ning esitas 31.08.2016 aktis uued nõudmised. Kohtu hinnangul on kostja eelnevast tulenevalt keeldunud alusetult töö vastuvõtmisest ning töö tuleb lugeda vastu võetuks hiljemalt 25.08.2016. a seisuga.
24.Kostja on leidnud, et hageja oli vastuvõtuviivituses. VÕS § 119 lg-s 1 on sätestatud, et võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga. Kohus ei näe, et hageja oleks olnud vastuvõtu viivituses, s.o et kostja ei saanud täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu. Kostjal oli esitatud arve ning kohtule ei nähtu, et arve tasumine oleks olnud hageja poolt mingil määral takistatud. Lisatööde kokkulepe
25.Lepingus lisatööde teostamises kokku lepitud ei ole, kuid punktis nr 2.4. on viide lisatööde teostamise võimalusele, millisel juhul pikeneb lepinguliste tööde tähtaeg vähemalt lisatööde mahus. Lisatööde kohta on esitatud arve (tl 17) selgitusega „Lisateenused päikeseelektrijaama ehitamisel“. Arvest ei nähtu, milles need lisateenused seisnevad ning millal on nad teostatud. Kostja lisatööde nõuet ei tunnistanud. Hageja istungil antud selgituse kohaselt seisnesid lisatööd maakruvide vahetamises pikemate vastu. Lepingu aluseks olnud pakkumuse kohaselt sisaldus pakkumises maapaigaldusraamistik koos paneelide kinnituste ja maakruvidega. Pakkumusest ei nähtu maakruvide pikkus. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks tellinud tavapärasest erinevaid maakruve. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud lisatööde kokkuleppe olemasolu, tegelikult teostatud tööde mahtu ega kulu. Kohtu hinnangul ei ole lisatööde tellimine ilmne (hageja väide 14.03.2017 seisukohas, tl 51 pöördel) ka hagiavalduse lisas 2 toodud kirjavahetusest (tl 1012). Kohus jätab lisatööde nõude rahuldamata. Tasu sissenõutavaks muutumine
26.VÕS § 635 lg-st 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja on eelnevast tulenevalt töö valmistanud ning töö tuleb lugeda hiljemalt 25.08.2016 seisuga vastu võetuks. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 4 esimene lause).
27.Hageja leidis hagiavalduses, et 40% ulatuses muutus tasu sissenõutavaks alates 01.07.2016,
2-17-177 milliseks ajaks olid lõppenud ehitustööd, s.o maakruvide pikenduste paigaldus. 40% osas muutus tasu seega sissenõutavaks vastavalt lepingu punktile 4.2. 7 päeva jooksul ehk 08.07.2016. Dokumentatsiooni sai nõuetekohaselt esitatuks lugeda 25.08.2016 ning 10% tasu muutus sissenõutavaks seega 01.09.2016. Kohus märgib, et lepingu punkti 4.2. kohaselt ei olnud 10% tasu sissenõutavaks muutumisel sõnaselgelt 7 päeva tingimust, kuid hageja on tõlgendanud tingimuse sõnastust kostja kasuks ning kohus lähtub sellest tõlgendusest.
28.Poolte esitatud tõenditest ei nähtu üheselt, millal sai lugeda ehitustööd objektil lõppenuks ning millal muutus 40% tasunõue sissenõutavaks. Kohus on tuvastanud, et tasunõue kogu ulatuses, s.o 50% tasumata osas, muutus sissenõutavaks hiljemalt 25.08.2016. Tasumise kohustus saabus hageja kinnitusel 7 päeva hiljem, seega tuleb lugeda 8400 euro tasumise tähtajaks 01.09.2016. Tasaarvestus leppetrahvi nõudega
29.Kostja on tuginedes lepingu punktile 8.2. soovinud tasaarvestada oma leppetrahvinõude (viivisenõude) summas 7887,60 hageja nõudega. Kostja tugineb lepingu punktile 8.2., milles on sätestatud, et kui töövõtja ei teosta töid tähtaegselt, siis kohustub ta maksma viivist 0,15% lepingu maksumusest. Kostja nõustub sellega, et kuigi sõnastatud viivisena, on lepingu punktis sätestatud kokkulepe olemuselt käsitletav leppetrahvina. Kostja tõlgendab lepingu punkti sisu selliselt, et töövõtja kohustus tasuda tellijale viivist 0,15% lepingu maksumusest, tähendab rahalist kohustust tasuda tellijale viivituse korral 0,15% päevas lepingu maksumusest leppetrahvi iga viivitatud päeva eest. Kostja hinnangul toetab tema seisukohta lepingu punktis 2.3 sätestatud ühekordse leppetrahvi tasumise kohustus töödega viivitamisel üle kahe kuu. Kostja viivisenõue (leppetrahvinõue) seega on 313 viivituses oldud päeva eest kokku 7887,60 eurot (313 päeva, 25,2 eurot päevas).
30.Hageja kostja käsitlusega lepingu punkti 8.2 tähendusest ei nõustu. Hageja leiab, et poolte ühine tahe oli leppetrahvikokkulepe ühekordses summas 25,20 eurot. Ka ei ole hageja tõlgendus vastuolus lepingu punktiga 2.3, kuna see rakendub juhul, kui tööde lõpetamisega hilinetakse vähem kui 2 kuud. Tööde hilisem lõpetamine oli ka tingitud kostja tellitud lisatöödest ning lepinguliste tööde tähtaeg pikenes vähemalt lisatööde mahus. Kuna hageja ei ole hilinenud tööde üleandmisega üle kahe kuu, saaks kostja leppetrahvinõue olla ainult 25,20 eurot.
31.Kohtu hinnangul ei ole võimalik lepingu punkti 8.2. tõlgendamisel võimalik aluseks võtta poolte ühist tahet, kuivõrd poolte avaldustest nähtuvalt neil ühine tegelik tahe asjas puudub. Poolte ühine tahe on võimalik teha kindlaks vaid kokkuleppe olemuses, s.o mõlemad pooled on nõus, et olemuslikult on tegemist leppetrahvikokkuleppega. Kohtu hinnangul ei ole võimalik ka tuvastada VÕS § 29 lg 3 eeldusi.
32.Kohus nõustub kostja käsitlusega sellest, et tingimuse tõlgendamisel on võimalik lähtuda sellest, kuidas lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi, koostoimes lepingu punktiga 8.1. Lepingu alapunktid 8.1 ja 8.2 on kajastatud lepingu punktis 8. pealkirjaga „vastutus lepingu rikkumise eest“. Võttes arvesse, et lepingu punktis 8.1 oli sätestatud tellija kohustus tasuda viivist 0,15% päevas tasumata summast ning lepingu punktis 8.2. töövõtja kohustus, võib kohtu hinnangul mõistlik lepingupoolega sarnane isik eeldada, et mõlema poole kohustused on omavahel tasakaalus ning kohustuse rikkumise korral samaväärsed. Sellise tõlgenduse kohaselt oleks mõistlik tõlgendada lepingutingimust selliselt, et töödega hilinemise korral kohustub töövõtja tasuma leppetrahvi päevas 0,15% lepingu maksumusest. Sellist tõlgendust toetab ka lepingu punktist 2.3 sätestatu. Nimelt tuleb lepingu ülesütlemise korral tulenevalt hilinemisest üle kahe kuu tasuda töövõtjal leppetrahvi 10% lepingu maksumusest ehk antud juhul 1680 eurot, samas oleks lepingu punkti 8.2 alusel kahe kuu maksimaalne leppetrahv 1562,40 eurot ehk eelmises lauses toodule ligilähedane summa.
2-17-177 Kokkuvõtvalt leiab kohus, et lepingu punkti 8.2 tuleb tõlgendada selliselt, nagu seda on mõistnud kostja, s.o kui töövõtja ei teosta töid tähtaegselt, siis kohustub ta maksma leppetrahvi 0,15% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest.
33.Järgmisena on vajalik tuvastada, mitu päeva on hageja tööde teostamisega hilinenud. Lepingu punkti 2.1 kohaselt kohustus hageja teostama tööd 30 päeva jooksul peale ettemaksu laekumist. Punktis 2.4 on ette nähtud, et lepinguliste tööde tähtaeg võib pikeneda vähemalt lisatööde mahus ning mõjuvatel põhjustel võisid pooled omavahelisel kokkuleppel tööde tähtaeg muuta (punkt 2.2). Kohus mõistab seda punkti selliselt, et selle aja jooksul pidi saama teostatud kõik lepingujärgsed tööd, sh dokumentatsiooni üleandmine. Kuna ettemaks laekus hageja kinnitusel 21.03.2016, oli tööde üleandmise esialgne tähtaeg 20.04.2016.
34.Kohus ei ole tuvastanud, et poolte vahel oleks kokku lepitud lisatööde tegemises, s.o selles, et tehtud tööd olid lisatööd. Pooltevahelisest kirjavahetusest nähtuvalt on aga tööde valmimine lükkunud edasi mõlemast poolest lähtuvalt. Nii on näiteks kostja esindaja 10.05.2016 kinnitanud sobivate vaiade pikkused ning 20.06.2016 esitanud täiendavaid nõudmisi vaiade pikkuse osas. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud lugeda, et lepinguliste tööde tähtaeg on pikenenud vähemalt kuni 20.06.2016 ning leppetrahvi saab kostja nõuda alates 21.06.2016. Kuivõrd töö tuleb kohtu hinnangul lugeda valminuks ja üleantuks hiljemalt 25.08.2016, on hageja hilinenud tööde tähtaegse teostamisega 66 päeva, seega on kostja leppetrahvinõue põhjendatud 1663,20 euro ulatuses.
35.Hageja on kohtuistungil taotlenud juhuks, kui kohus peaks kostja leppetrahvi nõuet arvesse võtma, vähendada selle suurust nullini. Kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus VÕS § 162 lg 1 kohaselt seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohtu hinnangul ei ole leppetrahvi nõue summas 1663,20 eurot ebamõistlikult suur, võttes arvesse ka seda, et kohtu poolt põhjendatuks loetav leppetrahv on oluliselt väiksem summa kui see, mida kostja silmas pidanud on. Seetõttu ei vähenda kohus leppetrahvi 1663,20 eurot.
36.VÕS § 197 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja on soovinud tasaarvestada oma leppetrahvinõude hageja võimaliku rahalise nõudega. Kohustuse täitmise järjekord tasaarvestuse korral tuleneb VÕS § 201 lg-st 2, milles on sätestatud, et kui tasaarvestav pool peab teisele poolele lisaks põhikohustuse täitmisele maksma intressi või hüvitama kulutusi, loetakse, et tasaarvestus toimub esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Tasaarvestuse olukord tekkis 25.08.2016. 25.08.2016 seisuga ei olnud hageja viivisenõue veel sissenõutavaks muutunud. Seega tuleb leppetrahvinõue tasaarvestada hageja põhinõudega 8400 eurot ning hageja põhinõude suuruseks, mille kohus rahuldab, on (84001663,20) 6736,80 eurot. Viivisenõue
37.Hageja on arvestanud viivist lepingu punktis 8.1. sätestatud määras 0,15% päevas tasumata summalt. Hageja on arvestanud viivist kuni 03.01.2017 seisuga kokku 2207,14 eurot. Kostja on tuginenud asjaolule, et tasu ei ole veel sissenõutavaks muutunud, kuid ei ole vaidlustanud viivise
2-17-177 määra ega taotlenud viivise vähendamist. Kohus on tasaarvestanud kostja leppetrahvi nõude hageja põhinõudega ning rahuldamisele kuuluv põhinõue on 6736,80 eurot. Kohus leiab, et sissenõutavaks muutunud viivisenõue on põhjendatud ajavahemiku 01.09.201630.01.2017 eest põhinõudelt 6736,80 eurot määraga 0,15% päevas summas 1253,04 eurot. Viivisenõude võib TsMS § 367 esimese lause kohaselt koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hageja edasiulatuva viivise nõue on põhjendatud põhinõudelt 6736,80 eurot lepingujärgses määras 0,15% päevas (hagi nõudes on taotletud viivisemäära 54,75% aastas, mis vastab 0,15% päevas, selguse mõttes lähtub kohus lepingus toodud sõnatusest) alates 04.01.2017 kuni põhinõude täitmiseni. Kokkuvõte
38.Kohus rahuldab hagi seega põhinõude 6736,80 euro, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 03.01.2017 seisuga 1253,04 euro ning edasiulatuva viivise nõude osas põhinõudelt 6736,80 eurot määraga 0,15% päevas. Kohus jätab hagi rahuldamata põhinõude 3336,17 euro osas, sissenõutavaks muutunud viivisenõude 954,10 euro ja edasiulatuva viivise nõudes põhinõudelt, mille osas on kohus jätnud hagi rahuldamata. Menetluskulud
39.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 163 lg-s 1 on sätestatud, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi on rahuldatud osaliselt. Võttes arvesse hageja põhinõuet ning sissenõutavaks muutunud viivise nõuet hagi esitamise seisuga ning asja lahendamise tulemust hagi esitamise seisuga, on hagi rahuldatud ligikaudselt 65% ulatuses. Kohus jätab sellest tulenevalt menetluskulud 65% ulatuses kostja ja 35% ulatuses hageja kanda.
40.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda sama paragrahvi lg 11 kohaselt selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Viidatud piirmäära käesoleval hetkel kehtestatud ei ole, kuid kohtu hinnangul ei ületa kummagi poole menetluskulud mõistlikku suurust. Pooled üksteise menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.
41.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt (tl 104-106) oli hageja lepingulise esindaja ajakulu koos kohtuistungiga kokku 21,75 tundi, kokku 2827,50 eurot, tunnitasu 130 eurot ilma käibemaksuta ja menetluskulud seega koos riigilõivu 750 euroga kokku 3577,50 eurot.
2-17-177 Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt (tl 102) oli kostja lepingulise esindaja ajakulu koos kohtuistungiga 18,75 tundi, tunnitasu 135 eurot ilma käibemaksuta ja menetluskulud kokku 2531,25 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal kanda hageja menetluskulud 2325,38 eurot ning hagejal kostja menetluskulud 885,94 eurot.
42.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse kohtuotsuse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused käesoleva kohtuotsuse alusel välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tulemusel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1439,44 eurot (2325,38 – 885,94).
43.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.