2.Lisaks Harju Maakohtu 12.12.2016 otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud kulutuste hüvitisele 1 739,50 eurot välja mõista kostjalt hageja kasuks täiendavalt kulutuste hüvitis 4 203,83 eurot. Lugeda kostjalt hageja kasuks väljamõistetud kulutuste hüvitise summaks kokku 5 943,33 eurot.
3.Jätta hageja menetluskulud 77% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 23% ulatuses hageja kanda.
4.Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud 3 425,76 eurot.
5.Välja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulud 1 548,05 eurot.
6.Tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded ja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas 1 877,71 eurot.
7.Käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 877,71 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Tagastada kohtuotsuse jõustumisel hagejale tema poolt esitatud originaaldokumendid: - 12.10.2015 üleandmise-vastuvõtmise akt (nr3);
- 12.10.2015 Sanvann OÜ arve nr 57; - 27.07.2015 Fassaadikeskus Grupp OÜ sularahaarve nr 150687; - 05.06.2015 Angla Holding OÜ sularahaarve nr 6151S; - 24.07.2015 Angla Holding OÜ sularahaarve nr 7153S. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (29.11.2017). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Xxxx(hageja) esitas 11.04.2016 hagi Xxxx(kostja) vastu 5 993,92 euro saamiseks, kahju 1 500 eurot hüvitamiseks. Hageja palub mõista kostjalt välja ka viivis. Hagiavalduse kohaselt kuulus hageja vanaisale Xxxx korter aadressil Xxxx, Tallinn. Xxxx soovis pärandada oma korteri hagejale ja koostas selleks mais 2015 koduse testamendi. Korteri oli ta reaalselt hagejale üle andnud aprillis 2015 ning hagejale ja tema elukaaslasele Xxxx oli see korter koduks. Hagejal tekkis õigustatud ootus saada Xxxx, Tallinn asuva korteri omanikuks. Hageja alustas mais 2015 korteris suuremahulist remonti. Täielikult renoveeriti vannituba ja WC, osaliselt renoveeriti elutuba, väike tuba ja köök, osteti köögimööbel, tehnika jm. Xxxxsuri 16.10.2015, kuid kuna tema testament ei leitud, päris korteri kostja. Kostja kanti 26.11.2015 kinnistamisavalduse alusel korteriomanikuna kinnistusraamatusse. Alates 05.12.2015 ei saanud hageja ega tema elukaaslane enam oma koju, kuna kostja oli vahetanud ukselukud. Kostja müüs korteri 25.01.2016. Kostja ei hüvitanud hagejale korteris tehtud remonti ega sinna jäänud ehitusvahendeid ega isiklikke asju. Hagejal kulus korteri remondile 5 993,92 eurot. Vannitoa remondile kulus 1 800 eurot, köögi remondile 650 eurot, elutoa remondile 2 179 eurot ja magamistoa remondile 650 eurot. Lisaks ostis hageja ehitusmaterjale kokku 714,92 eurot, millest vannitoa remontimisel kasutati materjale summas 606,23 eurot ja muudes tubades summas 108,69 eurot. Kostjal tuleb hüvitada hagejale korteri remondiks tehtud kulutused, sest kostja rikastus hageja arvel kulutuste ulatuses. Hageja elukaaslase isa Xxxx sõlmis hageja esindajana töövõtulepingu vannitoa remontimiseks ja maksis töövõtjale hageja nimel 1 800 eurot töö eest. Lisaks maksis Xxxx töövõtjale ehitusmaterjalide ettemaksu 500 eurot. Hageja peab kokkuleppel Xxxx hüvitama talle vannitoa remontimise eest makstud raha. Töövõtulepingud köögi, magamistoa ja elutoa remontimiseks sõlmis hageja ise. Arveid köögi, magamistoa ja elutoa remontimise eest aitas maksta hageja elukaaslane Xxxx. Xxxx ja Xxxx tegutsesid tahtega aidata hagejat korteri remontimisel ja täita tema kohustusi kolmandate isikute ees. Hageja peab hüvitama Xxxx hageja eest töövõtjale makstud tasu.
Hageja hinnangul on tehtud kulutused kostjale kasulikud, kuna tänu nendele sai kostja korteri müümisel küsida kõrgemat hinda. Samuti ei olnud hageja poolt tehtud kulutused ära tarvitatud, kuna hageja polnud jõudnud remonti lõpuni teha ega kulutusi kasutama hakata. Kostja kasusaamist kinnitab ka asjaolu, et osaline remont oli äsja tehtud ja hageja ei saanud korterit ise veel kasutama hakata. Tegemata oli vaid lõppviimistlus. Kostja müüs korteri samas seisukorras nagu see oli hagejast jäänud. Korterisse jäid hageja isiklikud esemed: ehitusmaterjalid ja tööriistad, köögimööbel, pliit, külmik, raamatud, riided jm isiklikud asjad hinnanguliselt kokku summas 1 500 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja hüvitis 1 500 eurot, sest kostja rikastus hageja arvel korterisse jäänud hageja esemete ulatuses. Hageja nõuded muutusid sissenõutavaks 05.12.2015, kui kostja omastas hageja elukoha ja tema isiklikud esemed. Hageja palub välja mõista kostjalt viivis alates 05.12.2015.
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei saanud hagejal olla õiguspärast ootust korteri omandamiseks. Tõendamata on hageja väide, nagu oleks Xxxx aprillis 2015 andnud hagejale üle korteri valduse. Isegi kui Xxxx oleks lubanud korteri hagejale pärandada, ei oleks see tulenevalt testaatori õigusest testamenti muuta saanud luua hagejale õiguspärast ootust korteri omandamiseks. Kostja ei vaidle vastu, et korteris on remonti tehtud ja täielikult on renoveeritud vannituba, kuid pole tõendatud, et tööd on teinud hageja ja hageja on kulutused kandnud. Hageja poolt esitatud ehituspoodide arvetelt nähtub üksnes see, et keegi on mingisugusel kuupäeval konkreetses ehituspoes ostu sooritanud. Sealjuures ei ole arvete pinnalt võimalik väita, et konkreetsed kulud on kantud hageja poolt ja et arvetel näidatud ehitusmaterjale ja -vahendeid on vaidlusaluse korteri remontimiseks kasutatud. Tööde teostamist ei tõenda ka üleandmise-vastuvõtmise aktid, kuna nendest ei nähtu, millised tööd on teostatud ja üle antud Hageja ei sa nõuda kulutuste hüvitamist. Hageja ei ole tõendanud kulutuste tegemist ega kulutuste hüvitamise nõude suurust. Sularahaarved ei tõenda kulude kandmist hageja poolt vaidlusaluse korteri remondiks. Hageja ei teinud korteri remontimiseks kulutusi. Korteri müümise ajal oli korteris täielikult renoveeritud vaid vannituba. Muudes ruumides oli siseviimistlus minimaalne või puudus üldse. Arvestades korteri seisukorda jaanuaris 2016, ei ole objektiivselt võimalik, et korteris tehti 5 993,92 euro väärtuses remonttöid. Hageja poolt esitatud arved ehitusmaterjalide ostmine kohta on koostatud kunstikult tõendite loomiseks. Isegi kui väidetavad kulutused oleksid kantud, ei ole hageja nõude suuruse arvestus täpne. Hagiavalduse lisades esitatud arved korduvad. Väidetavalt ligi 6 000 euro kulutamine vannitoa remondile ja peaaegu olematule siseviimistlusele ei ole korteriomanikule ka kasulik. Hageja ei ole tõendanud, et töövõtulepingu vannitoa remontimiseks on tema esindajana sõlminud Xxxx. Hageja ei ole vannituba renoveerinud Sanvann OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingu pool, mistõttu ei lasunud temal töövõtjale tasu maksmise kohustust. Hageja ei ole tõendanud, et tema elukaaslane Xxxx ei ole sõlminud töövõtulepingut köögi, elutoa ja magamistoa renoveerimiseks. Hageja ei ole tõendanud, et isegi kui Xxxx oleks maksnud töövõtjale köögi, elutoa ja magamistoa renoveerimise eest esitatud arveid, et ta on tegutsenud sooviga täita hageja kohustust töövõtjate ees. Xxxx ja Xxxx ei ole täitnud hageja kohustusi töövõtjate ees võlaõigusseaduse (VÕS) § 78
mõttes. Isegi juhul, kui Xxxx ja Xxxx oleksid täitnud hageja kohustuse töövõtjate ees, ei oleks neil tekkinud VÕS § 78 alusel regressinõudeid ei hageja ega kostja vastu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja vara väärtus on suurenenud hageja poolt kantud kulude ulatuses. Hageja ei ole tõendanud, et korteris pooleli olnud remondi tõttu sai kostja küsida korteri eest kõrgemat müügihinda ega seda, et seetõttu suurenes korteri müügist saadud tulu. Ehitusjärgus ja poolelioleva remondiga korteri väärtus ei ole üldjuhul kõrgem samasuguse, kuid mitte ehitusjärgus oleva korteri väärtusest. Ehitusjärgus olevat korterit on keeruline müüa. Kostja leiab, et hageja ei ole rikastumise ulatuse määramisel võtnud aluseks aega, mil kostja sai oma eseme tagasi või sai muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Kui esemele tehakse kulutusi ühel ajahetkel, ese aga tagastatakse omanikule hiljem, võivad kulutused olla kas täielikult või osaliselt ära tarvitatud. Enne seda, kui kostja sai korteri valduse tagasi, kasutasid korterit väidetavalt hageja ja tema elukaaslane. Hageja väited korteri müümise kohta koos tema isiklike asjadega on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti ei ole hageja tõendanud väidetava vara väärtust. Kahju hüvitamise nõue on alusetu. Arusaamatu on hageja käsitlus nõude sissenõutavaks muutumisest 05.12.2015. Hageja ei saa nõuda viivist suuremas summas, kui oli välja mõistetud Harju Maakohtu 12.12.2016 otsusega. Järgnenud menetlus
3.Harju Maakohus rahuldas 12.12.2016 otsusega hagiavalduse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kulutuste hüvitamiseks 1739,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 49 eurot. Maakohus jättis rahuldamata kulutuste hüvitamise nõude 4 254,42 eurot, kahju hüvitamise nõude 1500 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 143 eurot väljamõistmise nõude.
4.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 03.05.2017 otsusega Harju Maakohtu 12.12.2016 otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja hagiavalduse kostjalt kulutuste hüvitamiseks summas 4 252,42 eurot ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Ringkonnakohus saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks maakohtule. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, millega maakohus rahuldas hageja hagiavalduse kostja vastu kulutuste 1 739,50 euro ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 49 euro väljamõistmiseks ning jättis rahuldamata hagi kahju 1 500 euro hüvitamiseks. Kohtu põhjendused
5.Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
6.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: - xxxx, Tallinn asuva korteri omanik oli kuni surmani Xxxx( I kd, lk 6 – 7); - kostja sai korteri omanikuks 30.11.2015 (I kd, lk 6 – 7); - kostja võõrandas korteri 27.01.2016 (I kd, lk 6 – 7); - hageja ei ole olnud korteri omanik; - korteris on tehtud renoveerimistöid, täielikult on renoveeritud vannituba ja WC.
7.Pooled vaidlevad järgmiste ajaolude üle: millises ulatuses on renoveerimistöid korteris tehtud, kas hageja kandis kulutusi korteris tehtud renoveerimistööde osas ja kui, siis kui suures ulatuses hageja neid kulutusi kandis; kui hageja kulutusi kandis, kas kulutused olid kostja jaoks kasulikud ja kas need on ennast kostja jaoks ammendanud.
8.Harju Maakohus rahuldas 12.12.2016 otsusega hageja nõude kulutuste hüvitamiseks osaliselt summas 1 739,50 eurot ja jättis sama otsusega rahuldamata hageja nõude välja mõista kostjalt
kahjuhüvitis 1 500 eurot korterisse jäänud esemete eest. Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 49 eurot. Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu 12.12.2016 otsuse selles osas muutmata. Seega on maakohtu otsus jõustunud ja pooltele siduv osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kulutuste hüvitise 1 739,50 eurot, viivise 49 eurot ja jättis rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude korterisse jäänud esemete eest. Alljärgnevalt käsitleb kohus hageja nõuet välja mõista kostjalt hüvitis korteri renoveerimisel kantud kulutuste eest. Lisaks võtab kohus seisukoha hageja nõude osas välja mõista kostjalt viivis alates 05.12.2015. Otsuse lõpus jaotab kohus menetluskulud ja määrab poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks.
9.Hageja kulutuste hüvitamise nõude aluseks on VÕS § 1042 lg 1, mis sätestab, et teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata.
10.Kohus leiab, et renoveerimistööd vaidlusaluses korteris algasid kevadel 2015 ja kestsid kuni 2015 detsembri alguseni, millal kostja sai korteri valduse. Tööde algus on tõendatud tunnistaja Xxxx ütlustega, kes avaldas, et tööd algasid kevadel 2015 (II kd, lk 176). Kostja ei ole vaidlustanud, et hageja ei ole enam pääsenud korterisse alates hetkest, millal kostja sai korteri valduse. Kostja väitel on tema saanud korteri valduse 2015 detsembri alguses. Korteri remontimist 2015. a kinnitab ka eksperthinnang, millest nähtub, et kostja esitas tellimuse hinnangu koostamiseks 27.10.2015 ja hindaja vaatas korteri üle 18.10.2015 (I kd, lk 89 – 114, II kd, lk 80 – 105).
11.Hageja väitel tegi ta kulutusi korteri remondile kokku 5 993,92 eurot. Hageja maksis töövõtjatele järgnevalt: WC-vannitoa renoveerimise eest 1 800 eurot, köögi renoveerimise eest 650 eurot, elutoa renoveerimise eest 2 179 eurot ja magamistoa renoveerimise eest 650 eurot. Lisaks ostis hageja ehitusmaterjale, mida kasutati korteri renoveerimisel kokku 714,92 eurot, millest WC-vannitoa renoveerimisel kasutatud materjalide summa on 606,23 eurot ja muudes tubades kasutatud materjalide summa on 108,69 eurot.
12.Renoveerimistöid WC-s/vannitoas teostas Sanvann OÜ. Renoveerimistööde teostamist tõendab Sanvann OÜ-ga 01.10.2015 sõlmitud töövõtuleping, kus tööde sisuks on märgitud vannitoa renoveerimine ja töövõtulepingu lisa 1, kus on toodud vannitoa renoveerimistööd (I kd, lk 139 – 141, II kd, lk 76 – 78) ning 12.10.2015 tööde üleandmise-vastuvõtmise akt (II kd, lk 79). WC-vannitoa renoveerimist tõendavad ka hageja poolt esitatud renoveerimisjärgus WC-vannitoa pildid seisuga mai ja juuni 2015 (I kd, lk 150 – 151) ning seisuga 02.11.2015 täielikult renoveeritud WC-vannitoa pildid eksperthinnangus (I kd, lk 89 – 114, II kd, lk 80 – 105). WC-vannitoa renoveerimist tõendab 02.11.2015 eksperthinnang, kus WC-vannitoa siseviimistluse seisund märgitud, kui hea/väga hea (uus viimistlus). Eksperthinnangus sisalduvatelt fotodelt nähtub, et vannitoas on renoveerimistööd lõpule viidud, sinna on paigaldatud vannitoa mööbel, vann, elektrisüsteemid, sanitaartehnika (I kd, lk 89 – 114, II kd, lk 80 – 105). Tunnistajate Xxxx ja Xxxx ütlustega, et tõendatud, et remonttöid WC-vannitoas tegi Sanvann OÜ (II kd, lk 175 pöördel – 176). Kohus leiab, et WC-vannitoa renoveerimistööde maksumust 1 800 eurot tõendab Sanvann OÜ töövõtuleping (II kd, lk 76 – 78) ja 12.10.2015 esitatud arve (II kd, lk 106). Mõlemal dokumendil on tööde maksumuseks märgitud 1 800 eurot. Kohtu hinnangul ei ole dokumendid vastuolulised. Samuti on tunnistaja Xxxx ütlustega tõendatud, et tema maksis töövõtjale tasu 1 800 eurot WC5
vannitoa remondi eest (II kd, 175 pöördel – 176). Tasu maksmist Sanvann OÜ-le Xxxx poolt tõendab Sanvann OÜ 12.10.2015 arve nr 57 (II kd, lk 106). WC-vannitoa remontimisel kasutatud ehitusmaterjalide maksumus 606,23 eurot on tõendatud hageja poolt esitatud arvetega (II kd, lk 113 – 121). Arved on väljastatud vannitoas remonttöid teinud Sanvann OÜ nimele ja jäävad renoveerimistööde teostamise ajavahemikku. Seega on usutav, et arvetel kasutatud materjale on kasutatud WC-vannitoa renoveerimisel. Ehitusmaterjalide kasutamist vannitoas summas 500 eurot tõendab ka Sanvann OÜ-ga sõlmitud töövõtuleping, kus märgitakse, et töövõtjale on tasutud ettemaks ehitusmaterjalide eest 500 eurot (II kd, lk 78). Tunnistaja Xxxx ütlustega on tõendatud, et tema maksis Sanvann OÜ-le ehitusmaterjalide ettemaksu (II kd 175 pöördel – 176). Hageja selgitas 08.11.2017 istungil, et ülejäänud vannitoa remontimisel kasutatud ehitusmaterjale summas 106,23 ostis tema ise (II kd, lk 175 pöördel). Kostja ei ole tõendanud, et arvetel märgitud materjale ei kasutatud vannitoa renoveerimisel. Samuti ei ole kostja tõendanud, et remonttöid WC-vannitoas on teostanud kostja ise või keegi teine. Sanvann OÜ-ga 01.10.2015 sõlmitud töövõtulepingust nähtub, et lepingu sõlmis Xxxx enda nimel (I kd, lk 139 – 141, II kd, lk 76 – 79). Xxxx ütlustega on tõendatud, et tema on sõlminud lepingu Sanvann OÜ-ga enda nimel, kuid hageja viibis lepingu sõlmimise juures. Xxxx sõlmis lepingu enda nimel, sest hagejal ei olnud raha, et maksta tööandjale. Xxxx tegutses eesmärgiga aidata hagejal ja tema elukaaslasel korterit renoveerida. Xxxx ja hageja leppisid kokku, et hageja hüvitab Xxxx Sanvann OÜ-ga sõlmitud lepingu kulud, sest hagejast pidi saama korteri omanik. Xxxx ütlustega on tõendatud ka see, et tema soovis, et töövõtulepingust tulenevad tagajärjed jääksid hagejale, sest tegemist oli hageja korteri renoveerimisega. Xxxx maksis töövõtjale tasu töö eest 1 800 eurot ja ehitusmaterjalide ettemaksu (II kd, lk 175 pöördel – 176). Kuigi tunnistaja Xxxx ei mäletanud ehitusmaterjalide suurust on need tõendatud Sanvann OÜ-ga sõlmitud töövõtulepinguga, kus märgitakse, et töövõtjale on tasutud ettemaks ehitusmaterjalide eest 500 eurot (I kd, lk 78). Tasu maksmist Sanvann OÜ-le Xxxx poolt tõendab Sanvann OÜ 12.10.2015 arve nr 57 (II kd, lk 106). Selleks, et tehing kehtiks esindatava suhtes ja et tehingust tuleneksid õiguslikud tagajärjed esindatavale peab esindaja tegutsema esindatava nimel. Esindamisega ei ole tegemist juhul, kui isik küll tegutseb teise isiku huvides, ent ei tee tema nimel tehinguid. Sanvann OÜ-ga sõlmitud lepingust nähtub, et selle sõlmis Xxxx enda nimel. Seda kinnitas Xxxx ka oma ütlustes. Seega ei ole Sanvann OÜ-ga töövõtulepingu sõlmimisel Xxxx tegutsenud hageja esindajana tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 159 lg 1 tähenduses. Xxxx ja Sanvann OÜ vahel sõlmitud tehing ei kehti hageja suhtes ja sellest ei tulene hagejale ka õiguslikke tagajärgi. Selleks, et tehing kehtiks esindatava suhtes ei piisa esindaja soovist, et tehing oleks siduv esindatavale, vaid esindaja peab tehingu sõlmimisel tegutsema esindatava nimel. Xxxx ütlused, et tema aitas hageja palvel sõlmida lepingu vannitoa renoveerimiseks (I kd, lk 175 pöördel – 176) annavad alust järeldada, et Xxxx ja hageja vahel oli sõlmitud käsundusleping VÕS § 619 tähenduses, mille alusel Xxxx sõlmis hageja palvel töövõtulepingu Sanvann OÜ-ga vannitoa renoveerimiseks ning maksis viimasele tasu töö eest 1 800 eurot ja ehitusmaterjalide ettemaksu 500 eurot. Hageja aga kohustus hüvitama Xxxx Sanvann OÜ-le makstud summad. Käsundiandja peab küll maksma käsundisaajale tasu, kuid tasu maksmist reguleeriv VÕS § 627 on dispositiivne, ja pooled võisid kokku leppida tasu maksmises ka selliselt, et hageja tasu maksmise nõue loetakse täidetuks, kui hageja maksab tunnistajale tagasi töövõtjale makstud summad. Lisaks näeb VÕS § 628 lg 2 ette, et käsundiandja peab hüvitama käsundisaajale mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmisel. Xxxx ütlustega on tõendatud, et poolte kokkuleppel peab hageja hüvitama temale Sanvann OÜ-le makstud raha. Xxxxl on nõue hageja vastu Sanvann OÜ-le makstud tasu 1 800 eurot ja ehitusmaterjalide 500 eurot, kokku 2 300 euro hüvitamiseks. Seega on
hageja vara vähenenud 2 300 euro ulatuses, sest hageja peab antud summa hüvitama Xxxx. Sama summa ulatuses on kostja rikastunud hageja arvel, sest kostja esemele olid kantud kulutused kokku 2 300 eurot. Kulutused on kantud õigusliku aluseta, sest hageja ei ole olnud korteri omanik. Hageja ei ole olnud kulude kandmiseks õigustatud ega kohustatud. Hagejal on õigus nõuda kostjalt 2 300 euro hüvitamist VÕS § 1042 lg 1 alusel. Kohus ei ole tuvastanud kulutuste hüvitamise nõuet välistavad asjaolud VÕS § 1042 lg 2 alusel. Xxxx ja Sanvann OÜ vahel sõlmitud lepingust ei nähtu, et peale tasu maksmise nõude oleks töövõtjal olnud muu, nt kasutatud ehitusmaterjalide maksumuse hüvitamise nõue Xxxx vastu. Hageja kohustus hüvitada Xxxx vannitoa renoveerimiskulud, mis tuleneb nende käsunduslepingust, on piiratud summaga 2 300 eurot (Xxxx poolt Sanvann OÜ-le makstud tasu töö eest 1 800 eurot ja ehitusmaterjalide ettemaks 500 eurot). Samas on kohus tuvastanud, et vannitoa remontimisel kasutati ehitusmaterjale kokku 606,23 eurot. Sellest summast on 500 eurot kaetud Xxxx poolt tasutud ettemaksuga ja hageja ise ostis ehitusmaterjale summas 101,23 eurot. Hageja on kandnud 101,23 eurot korteri renoveerimiseks õigusliku aluseta ja hagejal on õigus nõuda kostjalt 101,23 eurot VÕS § 1042 lg 1 alusel. Kulud on kantud õigusliku aluseta, sest hageja ei ole olnud korteri omanik. Hageja ei ole olnud kulude kandmiseks õigustatud ega kohustatud. Kohus ei ole tuvastanud kulutuste hüvitamise nõuet välistavad asjaolusid VÕS § 1042 lg 2 alusel.
13.Renoveerimistöid köögis ja magamistoas tegi Angla Holding OÜ. Xxxx ütlustega on tõendatud, et märgitud äriühing kuulub temale. Samuti on Xxxx ütlustega tõendatud, et suulise töövõtulepingu Angla Holding OÜ-ga köögi ja magamistoa renoveerimiseks sõlmis hageja. Renoveerimistöid köögis ja magamistoas tegi Angla Holding OÜ töötaja (II kd, lk 175 – 176). Tunnistaja Xxxx ütlustega on tõendatud, et renoveerimistöid köögis ja magamistoas tegi Angla Holding OÜ. Xxxx ei mäleta küll, kes sõlmis töövõtulepingu Angla Holding OÜ-ga, kuid tunnistaja ise ei ole ühtegi lepingut allkirjastanud (II kd, lk 176). Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et remonttöid tegi hageja. Tööde tegemist köögis ja nende maksumust 650 eurot tõendab Angla Holding OÜ 05.06.2015 teostatud tööde akt (I kd, lk 142, II kd, lk 108), millest nähtub, et köögis on eemaldatud põrandakate, tehtud põranda vahelihv ja tasandamine, eemaldatud seintelt värvkate, teostatud seinte ja lae pahteldus koos vahelihviga, krunditud seinad ja laed ning värvitud. Köögi renoveerimise maksumust tõendab Angla Holding OÜ 08.10.2015 kassa sissetuleku order 6151S summas 650 eurot (II kd, lk 109) ja 05.06.2015 arve summas 650 eurot (I kd, lk 8). Tööde tegemist magamistoas ja nende maksumust 650 eurot tõendab Angla Holding OÜ 24.07.2015 teostatud tööde akt (I kd, lk 143, II kd, lk 110), millest nähtub, et magamistoas on eemaldatud põrandakate, aluspind on lihvitud, eemaldatud seinakate, seinad on pahteldatud, lihvitud, krunditud ning seinad ja laed on värvitud. Magamistoa renoveerimise maksumust tõendab Angla Holding OÜ 07.09.2015 kassa sissetuleku order 7153S summas 650 eurot (II kd, lk 109) ja 24.07.2015 arve summas 650 eurot (I kd, lk 9). Kohtu arvates tõendavad need dokumendid tööde maksumust vaatamata sellele, et arvetest ja teostatud tööde aktidest ei nähtu iga konkreetse töö maksumust. Tegemist on üldise maksumusega ja dokumendi koostaja võib sellisel viisil dokumendi koostada. Asjaolu, et tegemist on üldise summaga, ei vähenda tõendi usaldusväärsust. Kohtu hinnangul on Angla Holding OÜ teostatud tööde aktid (I kd, lk 142 – 143, II kd, lk 108, 110), kassa sissetuleku orderid (II kd, lk 109) ja arved (I kd, lk 8 – 9) usaldusväärsed tõendid. Asjaolu, et Angla Holding OÜ kassa sissetulekuorderid kannavad sama numbrit ei viita sellele, et dokumendid on võltsitud. Usutav on, et tegemist on eksimusega, mistõttu mõlemasse orderisse on jäänud sama number. Äriühing ise otsustab, kuidas koostada oma dokumendid ja kolmandad isikud ei saa seda kontrollida.
Remonttööde tegemist köögis ja magamistoas tõendab 02.11.2015 eksperthinnang, millest nähtub, et köögis ja magamistoas on remont pooleli, vajades lisainvesteeringuid (põrandakatted, seinte viimistlus jne). Eksperthinnangu fotodelt nähtub, et renoveerimistööd köögis ja magamistoas on lõpetamata (I kd, lk 89 – 114, II kd, lk 80 – 105). Renoveerimistööde tegemist köögis tõendavad hageja esitatud magamistoa pildid seisuga mai – juuni 2015 (II kd, lk 148 – 149) ja köögi pilt seisuga mai 2015 (II kd, lk 153). Kostja ei ole kostja tõendanud, et renoveerimistöid on teostanud kostja ise või keegi teine. Asjaolu, et Angla Holding OÜ arvetel (I kd, lk 8 – 9), teostatud tööde aktidel (I kd, lk 142 – 143, II kd, lk 108, 110) ja kassa sissetuleku orderitel (II kd, lk 109) on tellijaks/maksjaks märgitud kas hageja ja Xxxx koos või ainult Xxxx ei tõenda seda, et nad oleksid koos sõlminud töövõtulepingud köögi ja magamistoa renoveerimiseks või et Xxxx oleks ise maksnud töövõtjale tasu või et Xxxx oleks seda teinud hageja eest. Xxxx ütlustega on tõendatud, et töövõtulepingud köögi ja magamistoa renoveerimiseks Angla Holding OÜ-ga sõlmis hageja ise. Xxxx ütlustega on tõendatud, et hageja maksis Angla Holding OÜ-le tasu tööde eest sularahas. Tasu maksmine toimus selliselt, et hageja andis raha Xxxx, kes tõi raha Xxxx (II kd, lk 175 – 176). Xxxx ütlustega on tõendatud, et tema ei ole ühtegi töövõtulepingut allkirjastanud. Xxxx kinnitas, et tasu maksmine Angla Holding OÜ-le toimus selliselt, et hageja andis raha temale kätte ja tema viis raha Angla Holding OÜ-le. Xxxx ei ole omast rahast Angla Holding OÜ-le maksnud (II kd, lk 176). Tunnistate ütlustega on tõendatud, et töövõtulepingud köögi ja magamistoa renoveerimiseks on sõlminud hageja ja et arved köögi ja magamistoa renoveerimise eest on maksnud hageja ise oma vahenditest Xxxx vahendusel. Hageja andis raha Xxxx, kes viis selle töövõtjale. Seega ei ole Xxxx sõlminud töövõtulepingut köögi ja magamistoa renoveerimiseks. Samuti ei ole tema täitnud hageja kohustust kolmanda isiku ees VÕS § 78 lg 1 tähenduses. Tunnistajate Xxxx ja Xxxx ütlustega on tõendatud, et hageja ja Xxxx nimed olid märgitud Angla Holding OÜ arvetele, teostatud tööde aktile ja kassa sissetuleku orderitel põhjusel, et hageja ja Xxxx olid elukaaslased ja nad tellisid tööd koos (II kd, lk 175 pöördel – 176). Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et hageja tegi remonti köögis ja magamistoas. Hageja kandis kulutusi köögi renoveerimiseks 650 eurot ja magamistoa renoveerimiseks 650 eurot. Hageja kandis kulutusi ilma seadusliku aluseta. Hageja ei ole olnud korteri omanik. Hageja ei ole olnud kulude kandmiseks õigustatud ega kohustatud. Hagejal on õigus nõuda kostjal köögi renoveerimiskulude 650 eurot ja magamistoa renoveerimiskulude 650, kokku 1 300 eurot hüvitamist VÕS § 1042 lg 1 alusel. Kohus ei ole tuvastanud kulutuste hüvitamise nõuet välistavad asjaolud VÕS § 1042 lg 2 alusel.
14.Elutuba renoveeris Fassaadikeskus Grupp OÜ. Töövõtulepingu elutoa renoveerimiseks sõlmis hageja. Seda tõendab Fassaadikeskus Grupp OÜ 27.07.2015 tööde üleandmise ja vastuvõtu akt (I kd, lk 144, II kd, lk 111). Tunnistaja Xxxx ütlustega on tõendatud, et tema ei ole sõlminud töövõtulepingut Fassaadikeskus Grupp OÜ-ga (II kd, lk 176). Seega on usutav, et töövõtulepingu Fassaadikeskus Grupp OÜ-ga sõlmis hageja. Renoveerimistööde tegemist elutoas ja nende maksumust 2 179 eurot tõendab Fassaadikeskus Grupp OÜ 27.07.2015 tööde üleandmise ja vastuvõtu akt (I kd, lk 144, II kd, lk 111), 27.07.2015 arve (I kd, lk 164) ja kassa sissetuleku order (II kd, lk 112). Kõigil dokumentidel on tööde maksumuseks märgitud 2 179 eurot. Kohtu arvates tõendavad need dokumendid tööde maksumust vaatamata sellele, et teostatud tööde aktist ei nähtu iga konkreetse töö maksumus. Tegemist on üldise maksumusega ja dokumendi koostaja võib sellisel viisil dokumendi koostada. Asjaolu, et tegemist on üldise summaga, ei vähenda tõendi usaldusväärsust. Renoveerimistööde tegemist elutoas tõendab kostja esitatud elutoa pilt sisuga mai 2015 (II kd, lk 152). Renoveerimistööde tegemist elutoas tõendab ka 02.11.2015 eksperthinnang, millest nähtub,
et elutoas on remont pooleli (I kd, lk 89 – 114, II kd, lk 80 – 105). Kostja ei ole tõendanud, et renoveerimistöid on teostanud kostja ise või keegi teine. Maksmist renoveerimistööde eest tõendab 27.07.2015 arve (I kd, lk 164) ja 27.07.2015 kassa sissetuleku order (II kd, lk 112). Kohtu hinnangul on märgitud dokumendid usaldusväärsed tõendid. 27.02.2015 arve on allkirjastatud. Isegi juhul, kui arve oleks olnud allkirjastamata ei teeks see arvet ebausaldusväärseks tõendiks. Äriühing ise otsustab, kuidas vormistatakse tema dokumendid ja kolmas isiku ei saa mõjutada dokumentide vormistamist. Asjaolu, et hageja on maksnud Fassaadikeskus Grupp OÜ-le renoveerimistööde eest on tõendatud kaudselt ka tunnistaja Xxxx ütlustega, et tema ei ole Fassaadikeskus Grupp OÜ-le midagi maksnud (II kd, lk 176). Tunnistaja Xxxx on avaldanud, et renoveerimistööde maksmine toimus selliselt, et hageja andis raha tunnistajale, kes viis selle töövõtjale. Kuigi tunnistaja ei mäleta, kes maksis Fassaadikeskus Grupp OÜ-le, usutav on, et hageja võis maksta tasu Fassaadikeskus Grupp OÜ-le tunnistaja vahendusel kirjeldatud viisil. Asjaolu, et Fassaadikeskus Grupp OÜ 27.07.2015 arvel (I kd, lk 164) ja 27.07.2015 kassa sissetuleku orderil (II kd, lk 112) on maksjaks märgitud kas hageja ja Xxxx koos või ainult Xxxx ei tõenda seda, et hageja ja Xxxx oleksid sõlminud koos töövõtulepingu elutoa renoveerimiseks või et Xxxx oleks ise maksnud töövõtjale tasu või et Xxxx oleks seda teinud hageja eest. Kohus on eelnevalt leidnud, et töövõtulepingu Fassaadikeskus Grupp OÜ-ga on sõlminud hageja. Xxxx ütlustega on tõendatud, et tema ei ole Fassaadikeskus Grupp OÜ-le midagi maksnud (II kd, lk 176). Xxxx ütlustega on tõendatud, et Angla Holding OÜ arvetele on tema nimi märgitud „tellija/maksja“ lahtrisse sellepärast, et hageja ja Xxxx olid elukaaslased ja nad tellisid tööd koos (II kd, lk 175 pöördel – 176). Kohtu hinnangul on usutav, et Xxxx sai märgitud ka Fassaadikeskus Grupp OÜ arvele ja kassa sissetuleku orderile maksjaks põhjusel, et hageja ja Xxxx tellisid töövõtjalt töid koos. Xxxx ütlustega on tõendatud, et tasu maksmine töövõtjatele toimus selliselt, et hageja andis raha tunnistajale, kes viis selle töövõtjale. Usutav on, et hageja võis maksta tasu Fassaadikeskus Grupp OÜ-le Xxxx vahendusel kirjeldatud viisil. Sellega on seletatav, miks Xxxx oli märgitud maksjaks Fassaadikeskus Grupp OÜ 27.07.2015 arvel (I kd, lk 164) ja 27.07.2015 kassa sissetuleku orderil (II kd, lk 112). Xxxx, esinedes vahendajana ja toimetades hageja poolt talle antud raha töövõtjale, ei ole täitnud hageja kohustust kolmanda isiku ees VÕS § 78 lg 1 tähenduses. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et hageja tegi remonti elutoas. Hageja kandis kulutusi elutoa renoveerimiseks 2 179 eurot. Hageja kandis kulutusi ilma seadusliku aluseta. Hageja ei ole olnud korteri omanik. Hageja ei ole olnud kulude kandmiseks õigustatud ega kohustatud. Hagejal on õigus nõuda kostjalt elutoa renoveerimiskulude 2 179 eurot hüvitamist VÕS § 1042 lg 1 alusel. Kohus ei ole tuvastanud kulutuste hüvitamise nõuet välistavad asjaolud VÕS § 1042 lg 2 alusel.
15.Lisaks WC-vannitoa renoveerimisel kasutatud ehitusmaterjalide maksumusele, on hageja ostnud ehitustarbeid ka teistes ruumides ehitustööde läbiviimiseks kokku 108,69 eurot. Hageja on esitanud arved kulutuste tõendamiseks (II kd, lk 122 – 126). Hagejal on õigus nõuda hüvitist ehitusmaterjalide eest, millised olid kasutatud korteri renoveerimisel ja mille arvel kostja rikastus. Arvestades arvetel märgitud ehitusmaterjale ja -tarbeid, on usutav, et neid kasutati korteri renoveerimisel. Lisaks on hageja 08.11.2017 kohtuistungil selgitanud, et ported ja dekoorid olid kasutatud vannitoas, liimpuitdetailid elutoas ja ripplagi oli paigaldatud vannitoas ja esikus (II kd, lk 175). Hageja selgitas, et üks arve (II kd, lk 125) on väljastatud Kaitseväe nimel põhjusel, et tema vanaisa töötas Kaitseväes ja hageja käis materjale ostmas koos vanaisaga, kes kasutas Kaitseväe kliendikaardi. Hageja esitatud arvetelt nähtub, et remondiks vajalikke materjale on ostetud perioodil, mil korteris tehti remonti. Seega on usutav, et arvetel märgitud materjale ja tarbeid kasutati korteri renoveerimisel. Eluliselt usutav ei ole, et olukorras, kus hageja pöördus kostja vastu kohtusse aprillis 2016 oleks hageja otsinud ja leidnud arveid korteri renoveerimisel
kasutamata ehitusmaterjalide ostmise kohta aasta eest enne kohtusse pöördumist. Kostja ei ole tõendanud, et arvetel märgitud materjale ei kasutatud korteri renoveerimisel või et arvetel märgitud materjale on kasutanud keegi teine. Samas leiab kohus, et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt hüvitist arvetel märgitud ehitusämbri 2,39 eurot (II kd, lk 125) ja fototapeedi 43,20 eurot (II kd, lk 126) eest. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 1042 lg 2 alusel hüvitist ehitusmaterjalide eest, mis olid kasutatud korteri renoveerimisel ja mille ulatuses kostja rikastus. Hageja selgitas 08.11.2017 kohtuistungil, et ehitusämber jäi korterisse. Harju Maakohus jättis 12.12.2017 otsusega rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõude korterisse jäänud esemete eest. Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.05.2017 otsusega maakohtu otsuse kahju hüvitamise osas muutmata. Seega ei ole hagejal enam õigust nõuda kostjalt kahjuhüvitist korterisse jäänud esemete eest. Hageja nõue ehitusämbri maksumuse osas 2,39 eurot tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et korteri renoveerimisel oleks kasutatud fototapeeti. 02.11.2015 eksperthinnangu fotodelt ja hageja poolt esitatud korteri fotodelt ei nähtu, et korteri renoveerimisel oleks kasutatud fototapeeti. Hageja nõue fototapeedi maksumuse osas 43,20 eurot tuleb jätta rahuldamata. Hagejal on õigus nõuda kostjalt väljaspool WC-vannituba kasutatud ehitusmaterjalide maksumuse hüvitamist 63,10 eurot (108, 69 eurot – 2,39 eurot – 43,20 eurot) VÕS § 1042 lg 1 alusel. Kohus ei ole tuvastanud kulutuste hüvitamise nõuet välistavad asjaolud VÕS § 1042 lg 2 alusel. Hageja kandis kulutusi ilma seadusliku aluseta. Hageja ei ole olnud korteri omanik. Hageja ei ole olnud kulude kandmiseks õigustatud ega kohustatud.
16.Kostja on rikastunud hageja poolt kantud kulutuste arvel kokku 5 943,33 eurot (2 300 eurot + 101,23 eurot + 1 300 eurot + 2 179 eurot + 63,10 eurot).
17.Hageja poolt tehtud kulutused 5 943,33 eurot on kostjale kasulikud. Kasulikkus kostja jaoks tuleneb korteris teostatud töödest ja asjaolust, et need tööd teostati 2015. a vahetult enne kostja poolt korteri omanikuks saamist. Tõendatud on, et hageja tegi korteris renoveerimistöid. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et hageja on kandnud korterile kulutusi 5 943,33 eurot. Seega on hageja vara vähenenud 5 943,33 euro ulatuses ja kostja vara väärtus on suurenenud vähemalt sama summa ulatuses. Reeglina võib pidada renoveerimistööde tegemist kinnisasja omaniku jaoks kasulikuks, kuna sellega suurendatakse kinnisasja väärtust ja parendatakse elamistingimusi. Tunnistaja Xxxx ütlustega on tõendatud, et korter oli halvas seisukorras. Seega parendati hageja poolt tehtud kulutustega korterit oluliselt. Kostja sai korteri omanikuks 30.11.2015, korteri valduse sai kostja 2015 detsembri alguses ja juba 27.01.2016 võõrandas ta korteri kolmandale isikule (I kd, lk 6 – 7, II kd, lk 11). See annab alust väita, et algusest peale oli kostjal kavatsus korter võõrandada. On alust järeldada, et renoveerimistööd suurendasid korteri väärtust ja seega suurenes vähemalt hageja kulutuste võrra ka hiljem korteri võõrandamisest saadav tulu. Renoveeritud vannitoaga, kuid teistes tubades poolelioleva remondiga korteri väärtus on reeglina kõrgem korteri väärtusest, kus remont on pooleli nii vannitoas, kui ka teistes tubades. Asjaolu, et renoveerimistööd suurendasid korteri väärtust ja võõrandamisel saadavat tulu tõendab korteri 02.11.2015 eksperthinnang (I kd, lk 89114, II kd, lk 80 – 105), millest nähtuvalt on ekspert pidanud eksperthinnangu p-s 5.1 üheks korteri tugevuseks WC-vannitoas uut viimistlust. Samas asjaolu, et ekspert pidas muus osas remondi pooleliolekut korteri nõrgaks küljeks, ei saa tähendada seda, et muus osas remont polnud kostjale kasulik.
18.Teostatud kulutused polnud ära tarvitatud. Tõendatud ei ole, et korteris oleks elatud, mille tulemusel võiksid kulutused olla ära tarvitatud. Kulutuste kasulikkus oli korteri kostjale ülemineku ajal säilinud. Seda kinnitab asjaolu, et renoveerimistöid teostati korteris kevadel - sügisel 2015 ehk vahetult enne kostjal omandiõiguse tekkimist 30.11.2015 (I kd, lk 6 – 7, II kd, lk 127). Renoveerimistööd olid teostatud 2015. a, mida kinnitavad tunnistaja Xxxx ütlused, et tööd algasid kevadel 2015, teostatud tööde aktid ja ehitusmaterjalide arved. Eeltoodud tõendid kogumis kinnitavad renoveerimistööde tegemist kevadel - sügisel 2015. Tööde teostamist 2015. a kinnitab ka korteri 02.11.2015 eksperthinnang.
19.Kohus leiab, et hageja kulutuste hüvitamise nõue 5 943,33 eurot on põhjendatud. VÕS § 1042 alusel kulutuste hüvitamise ülemiseks piiriks on tehtud kulutused (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-10707, p 19). Harju Maakohtu 12.12.2016 otsusega on kostjalt välja mõistetud hageja kasuks hüvitis 1 739,50 eurot. Maakohtu otsus on jõustunud. Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja täiendavalt kulutuste hüvitis 4 203,83 eurot (5 943,33 eurot – 1 739,50 eurot). Kostjalt hageja kasuks väljamõistetud kulutuste hüvitise summaks tuleb lugeda kokku 5 943,33 eurot (1 739,50 eurot + 4 203,83 eurot).
20.Hageja palub mõista kostjalt välja viivis kulutuste hüvitiselt alates 05.12.2015. Harju Maakohus rahuldas 12.12.2016 otsusega hageja viivisenõude osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 49 eurot. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus ei mõistnud kostjalt välja viivist 49 eurot ületavas summas. Seega on maakohtu 12.12.2016 otsus viivise väljamõistmise osas jõustunud ja hageja ei saa nõuda kulutuste hüvitiselt viivist rohkem, kui 49 eurot. Väljamõistetud viivise osas jääb kehtima Harju Maakohtu 12.12.2016 otsuse resolutsiooni p 2. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja on palunud 26.04.2016 hagiavalduses välja mõista kostjalt kulutused 5 993,92 eurot, kahju 1 500 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 192 eurot, kokku 7 685,92 eurot. Hagi rahuldatakse osaliselt summas 5 992,33 eurot (5 943,33 eurot + Harju Maakohtu 12.12.2016 otsusega väljamõistetud viivis 49 eurot), st ca 77% ulatuses hageja esialgsest nõudest. Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel hageja menetluskulud 77% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 23% ulatuses hageja kanda.
22.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
23.Esmalt hindab ja analüüsib kohus poolte menetluskulusid esimeses maakohtu menetluses. Hageja menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja menetluskulude suurus esmases maakohtu menetluses on kokku 2 060 eurot, sh kulud lepingulisele esindajale summas 1 560 eurot ning tasutud riigilõiv summas 500 eurot. Kostja menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostja menetluskulude suurus esmases maakohtu menetluses on 2 966 eurot (sh kulud lepingulisele esindajale summas 2 964 eurot ning kulu äriregistri väljavõttele summas 2 eurot), millele lisandub
kulu 22.11.2016 kohtuistungi ettevalmistamiseks 1,5 tunni ulatuses ja osalemine kohtuistungil vastavalt kohtuistungi kestusele. 23.1 TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 500 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista.
23.2 TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks Äriregistrile tehtud päringu kulu summas 2 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
23.3.TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale esimeses maakohtu menetluses osutatud õigusabi tunnihinnaks 80 eurot. Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 80 eurot on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi tunnihinnaks 156 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et kostjale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 156 eurot (käibemaksuga) on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi 19,5 tundi. Hinnates ja analüüsides hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid ning neile kulunud aega, asub kohus seisukohale, et kõik hageja lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik. Arvestades hageja lepingulise esindaja tunnihinda (80 eurot), loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks hageja õigusabikuluks 1 560 eurot. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjale osutatud õigusabi 19 tunni ulatuses, millele lisandub kostja esindamise kulu 22.11.2016 kohtuistungi ettevalmistamiseks 1,5 tunni ulatuses ja osalemine kohtuistungil vastavalt kohtuistungi kestusele. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg ei ole osaliselt põhjendatud. Arvestades käesolevas tsiviilasjas kostja poolt esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning hinnates menetlustoimingutele kulunud aega ja menetlustoimingute vajalikkust, asub kohus seisukohale, et põhjendatuks tuleb lugeda kostja lepingulise esindaja menetlustoimingutele kulunud aega kokku mahus 20,5 tundi. 22.11.2016 kohtuistungi protokollist (I kd, lk 176-180) nähtub, et istung algas kell 10:00 ning lõppes 13:01. Kohus leiab, et põhjendatuks ning vajalikuks tuleb lugeda kostja lepingulise esindaja ajakulu 22.10.2016 kohtuistungiks ettevalmistamiseks ning istungil osalemise ees kokku mahus 4,5 tundi. Arvestades kostja lepingulise esindaja tunnihinda (156 eurot koos käibemaksuga), loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja õigusabikuluks 3 198 eurot (20,5x156). Kokkuvõtvalt peab kohus esimeses maakohtu menetluses põhjendatuks ja vajalikuks hageja menetluskulusid summas 2 060 eurot (õigusabikulud summas 1 560 eurot + riigilõiv 500 eurot) ning kostja menetluskulusid summas 3 200 eurot (õigusabikulud summas 3 198 eurot + registrile tehtud päringu kulu summas 2 eurot).
24.Järgnevalt hindab ja analüüsib kohus poolte menetluskulusid apellatsioonimenetluses. Hageja menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja menetluskulude suurus apellatsioonimenetluses on kokku 1 574 eurot, sh kulud lepingulisele esindajale summas 1 149 eurot ning tasutud riigilõiv summas 425 eurot. Kostja menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostja menetluskulude suurus apellatsioonimenetluses on 2 097 eurot (sh kulud lepingulisele esindajale summas 1 872 eurot ning riigilõiv summas 225 eurot), millele lisandub ettevalmistus 11.04.2017 kohtuistungiks 2 tunni ulatuses ja osalemine kohtuistungil vastavalt kohtuistungi kestusele. 24.1 Hageja menetluskuluks on apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv summas 425 eurot. Kostja menetluskuluks on vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv summas 225 eurot. Kohus leiab, et riigilõivude näol on tegemist põhjendatud kuludega, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista. 24.2 Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi 6,5 tunni ulatuses, millele lisandub kohtuistungiga seotud kulu 0,75 tunni (45 minuti) eest summas 135 eurot. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi tunnihinnaks 156 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel rakendatud tunnitasumäär 156 eurot (koos käibemaksuga) eurot on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades lepingulise esindaja tasuna mõistlik. Kohus, hinnates ja analüüsides hageja lepingulise esindaja poolt apellatsioonimenetlus tehtud menetlustoiminguid ning neile kulunud aega, leiab, et lepingulise esindaja menetlustoimingud ja neile kulunud aeg ei ole osaliselt põhjendatud. Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja menetlustoimingut „apellatsioonkaebuse täienduse koostamine“, kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus ei ole apellatsioonkaebusele täiendust küsinud. Kohus ei pea põhjendatuks ja vajalikuks ka hageja lepingulise esindaja menetlustoimingut „vastustaja apellatsioonkaebuse vastusega tutvumine“, kuivõrd nimetatud menetlustoiming on hõlmatud hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud menetlustoiminguga „Harju Maakohtu 12.12.2016 kohtuotsusega tutvumine, vastuapellatsioonkaebusega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine“. Ülejäänud menetlustoimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud. Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud tähtaegselt menetluskulude nimekirja kulude kohta, mis seonduvad Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2017 kohtuistungil osalemisega, mistõttu ei kuulu need kostja poolt hüvitamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2017 kohtuistungil (II kd, lk 44) on hageja lepinguline esindaja kinnitanud, et istungil esitatud menetluskulude nimekirjas ei sisaldu lepingulise esindaja kohtuistungist osavõtuga seotud ajakulu. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja ei ole kohtuistungil osalemisega seotud kulude osas menetluskulude nimekirja tähtaegselt esitanud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei määranud Tallinna Ringkonnakohus eraldi tähtaega 11.04.2017 istungiga seotud menetluskulude nimekirja esitamiseks. Seega võis hageja asja uuel läbivaatamisel maakohtus ning menetluskulude terviknimekirjas esitada ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2017 kohtuistungiga seotud õigusabikulu. Tallinna Ringkonnakohtu istung kestis 41 minutit, s.o 0,7 tundi. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks menetluskuluks ka hageja lepingulise esindaja 11.04.2017 kohtuistungil osalemise eest mahus 0,7 tundi. Kokku on seega hagejale osutatud põhjendatud ja vajalikus ulatuses õigusabiteenust apellatsioonimenetluses 2,2 tunni ulatuses, mis esindaja tunnihinda (156 eurot koos käibemaksuga) arvestades teeb kokku 343,2 eurot (2,2x156). Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjale apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi 12 tunni ulatuses, millele lisandub Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2017 kohtuistungiks ettevalmistamiseks kulunud aeg 2 tundi ja osalemine kohtuistungil vastavalt kohtuistungi kestusele. Arvestades apellatsioonimenetluses kostja poolt esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning hinnates menetlustoimingutele kulunud aega ja menetlustoimingute vajalikkust, asub kohus seisukohale, et kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on
põhjendatud kokku mahus 10,5 tundi. Kohus selgitab, et ei pea põhjendatuks kostja lepingulise esindaja ajakulu 4 tundi menetlustoimingule „apellandi 07.aprilli 2017.a täiendavate seisukohtade läbitöötamise ja väidete võrdlemine menetluses juba esitatuga“. Kohus on eelnevalt leidnud, et ei pea põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 07.04.2017 täiendava menetlusdokumendi koostamiseks ning kuivõrd apellatsioonimenetluses ei ole kostjalt nimetatud menetlusdokumendi osas seisukohta küsinud, leiab kohus, et tegemist ei ole põhjendatud ja vajaliku menetlustoiminguga. Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2017 kohtuistungi protokollist (II kd, lk 44) nähtub, et istung algas kell 14:03 ning lõppes 14:44. Kohus leiab, et põhjendatuks ning vajalikuks tuleb lugeda kostja lepingulise esindaja ajakulu 11.04.2017 kohtuistungiks ettevalmistamiseks ning istungil osalemise ees kokku mahus 2,5 tundi. Arvestades kostja lepingulise esindaja tunnihinda (156 eurot koos käibemaksuga), loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks kostja õigusabikuluks 1 638 eurot (10,5x156). Kokkuvõtvalt peab kohus apellatsioonimenetluses põhjendatuks ja vajalikuks hageja menetluskulusid summas 768,20 eurot (õigusabikulud summas 343,2 eurot + riigilõiv 425 eurot) ning kostja menetluskulusid summas 1 863 eurot (õigusabikulud summas 1 638 eurot + riigilõiv 225 eurot).
25.Kostja esitas Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuse peale 02.06.2017 kassatsioonkaebuse ning tasunud kassatsioonikautsjonit 100 eurot. Riigikohus jättis kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, arvas tasutud kautsjoni riigituludesse ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud kostja enda kanda. Maakohus ei saa muuta kassatsioonimenetluses kantud menetluskulude jaotust. Seetõttu jäävad kostja poolt kassatsioonimenetluses kantud kulud kostja enda.
26.Järgnevalt hindab ja analüüsib kohus poolte menetluskulusid asja uuel läbivaatamisel maakohtus. Hageja menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja menetluskulude suurus asja uuel läbivaatamisel maakohtus on kokku 2 184 eurot (kulud lepingulisele esindajale). Kostja menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja menetluskulude suurus asja uuel läbivaatamisel maakohtus on 2 028 eurot (kulud lepingulisele esindajale), millele lisandub ettevalmistus 08.11.2017 kohtuistungiks 2 tunni ja 30 minuti ulatuses ja osalemine kohtuistungil vastavalt kohtuistungi kestusele. 26.1 Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hagejale asja uuel läbivaatamisel maakohtus osutatud õigusabi 14 tunni ulatuses. Kostja on esitanud vastuväite hageja asja uuel läbivaatamisel maakohtus kantud menetluskulude osas. Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulude nimekiri hõlmab kahe lepingulise esindaja poolt tehtud toiminguid. Kahe lepingulise esindaja kasutamine ei ole kostja hinnangul põhjendatud. Nimekirjast ei nähtu, kui palju aega on kumbki lepinguline esindaja iga toimingu tegemiseks kulutanud. Seetõttu tuleb kulutatud aeg jagada kahega. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega. Hageja menetluskulude nimekirjast ei nähtu, et hageja taotleks õigusabikulu väljamõistmist kahe esindaja poolt tehtud toimingute eest. Arvestades ka asjaolu, et kõik menetlusdokumendid on allkirjastatud hageja esindaja xxxx poolt, asub kohus seisukohale, et hageja palub hüvitada ühe esindaja kulud. Kohus, hinnates ja analüüsides hageja lepingulise esindaja poolt asja uuel läbivaatamisel maakohtus tehtud menetlustoiminguid ning neile kulunud aega, leiab, et lepingulise esindaja menetlustoimingud ja neile kulunud aeg ei ole osaliselt põhjendatud. Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks ja vajalikuks hageja lepingulise esindaja 14.08.2017 ning 21.09.2017 menetlustoimingutele kulunud aega mahus kokku 11 tundi. Hinnates ja analüüsides hageja nimetatud menetlustoimingutele kulunud aega, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, tuleb põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks 14.08.2017 menetlustoimingule pidada 4 tundi ning 21.09.2017 menetlustoimingule kokku 3,5 tundi. Hageja esindaja 07.11.2017 menetlustoiming ja sellele kulunud aeg on põhjendatud. Harju Maakohtu 08.11.2017 kohtuistungi protokollist (II kd,
lk 173-177) nähtub, et istung algas kell 10:00 ning lõppes 11:53. Kohus leiab, et põhjendatuks ning vajalikuks tuleb lugeda hageja lepingulise esindaja ajakulu 08.11.2017 kohtuistungil osalemise ees kokku mahus 1,89 tundi (s.o 1 tund ja 53 minutit). Kokku on seega hagejale osutatud põhjendatud ja vajalikus ulatuses õigusabiteenust asja uuel läbivaatamisel maakohtus 10,39 tunni ulatuses, mis esindaja tunnihinda (156 eurot koos käibemaksuga) arvestades teeb kokku 1620,84 eurot (10,39x156). 26.2 Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostjale asja uuel läbivaatamisel maakohtus osutatud õigusabi 13 tunni ulatuses, millele lisandub Harju Maakohtu 08.11.2017 kohtuistungiks ettevalmistamiseks kulunud aeg 2 tundi ja 30 minutit ja osalemine kohtuistungil vastavalt kohtuistungi kestusele. Arvestades asja uuel läbivaatamisel kostja poolt esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning hinnates menetlustoimingutele kulunud aega ja menetlustoiminguid kogumis, asub kohus seisukohale, et kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud ning neile kulunud aeg on põhjendatud kokku mahus 10,69 tundi. Kohus pea osaliselt põhjendatuks kostja lepingulise esindaja ajakulu 4 tundi ja 5 minutit 28.09.2017 kuni 03.10.2017 menetlustoimingutele. Kohtu hinnangul tuleb nimetatud menetlustoimingute tegemise põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks lugeda kokku 45 minutit (s.o 0,75 tundi). Kohus ei pea põhjendatuks kostja lepingulise esindaja 21.06.2017 ning 27.06.2017 menetlustoiminguid ning neile kulunud aega, kuivõrd nimetatud menetlustoimingud ei nähtu tsiviilasja toimikust, mistõttu kohtul puudub võimalus nimetatud menetlustoimingute põhjendatust ja vajalikkust kontrollida. Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks ka kostja lepingulise esindaja 16.08.2017 kuni 11.09.2017 menetlustoimingutele kulunud aega. Analüüsides ning hinnates viimati nimetatud kuupäevadel tehtud menetlustoiminguid (sh esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu), peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks nimetatud perioodil tehtud menetlustoiminguid kokku mahus 6 tundi. Arvestades Harju Maakohtu 08.11.2017 kohtuistungi kestust (1 tund ja 53 minutit), leiab kohus, et põhjendatuks ning vajalikuks tuleb lugeda kostja lepingulise esindaja ajakulu 08.11.2017 kohtuistungiks ettevalmistamiseks ning istungil osalemise ees kokku mahus 2,89 tundi (ettevalmistus 1 tund ning istungil osalemine 1,89 tundi). Ülejäänud menetlustoimingud ja neile kulunud aeg on põhjendatud. Kokku on seega kostjale osutatud põhjendatud ja vajalikus ulatuses õigusabiteenust asja uuel läbivaatamisel maakohtus 10,69 tunni ulatuses, mis esindaja tunnihinda (156 eurot koos käibemaksuga) arvestades teeb kokku 1 667,64 eurot (10,69x156). Kokkuvõtvalt peab kohus asja uuel läbivaatamisel maakohtus põhjendatuks ja vajalikuks hageja menetluskulusid (õigusabikulud) summas 1 620,84 eurot ning kostja menetluskulusid (õigusabikulud) summas 1 667,64 eurot.
27.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 4 449,04 eurot (esimeses maakohtu menetluses kantud kulud summas 2 060 eurot + apellatsioonimenetluses kantud kulud summas 768,2 eurot + asja uuel läbivaatamisel maakohtus kantud kulud 1 620,84 eurot). Vastavalt menetluskulude jaotusele jäeti hageja menetluskulud 77% ulatuses kostja kanda, seega tuleb kostjal hüvitada hagejale 77% hageja menetluses kantud kuludest, so summas (4 449,04 x 77%) 3 425,76 eurot. Kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks on eeltoodust tulenevalt kokku 6 730,64 eurot (esimeses maakohtu menetluses kantud kulud summas 3 200 eurot + apellatsioonimenetluses kantud kulud summas 1 863 eurot + asja uuel läbivaatamisel maakohtus kantud kulud 1 667,64 eurot). Vastavalt menetluskulude jaotusele jäeti kostja menetluskulud 23% ulatuses hageja kanda, seega tuleb hagejal hüvitada kostjale 23% kostja menetluses kantud kuludest, so summas (6 730,64 x 23%) 1 548,05 eurot.
28.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada
hageja ja kostja vastastikused välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1 877,71 eurot (3 425,76 eurot – 1 548,05 eurot).
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käesolevas tsiviilasjas on hageja vastava taotluse esitanud. Kohus rahuldab hageja taotluse ning märgib, et käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb kotjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 877,71 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.TsMS § 178 lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.