2.Tühistada Harju Maakohtu 12. detsembri 2016 otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata RL hagi RL vastu kulutuste hüvitamiseks summas 4252,42 eurot ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
3.Jätta maakohtu otsus muutmata osas, millega kohus rahuldas RL hagi RL vastu kulutuste 1739,50 euro ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 49 euro väljamõistmiseks ning jättis rahuldamata hagi kahju 1500 euro hüvitamiseks.
4.Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Menetluskulude jaotus ja väljamõistmine otsustatakse asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.RL esitas 11.04.2016 Harju Maakohtule hagi RL vastu 7493,92 euro ja viivise väljamõistmiseks. 26.04.2016 hagi täpsustuses palus hageja mõista kostjalt välja 7493,92 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 192 eurot ja viivise edasiulatuvalt kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt kuulus hageja vanaisale PL-le korter aadressil XXX, Tallinn. Vanaisa soovis pärandada korteri hagejale ja koostas selleks mais 2015 koduse testamendi. Korter anti hagejale üle juba aprillis 2015 ning see oli hageja ja tema elukaaslase kodu. Hageja alustas mais 2015 korteris suuremahulist remonti. Täielikult ehitati ümber vannituba, soetati köögimööbel, tehnika jm. Arveid aitasid maksta sugulased.
3.PL suri 16.10.2015, kuid kuna testamenti ei leitud, päris korteri kostja. Alates 05.12.2015 ei saanud hageja ega tema elukaaslane enam oma koju, kuna kostja oli vahetanud ukselukud. Kostja müüs korteri 25.01.2016. Kostja ei hüvitanud hagejale korteris tehtud remonti ega sinna jäänud ehitusvahendeid ja isiklikke asju.
4.Kuna hageja uskus kulutuste tegemisel, et korter jääb temale, tuleb kostjal hagejale korteri remondiks tehtud kulutused 5993,92 eurot hüvitada. Korterisse jäid ka hageja isiklikud esemed: köögimööbel (400 eurot), pliit (250 eurot), külmik (100 eurot), akutrell, puur (200 eurot), riided (300 eurot), raamatud, telefon (250 eurot) - kokku 1500 eurot. Kokku on hagejale tekkinud kahju 7493,92 eurot ja kostja on hageja arvelt alusetult rikastunud.
5.Kostja kasusaamist kinnitab ka asjaolu, et osaline remont oli äsja tehtud ja hageja ei saanud asja ise veel kasutama hakata. Tegemata oli vaid lõppviimistlus. Kostja müüs korteri samas seisukorras nagu see oli hagejast jäänud.
6.Hageja nõuded muutusid sissenõutavaks 05.12.2015, kui kostja omastas hageja elukoha ja tema isiklikud esemed. Hageja palub alates 05.12.2015 kostjalt välja mõista ka viivised. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Hagejal ei saanud olla õiguspärast ootust korteri omandamiseks. Tõendamata on hageja väide, nagu oleks PL aprillis 2015 andnud hagejale üle korteri valduse. Et PL oleks korterist välja kolinud ei ole ka usutav, kuna XXX, Viliveres, Kohila vallas asuv suvila ei võimaldanud aastaringset kasutust. PL elas seal ainult suvel ja tal ei olnud muud elukohta, kuhu oleks saanud pärast korteri hagejale üleandmist elama asuda. Igal juhul ei loo korteri
valdus eeldust selle omandamiseks. Tõendatud ei ole, et PL oleks koostanud kunagi testamendi või sõlminud hagejaga pärimislepingu. Isegi kui PL oleks lubanud korteri hagejale pärandada, ei oleks see tulenevalt testaatori õigusest testamenti muuta saanud luua hagejale õiguspärast ootust korteri omandamiseks.
9.Hageja ei saa nõuda remondikulude hüvitamist VÕS § 1033 lg 2 alusel, kuna ta ei ole käsitletav soorituse saajana. Isegi kui PL oleks hagejale korteri valduse üle andnud, ei saaks seda pidada soorituseks VÕS § 1028 lg 1 mõttes, kuna valduse üleandmine ei toimunud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmiseks. VÕS § 1033 lg 2 võimaldab soorituse saajal nõuda kulutuste hüvitamist, mille isik on teinud enda esemele.
10.Hageja ei saa nõuda kulutuste hüvitamist VÕS § 1042 alusel. Ta ei ole tõendanud kulutuste tegemist ega kulutuste hüvitamise nõude suurust. Sularahaarved ei tõenda kulude kandmist hageja poolt just vaidlusaluse korteri remondiks, vaid üksnes seda, et keegi on mingil kuupäeval ehituspoes ostu sooritanud. Kulutuste tegemist ei tõenda ka A OÜ, F OÜ ja S OÜ arved. Hageja ei ole näidanud, milliseid sisetöid ja vannitoa renoveerimise töid need arved hõlmavad ning kas ja millises ulatuses katavad arvetel esitatud summad väidetavate tööde teostamiseks kasutatud materjale. Tööde teostamist ei tõenda ka üleandmisevastuvõtmise akt, kuna sellest ei nähtu, millised tööd on teostatud ja üle antud.
11.Tegelikult ei teinud hageja korteri remontimiseks kulutusi. Korteri müümise ajal oli korteris täielikult renoveeritud vaid vannituba. Muudes ruumides oli siseviimistlus minimaalne või puudus üldse. Arvestades korteri seisukorda jaanuaris 2016, ei ole objektiivselt võimalik, et korteris tehti 5993,92 euro väärtuses remonttöid. Arvestades tõenditena esitatud arvete suurust, üldsõnalisust, tehtud tööde teostamist kinnitavate tõendite puudumist ja asjaolu, et tegemist on sularahaarvetega, on tõenäoline, et arved on koostatud kunstikult tõendite loomiseks. Muu hulgas ei nähtu arvetelt kulutusi, mis reeglina moodustavad peamise osa vannitoa renoveerimise kuludest. Sisetööde eest arved esitanud A OÜ ja F OÜ tegevusalade hulka ei kuulu sisetööde tegemine. Lisaks on A OÜ juhatuse liige JK, kes on hageja elukaaslase KK sugulane. Hageja ei ole ka tõendanud, et tõenditena esitatud arved on tasutud.
12.Isegi kui väidetavad kulutused oleksid kantud, ei ole hageja nõude suuruse arvestus täpne. Hagiavalduse lisades esitatud arved korduvad. Väidetavalt ligi 6000 euro kulutamine vannitoa remondile ja peaaegu olematule siseviimistlusele ei ole korteriomanikule ka kasulik (VÕS § 1042 lg 1). Hageja väited köögimööbli jm soetamise kohta ei ole tõendatud.
13.Kui esemele tehakse kulutusi ühel ajahetkel, ese aga tagastatakse omanikule hiljem, võivad kulutused olla kas täielikult või osaliselt ära tarvitatud. Enne seda, kui kostja sai korteri valduse tagasi, kasutasid korterit väidetavalt hageja ja tema elukaaslane.
14.Hageja väited korteri müümise kohta koos tema isiklike asjadega on paljasõnalised ja tõendamata. Samuti ei ole hageja tõendanud väidetava vara väärtust. Kahju hüvitamise nõue on seetõttu alusetu.
Esimese astme kohtu otsus
15.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks kulutuste hüvitamiseks välja 1739,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 49 eurot. Kohus jättis rahuldamata kulutuste hüvitamise nõude summas 4254,42 eurot, kahju hüvitamise nõude 1500 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõude 143 euro suuruses. Menetluskulud jättis kohus 23% ulatuses hageja ja 77% ulatuses kostja kanda. Kohus määras hageja
hüvitatavate menetluskulude suuruseks 473,80 eurot ja kostja hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2462,46 eurot ning mõistis tasaarvestuse tulemusel hagejalt kostja kasuks välja 199,70 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
16.Otsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et XXX, Tallinn asuva korteri omanik oli kuni surmani PL ja korteri omanikuks sai alates 30.11.2015 kostja; hageja ei ole olnud korteri omanik; korteris on tehtud renoveerimistöid, täielikult on renoveeritud korteri vannituba ja WC. Pooled vaidlevad selle üle, millises ulatuses renoveerimistöid korteris tehti, kas hageja kandis seoses renoveerimistöödega kulutusi ja kui kandis, siis kui suures ulatuses; kas need kulutused olid kostja jaoks kasuliku ja kas need on ennast kostja jaoks ammendanud; kas korterisse jäi hagejale kuuluvaid esemeid ja kui, siis millised ja milline oli nende väärtus, samuti selle üle, kas hageja saab alates 05.12.2015 nõuda kostjalt viivist.
17.Õiged ei ole kostja väited tõenditena esitatud dokumentide võltsituse kohta. Eksimus A OÜ kassa sissetuleku orderite numbrites ja erinevused orderites märgitud tellija/tasuja nimedes ning aadressides ei viita dokumentide võltsitusele. See, kuidas äriühing oma dokumente koostab, ei saa üldjuhul olla äriühingu väliste isikute kontrolli all. Meelevaldne on kostja käsitlus, et dokumentide fiktiivsus võib tuleneda sellest, et A OÜ juhatuse liige JK on hageja elukaaslase sugulane. Asjaolu, et hageja esitas tõendid tulenevalt tõendamisvajadusest pärast tõendamiskoormise kohta selgituste saamist, ei anna alust kahelda dokumendi ehtsuses. Samuti ei ole vastuolulised töövõtuleping ja selle alusel esitatud arve.
18.Võltsitusele ei viita ka erinevused F OÜ arvel, tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktis ning kassa sissetuleku orderil märgitud tellija ja maksja isikutes ega asjaolu, et dokumendid on sama kuupäevaga. Esile ei ole toodud, et hageja kontrolli all oleks olnud see, kuidas äriühing oma dokumente koostab. See, et A OÜ ja F OÜ registrijärgsete tegevusalade hulka ei kuulu sisetööde tegemine, ei viita samuti dokumentide fiktiivsusele.
19.Vaidlust ei ole selles, et renoveeritud on WC-vannituba. Eksperthinnang korterile, üleandmise ja vastuvõtu aktid, teostatud tööde aktid ja tööde eest esitatud arved kogumis tõendavad ka muus osas renoveerimistööde tegemist. Tõendatud on hageja kulutused 5279 euro suuruses, s.o 2179 eurot elutoa, 650 eurot köögi, 650 eurot magamistoa ja 1800 eurot WC-vannitoa renoveerimiseks. Kulu on tõendatud sõltumata sellest, et üleandmise ja vastuvõtmise aktidest ning arvetelt ei nähtu iga konkreetse töö maksumus. Üldise maksumuse märkimine ei vähenda tõendi usaldusväärsust. Ka kostja ise möönis, et vannitoa remondiks võiks töö peale kuluda samas suurusjärgus summa. Vannitoa tööde maksumust tõendab ka 01.10.2015 töövõtuleping. Samuti on kassa sissetuleku orderite ja arvetega tõendanud kulutuste kandmise summas 5279 eurot.
20.Hageja ei ole tõendanud järgmiste kulutuste kandmist: A OÜ 02.10.2015 arve, A OÜ 12.10.2015 arve, K 08.10.2015 arve, B OÜ 19.05.2015 arve, E 08.10.2015 arve, K 07.10.2015 arve, K 06.10.2015 arve, E 08.10.2015 arve, K 10.10.2015 arve, E 12.10.2015 arve, H AS 19.05.2015 arve, K 02.10.2015 arve, A OÜ 05.10.2015 arve, K 06.10.2015 arve, K 02.10.2015 arve, K 18.05.2015 arve ja K 27.07.2015 arve. See, et hageja valduses on ehituspoodide ostuarved, ei tõenda, et neil märgitud materjalid oleks soetatud hageja poolt korteri renoveerimiseks. Hageja selgitused selle kohta, millise ruumi jaoks materjale kasutati, on üldsõnalised ja tõendamata.
21.Asjaolu, kas hageja kasutas PL eluajal korterit oma elukohana, ei oma kulutuste tegemise seisukohalt määravat tähtsust.
22.Kassa sissetuleku orderitega on tõendatud kulutuste tegemine korteris seoses elutoa, magamistoa ja köögi renoveerimistöödega, kuid tõendatud ei ole, et maksja oli ainult hageja. Orderite kohaselt on maksjad nii hageja kui KK. Kuna ei ole tuvastatud, kui palju
kumbki maksis, on õiglane lähtuda sellest, et mõlemad maksid poole. 27.07.2015 kassa sissetuleku orderi nr 87 kohaselt on makstud 2179 eurot, millest pool moodustab 1089,50 eurot, 08.10.2015 A OÜ orderi nr 050915 kohaselt on makstud 650 eurot, millest pool moodustab 325 eurot ja 07.09.2015 A OÜ orderi nr 050915 kohaselt on makstud 650 eurot, millest pool moodustab 325 eurot. Kokku on hageja osa arvete eest tasumisel olnud 1739,50 eurot. Tõendatud ei ole, et KK oleks tema poolt tasutud summade ulatuses nõude kostja vastu hagejale loovutanud (VÕS § 164 lg 1) ja tema poolt tasutud summasid ei saa pidada hageja nõude osaks.
23.Tõendatud on, et hageja poolt olid kulutused tehtud ilma õigusliku aluseta, kuna korter, kus renoveerimistöid teostati ei kuulunud hagejale. Hageja ei olnud selleks õigustatud ega kohustatud. Hageja väide, et PL lubas korteris renoveerimistöid teha, ei oma VÕS § 1042 lg 1 kontekstis tähtsust, sest kulutuste alusel rikastus lõppkokkuvõttes kostja.
24.Hageja kulutused summas 1739,50 eurot on kostjale kasulikud. Kasulikkus tuleneb teostatud töödest ja asjaolust, et tööd teostati 2015.a vahetult enne kostja poolt korteri omanikuks saamist. Renoveerimistööd suurendasid korteri väärtust ja seega suurenes ka korteri võõrandamisest saadav tulu. Eksperthinnangu kohaselt oli korteri tugevuseks WCvannitoa uus viimistlust. Et muus osas oli remont pooleli, ei tähenda, et remont ei olnud kostjale kasulik. Kuna tööd teostati vahetult enne kostja omandiõiguse tekkimist, ei olnud hageja teostatud kulutusi ära tarvitatud.
25.Tõendatud ei ole hageja poolt kulutuste tegemine teiste korteriga seotud tööde osas. Tuvastatud on WC-vannitoa renoveerimistööd 1800 euro eest. S OÜ 12.10.2015 arvel puudub aga viide selle kohta, et see oleks tasutud hageja poolt. Arve saajaks on märgitud hageja elukaaslase isa, kuid hageja ei ole tõendanud, et viimane hagejat esindas. Seda makset ei saa hagejaga seostada. Seetõttu kuulub hageja nõue rahuldamisele summas 1739,50 eurot.
26.Hageja kahju hüvitamise nõue isiklike esemete eest jääb rahuldamata. Tõendamata on, et korterisse jäid hageja isiklikud esemed. Korteri müügikuulutus tõendab ainult seda, et korteris on kellegi esemeid. Tööde eest tasumine ei ole seotud esemete jätmisega korterisse. Hageja ei tõendanud, et ta oleks korteris ise töid teinud. Samuti on tõendamata, et hageja korteris elas. Kuigi õige ei ole kostja käsitlus, nagu ei saaks aastaringselt elada elamus, kus pole WC-d ja vett saab puurkaevust, ei ole sellega tuvastatud, et hageja oleks korterit elukohana kasutanud. Korteriühistu arvete omamine ei tõenda korteris elamist ega sinna oma isiklike esemete jätmist.
27.Hageja nõue kulutuste hüvitamiseks tuleb lugeda sissenõutavaks muutunuks hiljemalt 05.12.2015. Kostja sai korteri omanikuks 30.11.2015. Hiljemalt omanikuks saamise hetkest tuleb lugeda omanik rikastunuks VÕS § 1042 lg 1 tähenduses. Kostja kinnitas ise, et tal oli korteri valdus juba enne omanikuks saamist. Seega tuleb viivist arvestada alates 05.12.2015.
28.Seoses nõude osalise rahuldamisega tuleb 23% menetluskuludest jätta kostja kanda ja 77% hageja kanda. Apellatsioonkaebus
29.Hageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles jäeti rahuldamata tema kulutuste hüvitamise nõue summas 4252,42 eurot ja kahju hüvitamise nõue summas 1500 eurot ning saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
30.Kaebuse kohaselt rikkus maakohus otsuse tegemisel menetlusnorme ja jättis asjasse puutuvad tõendid ebaõigesti arvesse võtmata. Samas võttis kohus arvesse kostja tõendamata väited.
31.Kohus jaotas ebaõigesti hageja ja KK kui ühise leibkonna ühiselt kodu remondiks teostatud kulutused kaheks. Kohus tuvastas, et kulud on tõendatud ja kostja on alusetult rikastunud. Kui kostja leiab, et hageja nõuet tuleb vaadelda osaliselt, peab ta tõendama seost KK-ga selliselt, mis lubaks need kulud lugeda alusetuteks.
32.Kui kohus leidis, et KK on kolmas asjast huvitatud isik, siis oleks kohus pidanud lisama ta menetlusosaliste hulka.
33.Kohus leidis ebaõigesti, et tõendamata on hageja elamine korteris ja tema isiklike asjade jäämine korterisse. Selle asjaolu mitteesinemise tõendamise koormus lasus kostjal, kui ta seda väitis. Korterisse jäänud asjad on osaliselt nähtavad korteri hindamisakti fotodelt. On eluliselt arusaadav, et kui kostja tungib korterisse, mis oli hageja valduses, ei saa asjade väärtust hinnata läbi tšekkide, vaid ainult tunnistajate ja fotode abiga. Kohus pidi arvesse võtma, et tegemist on isa-poja suhtega.
34.Hageja esitas taotluse kuulata üle tunnistajad, kes oleks andnud ütlusi selle kohta, et ta elas korteris ja seal olid tema isiklikud asjad. Kohus, jättes hageja taotluse rahuldamata, rikkus hageja õigusi ja poolte võrdse kohtlemise põhimõtet. Hageja ei saanud seetõttu tõendada oma väiteid, mida ta muude tõenditega ei saanud tõendada. Tunnistusi võib võtta ka kirjalikult.
35.Hageja kanda jäetud kostja menetluskulud on ebamõistlikult suured ja ebaõigesti arvestatud. Vastuapellatsioonkaebus
36.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus hagi rahuldas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
37.Kaebuse kohaselt on maakohtu otsus hageja kulutuste hüvitamise nõude osalise rahuldamise kohta vastuolus kehtiva õigusega ega põhine asjas kogutud tõendite õigel hindamisel. Maakohus leidis ebaõigesti, et elutoa, köögi ja magamistoa remondiga seonduvate kulude kandmine hageja ja KK poolt summas 3479 eurot on tõendatud F OÜ ja A OÜ kassa sissetuleku orderitega. Remonttööde ulatus, väärtus ja kulude kandmine summas 5993,92 eurot ei ole usaldusväärselt tõendatud. Maakohus oleks pidanud jätma nõude kogu ulatuses rahuldamata.
38.Maakohtu käsitlus, mille kohaselt kandsid hageja ja KK elutoa, köögi ja magamistoa remondiga seonduvaid kulutusi võrdsetes osades, on meelevaldne ja tõendamata. Nõude esitas hageja, kes ei väitnud, et osa nõudest kuulub KK-le. Ka kassa sissetuleku orderitest ei nähtu, et kulud on kantud võrdsetes osades.
39.Maakohus eksis menetluskulude protsentuaalsel jaotamisel ja hageja kasuks väljamõistetud summa arvutamisel. Otsuse põhjendava osa kohaselt jättis kohus menetluskulud 23% ulatuses kostja kanda ja 77% ulatuses hageja kanda, kuid resolutsioonis märkis menetluskulude protsentuaalse jaotuse vastupidi.
40.Maakohus arvutas valesti hagejalt kostja kasuks väljamõistetava rahasumma suuruse. Arvestades tsiviilasja hinda rahuldati hagi 21,58%, mitte 23% ulatuses. Seetõttu ei saanud kohus jätta kostja kanda rohkem kui 21,58% hageja menetluskuludest. Pärast vastastikuste
nõuete tasaarvestamist oleks kohus pidanud hagejalt kostja kasuks välja mõistma 274,83 eurot. Sellest lähtuvalt on ebaõige ka menetluskuludelt arvestatav viivis.
41.Maakohus tegi menetluskulude tasaarvestuse tulemusel tasumisele kuuluva summa arvutamisel arvutusvea. Hagejalt oleks tulnud kostja kasuks välja mõista 1988,66 eurot, mitte 1988,20 eurot. Kohus mõistis hagejalt välja 46 senti vähem. Vastused kaebustele
42.Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
43.Hageja nõustub vastuapellatsioonkaebuse väidetega selle kohta, et kohus tegi ebaõige menetluskulude jaotuse. Muus osas vaidleb hageja vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
44.Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja taotluse osas jätta hageja apellatsioonkaebus läbi vaatamata. Kostja leiab, et hageja kaebus on võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti. Taotluse põhjenduste kohaselt peab TsMS § 633 lg 2 p 2 kohaselt apellatsioonkaebusest selgelt nähtuma, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ja millist ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, millist lahendit apellant taotleb ja see on kaebuse läbivaatamist takistav puudus, mistõttu tuleb hageja apellatsioonkaebus jätta TsMS § 643 lg 1 alusel läbi vaatamata. Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu.
45.Apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja kulutuste hüvitamise nõude summas 4252,42 eurot ja kahju hüvitamise nõude summas 1500 eurot ning ta palus saata asja tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kuigi hageja apellatsioonkaebuses märgitud taotlus on sõnastatud kohmakalt, on sellest võimalik aru saada, et hageja soovib ringkonnakohtult kohtuotsuse tühistamist vaidlustatud osas ja tühistatud osas asja saatmist tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist puudusega, mis takistaks hageja apellatsioonkaebuse läbivaatamist, sest hageja tahe on kohtule arusaadav. Ringkonnakohus jätab kostja taotluse hageja apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks rahuldamata.
46.Hageja ei vaidlustanud apellatsioonkaebuses kohtuotsust osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata kulutuste hüvitise 2 euro suuruses (hageja nõue oli selles osas 5993,92 eurot, millest maakohus rahuldas 1739,50 eurot, vahe 4254,42 eurot, hageja apellatsioonkaebuse nõue on 4252,42 eurot). Hageja 07.04.2017 menetlusdokumendis märgitud taotluse summa suurusega 4254,42 eurot jätab ringkonnakohus tähelepanuta, sest TsMS § 634 lg 1 kohaselt ei või apellant pärast apellatsioonitähtaja lõppemist kaebust muuta ega täiendada. Sama paragrahvi lg 2 järgi on apellandil õigus esitada pärast apellatsioonitähtaja möödumist üksnes väiteid õiguse tõlgendamise kohta ja vastuväiteid vastustaja poolt apellatsioonimenetluses esitatule ning uusi asjaolusid, mis tekkisid või said apellandile teatavaks pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust ka osas, millega jäeti rahuldamata tema 49 eurot ületav viivisenõue.
47.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada osas, millega maakohus jättis
rahuldamata hagi kulutuste hüvitamiseks summas 4252,42 eurot ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas. Tühistatud osas tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
48.Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, millega kohus rahuldas hagi kulutuste 1739,50 euro ja viivise 49 euro väljamõistmiseks ning jättis rahuldamata hagi kahju 1500 euro hüvitamiseks. Apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
49.Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mida ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud: XXX, Tallinnas asuva korteriomandi omanik oli kuni surmani 16.10.2015 hageja vanaisa ja kostja isa PL; kostja päris PL vara ja sai korteriomandi omanikuks 30.11.2015; 05.12.2015 vahetas kostja korteri ukse lukud ja hageja ei pääsenud enam sinna sisse; korteris on tehtud 2015. aastal renoveerimistöid, sh on täielikult renoveeritud vannituba ja WC.
50.Hageja nõudis kostjalt korteris tehtud remondi kulude 5993,92 euro ja korterisse jäänud hageja isiklike asjade väärtuse 1500 euro hüvitamist, samuti viivise väljamõistmist.
51.Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selle üle, millises ulatuses renoveerimistöid korteris tehti, kes ja kui suures ulatuses neid kulusid kandis ning kas ja millised hagejale kuuluvad esemed jäid korterisse ning milline oli nende väärtus, samuti menetluskulude jaotuse ja väljamõistetud summa suuruse üle.
52.Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus esmalt seda, et maakohus ei pidanud omal algatusel kaasama kolmanda isikuna menetlusse hageja elukaaslast KK. KK ei ole hagi esitanud ning ta ise ega pooled ei ole esitanud avaldust tema menetlusse astumiseks või kaasamiseks (TsMS § 212-216).
53.Maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et korterisse oleks jäänud tema asjad koguväärtusega 1500 eurot. Müügikuulutuse juures olevate fotode järgi (I kd lk 27-30) sellist järeldust teha ei saa. Maakohus selgitas 14.04.2016 määruses, et hagejal tuleb võimalikult täpselt määratleda korterisse jäänud esemed ja nende väärtus (I kd lk 34). Hageja seda ei teinud. Hageja ei märkinud hagi täpsustuses konkreetset vara koosseisu, mille väärtuse hüvitamist ta nõuab (I kd lk 35). Ta ei ole tõendanud oma asjade jäämist korterisse ega nende maksumust. Tunnistajate ülekuulamist korteris olnud ja sinna jäänud hageja asjade osas hageja ei taotlenud (taotlus I kd lk 136,137). Hagi rahuldamata jätmine oli selles osas õige.
54.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et korteri remontimiseks on tehtud kulutusi 5279 euro suuruses summas, s.o 2179 eurot elutoa, 650 eurot köögi, 650 eurot magamistoa ja 1800 eurot WC-vannitoa renoveerimiseks. Maakohus märkis otsuses, milliste tõendite alusel kohus selle tuvastas. Ringkonnakohtul puudub alus tõendite hindamiseks erinevalt maakohtust ja teistsuguse järelduse tegemiseks .
55.Samas leiab ringkonnakohus, et maakohus ei ole välja selgitanud kõiki asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid, millega rikkus TsMS §-s 392 sätestatud eelmenetluse ülesandeid ning see võis viia ebaõige kohtuotsuse tegemiseni.
56.Maakohus leidis, et hageja kantud kulutusteks saab lugeda üksnes poole F OÜ-le ja A OÜle makstud summadest, kuna kassa sissetuleku orderitele on märgitud maksjatena kaks isikut – hageja ja tema elukaaslane KK (I kd lk 145,146) ning et S OÜ-le makstud 1800 eurot (I kd lk 25) ei saa käsitleda hageja kuluna, kuna selle summa maksjat ei ole võimalik tuvastada.
57.Maakohus jättis tähelepanuta VÕS § 78 lg-s 1 sätestatu, mille kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib
kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Maakohus ei ole välja selgitanud, kes eelnimetatud töövõtjatele töö eest tegelikult tasus. Juhul, kui asja uuel läbivaatamisel selgub, et tööde eest on tasunud lisaks hagejale ka kolmandad isikud, tuleb kohtul pooltega arutada VÕS § 78 kohaldamist ja teha kindlaks, kas kolmandate isikute poolt on täidetud hageja kui korteri valdaja rahalised kohustused ja kas kostja on kohustatud need kulutused hagejale hüvitama.
58.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga ka selles osas, nagu ei saaks ehituspoodide ostuarvetega tõendada korteri renoveerimiseks vajalike materjalide ostmist. TsMS § 229 lg 1 järgi on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kiondlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab tõendina ka dokumentaalse tõendi, milleks võib olla ka ostuarve.
59.TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise kohaselt võib pool kasutada vastaspoole väite tõrjumiseks kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni tõendama kohustatud pool ei ole oma väiteid tõendanud. Kuni hageja ei esita tema väiteid usutavaks muutvaid tõendeid, ei teki kostjal kohustust tuua omalt poolt hageja väidete ja tõendite kahtluse alla seadmiseks esile oma väiteid ja neid ka omakorda tõendada. Kuna hageja on esitanud kaupluste ostuarved, millelt nähtub, et remondiks vajalikke materjale on ostetud perioodil, mil korteris tehti remonti, oli kostjal kohustus tõendada, et neid materjale korteri remontimisel ei kasutatud. Maakohus ei ole kostjale seda selgitanud.
60.Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul ostuarveid tõenditena hinnata koos muude tõenditega. Tõendite hindamisel tuleb kohtul arvestada muu hulgas sellega, et ostuarvetele füüsilistest isikutest ostjate nimesid ei märgita, samuti seda, et osadel ostuarvetel on ostjana märgitud S OÜ, kes remontis vaidlusaluses korteris vannituba ja WC-d ja kellele on tasutud materjalide ostmiseks ettemaks 500 eurot, mille töövõtja kohustus esitama tellijale (I kd lk 141).
61.Kuna pooltel jäid maakohtu eelmenetluse puuduste ja selgitamiskohustuse rikkumise tõttu asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esitamata, peab kohus asja uuel läbivaatamisel võimaldama pooltel neid asjaolusid ja tõendeid esitada. Sealjuures peab maakohus selgelt selgitama, millised asjaolud vajavad tõendamist, mis hõlmab ka seda, millised asjaolud on pooled maakohtus omaks võtnud ja milline on asjaolude tõendamiskoormis. Maakohus saab TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi teha poolele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid juhul, kui pool ei ole esitanud mingi vaidlusaluse asjaolu kohta tõendeid või on need ebapiisavad.
62.Kuna maakohus ei ole asja lahendamiseks kõiki vajalikke asjaolusid ja neid kinnitavaid tõendeid välja selgitanud ning kohtule esitatud tõendid on olulises osas hindamata, ei ole ringkonnakohtul võimalik asja lahendada. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eelnimetatud puudused kõrvaldada.
63.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse väited selle kohta, et maakohus määras hagi osalisel rahuldamisel menetluskulude jaotuse proportsiooni ebaõigesti ja eksis hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse arvutamisel. Kuna asi saadetakse tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude uus jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi asja lõplikul lahendamisel maakohtu otsustada: Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus põhjalikumalt sellekohaseid kaebuste väiteid.