2-16-116099/19 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

8.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Ekspress Credit AS-iga 28.12.2015 laenulepingu nr 20151228064, mille alusel sai kostja laenu 300 eurot tähtajaga kuni 27.01.2016. Kostja laenu ei tagastanud tähtajaks, millega rikkus lepingulisi kohustusi. Üldtingimuste p 6.3.2 alusel kohustus kostja tasuma viivist tähtajaks tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest 0,16 %. Lepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et teab, et laen on kohustus, mis tuleb täita ning et tema majanduslik olukord võimaldab tal laenulepingu nõuetekohast täitmist; et teab lepingu nõuetekohase mittetäitmise tagajärgi ning kohutust tasuda sissenõudekulud lepingu mittetäitmise korral vastavalt lepingu tingimustele. Hageja omandas nõude loovutamisega. Hageja taotleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 300 eurot, intressid 14,70 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 25 eurot (üldtingimuste p 9.7), viivised 08.12.2016 seisuga 150,72 eurot ning alates 09.12.2016 viivised määras 0,16% päevas, kuis mitte rohkem kui põhinõue. Eelistungil muutis hageja viivisenõuet. Viiviseks, mida hageja kostjalt nõuab on viivis 8.12.2016 seisuga 150,72 eurot (lepingujärgne määr) ja alates 9.12.2016 kuni 24.10.2017 21,04 eurot (seadusjärgne määr); alates 25.10.2017 taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist seadusjärgses määras. Viivist kokku soovib hageja põhinõudega võrdses suuruses ehk mitte rohkem kui 300 eurot. Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 125 eurot ja õigusabikulud 240 eurot. Menetluskuludelt taotleb hageja viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alastes kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Kostja seisukohta hagile ei esitanud, eelistungile ei ilmunud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus rahuldab hagi. TsMS § 405 alusel kuulub hagi menetlemisele lihtsustatud korras (lihtmenetluses) kuna hagihind ei ületa 2000 eurot põhinõude osas ja 4000 eurot koos kõrvalnõuetega. Kostja eelistungile ei ilmunud, kohtukutse sai kätte vastavalt TsMS § 317 lg-le 5. Kutse eelistungile sisaldab kostja jaoks teavet asja lahendamise võimalikkuse kohta, kui kostja eelistungile ei ilmu. Hageja õigus nõuda kostjalt Ekspress Credit AS-iga sõlmitud lepingu alusel võlgnevuse väljamõistmist tuleneb asjaolust, et Ekspress Credit AS loovutas nõude hagejale, mida hageja on tõendanud 13.07.2016 teatisega nõude loovutamisest (lk 61). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 alusel on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Hagiavalduse kohaselt Ekspress Credit AS täitis lepinguga võetud kohustused, kostja mitte. Vastupidist ei ole kostja väitnud. Vastavalt VÕS § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Arvestades, et kostja ja Ekspress Credit AS sõlmisid lepingu, oli kostjal kohustus täita lepinguga võetud kohustused. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik

on kohutust rikkunud (p 1); rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (p 6). Seejuures võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumise korral eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevais õiguskaitsevahendeid (VÕS § 101 lg 2). ja laenulepingus kokkulepitud viivisemäära alusel kohustus kostja tasuma viivist tähtajaks tasumata maksetelt iga viivitatud päeva eest 0,16 %. Hageja vähendas viivisenõuet VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrani perioodi 9.122016-24.10.2017 eest ja alates 25.10.2017 sissenõutavaks muutunud viivise puhul. Kuni 08.12.2016 nõuab hageja viivist lepingus kokkulepitud määras, s. o määras 0,16% päevas. Hageja selline õigus tuleneb VÕS § 8 lg-st 2, § 76 lg-st 1 ja § 113 lg 1 kolmandast lausest. Arvestades eelistungil hageja poolt nõuete täpsustamist mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 300 eurot, intressid 14,70 eurot, võla sissenõudmise kulu 25 eurot, 24.10.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 171,76 eurot ning viivise alates 25.10.2017 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt (300 eurot) kuni põhinõude tasumiseni. Seejuures on kogu viivise suurus piiratud põhinõude 300 eurot suurusega. Tsiviilasja hind on 665,65 eurot. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses juhindudes TsMS § 177 lg-st 1. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 365 eurot (sh maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 45 eurot, hagiavalduselt tasutud riigilõiv 80 eurot ja lepingulise esindaja tasu 240 eurot), mille mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohtu arvates on 365 euro suurune menetluskulu vajalik ja põhjendatud hageja menetluskuluna arvestades asja keerukust, kulgu, hageja esindaja poolt tehtud toiminguid (sh osavõttu istungist). /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik