Hagiavalduse kohaselt toimus 19.09.2016 kell 14:20 Tallinnas aadressil XXX liiklusõnnetus, milles osalesid hagejale kuuluv ja XXXi pool juhitud sõiduk XXX reg.märk XXX (edaspidi XXX) ja kostja juures kindlustatud buss XXX reg.märk XXX (edaspidi XXX). Liiklusõnnetuse toimumise kohale oli kutsutud politseinikud, kes teatasid liiklusõnnetuses osalejatele, et mõlemad on liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi ning nende vastutus on
50/50. Politseiametnikud selgitasid, et juhul, kui osalejad 50/50 vastutusega ei nõustu, siis asi edastatakse ekspertiisile ning seejärel määratakse osalejatele märkimisväärne rahatrahv ja mõistetakse välja ekspertiisi kulud. Kuigi XXX juht XXX ei pidanud ennast liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutavaks, oli ta sunnitud 50/50 vastutusega nõustuma. Kohapeal vormistati teade liiklusõnnetusest. Kuna XXX bussi juhi vastutus oli kindlustatud kostja juures, siis hageja pöördus kostja poole liiklusõnnetusega tekitatud kahju 1⁄2 ulatuses so. 416,80 EUR hüvitamise avaldusega. Hagejale tekitatud kogukahju on 833,60 eurot. Kostja keeldus kahju hüvitamisest.
2.Hageja avalduse alusel algatati lepitusmenetlus Eesti Liikluskindlustuse Fondi juures, mille 27.10.2016 lepitusettepaneku kohaselt on sõiduki XXX juhi süü osakaal antud liiklusõnnetuse põhjustamises 50%, mis tähendab vastutuse jagunemist XXX juhi ja XXX juhi vahel 50/50 ning selle tulemusel peab kostja hüvitama 50% ulatuses sõidukile XXX liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju. Hageja nõustus lepitusettepanekuga, kuid kostja teatas 28.10.2016, et ei nõustu lepitusettepanekuga ega muu kompromissiga. Lepitusettepanekuga mittenõustumise tõttu lõpetas lepitaja lepitusmenetluse.
3.Hageja on seisukohal, et kuna tema sõiduk liiklusõnnetuse toimumise ajal ei liikunud, siis on tema süü liiklusõnnetuse põhjustamises välistatud. Hageja sõiduk oli pargitud XXX maja juures. XXX alustas parkimiskohast tagurdamist XXX tänava poole. XXX bussi nähes ja selle helisignaali kuuldes jäi hageja seisma ja pani sõiduki automaatkäigukasti „Parking“ asendisse nii, et bussijuhile oleks arusaadav, et tema enam ei tagurda ja laseb bussi läbi. Seejärel hakkas bussijuht edasi XXX sõidukist mööda liikuma, kuid bussi gabariitides eksimise tõttu tekitas bussijuht oma sõiduki tagumise osaga kontakti hageja sõidukiga. Seetõttu leiab hageja, et tegelikult on XXX bussi juht liiklusõnnetuse põhjustamisest 100% süüdi. Vaatamata eeltoodule nõustub hageja lepitaja hinnangutega ja järeldustega vaidlusaluse liiklusõnnetuse põhjustamise süü osas. Kostja vastuväited
4.Kostja ei vaidlusta, et 19.09.2016 toimus liiklusõnnetus Tallinnas, XXX tn 4 juures, kuid on seisukohal, et sõiduk XXX XXXi juhtimisel tagurdas parkimiskohalt välja, sõites otsa sõidukile XXX, mida juhtis XXX. Kostja tegi 27.09.2016 otsuse, mille kohaselt luges liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutavaks 100% ulatuses sõiduki XXX juhi XXXi, mistõttu keeldus hagejale tekkinud kahju hüvitamisest. Kostja ei nõustu hageja väitega, et liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutab 50% ulatuses sõiduki XXX juht XXX.
5.Kindlustusandja teeb otsuse liiklusõnnetuse põhjustanud isiku osas lähtuvalt liiklusseaduses sätestatud nõuetele ning nende nõuete rikkumisele. Liiklusõnnetuse osapoolte poolt määratletud vastutus ei ole seejuures kindlustusandjale siduv. Kostja on seisukohal, et toimunud liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutab 100% ulatuses sõiduki XXX juht XXX, kes rikkus antud liiklussituatsioonis liiklusseaduse (LS) § 17 lg 5 p 6, § 33 lg 2 p 8 ning § 49 lg 1 nõudeid, kuna XXXi avaldusest tuleneb, et sõiduki XXX juht tagurdas oma sõidukiga veendumata selle ohutuses. Kuivõrd tegemist oli kahe sõiduki kui suurema ohu allika vahel toimunud kokkupõrkega, tuleneb juhtide vastutus VÕS §-st 1056. Põhjusel, et sõiduki XXX juhi osa temale tekkinud kahjus on 100%, siis arvestades juhtumi asjaolusid on kostja vähendanud hagejale väljamaksmisele kuuluvat kahjuhüvitist 100% ulatuses vastavalt VÕS §
139 lg 1.
6.Sõiduk XXX liikus otse oma sõidurajal ning tema käitumises ei nähtu liiklusseaduse nõuete rikkumisi, kuna ta selgitas, et sõitis mööda XXXst, ruumi oli piisavalt ning korraga tundis lööki paremale poole. Lisaks tuleneb Tallinna Linnatranspordi AS e-kirjast, et peale kokkupuudet liigutas sõiduauto juht oma sõiduki kokkupõrke kohast. Seega ei nähtu fotodelt täpselt sõiduauto asukohta kokkupõrke hetkel. Kohtuotsuse põhjendused
7.Pooltel ei ole vaidlust, et 19.09.2016 toimus liiklusõnnetus Tallinnas, XXX tn 4 juures, milles osalesid mootorsõidukid (edaspidi sõidukid) XXX, mida juhtis XXX ja XXX, mida juhtis XXX, et liiklusõnnetuse toimumise kohale oli kutsutud politseinikud, kes teatasid liiklusõnnetuses osalejatele, et mõlemad juhid on liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutavad 50% ulatuses, et kohapeal vormistati ja allkirjastati teade liiklusõnnetusest, milles tunnistasid juhid ennast liiklusõnnetuse põhjustamise eest vastutavaks kumbki 50% ulatuses ega selle üle, et sõiduki XXX kogu kahju on 833,60 eurot, millest 50% moodustab 416,80 eurot.
8.Pooled vaidlevad selle üle kumba sõiduki juht ja millises määras vastutab liiklusõnnetuse põhjustamise eest.
9.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Juhtide poolt allkirjastatud teate punktist 12 liiklusõnnetuse kohta (lk 6 ja 32) nähtub, justkui oleks sõiduk XXX 19.09.2016 olnud möödasõidul ja sõiduk XXX tagurdanud.
10.Politsei- ja piirivalveameti (PPA) 26.02.2017 vastusest päringule vaidlusaluse liiklusõnnetuse kohta (lk 44) nähtub, et sõidukijuhid said liiklusõnnetuse põhjustaja osas kokkuleppele, mistõttu menetlust ei alustatud. PPA-le andsid asjaosalised kirjelduse, mille kohaselt sõiduk XXX alustas tagurdamist parkimiskohalt välja XXX tänavale. Nähes XXXt tagurdamas andis autobussijuht signaali, kuid jätkas liikumist. Kuuldes signaali XXX juht väidetavalt peatus. Seoses sellega, et teel on lauge kurv paremale, siis riivas autobuss möödudes sõidukit XXX. Kokkupõrke tagajärjel sai sõidukil XXX vigastada vasakpoolne tagumine põrkeraua nurk, autobussil parempoolne külg alates keskmisest küljeuksest kuni tagumise küljeukseni. Liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhid said liiklusõnnetuse põhjustaja osas sündmuskohal kokkuleppele ja Tallinna Linnatranspordi AS liiklusjärelvalve esindaja aitas isikutel vormistada „Teade liiklusõnnetusest“, mille kinnitasid mõlemad sõidukijuhid oma allkirjaga.
11.Eesti Liikluskindlustuse Fondi 28.10.2016 lepitusmenetluse lõpetamise otsuses (lk 13-15) antud lepitaja hinnangust nähtuvalt tegi lepitaja lepitusettepaneku, mille kohaselt sõiduki XXX juhi süü osakaal liiklusõnnetuse põhjustamises on 50% tuginedes muude tõendite puudumisel LÕ teates märgitud mõlema juhi kinnitusele liiklusõnnetuse põhjustamises.
12.Kohtule esitatud sõiduki XXX juhi seletusest nähtuvalt (lk 34) oli hageja sõiduk pargitud XXX maja juures. XXX alustas parkimiskohast tagurdamist XXX tänava poole, seejuures takistas nähtavust paremal parkinud sõiduk. XXX bussi nähes ja selle helisignaali kuuldes jäi
ta seisma ja pani sõiduki automaatkäigukasti „parking“ asendisse nii, et bussijuhile oleks arusaadav, et tema enam ei tagurda ja laseb bussi läbi. Seejärel hakkas XXX XXXst mööduma, kuid riivas hageja sõiduki põrkerauda. XXX juht nõustus politsei pakutud ettepanekuga, et mõlema sõiduki juhid on liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi. Kohtus tunnistajana ütlusi andnud XXXi ütlustest (lk 75) nähtuvalt jäi ta oma kirjalikus seletuses antud ütluste juurde selle kohta, et tema sõiduk seisis liiklusõnnetuse hetkel ning, et XXX riivas möödumisel tema sõidukit, samuti et politsei pidas mõlemat juhti liiklusõnnetuse põhjustamises süüdi olevaks. XXXi ütlustest nähtub ka, et liiklusõnnetuse kohta vormistatud teate p 12 on täidetud ebaõigesti selle kohta, justkui tema oleks olnud möödasõidul. XXXi ütluste kohaselt oli tema sõiduk sõiduteel ca 1 meetri ulatuses, selliselt, et sõiduteel oli täielikult vasak tagaratas ja osaliselt parem tagaratas ning, et ta liigutas kahel korral oma sõidukit, kusjuures teisel korral tagurdas ta sõiduki selle kohani, kus oli maha pudenenud värvi.
13.XXX juhi XXXi seletusest (lk 34 pöördel) nähtub, et XXXst möödumisel oli ruumi piisavalt ja äkki tundis ta lööki paremale küljele, et politsei pidas mõlemat juhti liiklusõnnetuses süüdi olevaks ning et tema ennast süüdlasena ei tunne. Tunnistajana ütlusi andnud XXXi ütlustest (lk 78) nähtub, et parklast välja sõitev XXX ei tahtnud teda mööda lasta, et ta andis signaali, et väljasõitev sõiduk jäi seisma ning tema jätkas liikumist, et edasi ta ei saanudki aru, kuidas toimus löök bussi tagumise ratta piirkonda ning ta eeldab, et XXX juht avarii hetkel tagurdas. Tunnistaja ütluste kohaselt süüdistas politsei teda selles, et ta sõitis XXXle otsa, kuid ta ei teinud seda, sest ruumi oli piisavalt, umbes poolteist meetrit. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli XXX poolenisti sõiduteel, et juht liigutas pärast avariid sõidukit ning, et tema ei täitnud teadet liiklusõnnetuse kohta, vaid üksnes allkirjastas selle ning õige ei saa olla teate p-s 12 märge selle kohta, et tema tagurdas, vaid vastupidi, et tema sõitis mööda. Tunnistaja ütles veel, et ümbersõitmisel kaarel võib bussi tagaosa nihkuda paremale, kui pööre on paremale.
14.Kohus on seisukohal, et dokumendi „Teade liiklusõnnetusest“ punktis 12 märgitud ristid, mille kohaselt sõiduk XXX „tagurdas“ ja XXX „oli möödasõidul“ tuleb jätta tähelepanuta, kuna need on vastuolus kohtule esitatud kirjalike tõendite ja tunnistajate ütlustega liiklusõnnetuse asjaolude kohta. Ka ei vasta need LS §-s 2 sätestatud terminitele, kuna LS § 2 punkti 44 kohaselt on möödasõit ühest või mitmest sõitvast sõidukist ettejõudmine oma sõidurajalt välja sõites. Möödasõiduks ei loeta ümberpõiget ega möödumist. Antud asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et sõiduk XXX liikus oma sõidurajal, sellelt väljumata, seega ei olnud ta möödasõidul.
15.Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud oma vastuväiteid selle kohta, et XXX juht tagurdas sõidukile XXX otsa ja on seetõttu avarii toimumises vastutav täies ulatuses, kuna XXXi ütlustest ei nähtu, et ta oleks näinud, et XXXi juhitud sõiduk tagurdas tema juhitud bussile otsa, vaid ta eeldas seda. Seevastu on XXX jäänud oma ütluste juurde, et tema juhitud sõiduk XXX seisis avarii toimumise ajal. Seega ei vasta LÕ teatel ka XXX kohta tehtud märge „tagurdasin“ avarii asjaoludele.
16.Kohtule esitatud fotodelt (lk 45-57) nähtuvalt on nii sõidukil XXX kui ka XXX kriipimise jäljed, löögi jälgi kummalgi sõidukil ei nähtu. Fotodelt lk 53, 54, 57 saab politsei poolt teele tehtud märgistusest ja sõidukitelt pudenenud värviosakeste jälgedest teel järeldada, et
tegelikult seisis XXX avarii hetkel bussile oluliselt lähemal, kui fotodelt nähtub. Seda kinnitavad ka XXXi ütlused, mille kohaselt oli XXX pooles ulatuses sõiduteel. Järelikult on eluliselt usutav, et kuigi XXX esiosa liikus XXXst mööda teda riivamata, siis XXX tagaosa liikus kurvis XXXle lähemale ja möödumisel riivas teda. Ka XXX juht pidas võimlikuks, et tema sõiduk liikus kurvis XXXle lähemale.
17.Kohus ei nõustu kostjaga selles, et XXX juht ei ole liikluseeskirju rikkunud. LS § 14 lg 2 sätestab, et iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 16 lg 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. LS § 46 lg 3 kohaselt peab juht sõitmisel hoidma ohutut külgvahet. Kuna XXX juht ei olnud piisavalt hoolikas ega veendunud, kas sõiduteele tagurdanud ja seal seisma jäänud XXXst möödumine antud sõidurajal on ohutu ega hoidnud möödumisel piisavat külgvahet ega teinud ümberpõiget, siis kahjustas ta sellega liikluses osalenud sõidukit XXX ja seega sõiduki omaniku vara.
18.VÕS § 1056 lg 1 sätestab, et kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab kahju tekitamise eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. LKindlS § 41 lg 1 järgi saab kahjustatud isik nõuda kahjustatud isiku kindlustusandjalt sõiduki hävimisest või kahjustamisest põhjustatud kahju, samuti sama kindlustusjuhtumi tagajärjel muu asja hävimisest või kahjustamisest põhjustatud kahju hüvitamist.
19.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Asjas uuritud tõenditega on tõendatud, et lepingu rikkumise ning kahju vahel eksisteerib põhjuslik seos ehk kostjate osutatud ebakvaliteetse ravi tulemusena tekkis hagejale kahju. VÕS § 128 lg-test 1 ja 2 tulenevalt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline ning varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtust või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemist isegi juhul, kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulusid, sealhulgas mõistlikke kulusid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
20.Kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 järgi ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Seda kohaldatakse VÕS § 139 lg 2 järgi mh juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata. Kohus on seisukohal, et kuivõrd XXX juht tagurdas parkimisalalt välja ja jäi bussi
nähes seisma poole sõiduki ulatuses sõiduteel takistades selliselt XXX liikumist, oli kostjal õigus vähendada kahju hüvitist, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses.
21.Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kostja hageja hagiavalduses märgitud kahjusummale ega tõenditele (lk 7-12) vastuväiteid esitanud ei ole ning vaidlust ei ole ka selles, et kostja keeldus hagejale hüvitise väljamaksmisest, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 416,80 eurot. Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täielikult, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.
23.Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosneb menetluskulu õigusabi kulust 1000 eurot, mis sisaldab riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulusid 900 eurot s.h asjaoludega tutvumine ja hagi koostamine 250 eurot, kostja vastusega tutvumine 200 eurot, päring politseile 50 eurot ja kohtuistungiteks ettevalmistamist ja kohtuistungil osalemisest kokku 400 eurot. Ühe töötunni maksumuseks on 100 eurot. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu väites, et hageja esindaja tunnihind on liiga kõrge, sest õigusteenust osutavas õigusbüroos ei ületa tunnihind 70 eurot. Kostja leidis, et hageja menetluskulud on põhjendatud summas 730 eurot (9 tundi x 70,00 €).
24.Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 100 eurot. Hageja kulud esindaja õigusabile tunnihinnaga 100 eurot, ei ole antud asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud ega vajalikud. Kohus nõustub kostjaga, et hageja õigusabikulude põhjendatud maksumuseks oleks 630 eurot, s.o 9 tundi tunnihinnaga 70,00 eurot. Järelikult tuleb hageja menetluskulud välja mõista kostjalt summas 730 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.