Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

1(3)

2-17-10108 Kostja esitas vastuse hagile, milles leidis, et hagi on põhjendamatu. Kostjapoolne töölepingu ülesütlemine 19.06.2013 avalduse alusel on põhjendatud ja seaduslik, hageja on töökohustuste täitmisel käitunud viisil, mis andis kostjale põhjuse töölepingu ülesütlemiseks TLS § 97 lg 3 ja TLS § 88 lg 1 p 3 ja 5 alusel. Kostja esitas 02.10.2017 kohtule täiendava tõendina 02.03.2017 vormistatud ülesütlemisavalduse, mille kohaselt öeldi hageja ja kostja vahel 04.04.2004 sõlmitud tööleping nr 12 üles alates 31.05.2017. Selle ülesütlemisavaldusega soovib kostja tõendada, et alates 01.06.2017 ei ole hageja töölepingu nr 12 alusel töökohustusi täitnud. Seega ei saa kostja 19.06.2017 ülesütlemisavaldus hageja subjektiivseid õigusi rikkuda. Kohus selgitas 01.11.2017 pooltele tekkinud olukorda, mh palus hagejal täpsustada, kuidas 19.06.2017 ülesütlemisavaldus rikub hageja õigusi, kui töösuhted temaga olid juba varasema ülesütlemisavaldusega lõpetatud. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 02.06.2017 ülesütlemisavaldusega lõpetati N H tööleping nr 13, mille ülesütlemist hageja ei vaidlusta ega sellist töölepingut ole ka kohtule tõendina esitatud, seega ei saa ka nimetatud ülesütlemisavaldus hageja õigusi rikkuda. Kohus selgitas ka, et hageja ei saa nõuda kohtult töölepingu lõpetamist TLS § 107 alusel, kui tööleping oli juba eelnevalt üles öeldud. Kohus küsis poolte seisukohti menetluse jätkamise võimaluste kohta. Hageja esitas vastuse kohtunõudele, milles selgitas, et hageja pöörduski kohtusse mh selleks, et välja selgitada, millise ülesütlemisavalduse alusel oli hagejaga sõlmitud tööleping üles öeldud. Hageja on seisukohal, et ka 02.06.2017 avaldusega öeldi üles tööleping nr 12, kuigi avalduses on kirjas lepingu numbriks 13. Hageja jäi hagiavalduses toodud nõuete juurde. Kostja ei ole omapoolset seisukohta esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 1 alusel kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Kohus märgib, et kostja esitas kohtule tõendina 02.03.2017 ülesütlemisavalduse (tlk 25, 62), millega lõpetati N H tööleping nr 12 alates 31.05.2017. Töölepingu lõpetamise põhjuseks on toodud „tööandja töö reorganiseerimine, mille tulemusena kaob töötaja töökoht ning teist tööd tööandjal pakkuda ei ole“. Nimetatud ülesütlemisavaldust ei ole hageja vaidlustanud ega selle tühisusele kohtumenetluses tuginenud. Seega tuleks eeldada, et poolte vahelised töösuhted töölepingu nr 12 alusel on lõpetatud alates 31.05.2017. Hageja ei ole välja toonud ühtegi põhjust, miks tööleping sellest kuupäevast lõpetatud ei olnud. Kuna poolte vahel olid töösuhted töölepingu nr 12 alusel lõpetatud alates 31.05.2017 ning seda ülesütlemisavaldust ei ole hageja vaidlustanud, tuleks kohtul asuda seisukohale, et hageja õiguste rikkumine 19.06.2017 ülesütlemisavaldusega ei ole võimalik, kuna selleks ajaks olid poolte vahelised töösuhted lõppenud. 02.06.2017 ülesütlemisavaldus ei puuduta aga käesoleva asja raames vaidluse all olevat töölepingut. Seega ei saanud ka 02.06.2017 avaldus hageja õigusi seoses töölepingu nr 12 lõpetamisega rikkuda. Isegi kui asuda seisukohale, et ka 02.06.2017 avaldusega oli üles öeldud tööleping nr 12, siis ka see ülesütlemisavaldus ei saanud hageja õigusi rikkuda, kuna tööleping nr 12 oli varasemalt juba üles öeldud. TsMS § 368 lg 1 alusel hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. 2(3)

2-17-10108 Hageja on märkinud vastuses kohtunõudele, et tema sooviks on välja selgitada, millise ülesütlemisavalduse alusel oli temaga sõlmitud tööleping lõpetatud. Samas ei vaidlusta hageja kõiki ülesütlemisavaldusi, nt seoses 02.03.2017 avaldusega hageja nõudeid ei esitanud. Hageja ei ole põhjendanud, milline huvi on tal 02.06.2017 ja 19.06.2017 ülesütlemisavalduste tühisuse tuvastamise vastu. Isegi kui eeldada, et need ülesütlemised on tühised, ei saa kohus töölepingut lõpetada TLS § 107 alusel (kuna tööleping on juba varasemalt lõpetatud) ning hageja ei saa seoses sellega hüvitist nõuda. Samuti 02.06.2017 ja 19.06.2017 ülesütlemisavalduste tühisuse tuvastamine ei ennistaks hagejat tööle ega mõjutaks mitte kuidagi 02.03.2017 toimunud ülesütlemist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et 02.06.2017 ja 19.06.2017 avaldustega töölepingu ülesütlemine ei saa hageja õigusi rikkuda ja seega tuleks hagiavaldus jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab ka, et TsMS § 426 lg 1 alusel hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel määrab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks eraldi määrusega pärast käesoleva määruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.