Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue Swedbank AS esitas 01.06.2017 Harju Maakohtule hagi Xxxxvastu põhivõlgnevuse 34 131,80 euro, viivise 1018,88 euro, intressi 493,22 euro, menetluskulu 3,20 euro ja alates 02.06.2017 edasise viivise saamiseks 0,022% päevas. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 27.09.2016 laenulepingu nr xxxx, millega hageja andis kostjale laenu 34 500 eurot. Vastavalt lepingu punktile 3.2. oli laenulimiidi kasutamise sihtotstarbeks hageja ning kostja vahel sõlmitud laenulepingu nr xxxxlõpetamine ning tasumata jäänud laenusumma refinantseerimine. Lepingu tingimuste kohaselt oli intressimäär 6 kuu EURIBOR+ 4.850% ning maksepäev oli 25.ndal. Lepingu lõppemise seisuga oli sissenõutavaks muutunud intress kogusummas 34 131,80 eurot. Kostja pidi tagama, et tema arvelduskontol oleks maksepäeval, s.o iga kuu 25.ndal kuupäeval, piisavalt rahalisi vahendeid intressi ja hooldustasu debiteerimiseks hageja poolt. Kostja oli oma kohustuste täitmisega viivituses, millest tulenevalt võttis hageja temaga mitmel korral telefoni teel ühendust ning kuid kostja oma lubadusi ei täitnud. Hageja saatis 29.12.2016 kostjale teatise lepingust tuleneva võlgnevuse kohta ja lepingu ülesütlemise tahteavalduse. Hageja andis kostjale täiendava võimaluse tasuda lepingust tuleneva võlgnevuse kogusummas 814,78 eurot. Teatisega andis hageja kostjale kahenädalase tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning avaldas, et juhul kui kostja ei tasu oma võlgnevust hiljemalt 15.01.2017, loeb hageja kostjaga sõlmitud lepingu lõppenuks ning, et kõik lepingutest tulenevad nõuded muutuvad sissenõutavaks. Hageja luges kostjaga sõlmitud lepingu ülesöelduks alates 17.01.2017 ning kogu nõue muutus sissenõutavaks. Hageja hinnakirjajärgne viivis vastab seaduses sätestatud viivisemäärale. Hagi esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 1018,88 eurot. Kostja vastuväited Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja on jätnud arvestamata asjaolu, et laenumaksed on jäänud osaliselt tasumata tulenevalt kostja oluliselt halvenenud majanduslikust seisust. Laenulepingu sõlmimisel seati laenulepingule tagatis, mille turuväärtuseks oli lepingu sõlmimise ajal 2016. aastal 1 200 000 krooni ehk umbes 76 694 eurot. Käesoleval hetkel on tagatise väärtuseks üksnes 25 000 eurot, mille kostja hageja nõusolekul ka viidatud summa eest realiseeris. Kostja on seisukohal, et hageja on jätnud lepingus kajastamata võimaliku tagatise vähenemise olukorra ja ei ole selle võimalusest kostjat teavitanud. Hageja on sellega rikkunud VÕS § 4031 ja § 4033 tulenevat kohustust viidatud info esitada laenuvõtjale enne lepingu sõlmimist.

Kostja on seisukohal, et kinnistu turuväärtuse langemise riisiko on ka hagejal, mitte ainult kostjal. Hageja ei ole kostjat teavitanud ka võimalusest sõlmida laenukindlustus just sarnaste juhtumite jaoks nagu on käesolev juhtum. Sellega on laenuandja rikkunud VÕS § 4034 tulenevat vastutustundliku laenamise põhimõtet ja ei ole laenu andmisel järginud piisavat hoolsust. Muu hulgas on jäänud lepingu sõlmimisel ka VÕS §-st 4035 tulenev selgitamiskohustus täitmata. Kostjal on jäänud laenulepingust tulenevad kohustused osaliselt täitmata, sest tema tervis on oluliselt halvenenud ja ta ei ole hetkel olnud võimeline tööl käima. Kostjale on hiljaaegu tehtud seljaoperatsioon ja seoses tema endise abikaasa surmaga on ta pidanud kolima enda alaealise lapse juurde elama, kuna laps on alaealine. Antud sündmustest tulenevalt kaotas kostja töökoha. Praegu kostja töötab teise tööandja juures, kuid tema palga suuruseks on 470 eurot, mis ei võimalda laenu tagastamist; kuid seoses tehtud seljaoperatsiooniga viibib kostja praegu haiguslehel. Kostja on arstide sõnul võimeline tööle naasma kahe kuu pärast, mil pole välistatud, et kostja on võimeline enda kohustusi panga ees täitma. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud pooled ära, rahuldab hagi. Kohus tuvastas järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud: • 28.09.2016 müüs Xxxxseadusliku esindajana kostja Xxxx kinnistu Xxxx (t.lk 56-64); kinnistu tagas hagejalt võetud laenu (laenuleping nr xxxx); • 27.09.2016 sõlmisid pooled laenulepingu nr xxxx laenusummaga 34 500 eurot, mille sihtotstarbeks oli poolte vahel sõlmitud laenulepingu nr xxxxlõpetamine (t.lk 5-9 pöördel); • hageja andis kostjale peale kostjapoolset lepingu rikkumist täiendava tähtaja 15.01.2017 võlgnevuse tasumiseks (t.lk 10); • hageja teatas laenulepingu nr xxxx ülesütlemisest alates 17.01.2017 kostjat 18.01.2017 teatisega (t.lk 11). Pooled ei vaidle laenusumma, intressi määra ja laenulepingu ülesütlemise üle (t.lk 81 pöördel). Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras võlgnetavalt summalt kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Põhivõlgnevusest Hageja nõuab kostjalt laenulepingust nr xxxx tuleneva põhivõlgnevuse 34 131,80 euro väljamõistmist. Kostja leiab, et hageja ei ole arvestanud kostja oluliselt halvenenud majandusliku seisuga. Samuti on hageja jätnud lepingus kajastamata võimaliku tagatise vähenemise olukorra ja ei ole selle võimalusest kostjat teavitanud. Hageja ei ole kostjat teavitanud ka võimalusest sõlmida laenukindlustus. Kohus leiab, et kostja väited ei ole aluseks hageja poolt väljastatud laenu tasumata jätmiseks. Kohus selgitab, et kuivõrd käesolevas menetluses nõuab hageja kostjalt laenulepingu nr xxxx alusel laenu tagastamist, siis ei ole asjakohased väited, mida kostja saanuks esitada laenuleping nr xxxx kehtivuse ajal. Lisaks ei ole ka laenulepingule nr xxxx esitatud väited selle kohta, et

hageja ei teavitanud kostjat tagatise vähenemisest asjakohased, kuna kostja müüs laenulepingu nr xxxx vabatahtlikult, mitte täitemenetluses. Kohtu hinnangul on hageja arvestanud kostja majandusliku seisuga ning andnud kostjale korduvalt täiendavaid tähtaegu võlgnevuse tasumiseks. Samuti ei ole kindlustuse puudumine aluseks laenulepingu ülesütlemisel kohustuse täitmata jätmiseks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hagejal on VÕS § 82 lõikest 7 tulenevalt õigus nõuda kohustuse täitmist, kuna kostja kohustus laenu tasumiseks on muutunud sissenõutavaks. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 võib hageja võlausaldajana nõuda kohustuse täitmist, kui kostja võlgnikuna on rikkunud raha maksmise kohustust. Kostjal oli laenulepingute järgi raha maksmise kohustus, mida kostja on rikkunud, jättes 34 131,80 eurot hagejale tagastamata. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista põhivõlg 34 131,80 eurot. Intressist VÕS § 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. VÕS § 397 lg 1 järgi majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. 27.09.2016 laenulepingu kohaselt oli intressimäär 6 kuu EURIBOR+ 4.850%. Hageja arvestusel moodustas intress lepingu lõppemise seisuga 493,22 eurot, mille tasumist hageja kostjalt nõuab. Riigikohus on 29.01.2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 tehtud otsuse punktis 17 selgitanud, et kui pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahjuhüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Hageja on arvestanud intressi iga lepingu osas vastavalt laenusumma kostja kontole kandmise kuupäevast kuni kokku lepitud laenu tagastamise kuupäevani. Kohus ei tuvastanud eksimust intressiarvestuses. Kostja intressimäärale ja summale vastuväiteid ei esitanud. Kuna lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 493,22 eurot. Viivisest Hageja nõuab kostjalt laenulepingute (tüüptingimuste punkt 7 – t.lk 9) alusel sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 1018,88 eurot. Hageja viivise määr vastab seaduses sätestatud viivisemäärale. Kostja viivisemäärale ja nõude suurusele vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb kostjalt hagejale välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 1018,88 eurot.

VÕS § 1131 lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Kostja hageja menetlustasule vastuväiteid ei esitanud. Seetõttu on põhjendatud kostjalt menetlustasu 3,20 euro sissenõudmine. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 02.06.2017. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kuna hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist 01.06.2017 seisuga, mõistab kohus kostjalt hagejale välja alates 01.06.2017 viivise põhinõudelt lepingujärgses määras 0,022% päevas kuni põhinõude 34 131,80 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 33 112,92 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja menetluskuluks on hagilt tasutud riigilõiv 1000 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. Muud menetluskulud hagejal puuduvad. Kostjale menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda TsMS § 190 lg 7 alusel. Vastavalt kohtu 07.08.2017 määrusele määrati kostjale riigi õigusabi korras esindaja kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Hageja taotleb TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.