2.Välja mõista XXX’lt OÜ AF Võlamenetlus kasuks võlgnevus kokku 581,45 eurot, millest 501,19 eurot on põhivõlgnevus ja 80,26 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.
3.Välja mõista XXX’lt OÜ AF Võlamenetlus kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tagastamata põhivõlgnevuselt 501,19 eurolt päevas alates 18.10.2017.a kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse suuruse.
4.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
5.Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud 94 % ulatuses XXX kanda ja 6 % ulatuses OÜ AF Võlamenetlus kanda.
Välja mõista XXX’lt OÜ AF Võlamenetlus kasuks menetluskulud 211,50 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXX’lt OÜ-le AF Võlamenetlus käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 AS-is Swedbank, EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või EE221700017003510302 Luminor Bank’is. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus
1.OÜ AF Võlamenetlus (hageja) esitas 21.06.2017.a kohtule XXX (kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille menetlemine lõpetati 28.09.2017.a määrusega, kuna võlgnikule ei õnnestunud makseettepaneku kättetoimetamine mõistliku aja jooksul, andes avalduse üle Harju Maakohtule hagimenetluses jätkamiseks.
2.02.10.2017.a jättis kohus avalduse käiguta kohustades hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse ja tasuma täiendavat riigilõivu.
3.Hageja esitas 17.10.2017.a Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu põhivõlgnevuse summas 501,19 eurot, sissenõudmiskulu summas 40 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivisvõlgnevuse 80,26 eurot ja lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 26.03.2015.a sõlmitud liitumislepingust nr 3764303 ja osamaksetega vara müügilepingust nr 3764342. Ajavahemikul 01.07.2015-01.10.2015.a esitas Elisa Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei ole siiani tasunud. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 28.09.2015.a ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu ning 16.12.2016.a loovutas nõude hagejale. Hageja palub viivist arvestada VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohtu selgitused
4.TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
5.Kuivõrd kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud, loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Samas kohus leiab, et hagiavaldus ei ole osaliselt õiguslikult põhjendatud, mistõttu hagi tuleb rahuldada osaliselt. Alljärgnevalt käsitleb kohus millises osas on hagi õiguslikult põhjendatud ja millises osas ei ole hagi õiguslikult põhjendatud.
6.Kohus leiab, et hageja nõue on täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele põhinõude osas summas 501,19 eurot (arve nr 2012885183 summas 18,92 eurot (lk 21 pöördel-22) + arve nr 2013121024 summas 30,60 eurot (lk 22 pöördel - 23) + arve nr 2013350023 summas 34,60 eurot (lk 23 pöördel - 24) + arve nr 2013604318 summas 420,07 eurot (lk 24 pöördel - 25). Lisaks seaduses sätestatud määras viivisenõue põhivõlgnevuselt 501,19 eurolt alates viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast, s.o 19.10.2015.a kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 17.10.2017.a summas 80,26 eurot. Samuti on põhjendatud hageja seadusest tulenevas määras tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõue kuni põhinõude kohase täitmiseni.
7.Kohus märgib, et TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt RKTKo 30.10.2013, nr 3-2-1-106-13, p 24; RKTKm 24.11.2011, nr 3-2-1-109-11, p 12; RKTKo 17.06.2008, nr 32-1-56-08, p 13).
8.VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Võla sissenõudmiskulude hüvitamist reguleerib VÕS § 1131, mille lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot (Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingute ajal, s.o 26.03.2015.a, kehtinud redaktsioon). VÕS § 1131 lg 4 kohaselt käesolevat paragrahvi ei kohaldata tarbijast võlgnikule.
9.Kohus on seisukohal, et hageja poolt kohtule esitatud teenuste kasutamise üldtingimuste pis 7.8 sätestatud tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest, milleks on tarbija kaitsmine laenulepingu sõlmimisel. Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et teenuste kasutamise üldtingimuste p-is 7.8 sätestatud võla sissenõudmise kulude hüvitamise tingimus on VÕS § 42 lg 1 ja VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühine. Muuhulgas, kohus selgitab,
et kuna kõnealuse lepingu sõlmis kostja tarbijana, siis on kostjalt võla sissenõudmiskulude nõudmine tulenevalt VÕS § 1131 lg-st 4 samuti keelatud. Eeltoodu alusel jätab kohus hageja nõude võla sissenõudmiskulude 40 eurot hüvitamiseks rahuldamata.
10.TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
11.Hageja nõudis kostjalt 621,45 euro (põhinõue summas 501,19 eurot + sissenõudmiskulud 40 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis summas 80,26 eurot) väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja nõude summas 581,45 eurot (põhinõue summas 501,19 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis summas 80,26 eurot). Seega rahuldab kohus hageja nõude ca 94 % ulatuses.
12.Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 125 euro, õigusabikulu eest summas 625 eurot, kokku 750 eurot. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades ning arvestades ka, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, esitatud on vaid maksekäsu kiirmenetluse avaldus ning 5-l leheküljel stamphagiavaldus, ei ole põhjendatud hageja poolt märgitud ulatuses õigusabikulu. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, peab kohus põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 125 eurot ning juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 lepingulise esindaja kulud summas 100 eurot.
13.Kohus jätab TsMS 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 94% kostja kanda ja 6% hageja enda kanda. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu summas (94% x 225) 211,50 eurot. Kostja menetluskulud jätab kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.
14.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.