Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 22.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-17-105597/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 22.11.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1233

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Bigbank AS10183757(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-105597

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. november 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-105597

Tsiviilasi

Bigbank AS hagi XXX (XXX) vastu võlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulu ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1 684,88 eurot Hageja: Bigbank AS (registrikood 10183757; asukoht Riia 2, 51004 Tartu); Hageja lepinguline esindaja: Keiu Pettai (e-post: [email protected]); Kostja: XXX XXX (isikukood XXX; elukoht XXX; tegelik elukoht teadmata; menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu). Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt XXXlt hageja Bigbank AS kasuks põhivõlgnevus summas 900 eurot, intress summas 222,08 eurot, sissenõudmiskulu summas 20 eurot ja 01.09.2017.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 327,70 eurot.

3.Välja mõista kostjalt XXXlt hageja Bigbank AS kasuks viivis 23,90% põhivõlalt aastas alates 02.09.2017.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid selliselt, et resolutsiooni p 2 väljamõistetud viivis 327,70 eurot ja edaspidine viivis võlalt alates 02.09.2017.a ei ületaks kokku rohkem kui 900 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2.Välja mõista kostjalt XXXlt hageja Bigbank AS kasuks menetluskulud 325 eurot, millest 225 eurot riigilõiv ja 100 eurot õigusabikulud. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Hageja ja kostja XXX sõlmisid 30.07.2015.a. tarbijakrediidilepingu nr SL15-01-1330919. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 1 500 eurot ja kostja oli kohustatud maksma hagejale intressi 23,90% tagastamata krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu krediidi kulukuse määr on 30,60% aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule Bigbank ASi krediidilepingute üldtingimusi nr 3.13. Lepingud vastasid sõlmimise hetkel kostja laenutaotlustes väljendatud tahteavaldustele ja tarbimislaenude turutingimustele. Hageja selgitas kostjale laenulepingute allkirjastamisel ka kostja poolt laenulepingust tulenevate rahaliste maksekohustuse rikkumise tagajärgi. Kostja kinnitas laenude vastavust oma tahteavaldusele, huvidele, vajadustele ning majanduslikule seisule ning teadlikkust laenu võtmisega kaasnevatest ohtudest oma allkirjaga laenulepingul. Kostjal oli kohustus tasuda lepingu alusel alates 25.08.2015.a hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid, millist kohustust kostja korduvalt alates septembrikuust aastal 2015.a rikkus. Alates septembrikuust aastal 2015.a on kostja rikkunud pooltevaheliste lepingute tingimusi laenu ja intresside tasumise osas. Kostja on tasunud enne lepingu ülesütlemist vaid kaks makset kogusummas 219,92 eurot, millest hageja on arvestanud 19,92 eurot intressi katteks ning 200 eurot tagastamata krediidisumma katteks. Hageja hoiatas 30.03.2016.a. saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud

2-17-105597 kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Hageja ütles 11.05.2016.a. ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 1574,30 euro tasumist, millest 1 300 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 222,08 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 20 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 32,22 eurot viivis. Arvestades, et kostja on pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks tasunud 400 eurot, siis on kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 900 eurot. Lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 23,90% tagastamata krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise avalduses on esitatud sissenõutavaks muutunud intressi nõue summas 222,08 eurot. Kuni lepingu ülesütlemiseni 11.05.2016.a. on arvestatud intressi alates maksegraafiku eelmisest maksest 25.04.2016.a. kuni lepingu ülesütlemise päevani 11.05.2016.a., kokku 16 päeva eest. Intressimakse suurus 25.05.2016.a. oli maksegraafiku järgi 21,45 eurot. Ühe päeva intressimakse suuruseks kujuneb seega 0,715 eurot (21,45/30). Seega kujuneb intressimakse suuruseks 11.05.2016 11,44 eurot. Hageja on arvestanud viivist lepingus sätestatud määras 23,90% aastas. Lepingu ülesütlemise avalduses 11.05.2016.a. oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 32,22 eurot. 01.09.2017.a. seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 327,70 eurot ning alates 02.09.2017.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 23,90% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja on edastanud kostjale meeldetuletuskirju võla tasumiseks ning hageja nõuab eeltoodust tulenevalt kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 ja pooltevahelise lepingu p 6.5. ja 5.3. alusel summas 20 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista 1 469,78 eurot, millest 900 eurot on tagastamata krediidisumma, 222,08 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 327,70 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 20 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu; lisaks viivise alates 02.09.2017.a 23,90% tagastamata krediidisummalt aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 225 eurot ning õigusabikulud summas 100 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 225 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas