Muud › CMR

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Hageja nõue ja põhjendused Xxxx OÜ esitas 07.09.2016.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XxxxOÜ vastu 1824 euro saamiseks. Seoses XxxxOÜ vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning nõue anti 12.10.2016.a määrusega üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 07.12.2016.a määrusega võeti hagi Harju Maakohtu menetlusse. 08.10.2014.a esitas kostja hagejale tellimuse transporditeenuse osutamiseks marsruudil Police, Poola – Lehmja, Eesti. Hageja pidi laadima 6 euro alust kaubaga + 10 karpi 09.10.2014.a aadressil Spóùdzielcza 21, Police ja toimetama selle Smarten Logisticsi lattu Xxxx. Antud veo hinnaks sai kokku lepitud 410 eurot + käibemaks. Kaupa laadima minnes, tuli välja, et kaupa on hoopis 7 euro alust + eelpool nimetatud 10 karpi. Hageja ja kostja leppisid kokku uueks veohinnaks 535 eurot. Kostja esindaja Xxxxkinnitas hinna sobivuse epostiga 13.10.2014.a. Peale kauba kohaletoimetamist Lehmjasse esitas hageja kostjale arve nr 3974, summas 642 eurot (535 eurot + km), maksetähtajaga 24.11.2014.a. 27.11.2014.a esitas kostja tellimuse transporditeenuse osutamiseks marsruudil Police, Poola – Lehmja, Eesti. Hageja pidi laadima 2 euro alust kaubaga 28.11.2014.a aadressil Spóùdzielcza 21, Police ja toimetama selle Smarten Logisticsi lattu Xxxx. Antud veo hinnaks sai kokku lepitud 225 + käibemaks. Peale kauba kohaletoimetamist Lehmjasse esitas hageja kostjale arve nr 4405, summas 270 eurot (225 eurot + km), maksetähtajaga 16.10.2015.a. Antud arved jäid täies ulatuses kostja poolt tasumata. Korduvatele suulistele ja kirjalikele meeldetuletustele vastas kostja alati, et tegeleb asjaga ning lubas kohe-kohe maksta. Viiviseid on arvestatud mõlemal arvel 0,5% päevas alates maksetähtajale järgnevast päevast. Arvel 3974 alates 25.11.2014.a ja arvel 4405 alates 17.10.2015.a. Viiviste arvutamisel on määratud ülempiiriks põhivõlgnevuste summa. Viivise protsent on märgitud arvel ning see on kostja poolt aktsepteeritud koos arvete aktsepteerimisega. Eeltoodu tõttu taotleb hageja põhivõlgnevust summas 912 eurot ja viivist summas 912 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja leiab, et kostja ei ole oma vastuses hagile esitanud ühtegi sisulist vastuväidet hageja nõudele, on vaid märkinud, et ei tunnista seda. Tulenevalt kostja vastuväidetest viivise osas on hageja nõus seadusest tuleneva viivisemäära kohaldamisega. Hageja arvestab viiviseid alljärgnevalt: - Arve nr 4405 osas alates 17.10.2015.a kuni 30.01.2017.a summas 27,97 eurot ning alates 31.01.2017.a VÕS § 94 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni; - arve nr 3974 osas alates 25.11.2014.a kuni 30.01.2017.a summas 112,73 eurot ning alates 31.01.2017.a VÕS § 94 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagiavalduses tema vastu esitatud põhinõuet ega viivisenõudeid, palub need kohtul jätta rahuldamata. Hageja ei ole ära tõendanud, et tema ja kostja vahel oleks sõlmitud leping, mis võiks olla poolte vaheliste kohustuste aluseks. Hageja on oma nõuet esitades tuginenud 25.10.2014.a arvele nr 3974 summas 642 eurot ning 16.09.2015.a arvele nr 4405 summas 270 eurot. Seega põhineb hageja põhinõue summas 912 eurot raamatupidamisdokumentidel (arvetel), mis pole võlasuhte ega kohustuse tekkimise aluseks. Kostja vaidlustab selle täies ulatuses ja palub nõude jätta rahuldamata. Hageja viivisenõue on arusaamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Juhul, kui kohus peaks hoolimata eeltoodud selgitustest pidama hageja põhinõuet õigustatuks ning seetõttu oleks

põhjendatud ka viivise nõudmine, siis märgib kostja järgmist. Kostja jaoks ei ole jälgitav, kuidas on viivise võlgnevus kujunenud ning mis on aluseks hagiavalduses kirjeldatud viivise nõude summale. Kostjale ei ole mõistetav, millise viivisemääraga on kalkuleeritud, sest hageja on ära maininud üksnes kogu võlgnevuse summa 1824 eurot. Konkreetsele viivise protsendile ega viivituses oldud päevade arvule ei ole hageja viidanud ning kostja võib üksnes oletada, et hageja on viivist arvestanud arvetel oleva viiviseprotsendi (s.o 0,5 % päevas) järgi, mis on tegelikkuses lubamatu. Ühtlasi on kostja hinnangul tegemist ülemäära kõrge viivisemääraga, mida kostja palub kohtul vähendada mõistliku suuruseni. Hageja ja kostja pole omavahel viivises 0,5 % päevas kokku leppinud ning kostja pole kunagi säärase kõrge viivisemääraga nõustunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal alust viivist 0,5 % määraga arvestada. Hageja väide, et kostja on pooltevahelises kirjavahetuses tunnistanud arvetest tulenevat võlgnevust, on paljasõnaline, kostja ei võta seda omaks. Lähtudes kõigest eeltoodust palub kostja jätta hagiavalduse täielikult rahuldamata ning kõik kostja menetluskulud hageja kanda ning need hagejalt kostja kasuks välja mõista.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiga, sellele lisatud dokumentidega ja kostja vastusega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 08.10.2014.a esitas kostja hagejale tellimuse transporditeenuse osutamiseks marsruudil Police, Poola – Lehmja, Eesti, veo hinnaks lepiti kokku 535 eurot, millele lisandus käibemaks. 27.11.2014.a esitas kostja hagejale tellimuse transporditeenuse osutamiseks marsruudil Police, Poola – Lehmja, Eesti, veo hinnaks lepiti kokku 225 eurot, millele lisandus käibemaks. Kohtu hinnangul tõendavad kostja poolt vedude tellimist kostja esindaja Martin Kooviti poolt hagejale saadetud e-kirjad (tl 52-64). Hageja täitis endale võetud kohustuse ja esitas kostjale teostatud vedude eest arved vastavalt arve nr 3974 (tl 65) summas 642 eurot (535 eurot + km), maksetähtajaga 24.11.2014.a ja arve nr 4405 (tl 66) summas 270 eurot (225 eurot + km), maksetähtajaga 16.10.2015.a. Hageja poolt kohustuse täitmist tõendavad kohtule esitatud rahvusvahelise kaubaveo saatelehed ehk CMR-id (tl 99-100). Käesolevaks hetkeks on arved tasumata. Puudub vaidlus, et tegemist oli rahvusvahelise autokaubaveoga ja poolte lepingule kohaldub CMR konventsioon, sest kauba vastuvõtmise ja üleandmise kohad asuvad eri riikides. CMR ei reguleeri aga täpsemalt veotasunõuet. Kuna CMR-i mõtteks ei ole välistada veolepingu poolte muid lepingust ja siseriiklikust õigusest tulenevaid nõudeid teineteise vastu, tuleb veolepingule kohaldada lisaks ka siseriiklikku õigust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tuginedes eelpool öeldule asub kohus seisukohale, et tõendatud on vaidlusaluste vedude asetleidmine kostja tellimusel ja hageja täitmisel. Seega on hageja õigustatud saama teostatud vedude eest tasu ja kostja on kohustatud selle eest tasuma. Veotasu suuruse osas kostja sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Arvetest nr 3974 ja nr 4405 tulenev võlgnevuse nõue kuulub rahuldamisele.

Hageja taotleb kostjalt ka viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja oma vastuses hagiavaldusele ei nõustunud hageja poolt arvel märgitud viivisemääraga 0,5% päevas. Kostja taotles viivise vähendamist mõistliku suuruseni. Hageja vähendas oma nõuet viiviste osas. Taotleb kostjalt välja mõista seisuga 30.01.2017.a sissenõutavaks muutunud viivise seadusjärgses määras ehk siis summas 140,70 eurot ja edasiulatuva viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt (912 eurolt) alates 31.01.2017.a kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab viivise välja hageja poolt taotletud summas. Hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 4. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtukulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS §-de 174 lg 4 ja 177 lg 2 kohaselt võib menetlusosline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.