Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kompromissilahendus 1

2-17-2326 Kompromissilahenduse eesmärgiks on tagada piirkonna liigvee äravool Xxxxxxxxxxx kaudu ja teha seda viisil, mis ei häiriks liigselt Xxxxxxxxxxxt ja selle kasutamist: a) Kostja viib läbi hanke üldjoontes järgmise sisuga (lisatud joonisel on toodud orienteeruvad asukohad). Xxxxxxxxxxxl asuv kraav kaevatakse lahti osas, milles täna on takistatud vee äravool kraavi kaudu. Tööd tehakse selliselt, et oleks tagatud piirkonna liigvee äravool. Xxxxxxxxxxxle kraavi nõlvadele kostja poolt teostatud tööde tulemusena kuhjatud üleliigne pinnas (joonisel kollasega) tuleb likvideerida ja vedada Xxxxxxxxxxx idapoolsesse serva Männiku tee äärde vaalu (joonisel pruuniga), võttes arvesse, et osa liiva veetakse Xxxxxxxxxxxle rajatava tee põhja (joonisel sinisega), kust enne liiva vedu kooritakse mullakiht. Kooritud pinnas tuleb pärast liiva äravedu ajada põllule laiali. Hanke tulemusena paigaldatakse pikikraavi 9 m pikkuse ja 500 mm läbimõõduga toruga truup (joonisel punasega). Rajatavate truupide otsad laotakse kividega. Ristikraavis olev paju koos hunnikuga tuleb likvideerida. Tee äärde tehtava valli (joonisel pruuniga) ette jäävad õunapuud võib maha võtta ja tuleb likvideerida töövõtjal. Liiva transpordil kinnistu ühest osast teise kasutada olemasolevat ehitusjäätmetega täidetud teed (joonisel mustaga), mis peab pärast töid jääma samaväärne või parem võrreldes tööde alustamise hetke seisuga. Olemasoleva ehitusjäätmetega täidetud tee kohta peab vallide vahele jääma kinnistule sissepääs 10 m laiuselt. Põld tuleb kogu tööde alal nii üleval kui allpool ristipidist kraavi siluda ja teostada heinaseemne külv. Hanke tehniliste tingimuste koostamise juurde kaasatakse projekteerija nõu andma (sellisteks tegevusteks projekti vaja ei ole) küsimuses, kas ja mida on vaja teha jõe äärse kraavi otsaga ning kas ja kui siis millises ulatuses on vaja kraavi serva kindlustada. Pakkujaid kohustatakse enne pakkumuse esitamist kohapealse olukorraga tutvuma. Kui projekteerijaga konsulteerimise tulemusena ei osutu vajalikuks teistsugune lahendus, siis on Pooled kokku leppinud, et Xxxxxxxxxxx kaudu piirkonna liigvee ärajuhtimiseks on sobiv lahendus kraav ja torusse juhtimine ei ole vajalik. Tööde täpsemad detailid arutavad Pooled hiljemalt hanke ettevalmistamise juures läbi. Pooled lepivad kokku, et juhul, kui kraavi Xxxxxxxxxxx poolne kallas hakkab eelnimetatud esialgsete tööde lõpetamisest alates 24 kuu jooksul vajuma, kindlustatakse kallas kaldakindlustuse mattidega või muul sarnasel viisil 6 kuu jooksul vastava asjaolu ilmnemisest garantiitööde korras kostja tellimusel ja kulul; b) Hanke alusdokumendid kooskõlastatakse hagejaga ja tehtavate tööde lõpptähtaeg on 31.08.2018. a, mida võib mõjuval põhjusel pikendada; c) Punktis a) nimetatud tööde eest tasub kostja; d) Taastatakse piirimärgid kostja vahenditega (selleks ei ole vajalik korralda hanget); e) Kostja poolt korraldatud ehitushankes selgunud hind makstakse Xxxxxxxxxxx omanikule, juhul kui viimane pärast hanke tulemuste selgumist viivitamatult kostjat teavitab, et soovib ise olukorra ära lahendada. Sellisel juhul toimuks kostja poolne tööde eest tasumine pärast kõikide tööde nõuetekohast teostamist; f) Pooled on leppinud kokku, et kraavi ja truubi/truupide osas seatakse protsessi käigus notariaalselt tähtajatu isiklik kasutusõigus kostja kasuks kostja poolt kasutatavatel tavapärastel tingimustel selliselt, et oleks võimalik tagada nende eesmärgipärane kasutamine ja hooldamine ning piirkonna liigvee ärajuhtimine nende kaudu. Tasu isikliku kasutusõiguse seadmise eest on 4000 eurot, kusjuures pool summast tasutaks notariaalse isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimisel ja ülejäänud pool pärast kõigi Kompromissis toodud tööde lõpetamist. Vastav tasu on ühekordne ja muid summasid sellele ei lisandu;

2-17-2326 g) Pooled on kokku leppinud, et peale isikliku kasutusõiguse tasu ei tasuta üksteisele tsiviilasja nr 2-17-2326 lõpetamiseks kompromissiga mingeid täiendavaid summasid. Kompromissilahendus 2 Kompromissilahenduse eesmärgiks on tagada kostja poolt tehtud töödele eelnenud olukord Xxxxxxxxxxxl: a) Kostja viib läbi hanke üldjoontes järgmise sisuga: Xxxxxxxxxxxl taastatakse kostja poolt tehtud töödele eelnenud olukord enne 2012. aasta tööde teostamist tellitud geoaluse põhjal, eeldusel, et geoalus on korrektne. Xxxxxxxxxxxle kraavi nõlvadele kostja poolt teostatud tööde tulemusena kuhjatud üleliigne pinnas tuleb paigutada tagasi kraavi, kust see süvendamisel välja kaevati. Põld tuleb kogu tööde alal siluda ja teostada heinaseemne külv. Vajadusel kaasatakse hanke tehniliste tingimuste koostamise juurde projekteerija nõu andma (sellisteks tegevusteks projekti vaja ei ole). Pakkujaid kohustatakse enne pakkumuse esitamist kohapealse olukorraga tutvuma; b) Hanke alusdokumendid kooskõlastatakse hagejaga ja tehtavate tööde lõpptähtaeg on 31.08.2018. a, mida võib mõjuval põhjusel pikendada; c) Punktis a) nimetatud tööde eest tasub kostja; d) Taastatakse piirimärgid kostja vahenditega (selleks ei ole vajalik korralda hanget); e) Kostja poolt korraldatud ehitushankes selgunud hind makstakse Xxxxxxxxxxx omanikule, juhul kui viimane pärast hanke tulemuste selgumist viivitamatult kostjat teavitab, et soovib ise olukorra ära lahendada. Sellisel juhul toimuks kostja poolne tööde eest tasumine pärast kõikide tööde nõuetekohast teostamist; f) Kostja tasub hagejale kompromiss-summa 4000 eurot seoses ajutiselt kasutusest väljas olnud maa ja kohtuasja lõpetamisega. Kostja tasub nimetatud summa hageja määratud pangakontole 3 tööpäeva jooksul pärast kõigi Kompromissis toodud tööde lõpetamist; g) Pooled on kokku leppinud, et peale kompromiss-summa ei tasuta üksteisele tsiviilasja nr 2-17-2326 lõpetamiseks kompromissiga mingeid täiendavaid summasid. 4)

Hageja kinnitab tingimusteta ja tagasivõtmatult, et Kompromissi täitmisega on kõik hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevad hageja nõuded kostja vastu ammendavalt ja lõplikult lahendatud ja täidetud. Pooled kinnitavad, et neil ei ole ja nad ei esita ei ise ega mis tahes viisil kolmandate isikute kaudu teineteise vastu mingeid nõudeid ega pretensioone seoses hagi aluseks olevate asjaoludega (sh kinnisasja väärtuse, õigusabikulude, muude seni kantud või tulevikus kantavate kulude ja tehtud tööde jne osas) ning et Pooled loevad kõik taolised nõuded lõppenuks.

5)

Vastavalt TsMS § 168 lõikele 3 jäävad kummagi Poole menetluskulud vastava Poole enda kanda. Pooled on kokku leppinud, et kannavad ka kõik muud käesoleva kohtuasjaga ja Kompromissi sõlmimisega seonduvad kulud ise.

6)

Pooled on kokku leppinud ja avaldavad, et lühendavad Kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega: kummalgi Poolel on õigus esitada kohtumäärusele määruskaebus kolme tööpäeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest.

7)

Pooled kinnitavad, et hoiavad Kompromissi tingimused konfidentsiaalsena. Kolmandatele isikutele on Pooltel õigus avaldada ainult Kompromissi sõlmimise fakti, mitte selle sisu.

8)

Kompromiss jõustub Kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel.

2-17-2326 9)

Kui kohus Kompromissi ei kinnita või kui Kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma Kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning Pooled loevad Kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.

2-17-2326 kostja korraldama konkreetsete, kompromissilahenduse nr 1 punktis a) loetletud tööde teostamiseks hanke, mille alusdokumendid kooskõlastatakse hagejaga. Hankega tellitud tööde eest tasub kostja ning tehtavate tööde lõpptähtaeg on 31.08.2018. a, mida võib mõjuval põhjusel pikendada; Kostja poolt korraldatud ehitushankes selgunud hind makstakse Xxxxxxxxxxx omanikule juhul, kui viimane pärast hanke tulemuste selgumist viivitamatult kostjat teavitab, et soovib ise olukorra ära lahendada. Sellisel juhul toimuks kostja poolne tööde eest tasumine pärast kõikide tööde nõuetekohast teostamist. Lisaks taastatakse piirimärgid kostja vahenditega (selleks ei ole vajalik korralda hanget) ning kraavi ja truubi/truupide osas seatakse protsessi käigus notariaalselt tähtajatu isiklik kasutusõigus kostja kasuks kostja poolt kasutatavatel tavapärastel tingimustel selliselt, et oleks võimalik tagada nende eesmärgipärane kasutamine ja hooldamine ning piirkonna liigvee ärajuhtimine nende kaudu. Tasu isikliku kasutusõiguse seadmise eest on 4000 eurot, kusjuures pool summast tasutaks notariaalse isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimisel ja ülejäänud pool pärast kõigi Kompromissis toodud tööde lõpetamist. Vastav tasu on ühekordne ja muid summasid sellele ei lisandu. Pooled on kokku leppinud, et peale isikliku kasutusõiguse tasu ei tasuta üksteisele tsiviilasja nr 2-17-2326 lõpetamiseks kompromissiga mingeid täiendavaid summasid. 2) Kompromissilahenduse nr 2 eesmärgiks on tagada kostja poolt tehtud töödele eelnenud olukord Xxxxxxxxxxxl. Selleks peab kostja viima läbi hanke üldjoontes järgmise sisuga: Xxxxxxxxxxxl taastatakse kostja poolt tehtud töödele eelnenud olukord enne 2012. aasta tööde teostamist tellitud geoaluse põhjal, eeldusel, et geoalus on korrektne. Xxxxxxxxxxxle kraavi nõlvadele kostja poolt teostatud tööde tulemusena kuhjatud üleliigne pinnas tuleb paigutada tagasi kraavi, kust see süvendamisel välja kaevati. Põld tuleb kogu tööde alal siluda ja teostada heinaseemne külv. Vajadusel kaasatakse hanke tehniliste tingimuste koostamise juurde projekteerija nõu andma (sellisteks tegevusteks projekti vaja ei ole). Pakkujaid kohustatakse enne pakkumuse esitamist kohapealse olukorraga tutvuma, Hanke alusdokumendid kooskõlastatakse hagejaga ja tehtavate tööde lõpptähtaeg on 31.08.2018. a, mida võib mõjuval põhjusel pikendada. Hankes nimetatud tööde eest tasub kostja. Taastatakse piirimärgid kostja vahenditega (selleks ei ole vajalik korralda hanget). Kostja poolt korraldatud ehitushankes selgunud hind makstakse Xxxxxxxxxxx omanikule, juhul kui viimane pärast hanke tulemuste selgumist viivitamatult kostjat teavitab, et soovib ise olukorra ära lahendada. Sellisel juhul toimuks kostja poolne tööde eest tasumine pärast kõikide tööde nõuetekohast teostamist. Kostja tasub hagejale kompromiss-summa 4000 eurot seoses ajutiselt kasutusest väljas olnud maa ja kohtuasja lõpetamisega. Kostja tasub nimetatud summa hageja määratud pangakontole 3 tööpäeva jooksul pärast kõigi Kompromissis toodud tööde lõpetamist. Pooled on kokku leppinud, et peale kompromiss-summa ei tasuta üksteisele tsiviilasja nr 2-17-2326 lõpetamiseks kompromissiga mingeid täiendavaid summasid. Hageja kinnitab tingimusteta ja tagasivõtmatult, et kompromissi täitmisega on kõik hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevad hageja nõuded kostja vastu ammendavalt ja lõplikult lahendatud ja täidetud. Pooled kinnitavad, et neil ei ole ja nad ei esita ei ise ega mis tahes viisil kolmandate isikute kaudu teineteise vastu mingeid nõudeid ega pretensioone seoses hagi aluseks olevate asjaoludega (sh kinnisasja väärtuse, õigusabikulude, muude seni kantud või tulevikus kantavate kulude ja tehtud tööde jne osas) ning et Pooled loevad kõik taolised nõuded lõppenuks. Kummagi poole menetluskulud asjas jäävad vastava poole enda kanda. Hageja taotleb tagastada temale pool hagilt tasutud riigilõivust. Pooled lühendavad kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega 3 tööpäevani kohtumääruse kättesaamisest. Pooled taotlevad kohtult TsMS § 430 lg.1 alusel kompromissi kinnitamist ilma selleks kohtuistungit pidamata ja Poolte või nende esindajate vahetu osavõtuta.

2-17-2326 Pooled hoiavad kompromissi tingimused konfidentsiaalsena. Kolmandatele isikutele on Pooltel õigus avaldada ainult Kompromissi sõlmimise fakti, mitte selle sisu. Kompromiss jõustub Kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumisel. Kui kohus Kompromissi ei kinnita või kui Kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, ei oma Kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe mingit õiguslikku tähendust ning Pooled loevad Kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Kohtule on esitatud kohtuasjas kompromissileping, mille on 16.11.2017 digitaalselt allkirjastanud hageja A.a volitatud esindajana tema poeg B., kes vastab TsMS § 218 lg 1 p 5 nõuetele (02.09.2013 notariaalne volikiri kehtivusega 5 aastat - toimikus) ja kostja seadusliku esindajana Tahkuranna senine vallavanem Karel Tölp. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 29 lg 1- 3 kohaselt valla- või linnavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab valla- või linnavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. Arvesse võttes, et kohtuvaidluse üheks pooleks, so kostjaks on Tahkuranna vald, kes haldusreformi tulemusel seisuga 24.10.2017 on ühinenud Häädemeeste vallaga ja uueks vallaks on Häädemeeste vald, mille vallavanema valimine ja vallavalitsuse kinnitamine valla kodulehe andmetel ei ole veel toimunud, vaid on vallavolikogu 3. istungi päevakorras 23.11.2017, siis peab kohus vajalikuks märkida, et 16.11.2017 seisuga sõlmitud kompromissi kinnitamisel, tuginedes KOKS § 29 lõikes 3 sätestatule, tuleb lugeda kostjaks Häädemeeste vald Tahkuranna vallavalitsuse kaudu ning kostja seaduslikuks esindajaks senine Tahkuranna vallavanem. Seega kompromissi sõlminud isikute esindusõiguses puudusi ei ole. Hageja ja kostja vahel kirjalikult sõlmitud kompromissi kohaselt on pooled jõudnud kokkuleppele vaidluse lahendamises. Pooled kinnitavad kompromisslepingus, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga vastavalt TsMS § 430 lg-le 1. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et kompromiss vastab seadusele ja kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

2-17-2326 TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromisslepingus on pooled kokku leppinud, et kannavad oma menetluskulud ise. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja A.a eest on volitatud esindaja B. tasunud 12.02.2017 tsiviilasjas 2-17-2326 hagilt riigilõivu 750 eurot. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Eeltoodud seadusesätetest ja asjaoludest tulenevalt A.ale kuulub tagastamisele pool riigilõivust, s.o summas 375 eurot tema poolt soovitud arveldusarvele. TsMS § 150 lg 8 alusel maakohtu või ringkonnakohtu riigilõivu või asja läbivaatamise kulude tagastamisest keeldumise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui summa, mille tagastamist taotletakse, ületab 64 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.