Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 21.11.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number: 2-17-115157/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 21.11.2017
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1242

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-115157

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2017.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-115157

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Xxxx vastu võla, intressi, viivise ja sissenõudmiskulude nõudes

Tsiviilasja hind

437,72 eurot Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht Weizenbergi 20, 10151 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Gerda Kabrits (e-post: [email protected]); Kostja: Xxxx(isikukood xxxx; elukoht xxxx; tegelik elukoht teadmata; menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu). Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt xxxx hageja OÜ Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevuse summas 314,04 eurot, intress summas 16,74 eurot, sissenõudmiskulu summas 30 eurot ja 03.10.2017.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 51,82 eurot.

3.Välja mõista kostjalt xxxx hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses põhinõudelt päevas alates 04.10.2017.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid selliselt, et resolutsiooni p 2 väljamõistetud viivis 51,82 eurot ja edaspidine viivis võlalt alates 04.10.2017.a ei ületaks kokku rohkem kui 314,04 eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb xxxx tasuda OÜ-le Aktiva Finants käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja on esitanud Ferratum Estonia OÜ-le laenutaotlused 13.08.2015 400,00 euro saamiseks. Ferratum Estonia OÜ kinnitas kostja laenutaotluse ning väljastas kostjale kokku laenu summas 400,00 eurot. Kostja kohustus laenusummad tagastama vastavalt Ferratum Estonia OÜ esitatud arvetele. Ferratum Estonia OÜ on loovutanud 30.12.2016 kostja vastase nõude põhisummas 314,04 eurot Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Vastavalt lepingule kohustus kostja laenu tagastama Ferratum Estonia OÜ-le 12.09.2015. Hagiavalduse seisuga on kostja põhiosast 400,00 eurost tasunud 85,96 eurot ning tasumata on põhiosa summas 314,04 eurot. Hageja esindaja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu üldtingimuste punkt 11.3. alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt osamaksetega lepingu üldtingimuste punktile 11.2, kui kostja ei tasu osamakseid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks

2-17-115157 tasumata summalt viivist tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates laenusumma tagastamisele/lepingu ülesütlemisele järgnevast kalendripäevast 13.09.2015 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 3.10.2017 valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x seadusjärgne viivisemäär tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 51,82 eurot. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt maksugraafikule lisandub kauba hinnale täiendavalt intress, mis on 0,172 % päevas. Hageja on arvestanud intressi laenu andmisest kostjale 13.08.2015 kuni lepingu ülesütlemiseni/ laenu tagastamise kuupäevani 12.09.2015 summas 16,74 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 314,04 eurot, intressi summas 16,74 eurot, võla sissenõudmiskulud summas 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 51,82 eurot; lisaks viivised alates 4.10.2017 kuni põhinõude summas 314,04 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 100 eurot ning õigusabikulud summas 425 eurot. Kohus peab põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 100 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 290 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks esitatud hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades 425 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt, arvestades muuhulgas, et tegemist on hageja poolt kohtusse esitatava nn tüüphagiga. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 390 eurot.