Otsuse tegemise aeg ja koht 21.11.2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number
2-17-119046
Tsiviilasi
ERGO Insurance SE hagi Osaühing Upakkterminal EV vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
700 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013, asukoht Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn) Hageja volitatud esindaja: Kairi Koppel (e-post: [email protected]) Kostja: Osaühing Upakkterminal EV (registrikood 10885985, asukoht Kärberi 4-168, 13812 Tallinn) Kostja lepinguline esindaja: Yulia Klyukach (Aavik & Partnerid Advokaadibüroo OÜ, asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn, e-post: [email protected])
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt Osaühing Upakkterminal EV hageja ERGO Insurance SE kasuks välja 700 eurot.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud kostja Osaühing Upakkterminal EV kanda. 3.2 Välja mõista kostjalt Osaühing Upakkterminal EV hageja ERGO Insurance SE kasuks menetluskuluna riigilõiv 125 eurot. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
2-17-119046 Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja ERGO Insurance SE esitas 09.10.2017 hagi kostja Osaühing Upakkterminal EV vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt palus hageja välja mõista kostjalt liikluskahju summas 700 eurot ja menetluskuluna hageja poolt tasutud riigilõivu 125 eurot.
2.23.03.2017 kell 18:00 toimus Smuuli tänava Maxima parklas liiklusõnnetus, kus XXX, juhtides kostjale kuuluvat sõidukit Mitsubishi registreerimismärgiga XXX ja tekitades varalise kahju XXX, kellele kuuluv sõiduk Audi registreerimismärgiga XXX sai kahjustada. Liiklusõnnetuse toimumine ja kellaaeg on tõendatud kahjuteatega. Sõiduki Mitsubishi registreerimismärgiga XXX suhtes oli sõlmitud liiklusõnnetuse toimumise hetkel liikluskindlustuse leping nr L006030807 ERGO Insurance SE-s, mille alusel on viimasel kohustus hüvitada kindlustatu poolt tekitatud liikluskahju. Hageja poolt on hüvitatud liikluskahju kogusummas 700 eurot. Liikluskahju koosneb kannatanu sõiduki Audi registreerimismärgiga XXX remonttööde maksumusest. Hageja on tasunud remontöid teostanud Värvaltrans OÜ poolt väljastatud arve nr 301266 summas 700 eurot. Liiklusõnnetuse toimumise hetkeks oli sõiduki liikluskindlustuse leping lõppenud, nimelt alates 24.12.2016 kell 23:59. Uus poliis sõlmiti peale liiklusõnnetuse toimumist. Hageja on liikluskindlustuse seaduse § 55 alusel kostjale esitanud tagasinõude, kuid kostja ei ole nõuet tasunud ega hagejaga kokkulepet sõlminud.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja esitas 27.10.2017 vastuse ja vastuväited hagiavaldusele. Kostja ei pea hagi õigeks ega tunnista hageja poolt esitatud nõudeid. Tulenevalt hagiavaldusest oli poolte vahel sõlmitud kindlustusleping nr L006030807. Kostja peab vajalikuks selgitada, et hagiavalduses mainitud liiklusõnnetuse kuupäeval 23.03.2017 oli kostja kindlustatud If kindlustuses, mitte hageja juures. Hageja ise tõdeb hagiavalduses, et „liiklusõnnetuse toimumise hetkeks oli sõiduki liikluskindlustuse leping lõppenud, nimelt alates 24.12.2016 kl 23:59“. Tulenevalt hageja poolt esitatud kindlustuslepingust oli kindlustusperioodiks 25.11.2016 kuni 24.12.2016.
4.10.11.2017 seisukohas selgitas kostja, et hagiavaldusest tulenevalt kehtis kostja poolis hageja juures kindlustatuna 25.11.16 kuni 24.12.16. Liiklusõnnetus toimus 23.03.2017 ehk kuupäeval, mil kostja hageja juures kindlustatud ei olnud. Hagejal puudus kohustus maksta arve nr 301266, kuna 23.03.2017 oli kostja kindlustatud If-is. Väär on hageja seisukoht, et avarii toimus 23.03.2017 kell 18.00. Avarii toimus 23.03.2017 kell 19.00, mil kostja oli kindlustatud If-is. Kostja on muuhulgas seisukohal, et hageja ei ole tõendanud arve nr 301266 tasumist.
2-17-119046
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Hinnanud poolte seisukohti ja asjas esitatud tõendeid, jõudis kohus järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
6.Vaidlus puudub selles, et 23.03.2017 toimus Smuuli tänava Maxima parklas liiklusõnnetus, kus XXX juhtis kostjale kuuluvat sõidukit Mitsubishi registreerimismärgiga XXX ja tekitas varalise kahju XXX, kellele kuuluv sõiduk Audi registreerimismärgiga XXX sai kahjustada. Hageja on tasunud kahjustatud sõiduki remontöid teostanud Värvaltrans OÜ poolt väljastatud arve nr 301266 summas 700 eurot (vt tl 25 ja tl 49). Seega on alusetu kostja vastuväide, nagu poleks hageja arve nr 301266 tasumist tõendanud.
7.Vaidlus puudub selles, et pooltevahelise kindlustuslepingu kohaselt oli kindlustusperioodiks 25.11.2016 kuni 24.12.2016 (tl 24 pöördel). Hageja nõue kostja vastu põhineb liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 55, mille kohaselt kindlustusandjal on õigus esitada tagasinõue isiku vastu, kes käesoleva seaduse alusel vastutab kindlustuskohustuse täitmise eest, kui kindlustusjuhtum toimus 12 kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist ning ei peetud kinni LKindlS § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust. Kostja ei vaidlusta LKindlS § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelu rikkumist. Kostja peamine vastuväide hagile seisneb selles, et avarii toimumise hetkel 23.03.2017 oli kostja kindlustatud If-is (vt tl 41-43). Seega peab kohus asja õigeks lahendamiseks hindama, kas kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks oli kostja sõlminud kehtiva kindlustuslepingu If kindlustusega.
8.Kohus leiab, et kostja pole tõendanud oma vastuväidet, nagu olnuks tal kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks sõlmitud kehtiv kindlustusleping If kindlustusega. Eesti Liikluskindlustuse Fondi infost ja kindlustuspoliisist nähtuvalt algas If P&C Insurance AS-i kindlustuskaitse kehtivus 23.03.2017 mitte varem kui kell 18.24. (tl 26, tl 43). Kannatanud sõiduki juhi XXX poolt 27.03.2017 esitatud kahjuteadete kohaselt (tl 24, 54-55) toimus kindlustusjuhtum (liiklusõnnetus) 23.03.2017 kell 18.00, seega enne kostja ja If-i vahelise kindlustuslepingu kehtivuse algust. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu poolt 4 päeva peale kindlustusjuhtumi toimumist kinnitatud liiklusõnnetuse toimumise kellaaja õigsuses. Samas peab kohus ebausaldusväärseks ega arvesta kostja poolt esmakordselt alles 10.11.2017 esitatud väidet, nagu toimunuks liiklusõnnetus 23.03.2017 kell 19.00 (vt tl 41). Kostja on esitanud liiklusõnnetuse kellaaja tõendamiseks enda juhatuse liikme poolt 05.11.2017 hagejale esitatud teate liiklusõnnetusest (tl 44; tõlge tl 51), kus on märgitud liiklusõnnetuse toimumise kellaajana 19.00, kuid sisuliselt ei ole tegemist tõendiga, vaid kostja enda tagantjärele koostatud seletusega. TsMS § 229 lg 2 kohaselt võib tõendiks olla üksnes menetlusosalise vande all antud seletus, mistõttu ei pea kohus võimalikuks tõendina arvestada kostja enda poolt kohtumenetluse käigus koostatud teadet.
9.Kohus juhib seoses kostja juhatuse liikme poolt 05.11.2017 hagejale esitatud teatega liiklusõnnetusest (tl 44, tõlge tl 51) tähelepanu veel sellele, et nimetatud teade on koostatud
2-17-119046 käesoleva kohtumenetluse lõppfaasis ligemale 7,5 kuud pärast vaidlusaluse liiklusõnnetuse toimumist, mistõttu ka sel põhjusel ei saa kostja nimetatud kahjuteates märgitud liiklusõnnetuse toimumise kellaaega 19.00 usaldusväärseks pidada. Lisaks eeltoodule on oluline, et kostja juhatuse liikme poolt 05.11.2017 teade liiklusõnnetusest on esitatud hagejale, mitte aga If kindlustusele, kellega kostjal enda väitel oli kehtiv kindlustusleping. Seega vaatamata käesolevas menetluses esitatud vastupidistele väidetele on ka kostja ise käsitlenud oma kindlustusandjana vaidlusaluse kindlustusjuhtumi osas just hagejat. Kokkuvõtlikult nõustub kohus täielikult hagejaga selles, et kostja poolt käesoleva menetluse lõppfaasis paljasõnaliselt deklareeritud liiklusõnnetuse toimumise kellaaeg on esitatud eesmärgiga vabaneda hageja poolt esitatud tagasinõudest. Kohus leiab, et kohtumenetluse lõppfaasis kostja juhatuse liikme poolt 05.11.2017 hagejale esitatud teatega liiklusõnnetusest ei kasuta kostja oma menetlusõigusi heauskselt. Muuhulgas ei saa kostja käitumist kohtumenetluse kestel n-ö tõendite loomisel heauskseks pidada seetõttu, et kostjal puudus igasugune põhjus kohtumenetluse lõppfaasis hagejale kahjuteate esitamiseks olukorras, kus kostjale teadaolevalt kahjuteade oli juba ammu XXX poolt esitatud ja kahju kannatanule hüvitatud.
10.Kuna kohus tuvastas, et kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks ei olnud kostja sõlminud kehtivat kindlustuslepingu If kindlustusega, siis on õigustatud hageja tagasinõue kostja vastu tulenevalt LKindlS § 55 ja LKindlS § 36 lg 2. LKindlS § 36 lg 2 on sätestatud, et kaheteistkümne kalendrikuu jooksul pärast lepingu lõppemist peab kahju põhjustaja viimase lepingu järgne kindlustusandja või kahjustatud isiku kindlustusandja kahjustatud isikule kahju hüvitama, kui kahju põhjustaja ei pidanud kinni käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 sätestatud sõidukiga liikluses osalemise keelust ja sõidukiga põhjustati kahju. Kuna kindlustusjuhtumi toimumise hetkeks ei olnud kostja sõlminud kehtivat kindlustuslepingu If kindlustusega, siis oli hageja kui kostja viimase lepingu järgne kindlustusandja kohustatud kahju hüvitama ja hagejal on tagasinõue kostja kui kahju põhjustanud isiku vastu. Hageja on tasunud kahjustatud sõiduki remontöid teostanud Värvaltrans OÜ poolt väljastatud arve nr 301266 summas 700 eurot (vt tl 25 ja tl 49). Remontööde koosseisu ja kahju summa osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole.
11.Eeltoodust tulenevalt on hageja on oma nõuet piisavalt selgitanud ja tõendanud. Kostja pole vabatahtlikult tasunud talle esitatud tagasinõuet nr 12 889, seega on põhjendatud hageja nõue kostja vastu summas 700 eurot ja hageja nõue kuulub rahuldamisele.
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskuludeks on tasutud riigilõiv 125 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot (vt tl 27) ja 06.10.2017 riigilõivu summas 80 eurot (tl 27 pöördel). Kohus leiab, et hageja riigilõivu kulu on vajalik ja põhjendatud. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 125 (45+80) eurot ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.