Nina Leontieva ja Sergei Pyattoevi hagi KÜ Tallinna mnt 42 vastu 4. augusti 2016 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot; 3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 5. aprilli 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Sergei Pyattoevi apellatsioonkaebus Korteriühistu Tallinna mnt 42 apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja II): Sergei Pyattoev (isikukood XXX), lepinguline esindaja Andrei Tšerednik Apellant (kostja): korteriühistu Tallinna mnt 42 (registrikood 80054903), lepinguline esindaja Tatjana Kalin Vastustaja (hageja I): Nina Leontieva (isikukood
XXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 5. aprilli 2017 otsus osas, millega rahuldati Nina Leontieva hagi ja jäeti menetluskulud poolte endi kanda.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta rahuldamata Nina Leontieva hagi KÜ Tallinna mnt 42 vastu 4. augusti 2016 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks (või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks).
3.Muus osas jätta Viru Maakohtu 5. aprilli 2017 otsus muutmata.
4.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „4.1. Jätta Nina Leontieva ja Sergei Pyattoevi hagi KÜ Tallinna mnt 42 vastu 4. augusti 2016 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks rahuldamata.
4.2.Jätta menetluskulud maakohtus Nina Leontieva ja Sergei Pyattoevi kanda.“
5.Korteriühistu Tallinna mnt 42 apellatsioonkaebus rahuldada.
6.Sergei Pyattoevi apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
7.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Nina Leontieva ja Sergei Pyattoevi kanda.
8.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Nina Leontieva (hageja I) ja Sergei Pyattoev (hageja II) esitasid 28. septembril 2016 Viru Maakohtusse hagi korteriühistu Tallinna mnt 42 (kostja) vastu, milles palusid tuvastada 4. augusti 2016 üldkoosoleku otsuste tühisus või tunnistada otsused kehtetuks. Hagiavalduse kohaselt toimus 21. juulil 2016 korteriühistu Tallinna mnt 42 korraline üldkoosolek. Kuna koosolekul ei osalenud nõutav arv liikmeid, kutsus juhatus kokku uue üldkoosoleku. Korteriühistu põhikirja p 44 järgi on üldkoosolek otsustuvõimeline, kui kohal on üle poole korteriühistu liikmetest. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalenud liikmete arvust. 4. augusti 2016 üldkoosoleku kokkukutsumise teatest polnud võimalik välja lugeda, et tegemist on korduva üldkoosolekuga ning sellega rikuti mittetulundusühingute
seaduse § 20 lg-s 6 sätestatud koosoleku kokkukutsumise korda. Seega tuleb 4. augusti 2016 üldkoosolek lugeda korraliseks. 4. augusti 2016 üldkoosolekul osales otsuse tegemisel vähem kui pool kõigist korteriühistu liikmetest, mistõttu rikuti põhikirja p-st 44 tulenevat üldkoosoleku kvooruminõuet. Seega ei saanud üldkoosolek otsuseid vastu võtta ja üldkoosoleku otsused on kehtetud.
2.Kostja vaidles hagile vastu. 21. juulil 2016 toimus korraline üldkoosolek ning 4. augustil 2016 korduv üldkoosolek, mille päevakord ja otsustamisel olnud küsimused olid samad. Korduv üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalenud liikmete arvust. Korteriühistu liikmetele oli teada, et 4. augusti 2016 üldkoosolek on korduv. Hagejate esitatud üldkoosoleku kokkukutsumise teade on võltsitud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 5. aprilli 2017 otsusega Nina Leontieva hagi ning tunnistas kehtetuks ja tühistas 4. augusti 2016 üldkoosoleku otsused. Sergei Pyattoevi hagi jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Maakohtu otsuse kohaselt korteriühistu suhtes kohaldatakse korteriühistuseadusega (KÜS) reguleerimata küsimustes mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid. Korteriomandiseadus (KOS) korteriühistu üldkoosolekut puudutavates küsimustes kohaldamisele ei kuulu. Pooled ei vaidle selle üle, et 4. augusti 2016 üldkoosolekul osales või oli esindatud vähem kui pool korteriühistu liikmetest. Vaidlus on selles, kas tegemist oli korduva koosolekuga ning, kas üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Maakohus leidis, et hageja nõue on kvalifitseeritav üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõudena MTÜS § 24 lg 1 alusel, kuna hageja ei tuginenud asjaoludele, mis saaksid seaduse järgi olla üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseks. Isegi juhul, kui üldkoosoleku kokkukutsumise teates sõna „korduv“ ei kasutatud, pole see asjaolu aluseks korduvkoosoleku otsuse tühiseks tunnistamiseks, sest täidetud on seadusest tulenevad üldnõuded teates sisalduvate andmete kohta. Kostja põhikirjas täpsustused puuduvad. Maakohus viitas MTÜS § 21 lg 1 teisele lausele, mille kohaselt korteriühistu üldkoosoleku kvooruminõuded võivad olla ette nähtud põhikirjas. Korteriühistu põhikirja p 44 järgi on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmete üldarvust. Teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmete arvust. Maakohus leidis, et seadusest ei tulene, et korduvkoosoleku otsustusvõimelisus on sõltumatu osalejate arvust. Seega on korteriühistu põhikirja p 44 selles osas tühine ja kvooruminõude rikkumise tõttu on kehtetud 4. augusti 2016 üldkoosoleku otsused. Maakohus jättis Sergei Pyattoevi nõude rahuldamata põhjusel, et hagi pole esitatud tema seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Sergei Pyattoev osales 4. augusti 2016 üldkoosoleku otsuse tegemisel, mistõttu võib ta otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele (MTÜS § 24 lg 3). Kohus ei tuvastanud Sergei Pyattoevi vastuväidet üldkoosoleku protokollis.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Sergei Pyattoev palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse hagi rahuldamata jätmise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega tema hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja II jätta kostja kanda.
Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti ja arusaamatult teinud erinevad otsustused hagejate ühesuguste nõuete kohta. Hagejad esitasid ühise hagi samadel asjaoludel ja samas nõudes. Hageja II viitab MTÜS § 24 lg-le 5, mille kohaselt üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kehtib kõigi mittetulundusühingu liikmete suhtes.
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja II kanda.
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada hagi rahuldamise osas ja uue otsusega jätta Nina Leontieva hagi rahuldamata. Kostja palus jätta menetluskulud hageja I kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme, rahuldades Nina Leontieva hagi. 4. augustil 2016 toimunud üldkoosolekut saab lugeda korduvaks, kuna 21. juuli 2016 üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv korteriühistu liikmeid. Korduva üldkoosoleku kokkukutsumisel ei rikutud MTÜS §-s 20 ette nähtud korda ning üldkoosolek viidi läbi kooskõlas põhikirja p-ga 44, mistõttu koosolek oli otsustusvõimeline.
7.Hagejad vaidlevad kostja apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et korteriühistu Tallinna mnt 42 apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja hageja II apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel Viru Maakohtu 5. aprilli 2017 otsuse hageja I hagi rahuldamise osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja I hagi rahuldamata. Muus osas tuleb jätta Viru Maakohtu 5. aprilli 2017 otsus muutmata.
9.Hageja I ja hageja II esitasid hagi kostja vastu 4. augusti 2016 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks. Nõude aluseks oli asjaolu, et väidetavalt osales 4. augusti 2016 üldkoosolekul otsuste tegemisel vähem kui pool kõigist korteriühistu liikmetest, mistõttu rikuti korteriühistu põhikirja p-st 44 tulenevat üldkoosoleku kvooruminõuet. Kostja ei ole vastu vaielnud hagejate väitele, et 4. augusti 2016 üldkoosolekust võttis osa vähem kui poolt korteriühistu liikmetest, kuid kostja selgituse kohaselt oli tegemist korduva üldkoosolekuga ning korteriühistu põhikirja p 44 kohaselt on teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolek otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmete arvust.
10.KÜS § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus pöörduda kohtu poole korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. märtsi 2013 otsuses nr 3-2-1-16-13 on asutud seisukohale, et KÜS § 13 lg-t 3 tuleb mõista selliselt, et korteriühistu liikme õigus nõuda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamist on oma sisult samatähenduslik otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega. Ringkonnakohus märgib, et lähtudes Riigikohtu eeltoodud seisukohast on maakohus vaidlustatud otsuse resolutsioonis alusetult tunnistanud üldkoosoleku vaidlusalused otsused nii kehtetuks kui ka veel tühistanud. KÜS-s ei ole täpsemalt reguleeritud, milline üldkoosoleku otsus on ebaseaduslik. Kuna KÜS § 1 lg 2 järgi korteriühistuseaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid, siis tuleb üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamisel kohaldada MTÜS § 24.
MTÜS § 24 lg 1 kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse tegemist.
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on alusetult rahuldanud hageja I hagi ja tunnistanud kõik korteriühistu 4. augusti 2016 üldkoosoleku otsused kehtetuks. MTÜS § 21 lg 1 teise lause kohaselt võib mittetulundusühingu põhikirjas sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Korteriühistuseaduses ei ole sätestatud üldkoosoleku kvooruminõude jaoks erireegleid, seega kohaldatakse korteriühistu üldkoosoleku kvoorumile KÜS § 1 lg 2 alusel mittetulundusühingute seaduses sätestatut. Eeltoodust tuleneb, et kostja võis üldkoosoleku kvooruminõude kehtestada oma põhikirjas. Korteriühistu põhikirja (I kd tl 6-11) p-i 44 kolmanda lause kohaselt teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kokkutulnud liikmete arvust. Korteriühistu põhikirja p 44 tervikuna on kooskõlas seadusega (MTÜS § 21 lg 1) ning ebaõige on maakohtu seisukoht, et põhikirja p 44 teine lause on tühine. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et maakohtu poolt viidatud põhikirja punkti teine lause on järgmises sõnastuses „Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul“. Isegi kui viidatud lause oleks tühine, ei saaks see mingil juhul kaasa tuua korteriühistu 4. augusti 2016 üldkoosoleku otsuste kehtetust.
12.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et asjas esitatud tõendite põhjal saab 4. augustil 2016 toimunud korteriühistu üldkoosolekut pidada korduvaks üldkoosolekuks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et enne 4. augusti 2016 üldkoosolekut toimus 21. juulil 2016 sama päevakorraga üldkoosolek, mis ei olnud kvoorumi puudumise tõttu pädev otsuseid vastu võtma. Korteriühistu põhikirja p 44 teine lause näeb ette, et kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt ühe kuu jooksul. MTÜS § 20 lg-s 5 sätestatud etteteatamise tähtaeg kehtib ka sel juhul, kui esimene üldkoosolek ei ole kvoorumi puudumise tõttu otsustusvõimeline ja kutsutakse kokku teistkordne (korduv) koosolek. Korduvast üldkoosolekust saab liikmeid teavitada alles pärast üldkoosoleku toimumist, kui selgub, et puudub nõutud kvoorum. Hageja I ei eita, et ta sai kätte 21. juuli 2016 üldkoosoleku kutse, seega olid ta teadlik üldkoosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast ning pidi aru saama, et 4. augustil 2016 oli tegemist teistkordselt kokku kutsutud üldkoosolekuga. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui üldkoosoleku kokkukutsumise teates sõna „korduv“ ei kasutatud, pole see asjaolu aluseks lugeda koosolekut esmakordseks. Kuna korteriühistu 4. augusti 2016 üldkoosolek oli korduv üldkoosolek, siis üldkoosolekul vastuvõetud otsused ei ole vastuolus seaduse ega põhikirjaga hageja I poolt hagiavalduses märgitud põhjusel, sest oli olemas vajalik kvoorum otsuste vastuvõtmiseks (MTÜS § 21 lg 1, põhikirja p 44 kolmas lause).
13.Hageja I ja hageja II on alternatiivselt asunud seisukohale, et korteriühistu 4. augusti 2016 üldkoosoleku otsused on tühised. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
Siinkohal märgib ringkonnakohus, et hagejal II on õigus tugineda MTÜS § 241 lg 1 alusel üldkoosoleku otsuste tühisusele olenemata sellest, et ta oli koosolekul kohal ja ei esitanud koosoleku toimumisele vastuväidet. Hagiavaldusest nähtuvalt on hagejad seisukohal, et korteriühistu 4. augusti 2016 üldkoosoleku otsused on tühised seetõttu, et otsuste vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Ringkonnakohus leiab, et korteriühistu 4. augusti 2016 üldkoosoleku otsused ei ole MTÜS § 241 lg-s 1 sätestatud eelduste puudumise tõttu tühised. Ringkonnakohus leidis käeoleva otsuse p-s 12, et korteriühistu 4. augusti 2016 üldkoosoleku kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid nõudeid, ning ei ole rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda.
14.Vastuseks hageja II apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja II ei saa nõuda vaidlusaluse üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist, sest ta osales koosolekul, kuid ei ole lasknud protokollida oma vastuväidet otsustele. Selline seisukoht on kooskõlas MTÜS § 24 lg-ga 3, mille teise lause kohaselt võib otsuse tegemisel osalenud mittetulundusühingu liige nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Selliselt on viidatud sätet korteriühistu liikme vastuväite osas kohaldanud ka Riigikohus oma praktikas (vt Riigikohtu 23. septembri 2015 otsus nr 3-2-1-75-15, p 14).
15.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on vaidlustatud otsusega üldsõnaliselt tunnistanud kehtetuks kõik korteriühistu 4. augusti 2016 otsused, täpsustamata, millised konkreetsed otsused on maakohtu arvates kehtetud. Kehtetud saavad olla siiski ainult sellised üldkoosoleku ebaseaduslikud otsused, mis toovad kaasa korteriühistu liikmete jaoks õiguslikke tagajärgi, mitte aga üldkoosoleku korraldava iseloomuga otsused. Näiteks on üldkoosolek 4. augustil 2016 otsustanud esitada päringu arhitektuuriosakonda, kas on seadusevastane antennide ja konditsioneeride paigaldus hoone fassaadil ning selline üldkoosoleku otsus ei saaks olla ebaseaduslik (tegemist on korraldusliku otsusega). Sellega on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi (TsMS § 442 lg 5), kuid hagi täielikult rahuldamata jätmise tõttu ringkonnakohus ei kõrvalda maakohtu minetusi.
16.Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel hagejate kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad samuti TsMS § 162 lg 1 alusel hagejate kanda. Ringkonnakohus muudab maakohtu poolset menetluskulude jaotust ja seoses sellega määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg- 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.