Kohtuotsuse tegemise aeg ja 15.10.2018, Rakvere koht Tsiviilasja number
2-16-11183
Tsiviilasi
L R hagi Vinni vald, Roela alevik, Järve tn 6 korteriühistu (täiendava nimega KÜ Roela Mets) vastu 14.04.2016 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: L R, ik xxxx, elukoht xxxx; lepinguline esindaja RÕA korras esindajad adv. Robert Sprengk Kostja: Vinni vald, Roela alevik, Järve tn 6 korteriühistu (täiendava nimega KÜ Roela Mets), rk 80175682, asukoht Roela, Järve 6; esindaja vandeadvokaadi abi Maris Tekkel Kohtuistungi aeg
10.09.2018
RESOLUTSIOON:
1.Jätta rahuldamata L R hagi Vinni vald, Roela alevik, Järve tn 6 korteriühistu (KÜ Roela Mets) vastu KÜ Roela Mets 14.04.2016 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes järgmiselt:
1.1.Jätta kehtetuks tunnistamata:
1.1.1.14.04.2016 üldkoosolekul päevakorrapunkti 1.1. all vastu võetud otsus sõnastusega „Majandusaruanne kinnitamine“;
1.1.2.14.04.2016 üldkoosolekul päevakorrapunkti 2 all vastu võetud otsus „Ühepoolselt valitud ja kinnitatud Commet OÜ teenus. Teenus 4980,00 eurot + omaniku järelevalve 3000 eurot“;
14.04.2016 üldkoosolekul päevakorrapunkti 3 all vastu võetud otsus „Eelarve 2016 muudatus: kinnitada (ühepoolselt) koostöö ja lepingu sõlmimine renoveerimise ajaks OÜ Ärgrupp igakuise tasuga 146,00 eur.“
1.1.4.14.04.2016 üldkoosolekul päevakorrapunkti 3 all vastu võetud otsus „ Kinnitada osakapital 2000 eurot“. 2.Võtta vastu hageja loobumine 14.04.2016 üldkoosolekul:
2.1.päevakorrapunkti 1.2 all vastu võetud otsuse „Nii kaua kui laenu ei ole revidenti ei valita“;
2.2.päevakorrapunkti 2 all vastu võetud otsuse „Maja renoveerimine 40%“ ja
2.3.päevakorrapunkti 3 all vastu võetud „viimase kolme otsustuslause“ /hageja sõnastus/ kehtetuks tunnistamise nõudest ja lõpetada selles osas menetlus.
3.Jätta seoses nõudest osalise loobumisega ja hagi rahuldamata jätmisega L R kanda nii tema enda ( v.a. riigi õigusabi korras määratud esindaja) kui ka kostja Vinni vald, Roela alevik, Järve tn 6 korteriühistu menetluskulud. Riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud lahendab kohus eraldi määrusega. 4.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2 peale otsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.L R esitas 21.07.2016 hagiavalduse KÜ Roela Mets (alates 01.01.2018 Vinni vald, Roela alevik, Järve tn 6 korteriühistu, edaspidi ka KÜ või KÜ Roela Mets) vastu korteriühistu 14.04.2016 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise või alternatiivselt samade otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes (I kd tlk 2-5). 22.06.2017 kohtuotsusega kohus rahuldas hagi ning tuvastas, et kostja KÜ Roela Mets 14.04.2016 üldkoosoleku otsused on tervikuna tühised. Menetluskulud jäeti kostja kanda. Tartu Ringkonnakohtu 15.12.2017 kohtuotsusega tühistati Viru Maakohtu 22.06.2017 otsus ning tehti uus otsus, millega lõpetati menetlus hageja nõudes tuvastada KÜ Roela Mets 14.04.2016 üldkoosoleku otsuste tühisus seoses hagist loobumisega. Hageja nõude tunnistada kehtetuks KÜ Roela Mets 14.04.2016 üldkoosoleku otsused ning menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas saatis kohus maakohtule uueks läbivaatamiseks. 1.1 21.07.2016 esitatud hagiavalduse kohaselt on hageja korteriühistu liige alates 26.11.2002 ja talle kuulub elamus asuv korter nr 11. Korteriühistu on 30 liikmeline. Kostja kutsus 14.04.2016 kokku korteriühistu korralise üldkoosoleku, pannes teadaande üles trepikoja teadete tahvlile 07.04.2016. Mõned päevad hiljem pandi teadete tahvlile parandatud päevakorraga koosoleku kokkukutsumise teade, mis varasemaga võrreldes sisaldas osakapitali määra suurendamise arutelu ja kinnitamist. Hageja üldkoosolekul ei osalenud.
1.2.22.03.2018 seisukohas märgib hageja, et vaidlus KÜ Roela Mets 14.04.2016 üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise osas on lõppenud Tartu Ringkonnakohtu jõustunud otsusega. Seega pole vaja enam käsitleda koosoleku kokkukutsumise teadete ning nendel allkirjade puudumise küsimust. Esindaja esitab seisukoha KÜ Roela Mets 14.04.2016 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude osas koosoleku päevakorrapunktide kaupa: Päevakorrapunkt 1: esindaja on seisukohal, et päevakorrapunkti 1 all vastu võetud otsus ei ole vastuolus KÜ Roela Mets põhikirjaga ega seadusega. Päevakorrapunkti all vastu võetud otsused on kooskõlas koosoleku teatega. Tunnistaja ütluste kohaselt on hageja saanud KÜ majandusaasta aruande enne koosolekut märtsis 2016. Päevakorrapunkti 1 all vastu võetud otsus on koosolekul osalenute poolt vastu võetud ühehäälselt. Päevakorrapunkt 2: esindaja on seisukohal, et päevakorrapunkti 2 all vastu võetud otsused ei ole vastuolus KÜ Roela Mets põhikirjaga ega seadusega. Hageja on olnud seisukohal, et nimetatud otsusega otsustati laenu võtmine. Esindaja on arvamusel, et päevakorrapunkti 2 all ei võetud vastu otsust laenu võtmiseks. Sellist otsust ei saa ka tuletada maja renoveerimise otsusest. Otsus on kooskõlas koosoleku kutsel esitatud päevakorrapunkti infoga, kuna otsustamisele pidi tulema ainult Kredexilt taotletava protsendi osakaal. Kas ülejäänud raha üldse kogutakse (kas projektiga minnakse edasi või mitte) ja milliste vahendite arvelt ülejäänud raha kogutakse, ei pidanud olema kutse kohaselt otsustamiseks ja seda ka ei otsustatud. Samuti oli kutses märgitud tehnilise konsultandi pakkumiste arutelu ja otsustamine, mida koosolekul ka tehti. Päevakorrapunkt 3: esindaja on seisukohal, et päevakorrapunkti 3 all vastu võetud otsus 2016 eelarve muudatuse kohta ei ole vastavuses KÜ põhikirja punktiga 7.8.1 ja 7.8.3. Koosoleku kokkukutsumise teates oli päevakorrapunktiks eelarve kinnitamine, mitte eelarve muudatuse kinnitamine. Samuti ei ole aru saada, kas otsus võeti vastu lihthäälteenamusega või mitte. Samuti ei ole päevakorrapunkti 3 all vastu võetud otsus, millega kinnitati osakapitaliks 2000 eurot, kooskõlas KÜ põhikirja punktiga 7.8.3., kuna ei selgu, et see oleks vastu võetud lihthäälteenamusega. Muid otsuseid vastu ei võetud üldkoosolekul. Hageja esindaja on ülaltoodu kohaselt seisukohal, et KÜ Roela Mets 14.04.2016 üldkoosolekul päevakorrapunktide 1 ja 2 all vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamise nõue ei ole edukas. Samas on hageja esindaja seisukohal, et KÜ Roela Mets 14.04.2016 üldkoosolekul päevakorrapunkti 3 all vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamise nõue on perspektiivne.
1.3.10.04.2018 seisukohas märgib hageja, et ei loobu KÜ Roela Mets 14.04.2016 üldkoosoleku otsuse nr 1.1. vaidlustamisest. Hageja on täiendavalt kontrollinud KÜ Roela Mets juhatuse poolt enne 14.04.2016 üldkoosolekut juhatuse poolt liikmetele tutvumiseks esitatud majandusaasta aruannet ja üldkoosolekul kinnitatud ning registrile esitatud aruannet ning leidnud, et üldkoosolekul kinnitatud ja registrile esitatud aruanne erineb liikmetele tutvumiseks esitatud aruandega (esialgne aruanne). Erinevus seisneb raamatupidamise aastaaruande lisas nr 6, kus esialgses aruandes oli kajastatud saadud ettemaksed summas 10 363 eurot, kuid kinnitatud ja registrile esitatud aruandes nimetatud ettemakset enam kajastatud ei ole. Hageja leiab, et nimetatud erinevus on oluline ja põhimõtteline. Seetõttu ei kinnitatud üldkoosolekul majandusaasta aruannet, mis oli liikmetele enne üldkoosolekut tutvumiseks esitatud. Kostja esitas tutvumiseks teise sisuga dokumendi ning sisu erinevus on oluline ja põhimõtteline. Hageja rõhutab, et kostja ei esitanud tutvumiseks aruannet, mis üldkoosolekul kinnitati. Sellega kostja rikkus KÜS § 15 lg 2 ette nähtud nõuet anda vähemalt 2 nädalat enne koosolekut eelmise aasta aruanne ja bilanss. Hageja esitab nimetatud asjaolude tõendamiseks tutvumiseks esitatud 2015 aruande ja kinnitatud ning registrile esitatud aruande. Nimetatud aruannetes on oluline ja põhimõtteline erinevus raamatupidamise aastaaruande lisas nr 6. Hageja on seisukohal, et kostja rikkus seega seaduses ette nähtud nõuet, et dokumendid tuleb esitada 2 nädalat enne koosolekut. Kostja tegevus pole kooskõlas ka hea usu põhimõttega, kuna muutis mitmeleheküljelises ja sisukas dokumendis ühe olulise rea numbri. Tegemist pole ausa käitumisega.
Hageja taotleb 14.04.2016 üldkoosolekul punkti 1.1. all vastu võetud otsuse sõnastusega „Majandusaruanne kinnitamine“ kehtetuks tunnistamist. Nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamise osas on asjakohaseks tõendiks põhikiri ja selle punktid 7.4.4. ja 10.2, mille kohaselt on juhatuse kohustuseks aastaaruande koostamine, läbi vaatamine ja esitamine üldkoosolekule. Hageja ei soovi 14.04.2016 üldkoosoleku punkti 1.2. vastu võetud otsuse „Nii kaua kui laenu ei ole revidenti ei valita“ kehtetuks tunnistamist. Hageja loobub sellest nõudest. Hageja ei soovi päevakorrapunkti 2 all vastu võetud otsuse „Maja renoveerimine 40%“ kehtetuks tunnistamist. Nimetatud otsusega ei võetud vastu otsust laenu võtmiseks. Hageja loobub sellest nõudest. Hageja ei loobu päevakorrapunkti 2 all Teh. Konsultantide pakkumiste tutvustamiste all vastu võetud otsuse „Ühepoolselt valitud ja kinnitatud Commet OÜ teenus. Teenus 4980,00 eurot + omaniku järelevalve 3000 eurot“ kehtetuks tunnistamise nõudest. Hageja on seisukohal, et valiti ja kinnitati pakkumine, mis ei olnud hinna poolest parim. Koosoleku protokollist nähtub, et paremuselt teise pakkumise tegi Reiska PA OÜ, kelle pakkumus oli vastavalt 3080,00 ja 2450,00 eurot. Seega valiti ja kinnitati pakkumine, mis oli teisest pakkumisest kallim. Kallima pakkumise valimine ei ole kooskõlas korteriühistu liikmete huvidega ning seetõttu on otsus vastuolus põhikirja punktiga 2.1. ja KÜS § 2 lõikega 2. Kallima pakkumise valimine pole kooskõlas ka hea usu põhimõttega. Hageja on seisukohal, et nimetatud otsus tuleb kehtetuks tunnistada, kuna nimetatud teenuse kulud pole ette nähtud ka korteriühistu eelarves. Kostja vastuse lisaks oleva eelarve projekti kohaselt nimetatud teenuse kulusid ette nähtud ei ole. Samuti ei selgu otsuse kohaselt, kas see on vastu võetud lihthäälteenamusega või mitte nagu näeb ette põhikirja punkt 7.8.3. Hageja taotleb otsuse „Ühepoolselt valitud ja kinnitatud Commet OÜ teenus. Teenus 4980,00 eurot + omaniku järelevalve 3000 eurot“ kehtetuks tunnistamist. Hageja taotleb 14.04.2016 üldkoosoleku päevakorrapunkti 3 all vastu võetud otsuse „Eelarve 2016 muudatus: kinnitada (ühepoolselt) koostöö ja lepingu sõlmimine renoveerimise ajaks OÜ Ärgrupp igakuise tasuga 146,00 eur.“ kehtetuks tunnistamist. Nimetatud otsus ei ole kooskõlas KÜ põhikirja punktiga 7.8.1, mille kohaselt saab üldkoosolekul otsuseid vastu võtta ainult päevakorras loetletud punktide osas. Koosoleku kokku kutsumise teates oli päevakorrapunktiks eelarve kinnitamine, mitte eelarve muudatuse kinnitamine. Seega on otsus vastuolus põhikirjaga. Samuti ei ole aru saada, kas otsus võeti vastu lihthäälteenamusega või mitte ning seetõttu on otsus vastuolus põhikirja punktiga 7.8.3, mis näeb ette lihthäälteenamuse nõude. Hageja taotleb 14.04.2016 üldkoosoleku päevakorrapunkti 3 all vastu võetud otsuse „Kinnitada osakapital 2000 eurot“ kehtetuks tunnistamist. Nimetatud otsus ei ole kooskõlas KÜ põhikirja punktiga 7.8.3., kuna ei selgu, et see oleks vastu võetud lihthäälteenamusega. Hageja ei soovi 14.04.2016 üldkoosoleku päevakorrapunkti 3 all vastu võetud viimase kolme otsuse (viimase kolme otsustuslause) kehtetuks tunnistamist. Hageja loobub nimetatud nõudest.
1.4.08.05.2018 vastuses kostja vastusele märgib hageja, et ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja on hagiavalduses üldkoosoleku kehtetuks tunnistamise nõudega seonduvalt viidanud üksnes üldkoosoleku otsuse punktile 3. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja on 22.03.2018 ja 10.04.2018 menetlusdokumentidega muutnud hagi alust ja eset. Hagiavalduses on hageja seisukohal, et üldkoosoleku otsused on tühised ja kehtetud. Seega on hageja nõue olnud seotud kõikide üldkoosoleku otsuse punktidega. Hagiavalduse taotlusena on esitatud, et tunnistada üldkoosoleku otsuste tühisus või alternatiivselt tunnistada otsused kehtetuks. Hageja on taotlenud kõikide otsuste kehtetuks tunnistamist juba hagiavalduses ja ole seega 22.03.2018 ja 10.04.2018 muutnud hagi eset. Hageja on oma 18.09.2016 vastuses kostja
vastusele esitanud asjaolu, et kostja pole enne üldkoosolekut esitanud hagejale majandusaasta aruannet. Sellel seisukohal on hageja ka käesoleval ajal, kuna enne üldkoosolekut esitatud aruanne ja kinnitatud aruanne on erinevad (st kostja ei ole kinnitatud aruannet hagejale esitanud). Hageja on samuti oma 18.09.2016 vastuses kostja vastusele esitanud asjaolu, et üldkoosoleku protokollis on otsused vastu võetud „ühepoolselt“ ning ei ole märgitud poolt või vastu hääletanud häälte arvu, sh on hageja viidanud, et osakapitali kinnitamise otsuse juures puudub hääletus ning pole otsustatud eelarve kinnitamine, vaid eelarve muudatus. Hageja on hagiavalduses esitanud, et otsused peavad olema läbinähtavad ning hageja on 28.11.2016 istungil tõstatanud küsimuse tehnilisele konsultandile 5000 euro maksmise küsimuse. Seega on hageja esitanud varasemalt asjaolud, mis on seotud tehnilise konsultandi otsusega. Hageja ei ole seega 22.03.2018 ja 10.04.2018 menetlusdokumentidega muutnud hagi alust. Kostja ei ole varasemalt esitanud vastuväiteid, et hageja on oma 18.09.2016 vastuses või kohtuistungil muutnud hagi alust. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et „ühehäälselt“ ja „ühepoolselt“ on sama tähendusega. Hageja on seisukohal, et üldkoosolekul otsuse vastuvõtmise poolt või vastu hääletamist saab tõendada ainult üldkoosoleku protokolliga. MTÜS § 21 lg 6 näeb ette, et protokolli kantakse hääletustulemused, mistõttu saab hääletustulemust tõendada ainult protokolli endaga. Hageja ei nõustu seetõttu tunnistaja ülekuulamisega küsimuses, kas kõik koosolekul osalenud hääletasid vaidlustatud otsuste osas poolt või mitte.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.24.04.2018 seisukohas märgib kostja, et 22.03.2018 ning 10.04.2018 esitatud menetlusdokumentidest tulenevalt on hageja nõue tunnistada kehtetuks üldkoosoleku otsuse: (i) punkt 1.1, millega otsustati majandusaasta aruande kinnitamine. Otsuse kehtetuks tunnistamist nõuab hageja põhjusel, et enne üldkoosolekut KÜ liikmetele tutvumiseks edastatud aruande lisa 6 erineb registrile edastatud aruande lisast 6. Eelnevast tulenevalt ei esitanud KÜ juhatus KÜ liikmetele tutvumiseks sama aruannet, mis edastati hiljem registrile kinnitamiseks ning seega on otsus vastuolus KÜS § 15 lõikega 2; (ii) punkt 2 osas, millega otsustati tehnilise konsultandi teenuse osas sõlmida leping Comment OÜ-ga. Otsuse kehtetuks tunnistamist nõuab hageja põhjusel, et kallima pakkumise valimine ei ole kooskõlas KÜ liikmete huvidega ning on seetõttu vastuolus KÜ põhikirja punktiga 2.1 ja KÜS § 2 lõikega 2 ning kuna ei selgu, kas otsus on vastuvõetud lihthäälteenamusega nagu näeb ette KÜ põhikirja punkt 7.8.3; (iii) punkt 3 osas, millega otsustati renoveerimise ajaks sõlmida asjaajamisteenuse leping OÜ-ga Ärgrupp. Otsuse kehtetuks tunnistamist nõuab hageja põhjusel, et koosoleku kokkukutsumisteates ei olnud kirjas eelarve muudatuse kinnitamist (vastuolu põhikorra punktiga 7.8.1) ning samuti ei selgu, kas otsus on võetud vastu lihthäälteenamusega (võimalik vastuolu KÜ põhikirja punktiga 7.8.3); (iv) punkt 3 osas, millega otsustati osakapitali 2000 eurot kinnitamine. Otsuse kehtetuks tunnistamist nõuab hageja põhjusel, et otsusest ei selgu, kas otsus on võetud vastu lihthäälteenamusega (võimalik vastuolu KÜ põhikirja punktiga 7.8.3).
2.1.Hagiavalduses on hageja üldkoosoleku kehtetuks tunnistamise nõudega seonduvalt viidanud aga üksnes üldkoosoleku otsuse punktile 3 (päevakorrapunktina „2016.a eelarve arutelu ja kinnitamine. Haldustasu suuruse arutelu ja kinnitamine. Osakapitali suurendamine“), millega otsustati: (i) sõlmida asjaajamisteenuse leping OÜ-ga Ärgrupp; (ii) juhatuse liikmele edaspidi tasu mitte maksta; (iii) suurendada osakapitali 2000 eurot haldus/hooldustasude arvel ning lõpetada alates aprillist 2016.a remondiraha kogumine ja suurendada alates maist 2016 haldus/hooldustasusid 0,80 eur/m2 kohta.
Üldkoosoleku otsuse punktis 3 nimetatud otsused (i) ja (ii) tuleb hagiavalduse kohaselt kehtetuks tunnistada põhjusel, et selliseid teemasid ei olnud enne päevakorras nimetatud ning otsus (iii) põhjusel, et selline otsus on vastuolus korteriühistu liikmete huvidega. Hageja ei ole eelnevas menetluses viidanud, et veel mõni üldkoosoleku otsus (lisaks punktile 3) tuleks seaduse või põhikirjaga vastuolus olevana kehtetuks tunnistada sh ei ole hageja teinud etteheiteid seonduvalt majandusaasta aruande või Comment OÜ valituks osutumise kohta ning samuti ei ole hageja viidanud, et otsused tuleb kehtetuks tunnistada põhjusel, et protokollist ei tulene, kas otsuste vastuvõtmiseks oli olemas põhikirjas sätestatud häälteenamus. 2.2 Analüüsides hagiavaldust ja hageja 22.03.2018 ning 10.04.2018 menetlusdokumente on selge, et hageja on oma viimase kahe menetlusdokumendiga oluliselt muutnud hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid ja muutnud hagi eset (TsMS § 376 lg 1). Kostja vaidleb sellisele hagi muutmisele vastu. Lisaks eelnevale juhib kostja tähelepanu TsMs § 658 lõikele 1, mille kohaselt jätkub maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise korral menetlus esimese astme kohtus seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist. Kostja arusaamise kohaselt oli eelmenetlus maakohtus lõppenud ning toimus asja sisuline arutamine, st et maakohtusse uueks lahendamiseks saatmisel ei ole põhjendatud ega õige, et kostja esitab uusi asjaolusid, avaldusi ja väiteid (TsMS § 329 lg 1), mis tingivad omakorda kostja poolt täiendavate tõendite ja taotluste (sh tunnistaja ülekuulamise taotluse) esitamise ning venitavad selliselt menetlust. Hagejal oli võimalik kõik asjakohased avaldused, väited, tõendid jne esitada nii hagiavalduses kui ka 18.09.2016 menetlusdokumendis. Samuti olid hagejal võimalik otsuse kehtetuks tunnistamise küsimuses oma seisukohti ja väiteid avaldada 28.11.2016, 06.03.2017 ning 22.05.2017 toimunud kohtuistungitel, kusjuures 22.05.2017 istungil kuulati üle ka kostja poolt taotletud tunnistajad. Eelnevast tulenevalt oli hagejal juba varasemalt võimaldatud esitada kõik oma seisukohad, nõude täpsustused/täiendused ja vajalikud tõendid nii seonduvalt üldkoosoleku otsuste tühisuse kui ka kehtetuks tunnistamise nõudega. On põhjendamatu, et hageja on asja uue läbivaatamise käigus oluliselt hagi aluseks olevaid asjaolusid ja hagi eset muutnud. 2.3 Juhul, kui kohus leiab, et kostja eelnevad vastuväited ei ole põhjendatud, siis esitab kostja seonduvalt hageja 22.03.2018 ning 10.04.2018 menetlusdokumentidega järgmised täiendavad seisukohad ja taotlused.
2.3.1.Üldkoosoleku otsus 1.1 majandusaasta aruande kinnitamise kohta ei ole vastusolus seaduse või põhikirjaga Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et kuna enne üldkoosolekut KÜ liikmetele tutvumiseks esitatud majandusaasta aruanne ja üldkoosolekul kinnitatud ning registrile esitatud aruanne on erinevad lisa 6 osas ning kuna erinevus on põhimõtteline ja oluline, siis annab see aluse otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kostja selgitab, et majandusaasta aruande lisad sh lisa 6 üksnes selgitavad lahti bilansi kirjeid ning eelnevast tulenevalt on oluline vaadata aruannet (sh bilansi) tervikuna ning mitte selle üksikut lisa. Bilansi kirjeid kontrollides on nii enne üldkoosolekut KÜ liikmetele tutvumiseks esitatud aruandes kui ka registrile esitatud aruandes KÜ kohustused seisuga 31.12.2015 kokku 13 653 eurot ning seisuga 31.12.2014 kokku 6189 eurot. Mõlemas aruandes sisaldub nimetatud summas ka bilansi kirje „Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused“ 31.12.2015 seisuga kokku summas 10 636 eurot (ehk summa, millele hageja on viidanud). Erinevus seisneb üksnes selles, et enne üldkoosoleku toimumist KÜ liikmetele tutvumiseks esitatud aruandes oli bilansi kirje „Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused“ summas 10 363 eurot seisuga 31.12.2015 koos ülejäänud kohustustega ära toodud ka aruande lisas 6 „Saadud ettemaksed“ real (selgituseks on lisa 6 juures ka toodud, et tegemist on korteriomanike ettemaksetega tulevaste perioodide remondikulude katteks). Registrile aruande esitamisel ei
võimaldanud süsteem KÜ raamatupidajal aga lisa 6 selliselt esitada ning kirje „Sihtotstarbelised tasud, annetused, toetused“ jäi üksnes bilanssi. Eelnev erinevus ei muuda aga bilanssi või aruannet tervikuna ebaõigeks. Ka ei ole tegemist põhimõttelise ja olulise erinevusega aruande sisus, mis annaks aluse KÜ otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Vastuolu KÜS § 15 lõikega 2 puudub.
2.3.2.Üldkoosoleku otsuse punkt 2 Comment OÜ-ga konsultandi teenuse lepingu sõlmimise kohta ei ole vastusolus seaduse või põhikirjaga. Kostja hinnangul ei ole hageja etteheide, et Comment OÜ-ga lepingu sõlmimine on vastuolus KÜ liikmete huvidega ning on seetõttu vastuolus KÜ põhikirja punktiga 2.1 ja KÜS § 2 lõikega 2, põhjendatud. Hageja ei ole põhjendanud ega selgitanud, milles väidetav KÜ huvide rikkumine seisneb. Ainuüksi asjaolu, et ei valitud kõige soodsamat pakkujat, ei anna selliseks väiteks alust, kuna üldkoosolekul osalejad tegid oma otsuse mitte üksnes hinna vaid ka muude kriteeriumite (sh pakutava teenuse maht, pakkuja varasem kogemus jne) põhjal, mida neile üldkoosolekul tutvustati. Hageja ei ole tõendanud, et üldkoosolekul oli kohustus valida kõige odavam pakkuja. KÜ põhikirja punkti 7.7.1 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui seal osaleb vähemalt 1/10 liikmetest. Üldkoosoleku otsustusvõimelisuse määrajaks on registreerimisleht (põhikirja p 7.7.2). Üldkoosoleku protokollile lisatud registreerimislehe (vt kostja vastus lisa 1) kohaselt oli vajalik kvoorum koos. Üldkoosoleku protokolli sõnastusest tuleneb, et protokollija I M on olukorras, kus otsuse poolt on hääletanud kõik üldkoosolekul osalejad, kasutanud mõisteid „ühepoolselt“ või „ühehäälselt“. Nii on protokollija ka Comment OÜ valimise otsuse juures märkinud, et otsus oli „ühepoolne“ ehk siis kõik üldkoosolekul osalenud isikud hääletasid otsuse poolt ning seega oli otsus vastuvõetud lihthäälteenamusega nagu näeb ette KÜ põhikirja punkt 7.8.3. Asjaolu, et kõik üldkoosolekul osalenud isikud hääletasid Comment OÜ valimise poolt, saab kostja vajadusel tõendada ka üldkoosolekul osalenud KÜ liikme J N ütlustega.
2.3.3.Üldkoosoleku otsuse punkti 3 alapunktid OÜ-ga Ärgrupp asjaajamisteenuse lepingu sõlmimise ning osakapitali kinnitamise kohta ei ole vastuolus seaduse ega põhikirjaga. Üldkoosoleku päevakorra punkti 3 all oli arutusel 2016.a eelarve (ja selle kinnitamine), haldustasu suurus (ja selle kinnitamine) ning osakapitali suurendamine. OÜ-ga Ärgrupp lepingu sõlmimise osas on kostja oma seisukohad esitanud kostja 25.08.2016 vastuse (I kd tlk 30-35) punktis 2.2 ja jääb nende juurde. Kokkuvõtvalt märgib kostja üksnes seda, et kuna päevakorrapunkti 3 all oli arutusel 2016.a eelarve kinnitamine ning 2016.a eelarve projektis (mis oli eelnevalt edastatud KÜ liikmetele) oli asjaajamislepinguga seonduvad kulud eraldi eelarve real ka märgitud, siis oli asjaajamislepinguga seonduvate teemade käsitlemine igal juhul hõlmatud üldkoosoleku päevakorra punktiga 3 (tegemist ei olnud eelarve muudatusega nagu väidab hageja). Hageja väide, et protokollist ei selgu, kas otsused asjaajamislepingu sõlmimiseks ning osakapitali kinnitamiseks on vastu võetud lihthäälteenamusega, so kooskõlas KÜ põhikirja punktiga 7.8.3, on vale. Kostja on selgitanud, et üldkoosoleku protokolli sõnastusest tuleneb, et protokollija I M on olukorras, kus otsuse poolt on hääletanud kõik üldkoosolekul osalejad, kasutanud mõisteid „ühepoolselt“ või „ühehäälselt“. 2016.a eelarve osas on protokollija märkinud, et eelarve kinnitamise otsus oli „ühepoolne“ ehk siis kõik üldkoosolekul osalenud isikud hääletasid otsuse poolt. Kostja hinnangul tuleneb punkti ülesehitusest ja sõnastusest, et „ühepoolselt“ otsustati ka osakapitali suurendamise küsimus. Eelnevast tulenevalt olid mõlemad otsused vastuvõetud lihthäälteenamusega nagu näeb ette KÜ põhikirja punkt 7.8.3. Asjaolu, et kõik üldkoosolekul osalenud isikud hääletasid otsuse punkti 3 poolt, saab kostja vajadusel tõendada üldkoosolekul osalenud KÜ liikme Jaan Neelokse ütlustega.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3.Kohus on tutvunud hagiavalduse, selle õigusliku täiendusega ja kostja seisukohtadega hagile, kuulanud ära menetluspoolte ja tunnistaja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 järgi tuleb kohtul tagada pooltele menetluses võrdne võimalus oma positsiooni kaitsta.
3.1.Poolte esitatud tõendid: 2015. majandusaasta aruanne kahes versioonis (II kd tlk 86-108), KÜ põhikiri (I kd tlk 6), vaidlustatud üldkoosoleku protokoll (I kd tlk 36), koosoleku kutse (I kd tlk 13), eelarve projekt (I kd tlk 41) ja tunnistaja J N ütlused (II kd tlk 159 pöördel – 160, istungi protokoll) - on asjakohased ning on kõik käesoleva asja lahendamisel hinnatud ka siis, kui neile eraldi pole viidatud.
4.Hageja on loobunud 14.04.2016 üldkoosoleku otsuste (I kd tlk 36) kehtetuks tunnistamisest järgnevalt: otsus nr 1- „Nii kaua kui laenu ei ole revidenti ei valita“; otsus nr 2- „Maja renoveerimine 40% ühehäälselt“; otsus nr 3 -kõik otsustused, v.a. „Eelarve 2016 muudatus: kinnitada (ühepoolselt) koostöö ja lepingu sõlmine renoveerimise ajaks OÜ Ärgrupp igakuise tasuga 146.00 eur“ ja „Osakapitali kinnitamine“. 4.1 TsMS § 429 lg 1 ja 2 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse eelnimetatud nõuete osas.
4.2.Kostja vastuväite osas, kas tegemist on või ei ole hagi muutmisega, on kohus seisukoha võtnud 09.05.2018 määruses (II kd tlk 128).
5.Kuivõrd vaidlusalune koosolek toimus 14.04.2016, juhindub kohus kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) sätetest. KÜS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse korteriühistu suhtes KÜSiga reguleerimata küsimustes mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid. MTÜS § 24 lg 1 sätestab, et kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 3 kohaselt saab üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel Poolte vahel ei ole vaidlust, et 14.04.2016 toimus kostja KÜ Roela Mets üldkoosolek ning hageja on kostja liige, seega on tal õigus pöörduda üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks kohtu poole. Hageja ei osalenud koosolekul. Hagiavalduse kohaselt väljastas kostja 14.04.2016 üldkoosoleku protokolli nr. 1 hagejale 21.04.2016 (tlk 14). Seda asjaolu ei ole kostja vaidlustanud. Hageja hagiavaldus on kohtule esitatud 21.07.2016, seega on hagi esitatud seaduses sätestatud kolme kuu jooksul.
6.Hageja taotleb 14.04.2016 üldkoosolekul punkti 1.1. all vastu võetud otsuse sõnastusega „Majandusaruanne kinnitamine“ kehtetuks tunnistamist. Kohus nõustub kostjaga, et tegemist ei ole erinevate majandusaasta aruannetega ning et aruande Lisa 6, mille puudumisele registripidajale esitatud aruandes, tuginevalt hageja väidab koosoleku arutatud- kinnitatud ja registripidajale esitatud aruannete erinevust, seletab üksnes lahti bilansi kirjeid. Kuivõrd numbrilised näitajad, st ka need mis sisalduvad Lisas 6, kummaski aruandes ei erine ning kostja on eluliselt usutavalt osutanud, et registripidajale aruande esitamisel ei olnud
tehniliselt võimalik Lisa 6 olemasoleval kujul esitada, siis ei näe kohus alust nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks, sest vastuolu KÜS § 15 lg 2 puudub. Lisaks sellele on võimalik kehtetuks tunnistada vaid seda otsust, mis tekitab ühistu liikmetele kohustusi (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 20.11.2017 otsuse p 15, asjas nr 2-16-14583) ja Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-181-12 p.15 märkinud, et ainuüksi majandusaasta aruande kinnitamine ei tekita korteriühistu liikmetele kohustusi.
7.Hageja taotleb 14.04.2016 üldkoosolekul punkti 2 all vastu võetud otsuse sõnastusega „Ühepoolselt valitud ja kinnitatud Comment OÜ teenus. Teenus 4980,00 eurot + omaniku järelvalve 3000 eurot“ kehtetuks tunnistamist. Kohtu hinnangul ei nähtu hageja taotlusest, millest tuleneb veendumus ja arusaam, et valida tuleb odavaim pakkuja. Teenuste tellimisel hinnapakkumiste kaudu on odavaima pakkuja puhul potentsiaalselt, suure tõenäosusega võimalik ka teenuse vastavalt madalam kvaliteet, mis lõppkokkuvõttes võib ühistu liikmetele osutuda kahjulikumaks kui olemasolevatest pakkumistest hinna poolest järgmise pakkuja valimine. Antud kaasuse puhul tuleb leida, et tegemist on pakkuja valimisega lähtuvalt majanduslikust soodsusest, mitte väikseimast maksumusest. Majanduslik soodsus seisneb näiteks hinna ja kvaliteeti iseloomustavate kriteeriumite kombineeritud hindamises. Arvesse võib võtta muidki mõõdetavaid tingimusi - garantiiaeg, hilisem hooldus, keskkonnahoidlikkus jms Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud ka kostja selgitus, et pakkuja valimise ainsaks kriteeriumiks ei ole hind, vaid muuhulgas ka pakkuja varasem kogemus, mis ilmselgelt mõjutab lõpptulemi kvaliteeti. Hageja ei ole ka põhistanud ega tõendanud, et antud pakkumise vastuvõtmise otsustamisega on ühistu liikmetele kahju tekitatud, mistõttu kohus leiab, et vastuolu põhikirja punktiga 2.1 ja KÜS § 2 lõikega 2 puudub. Asjaolu, kas selleks on hetkel kehtivas KÜ eelarves vahendid olemas, ei saa mõjutada pakkumise vastuvõtmise osas tehtud otsuse kehtivust, sest koosoleku protokollist ei nähtu, et teenuse osutamine algab selle eelarveaasta sees, mille kohta majanduskava projekt on esitatud. Kohus nõustub kostjaga ja siinkohal kostja selgitusi täies mahus üle kordamata, et rikutud ei ole otsuse vastuvõtmisel ka lihthäälteenamuse nõuet, kuna vastavalt KÜ koosoleku registreerimislehele oli otsuse vastuvõtmiseks vajalik kvoorum koos. Hääletustulemus on protokollis MTÜS § 21 lg 6 tähenduses fikseeritud. Hageja leiab, et sõna „ühepoolselt“ ei ole samaväärne sõnaga „ühehäälselt“. Kohus hagejaga antud kaasuse kontekstis ei nõustu. Ilmselgelt ei ole protokollijast võimalik eeldada lingivistilist filigraansust ning asjaolu, et protokolli kohaselt ei ole fikseeritud vastuhääli või erapooletuks jäänuid, näitab selgelt, et kohalolijad võtsid vastu otsuse üksmeeles, olles kõik nn poolt- ja- vastu- kaalukausil „ühel pool“. Tunnistaja Jaan Neelokse küll märgib, et tema ei pruukinud kõikide käetõstmist näha, kuna üksnes üksikud inimesed jäid tema nägemisulatusest välja, kuid kinnitab, et protokollija- häältelugeja nägi neid kõiki kindlasti. Kohus ei näe alust nimetatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
8.Hageja taotleb 14.04.2016 üldkoosoleku päevakorrapunkti 3 all vastu võetud otsuse „Eelarve 2016 muudatus: kinnitada (ühepoolselt) koostöö ja lepingu sõlmimine renoveerimise ajaks OÜ Ärgrupp igakuise tasuga 146,00 eur.“ kehtetuks tunnistamist. Kohus leiab, et hageja käsitlus on põhjendamatult kitsendav ning nõustub kostjaga, et eelarve muudatus on hõlmatud päevakorras olnud eelarve kinnitamise päevakorra punktiga. On tavapärane ja ootuspärane, et kinnitamisele eelnevalt tuleb kõik asjakohased muudatused läbi arutada ja seda koosolekul ka tehti. Kohtu hinnangul ei ole tehtud otsust asjas, mida päevakord ei sisaldanud: päevakorra punkt 3 koosoleku kutse (I kd tlk 13) kohaselt on „2016 eelarve arutelu ja kinnitamine.“ Ehk et vaid siis, kui kutse sisaldanuks üksnes päevakorra punkti sõnastust
„...kinnitamine“, võiks diskuteerida, kas (muudatuste) arutelu olid planeeritud ja võimaldatud või tähendaski „kinnitamine“ üksnes eelarve nn ettelugemist. Kuna tehtud otsus oli kooksõlas väljakuulutatud päevakorraga, siis alus otsuse kehtetuks tunnistamiseks puudub. Lihthäälteenamusse puutuvalt on kohtu seisukoht väljendatud eelnevalt lahendi punktis 7.
9.Hageja taotleb 14.04.2016 üldkoosoleku päevakorrapunkti 3 all vastu võetud otsuse „Kinnitada osakapital 2000 eurot“ kehtetuks tunnistamist. Üldkoosoleku otsus on MTÜS § 22 lg 1 järgi vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Otsuse tegemise ajal kehtinud KÜS § 1 lg 2 alusel kohaldub see säte ka korteriühistu üldkoosoleku otsusele. Hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on TsÜS § 33 lg 1 järgi tahteavaldus ning hääle andmisele kohaldatakse seaduses tehingu kohta sätestatut. Tehing on TsÜS § 67 lg 1 järgi toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. TsÜS § 69 lg 1 järgi tuleb tahteavaldus kehtivaks muutumiseks igal juhul esmalt väljendada. Seega saab lugeda korteriühistu üldkoosoleku otsuse vastuvõetuks, kui enamus üldkoosolekul osalenud korteriühistu liikmeid on otsusega nõustunud, s.o vastava sisuga tahteavalduse teinud. Eeltoodut arvestades tuleb asjas selgitada, kas korteriühistu liikmed tegid üldkoosolekul vaidlusaluses punktis märgitud otsustuse, s.o väljendasid oma tahet kutsuda esile neis märgitud õiguslikud tagajärjed. Kohus ei nõustu kostja arvamusega, et vaidlustatud punkti ülesehitusest ja sõnastusest nähtuvalt on ka (samaväärselt eelarvet puudutava otsuse osas hääletustulemuste fikseerimisega) osakapitali suurendamise otsuse hääletamistulemus fikseeritud väljendiga „ühepoolselt“ kaudu. Kui eelarve otsust puudutavalt on sõnastus „...:kinnitada (ühepoolselt)...“, siis analoogne sõnastus osakapitali otsuse osas puudub. Lauses „Kinnitada osakapital 2000 eurot“ puudub hääletustulemuse fikseerimine. MTÜS § 21 lg 6 kohaselt üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Seega ütleb seadus selgelt, et protokollis peab kajastuma hääletustulemus, mida antud juhul vaidlustatud otsuse osas protokoll ei kajasta ning mis on aluseks otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Formaalselt on tegemist seaduses protokollile esitatud nõuete rikkumisega. Vaatamata formaalsele rikkumisele ei saa aga käesolevas asjas ka selle päevakorra punkti osas hageja nõuet rahuldada. MTÜS § 24 lg 2 sätestab, et mittetulundusühingu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole seaduses ettenähtud tähtaja jooksul esitatud kehtetuks tunnistamise hagi. Riigikohus on lahendis 3-2-1-99-14 p. 12 märkinud, et seadusega vastuolus oleva, kehtetuks tunnistatava otsuse kinnitamise võimalus laieneb ka korteriühistute otsustele, sest KÜS § 1 lg 2 järgi kohaldatakse korteriühistu suhtes KÜS-iga reguleerimata küsimustes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Kohtute infosüsteemist ei nähtu ja pooled on istungil kinnitanud, et vaidlustatud ei ole KÜ üldkoosoleku otsuseid, millega kinnitati äriregistrile esitatud korteriühistu 2016. ja 2017.aasta majandusaasta aruanded ning milles kajastatakse KÜ osakapital suuruses 2000 eurot.
Kohtu hinnangul on eelmärgituga tehtud uued otsustused osakapitali suhtes, mis aga ei võimalda MTÜS § 24 lg-st 2 tulenevalt hageja nõuet rahuldada (vt. RK lahend 3-2-1-16-13 p. 14, 15) ning otsust „Kinnitada osakapital 2000 eurot“ kehtetuks tunnistada.
MENETLUSKULUD
8.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama sätte lg-st 4 nähtuvalt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hageja on osadest nõuetest loobunud ja ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata, jäävad kõik menetluskulud hageja kanda. Hagejale L R riigi õigusabi korras antud esindaja kulud lahendab kohus eraldi määrusega ning tulenevalt 27.02.2018 määrusest ja TsMS § 190 sätestatust jäävad need kulud riigi kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2018 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Keelduda L R apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu 15. oktoobri 2018 otsuse peale tsiviilasjas nr 2-16-11183 menetlusse võtmisest ja lugeda apellatsioonkaebus tagastatuks L R. 15.10.2018 kohtuotsus 2-16-11183 jõustus 28.12.2018 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. (digitaalselt allkirjastatud) Kai Rosar Referent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.