OÜ Select Service hagi Illimar Partsi vastu kahju hüvitamiseks 41790,17 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 10. veebruari 2017 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Select Service apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
31. oktoober 2017 Apellant (hageja): OÜ Select Service, rk 11078726; lepingulised esindajad vandeadvokaat Elmer Muna ja advokaat Kadri Lember
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja (kostja): Illimar Parts, ik xxx; lepingulised esindaja vandeadvokaat Andres Noormets
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 10. veebruari 2017 otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud OÜ Select Service kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindaks maakohus määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Select Service (hageja) esitas 9. veebruaril 2015 maakohtule hagi Illimar Partsi (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjalt välja hageja kasuks varalise kahju hüvitis 38 677,56 eurot ja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna kahjunõudelt summas 38 677,56 eurot alates hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt oli kostja hageja juhatuse liige alates 25. augustist 2009 kuni
17.detsembrini 2012. Kostja sõlmis 10. detsembril 2012 hageja nimel OÜ-ga MF Projekt nõude loovutamise lepingu, millega loovutas hageja MF Projektile kõik põlevkivi-kütteõli müügilepingust nr 100812 tulenevad nõuded Enno Feldveberi kui võlgniku vastu. Lepingu punkti 1.2 kohaselt oli tasumisele kuuluva põhinõude suurus seisuga 10. detsember 2012 kokku 29 645 eurot, millele vastavalt lepingu punktile 3 lisandusid kõrvalnõuded. Lepingu punkti 5 kohaselt kohustus MF Projekt tasuma hagejale nõude loovutamise eest 30 % sellest summast, mis võlgniku poolt MF Projektile faktiliselt laekub. Võlgnik tasus kogu lepingu esemeks oleva põhinõude MF Projektile lühikese aja jooksul pärast lepingu sõlmimist. Hageja leidis, et kostja on rikkunud juhatuse liikme kohustusi ja tegutsenud vastuolus hageja huvidega ÄS § 187 lg 1 ja 2 ning VÕS § 620 lg 1 kohaselt. Hageja tavapärane majandustegevus ei hõlma nõuete loovutamist ning hageja tegeleb ise võlgnevuste sissenõudmisega, mistõttu väljus tehing oluliselt kostja tavapäraste juhatuse liikme ülesannete raamest. Kostja ei tegutsenud hagejale lojaalselt ning ei täitnud oma kohustusi juhatuse liikmelt tavapäraselt oodatava hoolsusega, ta ei pidanud silmas hageja parimaid huve ja majanduslikku kasu. Vastupidiselt tema kohustustele ei hoidnud kostja ära kahju tekkimist hagejale, vaid põhjustas selle kahjuliku lepingu sõlmimisega ise. Hagejale on kostja poolt sõlmitud lepingu tõttu tekkinud otsene varaline kahju. Kahju seisneb rahasummas, mille võlgnik oleks lepingu esemeks oleva nõude täitmiseks pidanud hagejale tasuma. Kui kostja ei oleks lepingut sõlminud ja nõuet loovutanud, siis oleks hagejal olnud võimalik nõuda võlgnikult lisaks põhivõlgnevusele ka sissenõutavaks muutunud viivise tasumist. Seega on hageja nõude loovutamise tõttu 38 677,56 euro võrra varaliselt halvemas olukorras, kuna lepingu sõlmimata jätmisel oleks võlgnik olnud kohustatud tasuma hagejale 29 645 euro suuruse põhivõlgnevuse ja 9032,56 euro suuruse viivisevõlgnevuse.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei nõustu hageja väitega juhatuse liikme kohustuste rikkumise kohta, samuti ei ole kostja tegutsenud vastuolus hageja huvidega. Kostja on seisukohal, et on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega ning käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Kostja ei ole nõude loovutamise lepingu sõlmimisel lähtunud kellegi muu kui hageja huvidest ega rikkunud hoolsuskohustust.
Kostja soovis hageja ettevõtet ning selle head nime kaitsta. FIE-le Kabelimäe Talu (Enno Feldveber) müüdud põlevkivi-kütteõli oli ebakvaliteetne ehk segatud. Kostja pidas FIE-ga Kabelimäe Talu läbirääkimisi, milliste tulemusena lepiti kokku, et hageja loobub viiviste ja trahvide nõudest kliendi vastu ning FIE Kabelimäe Talu omalt poolt ei nõua hagejalt hinna alandamist või kahju hüvitamist, milline oli tingitud ebakvaliteetsest kütusest. Vältimaks võimaliku hilisema kohtuvaidluse korral võla sissenõudmise ning kütuse kvaliteedi probleemide küsimuse seostamist hageja nimega, otsustati nõue loovutada väiksemale ettevõttele MF Projekt, mille maine kahjustamisel ei oleks sedavõrd ulatuslikke tagajärgi kui Select Service OÜ maine kahjustamisel. Kostja ei nõustu, et ta on hagejale kahju tekitanud. Kuna vaidlus FIE-ga Kabelimäe Talu tekkis algselt hageja poolt tarnitud ebakvaliteetsest kütusest, on kostja seisukohal, et temapoolse väidetava rikkumise, mis seisnes väidetavalt kahjuliku lepingu sõlmimises, toimumise riisikot kannab hageja. Seega rikkumise põhjustas hagejast endast tulenev asjaolu. Kostja tekitatud kahju ei saa olla kogu põhivõlgnevuse ulatuses, kuna MF Projekt on näidanud valmisolekut oma lepingulise kohustuse täitmiseks ning tasuma 30 % FIE Kabelimäe Talu poolt tasutud summast. Sellest tulenevalt saab kostja poolt tekitatud kahju olla maksimaalselt 70% põhivõlgnevusest (20 751,5 eurot).
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 10. veebruari 2017 otsusega hagi kahju hüvitamiseks rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus tühistas Viru Maakohtu 10. veebruari 2015 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõud, millega kohus seadis kostjale kuuluvale kinnisasjale, asukohaga P. Kerese 4-10, Narva, kohtuliku hüpoteegi summas 46 441,10 eurot hageja kasuks, arestis kostjale kuuluvad AS Shale Oil Chemicals (rk 12289299) aktsiad nimiväärtusega 8400 eurot ja keelas kostjal nende aktsiate võõrandamise ja koormamise tehingute tegemise ning väärtpaberikorralduste edastamise Eesti väärtpaberite keskregistrile ja blokeeris Eesti väärtpaberite keskregistris kostjale kuuluvad AS Shale Oil Chemicals (rk 12289299) aktsiad. Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb hagi rahuldada osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja oli hageja juhatuse liige alates 25. augustist 2009 kuni
17.detsembrini 2012. Kostja sõlmis 10. detsembril 2012 hageja nimel OÜ-ga MF Projekt nõude loovutamise lepingu, millega hageja loovutas MF Projektile kõik põlevkivi-kütteõli müügilepingust nr 100812 tulenevad nõuded Enno Feldveberi kui võlgniku vastu. Tasumisele kuuluva põhinõude suurus seisuga 10. detsember 2012 oli kokku 29 645 eurot, millele lisandusid kõrvalnõuded. Maakohus käsitles esiteks kostja vastuväidet, et hagejal puudub kahju, kuna hageja ei ole maksma pannud oma nõudeõigust MF Projekti vastu, mis tuleneb 10. detsembri 2012 nõude loovutamise lepingu tühistamisest. Juhul, kui äriühingule kahju tekkinud ei ole, ei ole ka vajadust hinnata muid juhatuse liikme vastutuse või vastutust välistavad aluseid. Hageja väitel moodustab äriühingule tekitatud kahju kokku 38 677,56 eurot. Kahju seisneb selles, et hagejal jäi seoses nõude loovutamisega 10. detsembril 2012 saamata põlevkivi kütteõli
müügilepingust tulenev hagejale võlgnetav summa 29 645 eurot, mida kütteõli ostja oleks pidanud tasuma hagejale. Lisaks on hagejal saamata viivised summas 9032,56 eurot, mida kütteõli ostja oleks pidanud tasuma arvetel märgitud maksetega hilinemise eest. Maakohtu hinnangul on nõudeõiguse kaotamine, mis tähendab hageja vara vähenemist nõudeõiguse väärtuse ulatuses, varaline kahju. Vaidlust ei ole, et kostja kui hageja seaduslik esindaja võõrandas 10. detsembri 2012 lepinguga hageja nõude, mis tulenes FIE Kabelimäe Talu kui ostja ja hageja kui müüja vahelisest müügilepingust nr 100812, mille alusel oli hagejal õigus nõuda ostjalt arvetes nr 1208046, 1209088 ja 1210006 märgitud ostuhinna tasumise kohustuse täitmist kokku 29 645 euro väärtuses. Nõue loovutati koos kõrvalnõuetega (t.l.-13, I kd). Nõude ülemineku ajaks on kokku lepitud 10. detsember 2012. Maakohus nõustus kostja vastuväitega, mille kohaselt 10. detsembri 2012 nõude loovutamise tehing on hageja poolt tühistatud ning seega on hagejal nõudeõigus tehingu teise poole vastu tühistatud tehingu alusel saadu tagastamiseks. Hageja oma nõuet OÜ MF Projekt vastu maksma pannud ei ole. Vastavalt TsÜS § 98 lg 1 esimese lausele toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. Vaidlust ei ole, et lepingu tühistamise avaldus on OÜ-le MF Projekt TsÜS § 69 lg 1 ja lg 2 kohaselt väljendatud ja teatavaks tehtud (kätte toimetatud). OÜ MF Projekt kui lepingu teine pool lepingu tühistamist vaidlustanud ei ole. Maakohus ei nõustunud hageja väitega, et OÜ MF Projekt on varatu äriühing ja nõuete esitamine OÜ MF Projekt vastu on vara puudumise tõttu perspektiivitu. Hageja ei ole tõendanud, et OÜ-l MF Projekt puuduks vara või et muul viisil osutuks nõude esitamine OÜ MF Projekt vastu perspektiivituks. Hageja poolt esitatud MF Projekt registrikaardi väljavõttelt (t.l.-135, I kd) selgub, et OÜ-l MF Projekt on seisuga 16. märts 2015 maksuvõlg ja esitamata deklaratsioonid. Maksuvõla suurust hageja tõendist ei selgu. Maksuvõla olemasolu märtsis 2015 ei tõenda, et OÜ MF Projekt oli tehingu tühistamise ajal 2013. aasta augustis varatu. Maakohus leidis, et OÜ MF Projekt ei ole varatu OÜ MF Projekt 2013. majandusaasta aruande alusel (t.l.-156-163, I kd). Seega ei ole põhjendatud hageja poolt 10. detsembri 2012 nõude loovutamise lepingu tühistamise tagajärjel lepingu alusel saadu tagastamise nõude realiseerimiseks hagi esitamata jätmine. Hageja on küll esitanud nõudekirja OÜ-le MF Projekt
10.detsembri 2012 lepingu alusel saadu tagastamiseks (t.l.-23, I kd). Nõue on esitatud
19.jaanuari 2015 seisuga, s.o ligikaudu 1,5 aastat peale 10. detsembri 2012 nõuete loovutamise lepingu tühistamist. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks esitanud hagi OÜ MF Projekt vastu kehtetu lepingu alusel saadu tagastamiseks. Maakohus jõudis järeldusele, et hagejal on nõudeõigus OÜ MF Projekt vastu kehtetu
10.detsembri 2012 nõude loovutamise lepingu alusel üle antud vara tagastamiseks, mille väärtus katab 10. detsembri 2012 nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel võõrandatud vara (nõudeõiguse) väärtuse. Seega ei ole hageja vara 10. detsembri 2012 nõude loovutamise lepingu alusel vähenenud ning hagejale ei ole kahju tekkinud. Hagejal puudub kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Kuna maakohus tuvastas, et hagejale kahju tekkinud ei ole, ei pea kohus tuvastama juhatuse liikme vastutuse aluseks olevaid teisi asjaolusid (juhatuse liikme poolt kohustuste rikkumine,
põhjuslik seos) ning kostja ei pea tõendama, et ta täitis juhatuse liikme kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Et hagejal ei ole õigust nõuda kostjalt kahju hüvitamist, ei saa hageja nõuda kostjalt ka viiviste tasumist. Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 alusel kostja menetluskulud hageja kanda, hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt, kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks uue otsuse tegemist, palub hageja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus rikkunud selgitamiskohustust, kuna on rajanud üllatuslikult kohtuotsuse eeldusele, et vaidlusalune nõude loovutamise leping on tühistamise tõttu kehtetu ja hagejal oli selle tõttu lepingu alusel üleantud vara tagastamise nõue MF Projekti vastu. Enne otsuse tegemist ei viidanud kohus kordagi võimalusele, et nõude loovutamise leping võib kohtu arvates olla kehtetu, vaid on vastupidi juhtinud poolte tähelepanu kehtiva lepingu alusel nõude esitamise võimalusele; 2) on eelmenetluse ülesannete täitmata jätmise tõttu asjas jäänud esitamata ja analüüsimata argumendid, mis kinnitavad, et hagejal ei olnud MF Projekti vastu õiguslikult perspektiivset nõuet kehtetu nõude loovutamise lepingu alusel saadud vara tagastamiseks; 3) on maakohus jaotanud ebaõigesti tõendamiskoormuse, kui leidis, et hageja oleks pidanud tõendama negatiivset asjaolu (MF Projektil vara puudumist); 4) ei ole maakohus arvestanud, et olukorras, kus hagejal puudus igasugune teadmine, et MF Projektil oleks vara ja majandustegevus, ei oleks kuluka kohtumenetluse alustamine olnud põhjendatud. Hageja tegi mõistlikult vajaliku kahju vähendamiseks, kuid see ei andnud tulemust; 5) on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust (VÕS § 139 lg-t 1). Viidatud sätte kohaldamine eeldab, et kohus analüüsib, kas nõude esitamine kolmanda isiku vastu oleks andnud reaalse tulemuse ja tegelikult vähendanud juhatuse liikmelt nõutavat kahju; 6) on kohtuotsus vastuoluline, sest resolutsioon on vastuolus kohtuotsuse põhjendava osaga. Kohtuotsus ei ole seaduslik ja nõuetekohaselt põhjendatud, kuna kohtuotsuse põhjenduste alusel ei ole üheselt selge, milline on olnud kohtu siseveendumus nõude lahendamisel; 7) on menetluskulude jaotus ebaõige. Kuna kohtuotsus on õigusnormide rikkumise tõttu ebaõige, siis on kohus lähtunud menetluskulude jaotamisel ebaõigest alusest. Materiaalõiguse õigel kohaldamisel ja tõendite õigel hindamisel tuleb hagi rahuldada, mistõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
Vastuväidete kohaselt: 1) on kostja juba 27.02.2015 kostja vastuses hagejale selgitanud ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldusi. Kostja on menetluses läbivalt vastu vaielnud nii tema kui juhatuse liikme poolt kohustuse rikkumisele kui apellandile kui äriühingule kahju tekkimisele. Tõendamiskoormise jaotust selgitas maakohus ka 16.12.2015 toimunud ning kolm tundi kestnud eelistungil. Eeltoodule vaatamata hageja kuni käesoleva ajani oma nõuet tõendanud ei ole; 2) ei ole kostja juhatuse liikme kohustusi rikkunud; 3) on hageja nähtuvalt hagiavaldusest esitanud avalduse nõude loovutamise lepingu tühistamiseks. Hagiavaldusest ei selgu, millisel põhjusel ei ole apellandil õnnestunud MF Projektilt tagasi saada nõude loovutamise lepingu alusel saadut; 4) on hageja hagiavaldusele lisanud hageja poolt MF Projekt OÜ-le tehtud nõude loovutamise lepingu tühistamise avalduse, milles on mitmel leheküljel selgitanud, miks on nõude loovutamise lepingu tühistamine põhjendatud. Apellatsioonkaebusest ei selgu, kes ja millal hindas hageja nõude MF Projekt OÜ vastu väheperspektiivikaks, arvestades, et vähemalt alates 2013.a (vt hagi lisa 4) on hageja nõuet MF Projekt OÜ vastu põhjendatuks pidanud; 5) ei saa nõustuda hageja väitega, et hageja on teinud mõistlikult vajaliku kahju vähendamiseks; 6) tugineb hageja peamiselt sellele, et MF Projekt OÜ on majandusaasta aruande esitanud hilinenult. Kostja hinnangul ei iseloomusta majandusaasta aruande hilisem esitamine kuidagi äriühingu maksevõimet; 7) ei ole maakohus tõendeid valesti hinnanud. Kostja hinnangul ei saa samas käesoleva kohtumenetluse raames anda hinnangu sellele, kas MF Projekt OÜ, kes käesoleva kohtumenetluse osaliseks ei ole, on maksejõuetu või mitte; 8) ei nõustu kostja hageja väitega, et kohtuotsuse resolutsioon on vastuolus kohtuotsuse põhjendava osaga. Kohtu põhjendustest nähtub üheselt, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Nii on kohus ka näiteks põhjenduste lõpus märkinud, et „kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata,“ milline seisukoht on kooskõlas kohtuotsuse resolutsiooniga.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 10. veebruari 2017 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus jätab menetluskulud hageja kanda.
7.Ringkonnakohus märgib esmalt, et maakohus kontrollis nõude eeldusi vales järjekorras. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kuna hagejale ei tekkinud kahju, ei pea kohus tuvastama juhatuse liikme vastutuse aluseks olevaid teisi asjaolusid. Ringkonnakohus selgitab, et kahju hüvitamine (VÕS § 115 lg 1) on õiguskaitsevahend, mis eeldab kohustuse rikkumist (VÕS § 100, VÕS § 101). Seetõttu on põhjust kahju olemasolu analüüsida alles siis, kui on tuvastatud kohustuste rikkumine. Käesoleval juhul saab kohustuse rikkumisena kõne alla tulla eelkõige juhatuse liikme kohustute rikkumine (TsÜS § 35, ÄS § 187 lg 1).
8.ÄS § 187 lõikes 2 sätestatud kahju hüvitamise nõude eeldusteks on juhatuse liikme kohustuste rikkumine (TsÜS § 35, ÄS § 187 lg 1), juhatuse liikme vastutus (korraliku ettevõtja hoolsusstandardi rikkumine - ÄS § 187 lg 2 teine lause) ja äriühingule kahju tekkimine (VÕS § 127 lg 1 ja § 128) ning põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). ÄS § 187 lõikes 2 sätestatud nõude tõendamiskoormis jaguneb selliselt, et hageja peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on osaühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja hoolsusega (3-2-1-113-16 p 15, 3-21-40-13 p 18).
9.TsÜS § 35 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske (3-2-1113-16 p 15). ÄS § 187 lg 1 alusel peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Korraliku ettevõtja hoolsus (ÄS § 187 lg 1) on kõrgendatud hoolsus (3-2-1-33-10 p 11). Juhatuse liige peab tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Juhatuse liikmetele kohaldub ka TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620.
10.Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja rikkus juhatuse liikme kohustusi. Nõude loovutamine ei olnud osaühingu huvides ja majanduslikult otstarbekas. Seda kinnitab asjaolu, et hageja sai nõude loovutuse eest tasu ainult 30 % olukorras, kus võlgnik ei olnud teadaolevalt maksejõuetu. Juhatuse liige pidanuks enne nõude loovutamist veenduma, et nõude maksmapanek võlgniku suhtes on võimatu või raske. Kostja ei ole selliseid asjaolusid tõendanud. Võimalusele nõue võlgnikult sisse nõuda viitab ka asjaolu, et võlgnik täitis nõude loovutuse saajale. Kostja väide selle kohta, et nõude loovutati ebakvaliteetse kütuse müügi varjamiseks, on paljasõnaline ja tõendamata. Seega on juhatuse liikme kohustuste rikkumine tõendatud.
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jõudis õigesti seisukohale, et hagejale ei ole kahju tekkinud. Kuna hageja tühistas 20. augusti 2013 avaldusega (kd I, tl 14-16) nõude loovutamise lepingu ja võlgnik oli tasunud nõude OÜ-le MF Projekt, on hagejal eelduslikult OÜ MF Projekt vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue (VÕS § 1037 lg 4).
12.Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus oleks pidanud analüüsima nõude loovutamise lepingu tühistamise eeldusi. Tehingu tühistamine on faktiline asjaolu. Kuna kostja ei vaielnud tehingu tühistamisele vastu (kd I, tl 113), pidi maakohus hagi menetlemisel TsMS § 5 lõike 1 alusel lähtuma eeldusest, et nõude loovutamise leping tühistati ja see on kehtetu. Kohus ei saa vaidluse puudumisel hakata omaalgatuslikult tuvastama ja analüüsima tühistamise kehtivust.
13.Hageja tugines tühistamise eelduste võimalikule mittetäitmisele (tühistamise mittetoimumisele) esmakordselt alles apellatsioonkaebuses. Kuna hageja oli kogu maakohtule menetluse kestel seisukohal, et nõude loovutamise leping tühistati ja selle üle puudus vaidlus, ei saa ringkonnakohus TsMS § 652 lg 3 alusel asuda ise tuvastada nõude loovutamise lepingu tühistamise mittetoimumist. Hageja muutis apellatsioonkaebusega maakohtus esitatud
asjaolusid. Lepingu tühistamise kehtetus on uus faktiväide, mille maakohtus esitamata jätmist ei ole hageja põhjendanud ning ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel selle tähelepanuta.
14.Ebaõige on apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et maakohus rikkus kohtu selgitamiskohustust ja kohtuotsus on üllatuslik. Kuna nõude loovutamise lepingu tühistamine ei olnud maakohtus vaidluse all (vt ringkonnakohtu otsuse p 12), ei pidanud maakohus pooltega arutama tühistamise eeldusi ning tühistamisega seotud tõendamist vajavaid asjaolusid. Võttes arvesse asjaolu, et hagejal oli maakohtu menetluses kaks advokaadist esindajat, pidi hageja jaoks olema ilmne ja teada, et loovutamistehingu kehtetuse korral on hagejal OÜ MF Projekt vastu alusetust rikastamisest tulenev nõue (VÕS § 1037 lg 4). Hageja märkis ka ise, et tal on nõue OÜ MF Projekt vastu kogu nõude ulatuses, kuid tugines asjaolule, et nõuet ei ole võimalik maksma panna OÜ MF Projekt halva maksevõime tõttu. Seetõttu ei saanud nõude olemasolu OÜ MF Projekt vastu kahju tekkimist välistava asjaoluna olla hageja jaoks üllatuslik.
15.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja ei saa küll VÕS § 170 kohaselt panna täitmisnõuet maksma algse võlgniku (Enno Feldveberi) suhtes, kuid tal on hagis esitatud asjaolude kohaselt nõudeõigus VÕS § 1037 lg 4 alusel OÜ MF Projekt vastu. Seega muutus nõude materiaalõiguslik alus ja kohustatud isik, kuid nõue jäi hagejale samas ulatuses alles.
16.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus leidis õigesti, et hageja ei ole tõendanud, et OÜ-lt MF Projekt ei saa võlgnevust sisse nõude tema maksejõuetuse tõttu. Hageja ei ole OÜ MF Projekt vastu hagi esitanud, samuti ei ole hageja esitanud kohustatud isiku suhtes pankrotiavaldust. Ainuüksi OÜ-le MF Projekt saadetud kirjad ei saa tõendada äriühingu maksejõuetust. Nõude täitmise võimatuse ja kahju tekkimise saaks lugeda tõendatuks siis, kui kohus oleks jätnud hagi OÜ MF Projekt vastu rahuldamata või oleks täitemenetlus OÜ MF Projekt vastu luhtunud pikema aja jooksul või oleks välja kuulutatud OÜ MF Projekt pankrot ja pankrotivarast ei jätkuks nõude täitmiseks. Selliseid asjaolusid ei ole hageja esile toonud. Isegi juhul, kui OÜ MF Projekt bilansis ei ole nõude täitmiseks piisavaid varasid, ei saa eeldada, et nõude sissenõudmise ajal vastav vara puudub. Kuna hageja ei ole isegi üritanud nõuet OÜ MF Projekt vastu siduvalt maksma panna, ei saa lugeda hagejale kuuluvat nõuet automaatselt rahaliselt väärtusetuks ja nõuda kahju hüvitamist juhatuse liikmelt. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kahjuna ei saa käsitleda ainuüksi võimalust, et kolmas isik ei täida oma kohustusi või asjaolu, et nõuet ei pruugita kolmanda isiku suhtes rahuldada. VÕS § 127 lg 1 kohaselt peab kahju hüvitamist nõudva isiku jaoks olema kahju reaalselt tekkinud. Vastavalt VÕS § 127 lõikele 1 ei saa nõuda oletusliku kahju hüvitamist. Kuna OÜ MF Projekt ja kostja ei ole solidaarvõlgnikud, ei saa hageja valida, et esitab nõude võlgniku asemel kostja vastu. Käesoleval juhul on kostja vastu esitatava kahju hüvitamise eelduseks mh kolmanda isiku (OÜ MF Projekt) vastu esitatud nõude puudumine või selle maksmapaneku tegelik ja tõendatud võimatus.
17.Iseenesest on õige hageja väide, et maakohtu põhjendused on resolutsiooniga vastuolus osas, milles maakohus märkis otsuse põhjendustes, et kohus rahuldab hagi osaliselt. Samas on maakohtu põhjendustest tervikuna arusaadav, et maakohus soovis hagi rahuldamata jätta. Seetõttu ei saa lugeda maakohtu otsuse põhjendusi tervikuna kohtuotsuse resolutsiooniga vastuolus olevaks.
18.Ringkonnakohus jätab TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda, kuna apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, ei muuda ringkonnakohus ka maakohtu otsuse menetluskulude jaotust ja jätab sellekohased apellatsioonkaebuse väited tähelepanuta.
19.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna maakohus ei määranud kindaks menetluskulude rahalist suurust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.