Nordea Bank AB (Nordea Bank AB Eesti filiaali kaudu) hagi XXX ja XXX vastu võla saamiseks
Tsiviilasja hind
10 431,37 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Nordea Bank AB (välismaine registrikood 5164060120), seaduslik esindaja Nordea Bank AB Eesti filiaal (registrikood 12608043, asukoht Liivalaia 45, 10145 Tallinn), lepinguline esindaja Darja Sudarinen (e-post [email protected]) Kostja I XXX (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja II XXX (isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohtuistung
03.10.2017
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja lepinguline esindaja Darja Sudarinen Kostja I XXX Kostja II esindaja XXX
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista solidaarselt XXXlt ja XXXlt põhinõue 7 658,23 (seitse tuhat kuussada viiskümmend kaheksa eurot ja 23 senti) eurot, intress 925,39 (üheksasada kakskümmend viis eurot ja 39 senti) eurot ja viivised 1 847,75 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend seitse eurot ja 75 senti) eurot Nordea Bank AB (Nordea Bank AB Eesti filiaali kaudu) kasuks. Menetluskulude jaotus
3.Välja mõista solidaarselt XXXlt ja XXXlt menetluskulud 600 (kuussada) eurot Nordea Bank AB (Nordea Bank AB Eesti filiaali kaudu) kasuks.
2-16-11207 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.21.04.2008 sõlmisid hageja ja kostjad reservlaenu lepingu nr 09220167373, mille alusel said kostjad hagejalt laenu summas 120 000 krooni (7669,40 eurot), intressi määraga 8,5% aastas, mille tasumine igakuiselt kuu viimasel päeval. Laenu tagasimakse lõpptähtaeg 30.aprill 2018 (edaspidi laenuleping, tl 8-11). Laenulepingule kohaldati üldtingimusi (tl 29-32).
2.21.04.2008 sõlmisid hageja ja kostja II topeltneto krediitkaardi lepingu nr 5404165270413133, mille alusel kohustus hageja võimaldama kostjatele kasutada krediiti limiidiga 10 000 krooni (639,11 eurot) (edaspidi krediitkaardi leping, tl 16).
3.21.04.2008 sõlmitud notariaalse hüpoteegi seadmise lepingu alusel seati hageja kasuks kostjatega sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevate nõuete tagamiseks hüpoteek kostja II korteriomandile aadressil XXX(tl 12-15).
4.24.07.2013 saatis hageja kostjatele teated reservlaenu lepingu ja krediitkaardi lepingu ülesütlemise kohta, kuna kostjad oma lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja andis kostjatele tähtaja lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks ning hoiatas, et ütleb erakorraliselt lepingu üles alates 08.08.2013, kui kostjad ei tasu võlgnevust hiljemalt 07.08.2013 (tl 17-19).
5.Hageja avalduse alusel algatati täitemenetlus nr 042/2013/1508. 09.02.2015 koostatud vara kordusenampakkumise akti kohaselt realiseeriti lepingute tagatiseks olev kostja II korteriomand aadressil XXX hinnaga 1115 eurot (tl 20-28). Hageja nõue ja põhjendused
6.Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhinõude 7 658,23 eurot, intressi 925,39 eurot, viivised 1 847,75 eurot ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS §-dele 108 lg 1, 113 lg 1 ja 2.
7.Hageja märgib, et: kostjad tasusid laenulepingus tulenevaid makseid kuni 24.05.2012, pärast mida ei võimaldanud kostjad hagejal debiteerida laenusumma tagasimakseid, kuna ei krediteerinud kontot piisavate vahenditega; kostjad ei täitnud laenulepingust tulenevat intressi maksmise kohustust kokku 925,39 eurot, intressi arvestati kokku 2716,23 eurot ning kostjad tasusid kokku laenulepingu kehtivuse ajal intressi 1790,84 eurot; kostjad ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, mistõttu ütles hageja laenulepingu ja krediitkaardi lepingu erakorraliselt üles 08.08.2013; lepingute ülesütlemise 24.07.2013 teade tuleb lugeda kostjatele kättetoimetatuks; lepingute tagatiseks olev kinnistu realiseeriti 09.02.2015 täitemenetluse korras täitemenetluse kuluga 241,51eurot ja hagejale maksti välja 873,49 eurot, mis läks
2-16-11207 kindlustusvõlgnevuse 100,50 eurot, teenustasude võlgnevuse 2,88 eurot ja krediitkaardi võlgnevuse 770,11eurot katteks; täitemenetlusest saadud summad ei olnud piisavad, et katta laenulepingust ja krediitkaardi lepingust tulenevat kostjate võlgnevust. Kostjate vastuväited
8.Kostjad hagi ei tunnista, vaidlevad sellele vastu ja paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
9.Kostjad leiavad, et: nõuded on aegunud; kostjad tasusid laenu kuni 2010 detsembrini, kostja I kaotas töö, oli majanduskriis ning perekond kolis Harjumaale; hageja kui pank ei oleks tohtinud laenu anda, sest ta pidi ette nägema rahaasju Eestis; hageja väljastas kostjale II krediitkaardi ajal kui kostjal II ei olnud tulu; kostjad ei ole lepingute ülesütlemise teadet kätte saanud, kuna alates 2010. aastast kostjad elavad Harjumaal, hageja oleks kostjate aadressi saanud rahvastikuregistrist; hageja oleks pidanud teated saatma tähitult; täitemenetlusega on hageja nõuded rahuldatud. Kohtuotsuse põhjendus
10.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda.
11.Kohus, kuulanud ära, hageja esindaja, kostja I ja kostja II esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
12.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
13.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja
2-16-11207 krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.
14.Kohtule esitatud dokumentidega on tõendatud, et 21.04.2008 sõlmisid hageja ja kostjad reservlaenu lepingu nr 09220167373, mille alusel said kostjad hagejalt laenu summas 120 000 krooni (7669,40 eurot), intressi määraga 8,5% aastas, mille tasumine oli laenulepingu p 5.6 iga kalendrikuu viimasel päeval. Laenu tagasimakse lõpptähtaeg 30.aprill 2018 (tl 8-11). Laenulepingule kohaldati üldtingimusi (tl 29-32). 21.04.2008 sõlmisid hageja ja kostja II topelt krediitkaardi lepingu nr 5404165270413133, mille alusel kohustus hageja võimaldama kostjale kasutada krediiti limiidiga 10 000 krooni (639,11 eurot) (tl 16). 21.04.2008 sõlmitud notariaalse hüpoteegi seadmise lepingu alusel seati hageja kasuks kostjatega sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevate nõuete tagamiseks hüpoteek kostja II korteriomandile aadressil XXX(tl 12-15). 24.07.2013 saatis hageja kostjatele aadressidele XXX ja XXX Harjumaa teated reservlaenu lepingu ja topelt krediitkaardi lepingu ülesütlemise kohta, kuna kostjad oma lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja andis kostjatele tähtaja lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks ning hoiatas, et ütleb erakorraliselt lepingu üles alates 08.08.2013, kui kostjad ei tasu võlgnevust hiljemalt 07.08.2013 (tl 17-19). Hageja avalduse alusel algatati täitemenetlus nr 042/2013/1508. 09.02.2015 koostatud vara kordusenampakkumise akti kohaselt realiseeriti lepingute tagatiseks olev kostja II korteriomand aadressil XXX hinnaga 1115 eurot (tl 20-28). Täitemenetlusest saadud summad läksid täitemenetluse kuludeks 241,51 eurot ning hagejale kindlustusvõlgnevuse 100,50 euro, teenustasude võlgnevuse 2,88 euro ja krediitkaardi võla 770,11 euro katteks.
15.Poolte vahel on vaidlus kas kostjad peavad hagejale tagastama laenu.
16.Kuna kostjad on kohtule esitanud aegumise vastuväite, siis annab kohus esmalt hinnangu nõude aegumise osas. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 alusel võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg-st 1 tulenevalt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 154 kohaselt korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega.
17.Riigikohus on 22.11.2011 otsuse nr 3-2-1-153-10 punktis 12 märkinud, et eristada tuleb nõudeid, mis muutusid sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega. Lepingu ülesütlemisega sissenõutavaks muutunud nõude puhul ei ole tegemist korduva kohustusega, mistõttu selline nõue aegub TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 lg 1 esimese lause järgi kolme aasta jooksul nõude sissenõutavaks muutumisest. Laenulepingu ülesütlemisest tulenevad nõuded muutusid VÕS § 399 lg 1 ja § 82 lg 3 ning lg 7 kolmanda lause järgi sissenõutavaks hiljemalt mõistliku aja möödumisel lepingu ülesütlemisest (vt Riigikohtu 22.11.2011 otsus 3-2-1-153-10, p 12) ning nende nõuete aegumisele kohaldub TsÜS § 146 lg-st 1 tulenev kolmeaastane aegumistähtaeg.
18.Eraisiku laenulepingu üldtingimuste § 11 lg 2 alusel oli hagejal õigus kostjate makseviivituse tõttu laenuleping üles öelda ja nõuda laenu ennetähtaegset tagastamist, kui kostjad olid täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolmel viimasel tagasimakse tähtpäeval tasumisele kuulunud summa tasumisega (tl 31). Puudub vaidlus, et kostjad teenindasid laenulepingut kuni 24.05.2012, pärast mida ei võimaldanud kostjad hagejal debiteerida laenusumma tagasimakseid.
2-16-11207 Hagiavalduse kohaselt ütles hageja Laenulepingu üles 08.08.2013, edastades kostjatele eelnevalt 24.07.2013 laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ja andes täiendava tähtaja võla tasumiseks kuni 07.08.2013 (tl 17-19). Kostjad märgivad, et ei ole ülesütlemishoiatust kätte saanud ning hageja oleks võinud elanikeregistrist saada nende uue elukoha aadressi. Kohus märgib, et nähtuvalt ülesütlemise teadetelt edastati see kostjatele aadressidele XXX ja XXX Harjumaa (tl 17-19), millest esimene on kostjate elukohaks märgitud laenulepingus (tl 8). Tulenevalt panga üldtingimuste punktist 8.8 olid kostjad kohustatud viivitamatult informeerima mh aadressi ja sidevahendi numbri muutumisest. Kostjad ei ole väitnud ega tõendanud, et nad oleks hagejale oma elukoha muutusest teatanud. Vastavalt panga üldtingimuste punktile 8.3 loetakse hageja poolt kostjatele posti teel saadetud teade kostjate poolt kättesaaduks ja hageja vastav informeerimiskohustus täidetuks, kui teade on edastatud kostjate poolt hagejale viimasena teatatud kontaktaadressil ja teate väljasaatmisest on möödunud ajavahemik, mis on tavaliselt vajalik teate edastamiseks vastava sidevahendi kaudu. Seega tuleb hageja poolt aadressile XXX edastatud laenulepingu ja krediitkaardi lepingu ülesütlemise hoiatus lugeda kostjatele kätte toimetatuks. Kohus leiab, et laenuleping ja krediitkaardi leping tuleb üles öelduks lugeda alates 08.08.2013 so ülesütlemise teates märgitud kuupäevast.
19.Laenulepingu punkti 4.1 kohaselt (tl 8) tuli laenu põhisumma maksta hagejale tagasi 30.aprillil 2018. Laenulepingu punkti 5.6 kohaselt oli kostjatel kohustus iga kuu viimasel kuupäeval tasuda intressi, seega tegemist korduvate kohustustega ning seetõttu tuleb enne laenulepingu erakorralist ülesütlemist sissenõutavaks muutunud laenu intressimaksete aegumistähtaja ning selle alguse leidmisele kohaldada TsÜS § 154. Puudub vaidlus, et kostja teenindas laenulepingut kuni 24.05.2012 so ajani, mil oli võimalik tagasimakset debiteerida. Seega tulenevalt TsÜS §-st 154 enne laenulepingu ülesütlemist 2013.a tekkinud intressi maksete nõude aegumistähtaeg algas 01.01.2014 kell 00.00 ja oleks lõppenud 31.12.2017 kell
24.00.Hagi on kohtule esitatud 22.07.2016, seega hagi ei ole aegunud. Kohtule esitatud materjalidega on tõendatud, et hageja 2013 esitatud avalduse alusel kohtutäiturile algatati täitemenetlus laenulepingust tulenevate nõuete sissenõudmiseks ning hüpoteegi realiseerimiseks. Vara realiseeriti korduvenampakkumisel 09.02.2015 (tl 20-24). Seega tulenevalt TsÜS § 159 lgst 1 hageja nõuded enne laenulepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud nõuete aegumine katkes.
20.Hageja ja kostjate vahel sõlmitud laenulepingu nr 09220167373 alusel said kostjad laenu 120 000 krooni (tl 8,33). Puudub vaidlus, et kostjad oma laenulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ei täitnud, mistõttu lepingud öeldi ennetähtaegselt üles. Vaidlust ei ole, et kostjad ei ole tagastanud hagejale pärast lepingute ülesütlemist põhinõuet 7658,23 eurot. Seega hageja laenulepingust tulenev põhinõue on tõendatud ja põhjendatud, mistõttu kuulub hagi selles osa rahuldamisele.
21.Hageja ja kostjate vahel sõlmitud laenulepingu nr 09220167373 punkti 5.6 kohaselt oli kostjatel intresside maksmise kohustus iga kuu viimasel kuupäeval. Selleks tuli kostjatel laenulepingu punktile 6.1 tagada piisav summa raha, et hageja oleks saanud tasumisele kuuluva summa debiteerida. Vaidlust ei ole, et kostjad pidid maksma kokku intresse 2 716,23 eurot, millest on makstud 1 790,84 eurot. Seega kostjatel jäi maksmata 925,39 eurot, mille väljamõistmine on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.
22.VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Enne 15.04.2013 oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses nimetatud protsent seitse protsenti aastas. Eraisiku laenulepingu üldtingimuste § 3 lg 6
2-16-11207 alusel laenu tagasimaksega viivitamisel tuli kostjal tasuda hagejale viivist, mida arvestati tähtaegselt tasumata summalt iga maksega viivitatud päeva eest vastavalt eraisikute hinnakirjas toodu määrale (tl 10). Hageja on arvestanud laenulepingust tulenevate kohustuste täitmisega viivitamisel viivist kuni hagiavalduse esitamiseni, so 22.07.2016 summas 1 847,75 eurot (tl 6-5). Kostjad ei ole viivisearvestuse osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostjad, olles maksekohustuste täitmisega viivituses, pidid arvestama viivise rakendumisega. Viivise tasumise kohustus tulenes ka laenulepingust.
23.Kostjate seisukoht, et hageja oleks pidanud ette nägema ja prognoosima tekkivaid majandusraskusi ja seda, et kostjad võivad kaotada töö, ei ole millegagi põhjendatud. Lepingute sõlmimise ajal oli kostjatel sissetulekud, mis võimaldasid täita laenulepinguga võetud kohustusi. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et kostjad täitsid oma kohustusi kuni maini 2012.
24.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud ja põhjendatud hageja laenulepingust tulenev põhinõue summas 7658,23 eurot, intressinõue 925,39 eurot ja viivisenõue 1 847,75 eurot. Menetluskulud
25.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostjate kanda.
26.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista solidaarselt menetluskuludena riigilõivu summas 600 eurot (tl 35). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Kohus leiab, et hageja poolt tasutud riigilõiv summas 600 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu ning see kuulub kostjatelt väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.